Obsah (5)

§ 57§ 58§ 47§ 49§ 48

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Tartu Ringkonnakohus Einar Vene, Tanel Saar, Maili Lokk 17.03.2022, Tartu 3-21-67 Xi kaebus

) § 57 lg 1 näeb ette, et kui lapsel oli kohtumenetluse ajal õigus nõuda ülalpidamist võlgnikult, läheb kohtumenetlusaegse elatisabi saaja nõue elatisabi määramise otsuse tegemisel üle riigile võlgniku ja võlausaldaja vahelises vaidluses tehtud kohtulahendis märgitud ulatuses, kuid mitte rohkem kui elatisabi taotlejale riigi poolt väljamakstud elatisabi ulatuses.

§ 57

lg 3 näeb ette, et võlgniku ja võlausaldaja vahelises vaidluses tehtud kohtulahend sama paragrahvi lõigete 1 ja 2 alusel riigile üle läinud elatisnõude kohta kehtib ka riigi kohta. Riigil on talle üle läinud elatisnõude suhtes olemasolevast 2 täitedokumendist tulenevad õigused. Seega läheb kohtumenetlusaegse elatisabi saaja nõue elatisabi määramise otsuse tegemisel üle riigile üksnes kohtulahendis märgitud ulatuses ning riigil ei ole õigus võlgnikult nõuda elatisnõude täitmist suuremas ulatuses, kui ta kohtulahendi kohaselt on kohustatud tasuma. Tartu Ringkonnakohtu 27.09.

1. a kohtuotsuse resolutsiooni p 1 kohaselt luges kohus ajavahemiku 10.09.2016 ‒ 21.05.2019 eest elatise maksmise kohustuse täidetuks. Kohus selgitas otsuse põhjenduste p-s 12, et ringkonnakohtu hinnangul ei ole põhjendatud kostjalt ajavahemiku 10.09.2016 - 21.05.2019 eest elatist välja mõista suuremas ulatuses, kui temalt menetluse jooksul on sisse nõutud. Seega on jõustunud kohtuotsusega tuvastatud, et kaebaja on talle ajavahemiku 10.09.2016 ‒ 21.05.2019 eest väljamõistetud elatise täies ulatuses tasunud kohtumenetluse ajal ning kohtuotsusest ei tulene kaebajale selle perioodi eest mingeid täiendavaid kohustusi. Ettekirjutusega nõutakse kaebajalt seadusvastaselt elatisnõude täitmist suuremas ulatuses, kui temalt kohtuotsusega on välja mõistetud. SKA märkis 21.12.
2. a vaideotsuses, et kohtulahendi alusel ei ole lastel õigus nõuda kaebajalt antud perioodil elatise maksmist ja nad ei saa anda kohtulahendit selles osas kohtutäiturile täitmiseks. Küll aga ei muuda kohtulahend olematuks asjaolu, et riik on täitnud vaide esitaja eest ülalpidamiskohustust tema laste suhtes ning laste elatise nõue on riigile üle läinud. Kuna

§ 57

lg 3 kohaselt on riigil talle üle läinud elatisnõude suhtes olemasolevast täitedokumendist tulenevad õigused, siis olukorras, kus lastel ei ole õigus nõuda kaebajalt antud ajavahemikul elatise maksmist ja nad ei saa anda kohtulahendit selles osas kohtutäiturile täitmiseks, siis kehtib sama ka riigi suhtes. Kaebaja tasus temalt kohtuotsusega väljamõistetud elatise ajavahemiku 10.09.2016 ‒ 21.05.2019 eest täies ulatuses kohtumenetluse ajal. Seega ei saa kaebajalt täiendava elatise maksmist nõuda lapsed ega ka riik, kuna elatisnõude riigile üleminekul ei teki riigil võlgniku vastu iseseisvat nõuet, vaid elatisnõue läheb riigile üle üksnes võlgniku ja võlausaldaja vahelises vaidluses tehtud kohtulahendis märgitud ulatuses.

1. SKA märkis vastuses kaebusele, et ei nõustu kaebusega ja vaidleb sellele vastu. Kaebaja lastel oli õigus nõuda ülalpidamist võlgnikult elatisabi maksmise perioodil 09.02.2017 – 08.07.2017, sest maakohus mõistis 27.09.
2. a otsusega asjas nr xxx kaebajalt elatise välja alates 10.09.2016, s.o ka elatisabi maksmise perioodi eest. Kohtumenetlusaegse elatisabi saaja nõude ülemineku tingimusteks on, et kohtulahendiga on elatis välja mõistetud ning lastel oli õigus saada kaebajalt ülalpidamist (

§ 57lg 1).

Need tingimused on täidetud. Tulenevalt

§ 57lg-st 1 on elatisabi saaja nõue riigile üle läinud.

Vastustaja ei nõua elatisabi tagasi suuremas summas kui kohtulahendis märgitud ulatuses. Kaebaja oli teadlik, et elatisabi saaja nõue oli riigile üle tulnud ja et riik tasub tema eest lastele elatisabi. Kui kaebaja leiab, et ta on ülalpidamiskohustuse elatisabi maksmise perioodil täitnud, siis täitis ta oma kohustuse valele võlausaldajale. SKA soovitas 07.04.2017. a vastuses kaebajal esitada elatisabi määramise otsus ka elatise asja lahendavale maakohtule, et kohus saaks sellega elatise väljamõistmisel arvestada. Kui kohtumenetlusaegse elatisabi nõude võlgnik ei ole riigile üleläinud nõuet rahuldanud, võib SKA elatisnõude tasaarvestada või nõuda võla sisse pärast elatist maksma kohustava kohtulahendi jõustumist sotsiaalseadustiku üldosa seaduses sätestatud korras (

§ 58lg 1).

Sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 32 lg 1 sätestab, et hüvitise andja otsustab alusetult tehtud kulutuste tagasinõudmise ettekirjutusega isiku vabatahtliku tagasimakse või tagasimakse taotluse alusel või hüvitise andja initsiatiivil algatatud haldusmenetluses. Kaebaja oli teadlik, et SKA maksab lastele elatisabi ning sellest, et elatise väljamõistmisel nõuab SKA makstud elatisabi temalt tagasi. 11. Tartu Halduskohus jättis 29.06.2021. a otsusega kaebuse rahuldamata. Halduskohus 3 põhjendas otsust järgmiselt.

§ 47

kohaselt on elatisabi eesmärk tagada lapsele ülalpidamine, kui kohustatud isik ei täida ülalpidamiskohustust kohtumenetluse või täitemenetluse ajal.

§ 49

lg 1 kohaselt makstakse kohtumenetlusaegset elatisabi, kui võlgnik ei täida ülalpidamiskohustust perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-s 1 sätestatud ulatuses. PKS § 101 lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alamäära. Kaebajal tuli seega 2017. a eest täita ülalpidamiskohustust igakuises summas 235 eurot ühele lapsele. Kohtumenetlusaegset elatisabi makstakse õigustatud isikule, kes taotleb kohtult elatise väljamõistmist ja kelle kasuks on tehtud lapse elatisenõude maksekäsu kiirmenetluse korral kohtu makseettepaneku määrus või vanemat elatist maksma kohustava hagi tagamise abinõu rakendamise määrus (

§ 49lg 2).

Kohtumenetlusaegse elatisabi makstakse 150 päeva eest hagi tagamise määruse tegemisest arvates (

§ 49lg 3).

Laste ema esitas hagi tagamise määruse alusel SKA-le taotluse kohtumenetlusaegse elatisabi saamiseks. Elatisabi määramise ja maksmise eeldused olid täidetud. Lastele maksti elatisabi välja summas 100 eurot ühe lapse kohta kuus. Kaebaja oli teadlik, et riik maksab lastele elatisabi ning sellest, et elatise välja mõistmisel nõuab SKA makstud elatisabi temalt tagasi. SKA esitas kaebajale teabe selle kohta, et makstud elatisabi nõutakse võlgnikult tagasi 20.02.

1. a elatisabi määramise otsuses ja SKA 07.04.
2. a vastuses. Pooled vaidlevad selle üle, kas elatisabi saaja nõue on riigile üle läinud või mitte. Kui lapsel oli kohtumenetluse ajal õigus nõuda ülalpidamist võlgnikult, läheb kohtumenetlusaegse elatisabi saaja nõue elatisabi määramise otsuse tegemisel üle riigile võlgniku ja võlausaldaja vahelises vaidluses tehtud kohtulahendis märgitud ulatuses, kuid mitte rohkem kui elatisabi taotlejale riigi poolt väljamakstud elatisabi ulatuses (

§ 57lg 1).

Antud juhul oli lastel õigus nõuda ülalpidamist võlgnikult elatisabi maksmise perioodil 09.02.2017 – 08.07.2017, sest kohus mõistis 27.09.

1. a otsusega asjas nr xxx kaebajalt elatise välja alates 10.09.2016, s.o ka elatisabi maksmise perioodi eest. Eeltoodust tulenevalt on SKA 29.10.
2. a ettekirjutus õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus. Kuna ettekirjutus on õiguspärane, puudub alus ka vaideotsuse tühistamiseks. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
3. Kaebaja esitas Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsuse tühistada ning teha uue otsuse, millega kaebus rahuldada. Halduskohus kohaldas ebaõigesti

§ 57

lg-t 1 ning jättis ebaõigesti kohaldamata

§ 57

lg 3, mistõttu on kohtuotsus vastuolus nii

sätetega kui elatisnõude aluseks oleva jõustunud kohtuotsusega tsiviilasjas nr xxx. Riigil on talle üle läinud elatisnõude suhtes olemasolevast täitedokumendist ehk ringkonnakohtu jõustunud otsusest tulenevad õigused. Seega läheb kohtumenetlusaegse elatisabi saaja nõue elatisabi määramise otsuse tegemisel üle riigile üksnes kohtulahendis märgitud ulatuses ning riigil ei ole õigust võlgnikult nõuda elatisnõude täitmist suuremas ulatuses, kui ta kohtulahendi kohaselt on kohustatud tasuma. HKMS § 157 lg 1 järgi peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud. HKMS § 165 lg 1 p 4 kohaselt tuleb kohtuotsuse põhjendavas osas muuhulgas märkida ka põhjendused, miks kohus ei nõustu menetlusosalise väidetega. Halduskohtu otsus ei sisalda mingisuguseid põhjendusi selle kohta, miks kohus ei nõustu kaebaja väidetega. Halduskohus viitab otsuses Viru Maakohtu 09.02.

1. a hagi tagamise määrusele, millega kaebajat kohustati tasuma lastele elatist alates 08.02.2017 summas 235 eurot ühele lapsele. Halduskohtu taoline viide jääb kaebajale arusaamatuks. Praeguses asjas ei oma tähendust mitte see, kui suures ulatuses oli kaebajat kohustatud elatist tasuma hagi tagamise korras, vaid üksnes see, millises ulatuses oli elatis kaebajalt kohtulahendiga välja mõistetud. Tartu Ringkonnakohus luges 27.09.
2. a otsusega tsiviilasjas nr xxx ajavahemiku 10.09.2016 ‒ 21.05.2019 eest elatise maksmise kohustuse täidetuks. Halduskohus sellega ei arvestanud ega esitanud kohtuotsuses ka mingeid põhjendusi, 4 miks kohus kaebaja väidetega ei nõustu. Halduskohus hindas kohtuotsuse tegemisel ebaõigesti tõendeid, jättes arvestamata jõustunud kohtuotsusega tuvastatud asjaolud. Lähtuvalt PKS § 57 lg-test 1 ja 3 tulenevad riigi õigused elatisnõude üleminekul riigile just tsiviilvaidluses tehtud kohtulahendist. Halduskohus märkis, et 27.09.
3. a kohtuotsusega on elatis välja mõistetud ka elatisabi maksmise perioodi eest, kuid jättis samas tähelepanuta, et nii otsuse resolutsiooni kui ka põhjenduste kohaselt luges Tartu Ringkonnakohus elatise maksmise kohustuse selle perioodi eest täidetuks.
4. Vastustaja palub vastuses apellatsioonkaebusele jätta kaebaja apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastutaja nõustub Tartu Halduskohtu 29.06.
5. a otsusega ja selles toodud põhjendustega ning jääb 17.02.2021 halduskohtule esitatud vastuses toodud selgituste, põhjenduste ja vastuväidete juurde. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada.
7. 29.10.
8. a ettekirjutusega nr T17-2020-403 kohustas SKA kaebajat tasuma riigile üle läinud elatisnõude summas 994,48 eurot SKA arvelduskontole hiljemalt 30 päeva jooksul pärast ettekirjutuse saamist. 21.12.
9. a vaideotsusega nr 8-3/29212-2 jäeti kaebaja poolt ettekirjutuse peale esitatud vaie rahuldamata. Kaebaja leiab, et SKA 29.10.
10. a ettekirjutus on vastuolus nii

-i sätetega kui ka elatisnõude aluseks oleva jõustunud kohtuotsusega tsiviilasjas nr xxx. Nimelt tegi Tartu Ringkonnakohus 27.09.2019 otsuse, milles märgitakse, et kaebaja ei pea maksma ajavahemiku 10.09.2016 ‒ 21.05.2019 eest oma lastele Ale ja Ble elatist rohkem kui temalt on kohtumenetluse jooksul sisse nõutud.

§ 57

lg 1 kohaselt läheb siis, kui lapsel oli kohtumenetluse ajal õigus nõuda ülalpidamist võlgnikult, kohtumenetlusaegse elatisabi saaja nõue elatisabi määramise otsuse tegemisel üle riigile võlgniku ja võlausaldaja vahelises vaidluses tehtud kohtulahendis märgitud ulatuses, kuid mitte rohkem kui elatisabi taotlejale riigi poolt väljamakstud elatisabi ulatuses.

§ 57

lg 3 näeb ette, et võlgniku ja võlausaldaja vahelises vaidluses tehtud kohtulahend sama paragrahvi lõigete 1 ja 2 alusel riigile üle läinud elatisnõude kohta kehtib ka riigi kohta ehk riigil on talle üle läinud elatisnõude suhtes olemasolevast täitedokumendist tulenevad õigused. Seega läheb kohtumenetlusaegse elatisabi saaja nõue elatisabi määramise otsuse tegemisel riigile üle üksnes kohtulahendis märgitud ulatuses ning riigil ei ole õigus kaebajalt nõuda elatisnõude täitmist suuremas ulatuses, kui ta kohtulahendi kohaselt on kohustatud lastele elatist maksma. Halduskohus leidis vaidlustatud otsuses, et elatisabi saaja nõue on riigile üle läinud, kuna Al ja Bl oli kohtumenetluse ajal õigus nõuda kaebajalt ülalpidamist perioodil 09.02.2017 – 08.07.2017, sest ringkonnakohus mõistis 27.09.2019. a otsusega kaebajalt elatise välja alates 10.09.2016, s.o ka elatisabi maksmise perioodi eest. Eeltoodust tulenevalt pidas halduskohus SKA 29.10.2020. a ettekirjutust ja ka 21.12.2020. a vaideotsust õiguspärasteks. 16.

§ 47

kohaselt on elatisabi eesmärk tagada lapsele ülalpidamine, kui kohustatud isik ei täida ülalpidamiskohustust kohtumenetluse (kohtumenetlusaegne elatisabi) või täitemenetluse ajal. Elatisabi saama õigustatud isikuks on muuhulgas alaealine laps, kelle vanem ei täida ülalpidamiskohustust (

§ 48lg 1 p 1).

Kohtumenetlusaegset elatisabi makstakse õigustatud isikule, kes taotleb kohtult elatise väljamõistmist ja kelle kasuks on tehtud lapse elatisenõude maksekäsu kiirmenetluse korral kohtu makseettepaneku määrus või vanemat elatist maksma kohustava hagi tagamise abinõu rakendamise määrus (

§ 49lg 2).

Vaidlust ei ole selles, et Viru Maakohtu 09.02.2017. a hagi tagamise määrusega kohustati kaebajat tasuma lastele elatist alates 08.02.2017 summas 235 eurot kuus kummalegi lapsele. 5 Hagi tagamise määruse alusel esitas laste ema 13.02.2017 SKA-le taotluse kohtumenetlusaegse elatisabi saamiseks.

§ 49

lg 1 kohaselt makstakse kohtumenetlusaegset elatisabi, kui võlgnik ei täida ülalpidamiskohustust perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-s 1 sätestatud ulatuses. PKS § 101 lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alamäära. Vabariigi Valitsuse 18.12.2015. a määrusega nr 139 „Töötasu alammäära kehtestamine“ oli alates 01.01.2017 kuupalga alammääraks 470 eurot. Lastel oli aastal 2017 seega õigus kohtumenetlusaegsele elatisabile, kui võlgnik ei täida ülalpidamiskohustust. SKA maksis kaebaja kahele lapsele elatisabi välja igakuises summas 100 eurot ühe lapse kohta 150 päeva eest hagi tagamise määruse tegemisest arvates (

§ 49lg 3).

Eeltoodust tulenevalt ei ole vaidlust ka selles, et Ale ja Ble elatisabi määramise ja maksmise eeldused olid täidetud.

1. 27.09.2019 mõisteti Tartu Ringkonnakohtu otsusega tsiviilasjas nr xxx (jõustus 29.10.2020) Xilt välja elatis ajavahemiku 10.09.2016 – 21.05.2019 eest B kasuks 2623,92 eurot ja A kasuks 2601,07 eurot ning alates 22.05.2019 igakuises summas 126,50 eurot kummalegi lapsele. 16.03.2020 teavitas SKA kaebajat riigile üle läinud kohtumenetlusaegse elatisabi nõudest summas 994,48 eurot ning tegi ettepaneku rahuldada riigile üle läinud elatisnõue eeltoodud summas. Kuna kaebaja seda ei teinud, koostas SKA kaebajale 29.10.
2. a ettekirjutuse nr T17-2020-403.

§ 57

lg 1 sätestab, et kui lapsel oli kohtumenetluse ajal õigus nõuda ülalpidamist võlgnikult, läheb kohtumenetlusaegse elatisabi saaja nõue elatisabi määramise otsuse tegemisel üle riigile võlgniku ja võlausaldaja vahelises vaidluses tehtud kohtulahendis märgitud ulatuses, kuid mitte rohkem kui elatisabi taotlejale riigi poolt väljamakstud elatisabi ulatuses. Sama paragrahvi lg 3 sätestab, et võlgniku ja võlausaldaja vahelises vaidluses tehtud kohtulahend käesoleva paragrahvi lõigete 1 ja 2 alusel riigile üleläinud elatisnõude kohta kehtib ka riigi kohta. Riigil on talle üleläinud elatisnõude suhtes olemasolevast täitedokumendist tulenevad õigused. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga selles osas, et

§ 57

lg 1 mõttes on kaebaja laste kohtumenetlusaegne elatisabi nõue riigile üle läinud, kuna 27.09.

1. a kohtuotsusega mõisteti kaebajalt välja elatis ajavahemiku 10.09.2016 – 21.05.2019 eest B kasuks 2623,92 eurot ning A kasuks 2601,07 eurot. Seega oli kaebaja lastel alates maakohtusse hagi esitamisest, s.h kohtumenetlusaegse elatisabi maksmise perioodil 09.02.2017 – 08.07.2017, olemas elatisenõue kaebaja vastu, sest hagimenetlus lõppes kaebajalt A ja B kasuks elatise väljamõistmise otsusega. Kuna hagimenetlus lõppes siiski kaebajalt A ja B kasuks elatise väljamõistmisega, siis ei saa ringkonnakohtu hinnangul Tartu Ringkonnakohtu 27.09.
2. a kohtuotsuse resolutsiooni p 1 sellest lausest, et mõistes välja elatise ajavahemiku 10.09.2016 – 21.05.2019 eest B kasuks 2623,92 eurot ning A kasuks 2601,07 eurot, luges kohus sellega ajavahemiku 10.09.2016 ‒ 21.05.2019 eest kaebaja elatise maksmise kohustuse täidetuks, lugeda välja seda, et kaebaja lastel tegelikult kohtumenetluse ajal õigust temalt ülalpidamist nõuda ei olnud. Seda ei tähenda ka 27.09.
3. a otsuse põhjenduste p-s 12 märgitu, et ringkonnakohtu hinnangul ei ole põhjendatud kostjalt ajavahemiku 10.09.2016 - 21.05.2019 eest elatist välja mõista suuremas ulatuses, kui temalt menetluse jooksul juba sisse nõutud on. Üksnes 27.09.
4. a kohtuotsuse resolutsiooni p 1 sõnastusest ei saa ringkonnakohtu hinnangul välja lugeda ka seda, et SKA 29.10.
5. a ettekirjutusega nõutakse kaebajalt elatisnõude täitmist suuremas ulatuses, kui temalt kohtuotsusega on välja mõistetud.
6. Samas tõi kaebaja halduskohtule esitatud kaebuses välja selle, et vaidlusaluse ettekirjutusega nõutakse temalt elatisnõude täitmist suuremas ulatuses, kui temalt kohtuotsusega on välja mõistetud, viidates

§ 57

lg-le 1, mis näeb ette ka selle, et kohtumenetlusaegse elatisabi saaja nõue läheb üle riigile võlgniku ja võlausaldaja vahelises 6 vaidluses tehtud kohtulahendis märgitud ulatuses, kuid mitte rohkem kui elatisabi taotlejale riigi poolt väljamakstud elatisabi ulatuses. Samuti viitas kaebaja

§ 57

lg-le 3, mis näeb ette, et võlgniku ja võlausaldaja vahelises vaidluses tehtud kohtulahend sama paragrahvi lõigete 1 ja 2 alusel riigile üle läinud elatisnõude kohta kehtib ka riigi kohta ehk riigil on talle üle läinud elatisnõude suhtes olemasolevast täitedokumendist tulenevad õigused. Seega saab kohtumenetlusaegse elatisabi saaja nõue riigile üle minna üksnes kohtulahendis märgitud ulatuses ning riigil ei ole õigust võlgnikult nõuda elatisnõude täitmist suuremas ulatuses, kui ta kohtulahendi kohaselt on kohustatud tasuma. Vastustaja oli seisukohal, et ta ei nõua kaebajalt elatisabi tagasi suuremas summas, kui kohtulahendis märgitud ulatuses. Seda, kas kohtumenetlusaegset elatisabi nõutakse kaebajalt ettekirjutuse nr T17-2020-403 alusel sisse võlgniku ja võlausaldaja vahelises vaidluses tehtud kohtulahendis ehk Tartu Ringkonnakohtu 27.09.2019. a otsuses märgitud ulatuses, ei ole halduskohus sisuliselt kontrollinud. 19.

§ 57

lg-te 1 ja 3 osas märgitakse eelnõu 217 SE seletuskirjas, et riigile saab üle minna nõue, mis on tekkinud ülalpidamise saamiseks õigustatud ja maksmiseks kohustatud isiku vahel. Kui lapsel oli kohtumenetluse ajal elatisenõue oma vanema vastu, siis läheb see nõue riigile üle. Nõude ülemineku hetkeks on kohtumenetlusaegse elatisabi määramise otsuse tegemine. Nõue läheb riigile üle väljamakstud elatisabi ulatuses. Kuna nõue läheb riigile üle sellisena nagu see kuulub lapsele, siis ei ole välistatud, et kohtumenetlusaegse elatisabi puhul läheb riigile erandjuhtudel üle elatisabist väiksem nõue. See tuleb kõne alla juhtudel, mil vastavalt PKS § 102 lg-tele 1 ja 2 võib kohus vähendada elatise suurust alla poole kuupalga alammäära. Lõige 3 sätestab, et võlgniku ja võlausaldaja vahelises vaidluses tehtud kohtuotsus on täitedokumendiks ka riigile üleläinud nõude osas. Vaidlusaluse ettekirjutusega nõutakse kaebajalt riigile üleläinud nõudena 994,48 euro tasumist, mis ettekirjutuse ja SKA 20.02.

1. a otsuse kohaselt koosneb kohtumenetlusaegse elatisabi väljamaksetest ajavahemikus 09.02.2017 – 08.07.2017 arvestusega 100 eurot kummalegi lapsele kuus. Vaidlust ei ole selles, et
2. a oli kuupalga alammääraks 470 eurot, s.o pool sellest oli 235 eurot. Samas nähtub nii Viru Maakohtu 22.05.
3. a otsusest kui ka Tartu Ringkonnakohtu 27.09.
4. a otsusest, millega eelmainitud maakohtu otsus tühistati kaebajalt A ja B kasuks väljamõistetud elatise suuruse osas, et kohtud kohaldasid PKS § 102 lg-t 2 ja mõistsid temalt elatise välja alla alammäära. Alates 22.05.2019 mõisteti Tartu Ringkonnakohtu 27.09.
5. a otsusega kaebajalt näiteks kummagi lapse kasuks välja igakuine elatis summas 126,50 eurot, kuigi
6. a oli pool kuupalga alammäärast 270 eurot. Ajavahemiku 10.09.2016 – 21.05.2019 eest, mille hulka jääb ka kohtumenetlusaegse elatisabi maksmise periood 09.02.2017 – 08.07.2017, mõistis ringkonnakohus kaebajalt B kasuks välja 2623,92 eurot ning A kasuks 2601,07 eurot. Ringkonnakohtu otsuses on ajavahemiku 10.09.2016 – 21.05.2019 osas elatis välja mõistetud mõlemale lapsele kindla summana ja ei ole eraldi välja toodud, millised summad iga aasta või kuu lõikes kaebajalt laste kasuks välja mõistetakse. Kui jagada väljamõistetud summad 2623,92 eurot ning 2601,07 eurot kogu perioodi pikkusega kuudes (33 kuud), siis on kummagi lapse kasuks väljamõistetud elatise suuruseks ühes kuus umbes 79-80 eurot, mis on väiksem, kui vaidlusaluse ettekirjutusega kaebajalt kummagi lapse eest kohtumenetlusaegse elatisabina sisse nõutav summa (100 eurot ühe lapse kohta kuus). Kuna

§ 57

lg 3 järgi on ka riigil talle üle läinud elatisnõude suhtes olemasolevast täitedokumendist ehk Tartu Ringkonnakohtu 27.09.2019. a otsusest tulenevad õigused ning

§ 57

lg 1 näeb ette, et kohtumenetlusaegse elatisabi saaja nõue läheb üle riigile võlgniku ja võlausaldaja vahelises vaidluses tehtud kohtulahendis märgitud ulatuses, siis on kaebaja põhjendatult viidanud sellele, et vaidlusaluse ettekirjutusega nõutakse temalt elatisnõude täitmist suuremas ulatuses, kui temalt on ringkonnakohtu otsusega välja mõistetud. Nagu juba eelnevalt märgitud, on ka kohtumenetlusaegse elatisabi maksmise perioodi (09.02.2017 – 08.07.2017) osas 27.09.

1. a otsusest tulenev keskmine kaebajalt välja mõistetud ühe kuu 7 elatis lapse kohta väiksem, kui ettekirjutusega kaebajalt nõutav riigile üleläinud nõude suurus ühe lapse kohta kuus. Samuti jäi mainitud otsusega lapse kohta kuus kaebajalt välja mõistetud elatis (79-80 eurot) koos perioodil 09.02.2017 – 08.07.2017 kummalegi lapsele riigi poolt elatisabina makstud summaga (100 eurot) väiksemaks näiteks sellest summast, mille tasumist nõuti kaebajalt Viru Maakohtu 09.02.
2. a hagi tagamise määrusega (235 eurot ühele lapsele alates 08.02.2017 kuni asjas menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni). Eeltoodu tõttu ei vasta SKA 29.10.
3. a ettekirjutus nr T17-2020-403

§ 57lg 1 ja lg 3 nõuetele.

1. Apellatsioonkaebus kuulub seega rahuldamisele. Ringkonnakohus tühistab halduskohtu otsuse ning teeb asjas uue otsuse, millega rahuldab kaebuse ja tühistab SKA 29.10.
2. a ettekirjutuse nr T17-2020-403 ning 21.12.
3. a vaideotsuse nr 8-3/29212-
5. HKMS § 108 lg-st 1 tulenevalt on kaebajal õigus menetluskulude hüvitamisele. SKA-lt mõistetakse kaebaja kasuks välja menetluskulud summas 30 eurot, mis koosneb riigilõivust 15 eurot kaebuse esitamisel ja 15 eurot apellatsioonkaebuse esitamisel. Halduskohtule esitatud esialgse õiguskaitse taotlusega seonduvalt tasutud riigilõiv 15 eurot jääb kaebaja enda kanda, kuna halduskohus jättis nimetatud taotluse rahuldamata ja ringkonnakohus ei rahuldanud kaebaja määruskaebust. (allkirjastatud digitaalselt) 8