Obsah (12)

§ 3141§ 423§ 218§ 168§ 663§ 667§ 217§ 226§ 63§ 173§ 696§ 427

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Peeter Pällin Määruse tegemise aeg ja koht 03.05.2022, Tallinn Kohtuasja number 2-21-20163 Ko

) § 218 lõike 1 punktist 2 ja § 221 lõikest 2 palus kohus 10 päeva jooksul alates kirja saatmisest esitada kohtule volitus ja diplomi koopia ning teatada, kas hagejale sobib istungiajana 04.04.2022 kell 13.00. Kohus teatas, et

§ 3141

lõigete 1 ja 2 alusel loeb nõudekirja kättetoimetatuks selle saatmisest kolme tööpäeva möödumisel, kui esindaja selle kättesaamist enne seda ei kinnita. Samuti hoiatas kohus, et kohtu määratud ajaks nõude täitmata jätmisel, jätab kohus

§ 423lõike 1 punkti 9 alusel hagi läbi vaatamata.

1. Hageja lepinguline esindaja kohtu nõudekirja kättesaamist ei kinnitanud. Kohtu määratud tähtajaks lepinguline esindaja esindusõiguse olemasolu ei tõendanud, s.o ei esitanud volitust ega diplomi koopiat. Maakohtu määrus ja põhjendused
2. Harju Maakohus jättis 28.02.2022 määrusega hagi läbi vaatamata ja menetluskulud hageja kanda.
3. Määruse põhjenduste kohaselt jätab kohus

§ 423

lõike 1 punkti 9 alusel hagi läbi vaatamata, kui õigustatud isiku nimel hagi esitanud isik ei ole tõendanud oma esindusõiguse olemasolu. Hageja on alaealine. Menetluses esitas hageja kohtu nõudel tema vanemate nõusolekud, milles nad kiidavad heaks hageja sõlmitud kliendilepingu Advokaadibürooga Emeraldlegal OÜ. Hagi esitamise ajal esindas hagejat advokaat. Eesti Advokatuuri veebileheküljel avaldatud andmete järgi ei ole Robert Sarv enam advokatuuri liige. Seega menetluses esitatud tõendite alusel on esindusõigus antud isikule, kes ei vasta enam

§ 218lõike 1 punktis 1 sätestatud nõuetele.

Hageja lepinguline esindaja ei ole esitanud volitust ega diplomi koopiat. Seega ei ole hageja lepinguline esindaja tõendanud

§ 218lõike 1 punktis 2 sätestatud nõuetele vastavust ja esindusõiguse olemasolu.

Eeltoodust tulenevalt jättis kohus hagi läbi vaatamata. 7.

§ 168lõike 2 alusel jäid menetluskulud hageja kanda.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

1. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja saata asja maakohtule teises koosseisus menetlusse võtmise otsustamiseks.
2. Kaebuse põhjenduste kohaselt jättis kohus asja läbi vaatamata enne määratud tähtaja lõppu. Hageja sai kohtu kirja kätte 16.02.2022, seega saabus määratud tähtaeg 28.02.
3. Enamgi veel, määruse põhjenduste järgi luges kohus kirja kättetoimetatuks kolme tööpäeva möödumisel ehk 18.02.
4. Ka selle arvestuse järgi saabus tähtpäev 28.02.
5. Samuti on vale kohtu viide

§ 423lõike 1 punktile 9.

Toimingu tegemise ehk hagi esitamise ajal oli R. Sarvel kehtiv volitus, seega tegi R. Sarv hageja nimel toimingu kehtivalt. See, kui esindaja kaotas ajaliselt hiljem advokaadina tegutsemise õiguse, ei muuda kehtivalt tehtud toimingut tühiseks. Hagi oleks tulnud sõltumata lepingulise esindaja olemasolust edasi menetleda. Kohus ei saanud seega esindaja puudumise tõttu jätta hagi läbi vaatamata ning pidi kohtu kirja kätte toimetama minimaalselt hageja seaduslikule esindajale. Seda kohus ei teinud, rikkudes oluliselt dokumendi kättetoimetamise nõudeid. 10. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja saatis

§ 663lõike 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

2 2-21-20163 RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 11. Ringkonnakohus leiab, et Harju Maakohtu 28.02.2022 määrus tuleb

§ 667

lõike 2 alusel tühistada menetlusõiguse normi rikkumise tõttu ning tsiviilasi tuleb saata menetluse jätkamiseks tagasi maakohtule. Määruskaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. 12.

§ 217

lõike 1 kohaselt võib menetlusosaline menetluses osaleda isiklikult või tsiviilkohtumenetlusteovõimelise esindaja kaudu, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti.

§ 226

lõikest 1 tulenevalt on kohtul kohustus kontrollida esindaja esindusõiguse olemasolu ning kohus ei luba selle puudumisel isikul esindajana menetluses osaleda. 13. Ringkonnakohtu hinnangul jättis maakohus ennatlikult hagi läbi vaatamata määruses toodud põhjendustel. Määruskaebuses on õigesti tähelepanu juhitud, et hagi esitamise ajal oli hageja lepingulisel esindajal kehtiv volitus. Kui esindaja hiljem kaotab esindusõiguse, ei tähenda see, et hagi tuleks jätta läbi vaatamata.

§ 217lõikest 1 tulenevalt on hagejal õigus osaleda menetluses ka isiklikult.

Menetlusosaline ei ole kohustatud omama lepingulist esindajat. Arvestades, et praegusel juhul on hageja alaealine, osaleb ta menetluses seadusliku esindaja kaudu (

§ 217lõige 3).

Praeguses olukorras, kus hageja lepinguline esindaja kohtule tähtaegselt oma esindusõigust tõendavaid dokumente ei esitanud, tulnuks kohtul menetlust jätkata hageja seadusliku esindajaga. Antud juhul ei ole aga hageja seaduslikku esindajat kujunenud olukorrast isegi teavitatud, samuti ei ole talle saadetud ega isegi mitte e-toimikus nähtavaks tehtud kohtu 15.02.2022 e-kirja. Kaebuses on õigesti märgitud, et juhul, kui kohtu hinnangul puudus senisel lepingulisel esindajal pädevus hagejat edasi esindada, tulnuks kõnealune kiri kätte toimetada seaduslikule esindajale. 14. Kuivõrd määruskaebus kuulub eeltoodud põhjendustel rahuldamisele, ei pea ringkonnakohus menetlusökonoomia põhimõttest lähtudes vajalikuks käsitleda ülejäänud kaebuse väiteid. Kolleegium märgib siiski lühidalt, et ei nõustu kaebajaga, et maakohus tegi vaidlustatud määruse enne kohtu määratud tähtaja lõppu. Maakohtu 15.05.2022 kirjas (t lk 40) määras kohus selgelt tähtaja, mis hakkas kulgema kirja saatmisest, mitte kättetoimetamisest. Selliselt tähtaja määramist lubab ka kaebuses viidatud

§ 63

. Seega ei omanud tähtaja arvestamisel tähendust hageja esindaja poolt tegelik kirja kättesaamise aeg. 15. Seoses hageja taotlusega saata asi maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks teises koosseisus selgitab ringkonnakohus, et selleks puudub kolleegiumil vastav pädevus. Hagi on juba menetlusse võetud, mistõttu ei saa ringkonnakohus saata seda maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Ka ei näe

ette võimalust ringkonnakohtul määrata, et asja läbivaatamine maakohtus peaks toimuma teises kohtukoosseisus. Küsimust, milline kohtunik maakohtus asja lahendab, reguleerib maakohtu tööjaotusplaan. Eeltoodust tulenevalt jääb määruskaebus selles osas rahuldamata. 16. Kuivõrd

§ 173

lõike 3 kohaselt otsustab menetluskulude jaotuse maakohus asja sisuliselt lahendades sõltuvalt asja lahendamise tulemusest, tuleb tühistada maakohtu määrus ka menetluskulude jaotuse osas. 17. Ringkonnakohtu määrus ei ole tsiviilasjas menetlust lõpetav määrus

§ 173

lõike 1 esimese lause tähenduses, mistõttu jaotatakse määruskaebuse menetlemise kulud hagi lahendamisel osana üldisest menetluskulude jaotusest. 18.

§ 696

lõike 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud.

§ 427

3 2-21-20163 esimese lause kohaselt võib määruskaebuse esitada määruse peale, millega hagi jäetakse läbi vaatamata. Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja saadab asja menetluse jätkamiseks tagasi maakohtule, siis ei saa käesoleva määruse peale kaevata. (allkirjastatud digitaalselt) 4