See on tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega ning väärtegu on õigesti kvalifitseeritud
lg 2 järgi ning kohtuvälise menetleja otsuse muutmiseks või tühistamiseks alused ja põhjused puuduvad. Määratud karistus on proportsionaalne, vastavuses süü suurusega. PPA Lõuna prefektuur pidas isikule vajalikuks ka lisakaristus määrata, sest isikut on eelnevalt karistatud samasuguste süütegude eest : 19.04.2021 ja 28.08.2021 toime pandud süütegude eest. Seega on Taivo Visla ühe aasta jooksul kolmel korral juhtinud mootorsõidukit, olles alkoholijoobes. Sõiduki juhtimine seisundis, kus lubatud alkoholipiirmäär on ületatud, on üks raskemaid liiklusalaseid rikkumisi ning tegemist on enamohtliku väärteoga – selles seisundis seab juht reaalsesse ohtu nii enda kui ka teiste kaasliiklejate elu ja tervise. 2 Mootorsõidukit lubatust suurema alkoholipiirmääraga juhtimise näol on tegemist riigi poolt rangelt karistatava õigusrikkumisega ning rahatrahv koos juhtimisõiguse äravõtmisega on proportsionaalne ja omab karistuse eripreventiivset eesmärki. PPA Lõuna prefektuur on seisukohal , et Taivo Visla kaebuses väljendatu viitab sellele, et Taivo Visla praegune seisund ei võimaldaks tal autoroolis auto juhtimisega toime tulla. Kas selliste vaegustega isik on üldse võimeline mootorsõidukit juhtima. Selline isik vajab XXX mõneks kuuks. Ehkki isikul ongi tõenäoliselt kehv tervislik seisund, ei muuda juhtimisõiguse äravõtmisega kaasnev tõenäoliselt oluliselt tema elu kvaliteeti , vaid seab sellele mõned kitsendused. Riigikohtu lahendist 3-1-1-6-17 tuleneb, et juhtimisõiguse äravõtmine ei ole meede, mida tuleks kohaldada üksnes erandjuhtudel. Riigikohus on mitmetes lahendites selgitanud, et korduvrikkujate puhul ongi põhjendatud juhtimisõiguse äravõtmine. Käesolevas väärteomenetluses ei ole leidnud kinnitust , et Taivo Visla oleks KarS § 50 lg.2 kirjeldatud isik. Taivo Vislale kohaldatud karistus on kooskõlas tema süüga suurusega ja karistuse eesmärkidega. ( tl. 27-28). Kohtu põhjendid VTMS § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ja selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad soovivad kirjalikku menetlust. Kohus leiab, et on olemas alused, lahendamaks kaebust kirjalikus menetluses – kohus on PPA Lõuna prefektuurile edastanud kaebuse koopia, selgitanud välja kohtuvälise menetleja seisukoha kaebuse osas ning mõlemad kohtumenetluse pooled on teatanud, et nad nõustuvad asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Samuti on mõlemad osapooled saanud kirjalikult oma seisukohti avaldada. VTMS § 123 lg 2 kohaselt vaatab maakohus väärteoasja läbi täies ulatuses , sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kohus, uurinud asjas esitatud tõendeid ja hinnanud neid kogumis, leiab alljärgnevat. Kohtu hinnangul on väärteomaterjalid vormistatud nõuetekohaselt. Nii väärteoprotokollis( tl. 37) kui väärteootsuses( tl. /tl.30-31) on süüteokirjeldus ühtne, selge ning arusaadav. Menetlusaluse isiku Taivo Visla süüteo kvalifikatsioon
3/
Väärteoprotokolli koostamisel on menetlusalusele isikule Taivo Vislale selgitatud VTMS § 19 toodud menetluslause isiku õigusi ning ta on selle kohta ka allkirja andnud. On olemas viited tõenditele. Menetlusalune isik Taivo Visla on protokollile ka allkirja andnud. Väärteootsuses on PPA Lõuna prefektuur andnud hinnangu menetlusaluse isiku teo raskusele. On selgitatud süüteo eest kohaldatava karistuse kohaldamist. On selgitatud ka lisakaristuse kohaldamise vajadust ning põhjendatust Tarmo Visla kui korduvrikkuja osas; selgitatud karistuse üldpreventiivset ja eripreventiivsest eesmärki. Väärteomenetluses kogutud tõendid kinnitavad Taivo Visla poolt 6.12.2021 kella 11:15 ajal XXX linnas XXX juures mootorsõiduki juhtimist alkoholijoobe seisundis. 3 Tõendusliku alkomeetri Dräger Alkotest 7110EST näidu väljatrükk ( tl. 32) tõendab, et Taivo Vislat kontrolliti sündmuskohal 6.12.2021 kell 11.22-11:27 ning tema kui mootorsõidukijuhi väljahingatavas õhus oli alkoholi 0,40 mg/l; arvestades laiendmääramatust loeti mõõtetulemuseks 0,35 mg/ l alkoholi väljahingatavas õhus; allkirjastatud mõõtja ja ka mõõdetava isiku Taivo Visla poolt. Taivo Visalale oli tutvustatud Korrakaitseseaduse § 38 sisu – isiku õigusi ja kohustusi, mille kohta Taivo Visla on allkirja andnud. ( tl. 33). Metrosert Tartu labori poolt välja antud alkomeetri Dräger Alkotest 7110EST taatlustunnistus tõendab, et nimetatud mõõteseade oli töökorras ning vastab mõõteseadme nõuetele(tl. 38). PPA Lõuna prefektuuri teatis 8.02.2022 tõendab, et patrullpolitseinik K.B. kes alkomeetriga mõõtmise läbi viis, on läbinud mõõtealase koolituse, sh ka alkomeetrite osas. ( tl. 39) . Tunnistaja, politseiniku O.V. ülekuulamise protokoll( tl. 35) tõendab, et mootorsõiduki Opel Omega reg. nr. XXX juhti Taivo Visalt kontrolliti liikluskontrolli käigus 6.12.2021 kella 11:15 ajal ning auto salongis oli tunda alkoholi lõhna. Isiku joobeseisundit kontrolliti tõendusliku alkomeetriga. Isiku väljahingatavas õhus tuvastati alkomeetriga 0,40 mg/l alkoholi. Sõiduki peatamise hetkest kuni tõendusliku alkomeetriga mõõtmiseni ei olnud juhil Taivo Vislal võimalik süüa, juua ega tarbida alkoholi. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus ( tl.34) tõendab patrullpolitseiniku K.B. poolt Taivo Visla mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldamist põhjusel, et Taivo Visla oli alkoholijoobes. Käsitletud tõendid kinnitavad, et Taivo Visla pani toime
3/
2 järgse süüteo objektiivse koosseisule vastava süüteo. Mootorsõiduki juhina oli tema poolt väljahingatavas õhus 0,35 mg/l alkoholi(arvestades laiendmääramatust). Taivo Visla kinnipidamisel tunti tema poolt juhitva sõiduki salongis alkoholi lõhna. KarS § 12 lg 3 kohaselt on süüteokoosseisu subjektiivseteks tunnusteks tahtlus või ettevaatamatus. KarS § 16 lg 1 kohaselt jaguneb tahtlus kavatsetuks ja otseseks ning kaudseks tahtluseks. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt paneb isik teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Süüteo subjektiivse kooseisu osa on täheldatav Taivo Visla kaudne tahtlus süütegu toime panna. Isik, kes on alkoholi tarvitanud, peab olema veendunud enne mootorsõidukit juhtima asumist, et ta on kaine ning vajadusel kontrollib enda alkomeetriga. Ta peab olema veendunud oma kainuses või siis äärmisel juhul olema veendunud , et tema poolt väljahingatavas õhus ei ole alkoholi rohkem kui
lg. 3 seda ette näeb, ehk siis 0,10 mg/l. Selle nõude täitmata jätmine mootorsõidukijuhi poolt tähendab seda, et ta ei ole veendunud oma kainuses, on ohtlik liikleja, seab ohtu teised liiklejad. Mootorsõidukjuht, kes ei ole kindel oma kainuses, möönab enda võimlikku alkoholijoovet, kuid vaatamata nendele asjaoludel asub siiski mootorsõidukit juhtima; selliselt toimiv isik paneb toime
3/
2 järgse süüteo kaudse tahtlusega. Taivo Vislal sündmuskohal olnud joove 0,35 mg/l väljahingatavas õhus on isikule endale igal juhul tajutav. Seega asus Taivo Visla tahtlikult (kaudne tahtlus) juhtima mootorsõidukit, andes endale aru, et on alkoholijoobes. KarS § 15 lg. 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu. KarS § 56 kohaselt karistuse kohaldamisel arvestatakse isiku süü suurust, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 4 Kohtu hinnangu on Taivo Visla süü suur. Alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimine on süütegu mille eest tuleb mootorsõidukijuhti karistada. Kaebuses toodud taotlus väärteomenetluse lõpetamiseks on üllatav. Alkoholijoobes juhtide karistamata jätmine on lubamatu ja vastuolus õiguskorraga. Kohus siinkohal selgitab menetlusalusele isikule, et ei pea võimalikuks tema suhtes väärteomenetlust lõpetada. Tuvastamist on leidnud koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo toimepanemine. Kohtu hinnangul on alkoholijoobes sõidukijuhtide osas olemas ka suur avalik menetlushuvi, kuna tegemist on väga tõsise rikkumistega, mille tagajärjel on hiljuti ka mitmed kõrvalised isikud kas tõsiselt viga või surma saanud. Samuti on menetlusaluse isiku süü suur. Seega puuduvad alused väärteomenetluse lõpetamiseks. Liiklusseaduse § 224 lg 2 järgne süütegu on sanktsioneeritav rahatrahviga kuni 300 trahviühikut,so 1200 € , arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. Selle süüteo eest võib Liiklusseaduse § 224 lg 3 järgi kohaldada ka lisakaristust juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni. PPA Lõuna prefektuuri poolt Taivo Vislale kohaldatud põhikaristus 800 € trahvi vastab Taivo Visa süü suurusele. Kergendavaid asjaolusid karistuse kohaldamisel ei esinenud. Isik ei ole väärteoprotokolli soovinud midagi kirjutada ega hinnangut anda oma teole. Puuduvad ka raskendavad asjaolud. PPA Lõuna prefektuur on põhjendatult märkinud , et Taivo Visla on ühe aasta jooksul kolm korda alkoholijoobe seisundis mootorsõidukit juhtinud. See asjaolu nähtub karistusregistri õiendist ( tl. 36)-19.04.2021 ja 28.08.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.