← Eesti

2-21-15723/32

Obsah (9)§ 442§ 430§ 431§ 644§ 386§ 432§ 173§ 168§ 661

2-21-15723 KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Menetlustoiming Asja lahendamise viis Menetlusosalised ja esindajad Viru Maakohus Tamara Šabarova 22. a

§ 442

lg 5 kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Resolutsioon peab olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita. Esmalt lahendab kohus kostja esindaja esitatud lahendamata taotlus protokolli parandamiseks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 53 lg-st 2 tuleneb menetlusosalise õigus tutvuda protokolliga ja esitada taotlus protokolli parandamiseks kolme tööpäeva jooksul, alates protokolli allkirjastamisest. Sama paragrahvi lg 4 esimene lause näeb ette, et käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud protokolli parandamise taotlusega nõustumise korral teeb kohus protokollis parandused. Vastuväited, millega kohus ei nõustu, kantakse protokolli või lisatakse protokollile. Kohus nõustub kostja esindaja protokolli parandusettepanekuga ja teeb 20.04.2022 kohtuistungi protokollis paranduse ära. Kohus asendab kohtuistungi protokolli teisel lehel kokkuleppe punktis 2 kuupäev 30.03.2022 õige kuupäevaga 31.03.2022. Kompromiss Kohus, tutvunud poolte taotluse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et tuleb poolte vahel sõlmitud kompromiss kinnitada ja tsiviilasja menetlus lõpetada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

§ 430

lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohtuistungil pooled sõlmisid kompromissi ning kohus on kompromissi kandnud kohtuistungi protokolli. Et pooltevaheline kompromiss on seaduse või heade kommetega vastuolus, pole tuvastatud, kompromiss on täidetav, mistõttu kinnitab kohus poolte kompromissi nende kokkulepitud tingimustel ja lõpetab tsiviilasja menetluse. Kohus peab võimalikuks kohtumääruses välja tuua kui suur on elatisemäär käesoleval ajal vastavalt PKS § 101 lg 1–5. Kostja avaldas, et loobub hagi tagamise määruse peale esitatud määruskaebusest.

§ 431

, § 659 ning

§ 644

lg-te 4 ja 6 järgi võtab kohus kostja määruskaebusest loobumise vastu ja lõpetab menetluse määruskaebuses. Kuivõrd kohus lõpetab tsiviilasja menetluse, tuleb tühistada tsiviilasjas rakendatud hagi tagamine

§ 386lg 4 alusel.

Kohtul on selgitada, et vastavalt

§ 432

, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 173

lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 168

lg 3 kohaselt kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral oma menetluskulusid ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled leppisid kokku, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda. 3

(4)2-21-15723 Kohus jätab poolte menetluskulud nende endi kanda. Seega, asjas puuduvad pooltele hüvitamisele kuuluvad menetluskulud. Tulenevalt

§ 661

lg 4 lühendab kohus poolte kokkuleppel edasikaebamise tähtaega kolmele päevale kohtumääruse kättetoimetamisest arvates. /Digitaalselt allkirjastatud/ Tamara Šabarova kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.