1-20-1854/21

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2022, Võru kohtumaja Kriminaalasja number 1-20-1854 Kohtunik Kristina Domaškina Kohtuistungi sekretär Marve Alaver Kriminaalasi Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Põlva esinduse erakorraline ettekanne Janno Prantsile mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks Kriminaalhooldusametnik Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Põlva esinduse kriminaalhooldusametnik Pilleriin Aalde ja Võru esinduse kriminaalhooldusametnik Lauri Kasak Janno Prants isikukood: 39504146518; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxx Süüdimõistetu RESOLUTSIOON
2. Pöörata täitmisele Janno Prantsile Tartu Maakohtu 09.03.
3. a otsusega mõistetud karistus ning saata Janno Prants vanglasse karistust kandma 9 kuuks ja 28 päevaks.
4. Kohustada Janno Prantsi ilmuma vanglasse karistust kandma kohtust saadetavas teatises märgitud ajaks. Lugeda vangistuse kandmise alguseks aeg, mil Janno Prants saabub vanglasse karistust kandma. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada määruskaebus Tartu Maakohtu Võru kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
5. Tartu Maakohtu 09.03.
6. a otsusega tunnistati Janno Prants süüdi ning teda karistati KarS § 215 lg 2 p 1 ja § 424 lg 1 järgi 10-kuulise vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning märgiti, et J. Prantsil tuleb ära kanda veel 9 kuud ja 28 päeva vangistust. Tuginedes KarS § 74 lg-tele 1 ja 3, jäeti see karistus täitmisele pööramata, kui J. Prants ei pane 2-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ning järgib KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid. Kohtuotsus jõustus 25.03.
7. J. Prantsi katseaeg hakkas kulgema alates kohtuotsuse kuulutamisest 09.03.2020 ja pidi lõppema 09.03.
8. 1
9. Tartu Maakohtu 15.10.
10. a määrusega pikendati Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Põlva esinduse erakorralise ettekande alusel J. Prantsi katseaega 3 kuu võrra, s.o kuni 09.06.
11. Kohus tuvastas, et J. Prants rikkus 21.
12. ja 18.08.2020 registreerimiskohustust ning vahetas 10.08.2020 elukohta kriminaalhooldusametniku eelneva loata. Määrus jõustus 31.10.
14. Tartu Maakohtu 18.02.2022 a määrusega määrati Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Põlva esinduse erakorralise ettekande alusel J. Prantsile katseajaks täiendav kohustus hoiduda alkoholi tarvitamisest. Kohus tuvastas, et J. Prants ei ilmunud 19.08.2021 ning
15. ja 18.01.2022 kriminaalhooldusosakonda registreerimisele alkoholi tarvitamise tõttu. Määrus jõustus 08.03.
17. Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Põlva esindus esitas 31.03.2022 Tartu Maakohtule kolmanda erakorralise ettekande, milles tehakse ettepanek pöörata J. Prantsile mõistetud vangistus täitmisele, sest J. Prants polnud 21., 22.,
18. ja 25.03.2022 kriminaalhooldusametnikule kohustuste täitmise kontrolliks kättesaadav, mistõttu polnud võimalik kontrollida alkoholi tarvitamise keelust kinnipidamist. Samuti ei ilmunud J. Prants 24.03.2022 kriminaalhooldusosakonda, tarvitas 25.03.2022 alkoholi ja vahetas 28.03.2022 elukohta kriminaalhooldusametniku eelneva loata. Kokkuvõtlikult märgitakse erakorralises ettekandes järgmist. 4.
19. J. Prantsi kriminaalhooldus algas 25.03.2020 ja kriminaalhooldusametnik kohtus temaga esimest korda 31.03.
20. J. Prants rikkus katseaja esimesel aastal registreerimiskohustust ja vahetas kriminaalhooldusametniku loata elukohta, mille eest tegi kriminaalhooldusametnik talle kirjaliku hoiatuse ja maakohus pikendas katseaega 3 kuu võrra. 4.
21. J. Prants paneb rikkumisi toime alkoholi kuritarvitamise tõttu. Ta on süüdi tunnistatud alkoholijoobes toimepandud kuriteos, teda on korduvalt alkoholiseaduse alusel väärteokorras karistatud, ta on katseajal alkoholijoobes olles puutunud korduvalt kokku politseiga ja ta on jätnud alkoholi tarvitamise tõttu kriminaalhooldusosakonda ilmumata. J. Prantsi kuritegeliku käitumise soodustegurid on alkoholi kuritarvitamine, impulsiivsus, oma tegude tagajärgedele mittemõtlemine ja puudulik probleemilahendusoskus. 4.
22. Pärast seda, kui eelmise kohtumäärusega keelati J. Prantsil katseajal alkoholi tarvitamine, tutvustas kriminaalhooldusametnik J. Prantsile kohtumäärust ja alkoholi tarvitamise keeluga kaasnevaid lisanõudeid. J. Prants kinnitas, et saab kõigest aru. Vaatamata ülal toodule, jõudis 21.03.2022 ametnikuni teave, et J. Prants võib tarvitada alkoholi. Kriminaalhooldusametnikud helistasid 21., 22.,
23. ja 25.03.2022 J. Prantsile ning saatsid SMS-e korraldusega võtta ühendust, kuid J. Prants ei vastanud kõnedele ega helistanud tagasi. Seega ei allunud J. Prants kriminaalhooldusele ja tema käitumise tõttu polnud ametnikel võimalik alkoholi tarvitamise keelust kinnipidamist kontrollida. Lisaks ei ilmunud J. Prants 24.03.2022 kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ja 25.03.2022 fikseeriti tal alkoholijoove. J. Prants teatas 28.03.2022 kriminaalhooldusametnikule e-kirja teel uue elukoha aadressi, küsimata eelnevalt luba elukoha vahetamiseks. 4.
24. Kriminaalhooldusametnikule antud kirjalikes selgitustes märkis J. Prants, et ta polnud 21.-25.03.2022 kättesaadav, sest tarvitas alates 19.03.2022 alkoholi ega julgenud kriminaalhooldusele alluda. 24.03.2022 ei ilmunud J. Prants kriminaalhooldusosakonda samuti alkoholi tarvitamise tõttu ning 25.03.2022 tunnistas ta, et oli mitu päeva joonud peretüli ja 2 pingete tõttu. J. Prants vahetas elukohta, sest suhted elukaaslasega muutusid halvaks ja ta pidi nende ühisest kodust ära minema. 4.
25. Kriminaalhooldusametniku hinnangul tuleb J. Prantsile mõistetud vangistus täitmisele pöörata. J. Prantsile on korduvalt antud võimalusi viibida vabaduses, kuid hoolimata kirjalikest hoiatustest ja erakorralistest ettekannetest jätkab ta rikkumiste toimepanemist. Samuti on J. Prants pannud katseajal toime uue kuriteo ja kriminaalasi KarS § 121 lg 2 p 2 tunnustel on saadetud kohtusse. Katseaeg on ebaõnnestunud ja kriminaalhooldus ei mõju J. Prantsile distsiplineerivalt.
26. 12.04.2022 esitas kriminaalhooldusametnik kohtule Politsei- ja Piirivalveameti 11.04.
27. a vastuse, mille kohaselt puutus politseile
28. a märtsis J. Prantsiga kokku 6 korda.
29. Kohtuistungil jäi kriminaalhooldusametnik erakorralises ettekandes esitatud ettepaneku juurde ja palus pöörata J. Prantsile mõistetud vangistuse täitmisele, asendades selle üldkasuliku tööga. Jätta üldkasuliku töö tegemise ajaks alles alkoholi tarvitamise keeld. Pärast 25.03 pole politseile seoses J. Prantsiga väljakutseid tehtud ja J. Prants pole pärast erakorralise ettekande esitamist uusi rikkumisi toime pannud. J. Prants on väga noor inimene, kellele võiks anda veel ühe võimaluse vangistusest pääseda. Ta on nõus ja võimeline üldkasulikku tööd tegema ning üldkasulik töö vähendaks jõudeaega, mida kulutada alkoholi tarvitamisele. J. Prants on mõningal määral muutnud oma elukorraldust, elab nüüd vanemate juures ja puutub elukaaslasega harvem kokku. Viimati märgitu vähendab uute konfliktide ja pingete tekkimise võimalust.
30. J. Prants kinnitas kohtuistungil, et erakorralises ettekandes ja tema poolt kriminaalhooldusametnikule antud kirjalikus selgituses märgitu on õige. Ta tarvitas 19.-28.03.2022 tuttavatega koos Võrus alkoholi, sest soovis sel hetkel teiste inimestega koos olla ja leevendust tunda. J. Prants on rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid ega allunud kriminaalhooldusele, sest elukaaslasega olid pidevad tülid, ta otsis alkoholist lohutust ja läks tuttavatega jooma. Kohtuistungi toimumise ajaks pole J. Prants peaaegu 1 kuu elukaaslasega koos elanud ega alkoholi tarvitanud. Vanemate juures on toetavad lähedased ja tegevust ning alkohol on raskesti kättesaadav. Kuigi J. Prants teadis, et ta ei tohi alkoholi tarvitada, oli tal tülide tõttu mõte, et nüüd on kõik läbi. Ta hakkas alkoholi tarvitama ja siis ei huvitanud enam miski. J. Prantsil on alkoholiprobleem, kui tekivad pinged ja suured mured. Ta alustas pingete tõttu alkoholi tarvitamist umbes 2 aastat tagasi, sest ta pole mitu aastat püsivat töökohta saanud. Alkoholiprobleemi lahendamiseks on J. Prants teinud 2 nn torpeedosüsti – umbes
31. a lõpupoole ja 24.01.
32. Torpeedosüstid ei aita, pigem oleks vaja psühhiaatrilist abi. J. Prants on ka psühhiaatri poole pöördunud, viimati
33. a lõpus. Psühhiaater on talle välja kirjutanud ravimeid, mis peaks alkoholi soovi vähendama, kuid J. Prants ei võta neid ravimeid, sest ta on pidevalt alkoholi tarvitanud ja siis ravimid ei mõju. J. Prants pole senise katseaja jooksul oma elukorraldust muutnud, sest tal pole motivatsiooni, et midagi muuta. Siiski soovib J. Prants katseaja läbida ja usub, et on selleks võimeline. Ta elab nüüd vanemate juures, kus ei teki pingeid ja pole vaja alkoholi tarvitada. J. Prants suhtleb elukaaslasega väga harva seoses ühise lapsega. Ta on ka varem elukaaslasest eraldi vanemate juures elanud, viimati
34. a jõulude ajal. Selleks, et edaspidi ei tekiks taolisi probleeme, ei tohi J. Prants alkoholi tarvitada ega vanade tuttavatega suhelda. Ta on elukaaslasega rääkinud, et nüüd ei muutu enam midagi ja nad suhtlevad edaspidi üksnes lapsega seoses. J. Prants on nõus tegema üldkasulikku tööd. 3 Kohtu seisukoht
35. KarS § 74 lg 4 sätestab, et kui süüdlane ei järgi katseajal kontrollnõudeid, ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg-s 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni 1 aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Riigikohus on selgitanud, et juhul, kui kriminaalhooldaja taotleb erakorralises ettekandes karistuse täitmisele pööramist mõne KarS § 75 lg-s 1 toodud kontrollnõude rikkumise tõttu, tuleb kohtul hinnata, kas nõuet rikuti tahtlikult või ettevaatamatusest ning millega isik oma rikkumist põhjendab. Kohus peab hindama, kas see põhjus on mõjuv või mitte. Kohtul tuleb analüüsida erakorralises ettekandes tehtud etteheiteid ja nende piiridest ei tohi väljuda (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 11.06.
36. a määrus asjas nr 3-1-1-61-13, p 9.2). Maakohtu hinnangul kohaldub eeltoodud mõttekäik ka KarS § 75 lg-s 2 sätestatud kohustuse rikkumise puhul.
37. Tutvunud erakorralise ettekande ja sellele lisatud materjaliga ning kuulanud ära kriminaalhooldaja arvamuse ja J. Prantsi selgitused, leiab kohus, et kriminaalhooldusametniku etteheited on põhjendatud. Erakorralisele ettekandele lisatud registreerimislehe kohaselt ei ilmunud J. Prants 24.03.2022 kriminaalhooldusosakonda ega teatanud mitteilmumisest (tl 5 pöördel). Nähtuvalt 25.03.
38. a alkoholi tarvitamise protokollist kontrolliti samal kuupäeval kell 20:40 indikaatorvahendiga J. Prantsi joovet, indikaatorvahendi näit oli positiivne ja J. Prantsi ühes liitris väljahingatavas õhus oli 1,503 mg alkoholi. Samuti oli J. Prantsi välimus määrdunud, suust tuli alkoholilõhna, tema reaktsioon oli häiritud, kõne oli segane ning tasakaal ja koordinatsioon olid kergelt häiritud (tl 6-6 pöördel). Kriminaalhooldusametnikule antud kirjalikus selgituses märkis J. Prants, et ta hakkas alkoholi tarvitama 19.03.2022 ja tarvitas alkoholi kuni 28.03.2022, mil ta läks vanemate juurde. J. Prants tarvitas alkoholi peretülide ja pingete tõttu, ei julgenud alkoholi tarvitamise pärast 21.03.-25.03.2022 kriminaalhooldusele alluda ega ilmunud ka 24.03.2022 kriminaalhooldusosakonda. J. Prants vahetas ametniku loata elukohta, sest elukaaslane ei tahtnud enam, et J. Prants elaks koos temaga (tl 8). Kohtuistungil jäi J. Prants kriminaalhooldusametnikule antud kirjaliku selgituse juurde, lisades, et ta tarvitas 19.-28.03.2022 tuttavatega koos Võrus alkoholi, sest soovis sel hetkel teiste inimestega koos olla ja leevendust tunda.
39. Eelnevast nähtuvalt pole vaidlust, et J. Prants ei allunud 21., 22.,
40. ja 25.03.2022 kriminaalhooldusametniku kontrollile, mistõttu polnud ametnikel võimalik kontrollida alkoholi tarvitamise keelust kinnipidamist. Samuti ei ilmunud J. Prants 24.03.2022 kriminaalhooldusosakonda, tarvitas 25.03.2022 alkoholi ja vahetas 28.03.2022 elukohta kriminaalhooldusametniku eelneva loata. Kohtu hinnangul polnud J. Prantsil selliseks käitumiseks mõjuvat põhjust. Kriminaalhooldusele allutatud süüdimõistetul on kohustus korraldada oma elu nii, et kriminaalhoolduse nõuded oleks täidetud, ja tal tuleb valida erinevate käitumisvariantide vahel selline, mis ei takista kriminaalhooldust. Lisaks pole alkoholi tarvitamise keeld piiratud süüdimõistetu elukohaga. Süüdimõistetu on kohustatud alluma alkoholi tarvitamise keelu kontrollile ka väljaspool oma elukohta ja võimaldama kriminaalhooldusametnikel selle kohustuse täitmist kontrollida (sh olema vajadusel ametnikele telefonitsi kättesaadav). Kuna J. Prantsil on keelatud katseajal alkoholi tarvitada, oleks ta pidanud peretülidest tekkinud pingete leevendamiseks kasutama alkoholivabasid vahendeid. Samuti ei õigusta alkoholi tarvitamine kriminaalhooldusosakonda mitteilmumist, kriminaalhooldusametnikele kättesaamatuks jäämist ja tüli elukaaslasega ei õigusta kriminaalhooldusametniku loata elukoha vahetamist. Seega rikkus J. Prants 21.-28.03.2022 KarS § 75 lg 1 p-des 2 ja 3 ning lg 2 p-s 2 sätestatud kohustusi. J. Prants pani rikkumised toime tahtlikult. 4
41. Analüüsides J. Prantsi kriminaalhoolduse käiku tervikuna, märgib kohus, et käesoleva määruse tegemise ajaks on J. Prantsi kriminaalhooldus kestnud peaaegu 2 aastat ja 1 kuu ning kohus vaatab läbi kolmandat erakorralist ettekannet. J. Prants rikkus 21.04.2020 (s.o ca 1 kuu pärast kriminaalhoolduse algust) ja 18.08.2020 (s.o ca 4 kuu pärast uuesti) registreerimiskohustust. Samuti vahetas ta 10.08.2020 kriminaalhooldusametniku eelneva loata elukohta. Nende rikkumiste eest pikendati Tartu Maakohtu 15.10.
42. a määrusega J. Prantsi katseaega 3 kuu võrra. Määrus jõustus 31.10.
43. Edasi rikkus J. Prants 19.08.2021 (s.o peaaegu 10 kuud pärast maakohtu esimese määruse jõustumist) ning seejärel
44. ja 18.01.2022 (s.o ca 5 kuu pärast uuesti) alkoholi tarvitamise tõttu registreerimiskohustust. Nende rikkumise eest keelati Tartu Maakohtu 18.02.
45. a määrusega J. Prantsil katseajal alkoholi tarvitamine. Määrus jõustus 08.03.
46. Lisaks lasi J. Prants 24.01.2022 teha psühhiaatril nn torpeedo süsti. Vaatamata eelnevale, selgus praeguses asjas, et J. Prants ei allunud 21., 22.,
47. ja 25.03.2022 (s.o 2 nädalat pärast maakohtu teise määruse jõustumist) kriminaalhooldusametniku kontrollile, ei ilmunud 24.03.2022 kriminaalhooldusosakonda, tarvitas 25.03.2022 alkoholi ja vahetas 28.03.2022 elukohta kriminaalhooldusametniku eelneva loata. Kohtuistungil selgitas J. Prants, et ta on rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid, sest elukaaslasega olid pidevad tülid, ta otsis alkoholist lohutust ja läks tuttavatega jooma. Kuigi J. Prants teadis, et ta ei tohi alkoholi tarvitada, oli tal tülide tõttu mõte, et nüüd on kõik läbi. Ta hakkas alkoholi tarvitama ja siis ei huvitanud enam miski.
48. Kokkuvõtlikult nähtub ülal toodust, et J. Prants on katseaja jooksul rikkunud korduvalt erinevaid kriminaalhoolduse nõudeid, kusjuures ta on jätkanud rikkumiste toimepanemist hoolimata Tartu Maakohtu 15.10.
49. a ja 18.02.
50. a määrustest. Samuti selgub Politseija Piirivalveameti 11.04.
51. a vastusest, et J. Prants on katseajal alkoholi tarvitanuna korduvalt politseiga kokku puutunud (tl 18). Kuigi kohus märkis juba eelmises määruses, et J. Prantsil on märkimisväärne alkoholiprobleem ja keelas J. Prantsil katseajal alkoholi tarvitamise ning J. Prants lasi ka 24.01.2022 teha psühhiaatril nn torpeedo süsti, mis peaks hoidma 1 aasta jooksul ära alkoholi tarvitamise, jätkas J. Prants vaid 2 nädalat pärast eelmise maakohtu määruse jõustumist kontrollimatut alkoholi tarvitamist ning loobus sisuliselt kõikide kriminaalhoolduse nõuete täitmisest (s.o polnud kriminaalhooldusametnikele päevade kaupa kättesaadav ja vahetas ametniku loata elukohta). Arvestades J. Prantsi rikkumiste arvukust ja sagedust, pole J. Prants teinud süüdimõistvast kohtuotsusest, sellega kaasnenud katseajast ega kohtumäärustest mingeid järeldusi ja kriminaalhooldus ei mõju J. Prantsile distsiplineerivalt.
52. Kohtul ei tekkinud ka J. Prantsi vahetu küsitlemise käigus veendumust, et ta on võimeline edasise katseaja tulemusel alkoholi tarvitamisest loobuma ja kriminaalhoolduse nõudeid täitma. Nimelt selgitas J. Prants, et tal on alkoholiprobleem, kui tekivad pinged ja suured mured. Ta alustas pingete tõttu alkoholi tarvitamist umbes 2 aastat tagasi, sest ta pole mitu aastat püsivat töökohta saanud. Alkoholiprobleemi lahendamiseks on J. Prants teinud 2 nn torpeedosüsti – umbes
53. a lõpupoole ja 24.01.
54. Torpeedosüstid ei aita, pigem oleks vaja psühhiaatrilist abi. J. Prants on ka psühhiaatri poole pöördunud, viimati
55. a lõpus. Psühhiaater on talle välja kirjutanud ravimeid, mis peaks alkoholi soovi vähendama, kuid J. Prants ei võta neid ravimeid, sest ta on pidevalt alkoholi tarvitanud ja siis ravimid ei mõju. J. Prants pole senise katseaja jooksul oma elukorraldust muutnud, sest tal pole motivatsiooni, et midagi muuta.
56. Kohus märgib, et eelnevast nähtuvalt pole J. Prantsi alkoholi tarvitamise harjumuste muutmiseks piisanud ka meditsiinilisest abist. Torpeedosüstid ei mõju ja kuna J. Prants eelistab ravimite tarvitamise asemel alkoholi, pole ta tõsimeeli huvitatud oma riskikäitumisega tegelemisest. Pidades silmas, et J. Prants pole senise enam kui 2-aastase katseaja jooksul oma 5 suhtumist muutnud ega alkoholi kuritarvitamisest loobunud, pole kohtul tõsiseltvõetavat alust arvata, et edaspidi midagi muutub. Alkoholi tarvitamise harjumuste muutmine eeldab tugevat tahtejõudu, mida J. Prantsil pole.
57. Viimaks ei veena ka 28.03.2022 vanemate juurde elama asumine ning J. Prantsi ja elukaaslase vahelised kokkulepped kohut, et J. Prants hoidub edaspidi alkoholi kuritarvitamisest. Nähtuvalt J. Prantsi selgitustest on ta kolinud varemgi vanemate juurde elukaaslasest eraldi elama (viimati
58. a jõulude ajal), kuid sellele on järgnenud uued konfliktid, mistõttu tarvitab J. Prants taas päevade kaupa alkoholi. Seega ainuüksi järjekordsest eraldi kolimisest ega vanemate toest ei piisa J. Prantsi harjumuste muutmiseks.
59. Kuigi kriminaalhooldusametnik palus kohtuistungil asendada vangistus üldkasuliku tööga, on see abinõu kohtu hinnangul perspektiivitu ega täida kriminaalhoolduse eesmärke. Üldkasuliku töö tegemisel jääks alkoholi tarvitamiseks mõnevõrra vähem aega, kuid see ei piira kuidagi J. Prantsi ligipääsu alkoholile ega muuda tema alkoholi tarvitamise harjumusi. J. Prants selgitas kohtuistungil, et tal oli võimalus asuda käesoleva aasta alguses tööle Värska Laht OÜ-sse, kuid kui tööandja kuulis alkoholi tarvitamisest, ei võetud teda tööle. Kohus märgib, et seega ei motiveerinud ka tööle saamise võimalus J. Prantsi alkoholist loobuma. Järelikult ei väärtusta J. Prants töötamist piisavalt ja ka üldkasulikust tööst ei piisa uute samalaadsete rikkumiste ärahoidmiseks. J. Prantsi katseaeg on ebaõnnestunud, leebemad meetmed on ammendunud ja ta tuleb saata vanglasse karistust kandma
60. Lähtudes ülal toodust, tuleb Tartu Maakohtu 09.03.
61. a otsusega mõistetud vangistus pöörata täitmisele ning J. Prants tuleb saata vanglasse karistust kandma 9 kuuks ja 28 päevaks. J. Prants ei sobi kriminaalhoolduseks. (allkirjastatud digitaalselt) 6