KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 24.märts 2022, Valga kohtumajas Väärteoasja number 4-21-2868 Kohtunik Kohtujurist Kohtuistungi sekretär Annemarie Gerassimov Christina Jõesaar Kaie Kaseorg Väärteoasi Kaebus Brandon Bogatšov väärtegu LS § 227 lg 2 järgi Brandon Bogatšovi kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Kagu politseijaoskonna 29.06.2021 otsusele väärteoasjas nr 2610,21,002036 otsuse tühistamiseks Kohtuvälise menetleja esindaja Lõuna prefektuuri Kagu politseijaoskonna vanemväärteomenetleja K. K. Menetlusosalised Kaebuse esitanud isik: Brandon Bogatšov, isikukood 39912115713, elukoht: xxx, töökoht: X OÜ xxx, xxx Kaitsja vandeadvokaat S. R. kokkuleppel Väärteoasja arutamine 10.03.2022 avalikul kohtuistungil Juhindudes VTMS § 132 p-st 1, kohus otsustas: RESOLUTSIOON 1. Rahuldada Brandon Bogatšovi kaitsja kaebus. 2. Tühistada Lõuna prefektuuri Kagu politseijaoskonna Valga menetlusgrupi väärteomenetleja M. L. 29.06.2021 üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 2610,21,002036 karistuse määramise osas ja teha selles osas uus otsus. 3. Määrata Brandon Bogatšovile Liiklusseaduse § 227 lg 2 rikkumise eest karistuseks rahatrahv 50 trahviühikut summas 200 (kakssada) eurot. 4. Rahatrahv tuleb tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates makseinfo alusel. Maksega hilinemise või maksmata jätmise korral on sissenõudjal õigus pöörata nõue kogu maksmata summa ulatuses kohesele sundtäitmisele. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. 5. Muus osas jätta Lõuna prefektuuri Kagu politseijaoskonna Valga menetlusgrupi väärteomenetleja M. L. 29.06.2021 üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 2610,21,002036 muutmata. 6. Originaalmaterjalid koos CD-plaadiga tagastada pärast kohtuotsuse jõustumist kohtuvälisele menetlejale. 7. Edastada käesolev kohtuotsus Brandon Bogatšovile, tema kaitsjale ning PPA Lõuna prefektuurile. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebuse esitamise soovist tuleb teatada 7 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest kirjalikult Tartu Maakohtule. Asjaolud ja menetluse käik 1. Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Kagu politseijaoskonna väärteomenetleja koostas 29.06.2021 otsuse nr 2610,21,002036 selle kohta, et väärteoasjas 30.05.2021 H. H.i poolt koostatud väärteoprotokolli kohaselt juhtis B. Bogatšov 30.05.2021 kell 17.55 xxx linnas xxx mnt xxx kilomeetril asulasisesel teel mootorsõidukit kiirusega 94+/-7 km/h, millega ületas lubatud sõidukiirust (50 km/
- h)mitte vähem kui 37 km/h. Sõidukiirus mõõdetud kiirusemõõtjaga Stalker DSR 2X nr DP009620, mis oli kuni 17.08.2021 taadeldud ning taatlemist tõendab taatlustunnistus nr TTRS-20/00176. Kohtuväline menetleja leidis, et liiklusjärelevalvet teostanud ametnikud järgisid nõuetekohaselt kõiki menetlusnorme nii isiku teo kvalifitseerimisel kui ka süü tuvastamisel. Kiirmenetluse otsuse kohaselt rikkus B. Bogatšov liiklusseaduse (LS) § 15 lg 1 p 2 nõudeid ja pani toime teo, mis on kvalifitseeritav LS § 227 lg 2 järgi. Kohtuväline menetleja määras B. Bogatšovile LS § 227 lg 2 alusel karistuseks juhtimisõiguse äravõtmise 2 kuuks /kt lk 4-6/. 2. B.Bogatšovi kaitsja vandeadvokaat S. R. esitas Tartu Maakohtule 15.07.2021 kaebuse, mille kohaselt palub tühistada väärteootsuse väärteoasjas nr 2610,21,002036 B. Bogatšovile määratud karistuse osas ning määrata karistuseks rahatrahv. Kaebuse esitaja hinnangul ei ole arvesse võetud kiiruse ületamise kohta – tegemist on linnast väljasõitmise kohaga, kus ümberringi ei ole hooneid ega muid asulale omaseid tunnusmärke ning kiiruse ületamise koht asub kõigest loetud meetrid liiklusmärgi „Asula“ mõjualas. Otsuses viidatakse süü suurusele, kuid pole esile toodud faktilisi asjaolusid, mis näitavad isiku suurt süüd. Lisaks on otsuse põhjendused suuresti üldsõnalised ja konkreetse asjaga seostamata. Otsuses väidetakse, et menetlusalune isik rikub sagedasti liiklusreegleid, kuid eksimused pärinevad umbes aasta tagusest ajast ning sõidukiirusega seonduvate reeglite vastu eksimine jäi enam kui aasta tagusesse aega. Lisaks ei ole põhistatud, kuidas seondub LS § 242 lg 1 eest mõistetud karistus käesoleva väärteoasjaga seonduva õigusrikkumisega. Noorte täiskasvanute puhul tuleb arvesse võtta, et nende väärtussüsteem ei pruugi veel olla täielikult välja kujunenud. See annab alust arvata, et juhtimisõiguse äravõtmine on liialt raske karistus niivõrd noorele inimesele ning tema õiguskuulekusele suunamine on võimalik ka kergemate meetmetega. Lisaks vajab kaebaja juhtimisõigust seoses tööülesannete täitmisega. Riigikohus on väljendanud nõustumist kohtupraktikas leitud seisukohaga, et üldjuhul tuleks vältida sissetuleku kaotust väärteokaristuse tulemusena (vt RKKKo 3-1-1-26-10 p 7.3). Menetlusaluse isiku puhul pole tegemist inimesega, keda oleks nt varasemalt korduvalt karistatud lubatud sõidukiiruse ületamise eest /kt lk 2-3 /. 2 3. Kohtuväline menetleja leidis 27.07.2021 esitatud seisukohas, et otsus väärteoasjas on seaduslik, väärteole on antud õige kvalifikatsioon, järgitud on menetlusõigust ning määratud karistus vastab teo raskusastmele. Kohtuvälise menetleja otsus koos karistuse määraga arvestab kõiki menetlusaluse isiku poolt kaebuses välja toodud ja tema hinnangul olulisi detaile töö ja isikliku elu osas ning mõistetud karistus vastab süü suurusele ja karistuse soovitud eesmärkidele. B. Bogatšov pani väärteo toime otsese tahtlusega – isik, keda on varem piirkiiruse ületamise eest karistatud ja kes liikleb sõidukitega igapäevaselt, peab tajuma, et ta liigub 50 km/h asemel tunduvalt suurema kiirusega. B. Bogatšovil on kehtiv karistus kiiruseületamise eest, mis on toime pandud 14.09.2020, lisaks on teda varasemalt samalaadsete süütegude eest korduvalt karistatud nii rahatrahviga kui ka eriõiguse äravõtmisega. Määratud karistused ei ole menetlusalusele isikule mingisugust mõju avaldanud, need ei ole olnud tema suhtes mõjusad ega saavutanud oma eesmärki ning isik on jätkanud sarnast liikluskäitumist. Seetõttu on kohtuväline menetleja veendunud, et karistusena juhtimisõiguse äravõtmine on vajalik meede B. Bogatšovi liiklusalaste hoiakute paremuse poole suunamiseks. Kokkuvõtvalt leiab kohtuväline menetleja, et hoolimata menetlusaluse isiku kaebuses esitatud põhjendustest, on politsei lahendis määratud karistus proportsionaalne ja aktuaalne. Seetõttu palub kohtuväline menetleja jätta asjas tehtud üldmenetluse otsus muutmata ja kaebus rahuldamata /kt lk 10-11 /. 4. 08.10.2021 andis B. Bogatšovi kaitsja kohtule teada, et kuna politsei poolt edastatud videosalvestis ei võimalda veenduda mõõtmistegevuse nõuetekohasuses (salvestisel puudub heli), siis soovitakse kontrollida tegevuse õiguspärasust kohtuistungil mõõtmise teostanud ametnike küsitlemise kaudu /kt lk 22 /. 5. Asja arutati avalikul kohtuistungil 10.03.2022. Kohtuistungil kuulati tunnistajatena üle politseiametnikud H. H. ja K. M.. Poolte seisukohad kohtuistungil 6. Brandon Bogatšov kohtuistungil ütlusi anda ei soovinud. 7. Kaitsja leidis, et tunnistajate antud ütlused on süvendanud kahtlusi kiiruse mõõtmise nõuetekohasuse osas. Üks ametnikest väitis, et Doppleri signaal ei olnud sees, teine ütles, et oli. Heli on maas, mistõttu ei ole seda võimalik salvestiselt kontrollida. Olukorras, kus ette heidetud mõõtetulemuse õigsusele viitavad tõendid on vastuolulised, ei ole mõõtmistegevuse jälgitavus tõendatud. Tõendid selle mõõtmistegevuse tingimustest ei võimalda üheselt aru saada, kas
- a)Doppleri signaal oli või ei olnud sisse lülitatud ja kui oli, siis
- b)milline see signaal tekkis. Kuna kaks ametnikku mäletavad seda situatsiooni niivõrd erinevalt ning mõõtmise nõuetekohasuses ei ole võimalik üheselt veenduda, siis tuleb rakendada KrMS § 7 lg 3 ja langetada otsus B. Bogatšovi kasuks. Politsei otsusega määratud karistus on väär. Vastuväidetes kaebusele on kohtuväline menetleja lähtunud pikast nimekirjast varasematest karistustest. Tegemist on nn kiiruskaamera trahvidega või hoiatustrahvidega. Nende mõlema osas on seadus, täpsemalt väärteomenetluse seadustik, täiesti ühene – VTMS § 541 lõike 3 või § 548 lõike 6 kohaselt ei ole selline otsus süüteo eest kohaldatav karistus, seda ei kanta karistusregistrisse ja sellele ei või tugineda süüteo korduvuse arvestamisel ega muude süüteo eest ette nähtud õigusjärelmite kohaldamisel. Seaduse ja kohtupraktika kohaselt saab arvesse võtta vaid kehtivaid karistusi (RKKKo 4-17-5471/19 p 27). Oluline on see, millised karistused on 3 kohtuotsuse tegemise hetke seisuga kehtivad, kuid arvestades B. Bogatšovi kehtivate kanneteta karistusregistrit, tuleks teda kohelda võrdsena isikutega, keda pole varasemalt karistatud. Kohtuvälise menetleja vastusest nähtubki, et põhjus, miks B. Bogatšovilt võeti ära juhtimisõigus, tugineb ebaseaduslikele ja tänaseks aastaid kehtiva Riigikohtu praktikaga vastuolus olevatele argumentidele. Menetlusalusele isikule määratud karistust tuleks muuta selliselt, et see oleks rahatrahv. Kohtuvälise menetleja otsuses puudub põhjendus, miks nt sanktsioonimäära ⅓ asetsev rahatrahv (nt 120 eurot) ei suudaks karistusregistri andmetel varem karistamata B. Bogatšovi mõjutada õiguskuulekusele. 8. Kohtuväline menetleja leidis, et väärteoasjas koostatud otsus on seaduslik ja menetlusaluse isiku süü on leidnud tõendamist. Politseiametnikud järgisid kiirusemõõtmisel kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduure ning mõõtetulemuste töötlemisele tulenevaid nõudeid ja kohustusi. Kiirusmõõturit oli testitud ja see oli töökorras. Mõõtevahend oli kehtestatud korras taadeldud ning omas kehtivat taatlustunnistust. Asjast on videosalvestis ning mõõtmisel kasutati salvestamiseks tehnilist vahendit. Politseipatrull kasutas tehnilise vahendina patrullsõiduki pardakaamerat, mis salvestab osaliselt patrullsõiduki armatuurile paigaldatud kiirusmõõturi tablood ja sõiduki ees olevat liikumist. Vabariigi Valitsuse 16.06.2011 määruse nr 78 „Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisele“ tehti muudatus 05.07.2019 ja sätestati, et sama määruse § 9 lg 2 p 3 muudetakse tinglikuks, st kui Doppleri helisignaal on sisse lülitatud, ei tohi mõõtmisel tekkiv helisignaal olla katkendlik ega selle helikõrgus hüppeliselt muutuda. Samas sätestati, et Doppleri helisignaali kasutamine on edaspidi vabatahtlik. See helisignaal on lisafunktsioon, mõõtmist toetav, mitte enam kohustuslikus korras rakendatav. Mõõtmise ajal kiirusmõõturi ekraani pidev jälgimine mõõtja poolt välistab vajaduse Doppleri helisignaali kuulata. Riigikohus on 19. oktoobri 2018. a otsuses selgitanud, et heli- ja videosalvestiselt Doppleri helisignaali mittekostumine ei muuda mõõtetulemust iseenesest ebausaldusväärseks ning signaali nõuetekohasust on võimalik tuvastada ka muudele tõenditele toetudes. B. Bogatšovi kiirusemõõtmisel kasutati Doppleri helisignaali ja selle signaali kuulmist ja iseloomu on võimalik tõendada tunnistajate poolt antud ütlustega ja kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli tehtud märkega. Kiirusemõõteseadme kasutamise protokollist nähtuvalt B. Bogatšovi poolt juhitud sõiduk kiirendas intensiivselt ja nii fikseeritigi BMW sõidukiirus mõõtepiirkonnas, kus maksimaalne lubatud sõidukiirus oli 50 km/h. Seda tõendab ka patrullsõiduki pardakaamera salvestis, millelt on näha, et momendil, kui patrullsõiduk jõuab asula algust tähistava liiklusmärgini, sooritab BMW pöörde ja kiirendab. Täiendavalt saab ka seda öelda, et patrullsõiduki pardakaamera salvestiselt nähtuvalt ei jää B. Bogatšovi juhitud BMW ja patrullauto vahele kiirusmõõtmise ajal teisi sõidukeid, siis ei ole alust kahelda, et mõõdeti just B. Bogatšovi sõiduki kiirus. Kohtuväline menetleja on väärteoasja otsuses kui ka kohtule esitatud seisukohtades põhjalikult kirjeldanud, miks selline karistus määrati. B. Bogatšovi eelmised 19 karistust ei ole teda seadusekuulekamaks muutnud. Lisandunud on veel kolm liiklusalast karistust. Kokkuvõtvalt palub kohtuväline menetleja kaebust mitte rahuldada ning jätta kohtuvälise menetleja lahend jõusse. KOHTU SEISUKOHT 4 9. VTMS § 123 lg 2 kohaselt maakohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid (ab ovo). Kohus, uurinud asjas esitatud tõendeid ja hinnanud neid kogumis, leiab alljärgnevat. 10. 30.05.2021 koostatud väärteoprotokollis heidetakse menetlusalusele isikule ette, et ta juhtis 30.05.2021 kella 17.55 ajal xxx mnt xxx kilomeetril suunaga xxx suunas mootorsõidukit asulasisesel teel kiirusega 94 +/- 7 km/h, millega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 37 km/h. Oma tegevusega rikkus ta LS § 15 lg 1 p 2 nõudeid ja pani toime LS § 227 lg2 sätestatud väärteo /kt lk 12/. 11. LS § 15 lg 1 p 2 kohaselt on suurim lubatud sõidukiirus asulasisesel teel 50 kilomeetrit tunnis. LS § 227 lg 2 näeb ette vastutuse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21-40 kilomeetrit tunnis. 12. Vastavalt kiirusmõõturi kasutamise protokollile on patrullpolitseinik K. M. 30.05.2021 kell 17.55 teostanud B.Bogatšovi poolt juhitud mootorsõiduki BMW 520D registreerimismärgiga xxx liikumiskiiruse mõõtmist xxx linnas xxx mnt xxx kilomeetril, sõidu suund xxx linna poole. Suurim lubatud sõidukiirus antud teelõigul oli 50 km/h. Kasutati kiirusmõõturit Stalker DSR 2X nr DP009620. Seadet on testitud 30.05.2021 kell 09.03 ning see oli töökorras. Kiirusmõõtur oli mõõtmise ajal paigaldatud statsionaarselt ning mõõdeti vastutuleva objekti kiirust liikuvast sõidukist. Mõõtja sõiduki liikumise kiirus mõõtmise hetkel oli 55 km/h. Nähtavus oli hea, asulasisene tee, sademeteta, valge aeg, kuiv kattega kahe sõidurajaga kahesuunaline eraldusribaga tee. Mootorsõiduk liikus vastassuunalisel sõidurajal ning kiirendas intensiivselt. Doppleri helisignaal oli ühtlaselt tõusev/kõrgenev. Kiirusmõõturi lugem oli 94 km/h ning mõõtmise laiendmääramatus +/- 7 km/h. Lõplik mõõtetulemus 87 km/h. Juhile näidati seadme tabloole fikseeritud lugemit. Menetlusalune isik protokolli kohta avaldusi teinud ei ole. Protokolli on allkirjastanud B. Bogatšov ning kiirusmõõteseadet kasutanud ja protokolli täitnud K. M. /kt lk 13/. 13. Tunnistaja H. H.i ütluste kohaselt oli ta 30.05.2021 patrullteenistuses ning sõitis õhtusel ajal xxx linna sisse. Kiirusemõõtja töötab kogu aeg auto peal ning tabloole kuvatakse politseiauto kiirus ning vastutulevate sõidukite kiirus. H. H.i sõnul oli tema roolis ning paariline mõõtis kiirust. Vastu sõitis valge BMW, mis ületas lubatud sõidukiirust. Paariline märkas seda ja vajutas kiiruse lukku. Politseiautol on ka pardakaamerad, kuid vahel on olnud juhuseid, kus heli ei salvestu. Tunnistaja sõnul tol hetkel Doppleri signaali ei kasutatud, kuna see oli vabatahtlik, sest jälgiti pidevalt tablood, et mingeid vigu sisse ei tuleks, mõõtevahend oleks töökorras ning mõõtetulemus oleks tõendatud. Alati tuleb ka veateade, kui on mingi jama või on seadme töö takistatud. Lisaks käivad kiirusmõõturid igal aastal taatlemises. Pärast paarilise poolt kiiruse fikseerimist pani H. H. vilkurid tööle, sõitis BMW-le järele ja peatas auto. Tegemist oli ainukese autoga, mis xxx linnast parajasti välja sõitis ning ükski teine sõiduk ei saanud mõõtmist segada. Auto peatati umbes surnuaia juures, seal, kus on bussipeatus. Politseinikud kutsusid B. Bogatšovi politseiauto juurde, näitasid ekraanilt fikseeritud lugemit ning koostati väärteoprotokoll /kt lk 69-70/. 14. Tunnistaja K. M.e ütluste kohaselt oli 30.05.2021 tal tööpäev. Linna sisse sõites tuli xxx tänavalt tume sõiduk ja keeras vasakule xxx maanteele. K. M. jälgis Stalkerit, mis näitas intensiivselt tumeda sõiduki kiiruse tõusmist. Oldi linnas sees, kui sõiduk intensiivselt kiirendas. Mõõtmise teostamise ajal oli Doppleri helisignaal sisse lülitatud ning oli ühtlaselt tõusev heli, mille järgi sai tunnistaja aru, et sõiduk kiirendab, lisaks jälgis tunnistaja tablood, 5 millelt oli samuti sõiduki kiiruse tõusmine näha. Kiirusemõõtja asub statsionaarselt sõidukis ning see oli taadeldud. Kuna K. M.e sõnade kohaselt oli ta kõrvalistmel ning kiiruse mõõtja, siis lukustas ta kiiruse. Samuti töötas auto pardakaamera, kuid terve vahetuse jooksul ei olnud selle heli sisse lülitatud. Tunnistaja sõnul oli tol päeval soe ja päikesepaisteline ilm, teekate oli kuiv. Mõõtmise teostamise ajal ühtegi teist sõidukit vastu ei tulnud. Pärast kiiruse fikseerimist sõideti autole järele, anti peatumismärguanne ning peatati sõiduk. K. M.e sõnul koostas tema kiiruse mõõtmise protokolli ning H. H. tegi väärteoprotokolli /kt lk 70-70 pöördel/. 15. Politseiauto pardakaamera salvestiselt (videol puudub heli) nähtub, kuidas patrullauto sõidab mööda xxx maanteed xxx linna poole. Kõigepealt tuleb patrullautole vastu buss ning umbes 12 sekundit hiljem tume sõiduauto. Sõiduauto sõidab patrullautole vastu asulas sees, kus kehtib kiirusepiirang 50 km/h. Samal ajal teisi sõidukeid, mis võiksid kiiruse mõõtmist häirida, vastu ei sõida. Videost nähtub, et ilm on päikesepaisteline ning teekate kuiv /originaalmaterjalide juures asuv CD-plaat /. 16. Kohtule on esitatud ka kiirusmõõturi tüübikinnitus ja taatlustunnistus, millest nähtub, et kiiruse mõõtmiseks kasutati õigusaktide nõuetele vastavat kiirusmõõturit /kt lk 27-60/. Samuti tõendavad asjaolu, et kiirusmõõtur oli taadeldud, tunnistaja K. M.e ütlused. Lisaks on kohtule esitatud ka teatis, mille kohaselt on nii H. H. kui ka mõõtmise teostanud K. M. läbinud mõõtealase koolituse /kt lk 25-26 /. 17. B. Bogatšovi kaitsja leidis, et mõõtmise nõuetekohasuses ei ole võimalik veenduda, kuna tunnistajate antud ütlused on Doppleri signaali osas vastuolulised ning tulenevalt asjaolust, et pardakaamera video heli oli maas, siis ei ole võimalik seda kontrollida. 18. Vabariigi Valitsuse 16. juuni 2011. a määrus nr 78 „Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisele“ § 9 lg 2 p 3 kohaselt, kui Doppleri helisignaal on sisselülitatud, ei tohi mõõtmisel tekkiv helisignaal olla katkendlik ega selle helikõrgus hüppeliselt muutuda. Riigikohtu kriminaalkolleegium 19.10.2018 otsuses nr 4-17-5471 p-s 19 on selgitanud, et Doppleri helisignaali nõuetekohasuse tuvastamiseks ei ole tingimata vaja toetuda ühele kindlale tõendile, nt mõõteseadme töö heli- ja videosalvestisele. Signaali nõuetekohasuses on võimalik veenduda ka juhul, kui mõõteseadme tööd ei heli- ega videosalvestata või kui salvestiselt teatud põhjusel signaal ei kostu. Veendumus Doppleri helisignaali nõuetekohasuses võib tekkida ka toetudes muudele tuvastatud asjaoludele ja kogutud tõenditele, mh nt väärteoprotokolli tehtud märkele signaali kohta ja tunnistaja ütlustele. Salvestiselt signaali mittekostumine ei muuda mõõtetulemust iseenesest ebausaldusväärseks ja signaali nõuetekohasus on võimalik tuvastada ka muudele tõenditele toetudes. 19. Kohtu hinnangul on mõõtetegevus tõendite põhjal jälgitav. Tõsi on, et tunnistaja H. H.i ja K. M.e ütlused on vastuolulised. Nii on H. H. väitnud, et vastu tulnud ja kiirust ületanud sõiduk oli valget värvi ning kiirusemõõtjal ei olnud Doppleri helisignaal sisse lülitatud. Samas on tunnistaja K. M. selgitanud, et vastu tulnud sõiduk oli tumedat värvi ning Doppler oli sisselülitatud ning andis ühtlaselt tõusvat/kõrgenevat heli, mis näitab sõiduki kiiruse ühtlast tõusmist. K. M.e ütlused on kooskõlas politseiauto pardakaamera salvestisega, kust nähtub, et vastu tulnud sõiduk oli tumedat värvi. Samuti on K. M.e ütlused kooskõlas kiiruse mõõtmise protokolliga, kus on samuti märgitud, et Doppleri helisignaal oli ühtlaselt tõusev/kõrgenev. Lisaks tuleb kohtu hinnangul võtta arvesse, et kuna K. M. oli kiirust mõõtes kõrvalistuja, mitte sõiduki juht, siis oli võimalik tal kogu tähelepanu suunata kiiruse 6 mõõtmisele. Seevastu H. H. oli patrullauto roolis olles hõivatud sõiduki juhtimisega, mistõttu ei pruukinud ta Doppleri helisignaali tähele panna või ei olnud see kohtuistungil ütluste andmise ajal tal enam meeles, kuna sündmusest oli kohtuistungi ajaks möödunud üle 9 kuu. Kuna H. H.i ütlused on olulises osas vastuolus teiste asjas kogutud tõenditega, siis ei ole need kohtu hinnangul usaldusväärsed ning tuleb tõendikogumist välja jätta. 20. Seejuures on Doppleri helisignaali ühtlane tõusmine tõendatud nii kiirusmõõturi kasutamise protokolli kui ka K. M.e ütlustega. Samuti on nii K. M.e ütluste kui ka pardakaamera salvestisega tõendatud, et B. Bogatšovi juhitud mootorsõiduk tuli patrullautole vastu asulasisesel alal, kus lubatud kiiruspiiranguks oli 50 km/h ning patrullautole lähenedes ei olnud läheduses ühtki teist sõidukit peale menetlusaluse isiku juhitud sõiduki, mistõttu ei saanud teised sõidukid mõõtmistulemust mõjutada. 21. Kohtu hinnangul on kiirusmõõturi kasutamise protokolli, väärteoprotokolli, patrullauto pardakaamera salvestise ning tunnistaja K. M.e ütlustega tõendatud, et B. Bogatšov juhtis 30.05.2021 kella 17.55 ajal xxx maanteel suunaga xxx poole mootorsõidukit asulasisesel teel, kus lubatud sõidukiiruseks oli 50 km/h, kiirusega 94 +/- 7 km /h, millega ületas lubatud sõidukiirust vähemalt 37 km/h. 22. Seega on menetlusaluse isiku käitumises realiseerunud LS § 227 lg-s 2 sätestatud väärteokoosseis. 23. Väärteona on KarS § 15 lg 3 kohaselt karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Kohtu hinnangul pani B. Bogatšov süüteo toime otsese tahtlusega KarS § 16 lg 3 mõttes. Isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Kohus leiab, et arvestades antud teelõigul kehtestatud suurimat lubatud sõidukiirust, mis oli 50 km/h ning asjaolu, et B. Bogatšov ületas kiirust vähemalt 37 km/h, siis pidi see olema B. Bogatšovi poolt tajutav ning sedavõrd suur kiiruseületamine ei saanud talle märkamatuks jääda. Seega on täidetud ka väärteo subjektiivse koosseisu tunnused. Õigusvastasust ning süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. 24. Kohus asub seisukohale, et menetlusalune isik on süüdi väärteo toimepanemises. Kohus on seisukohal, et antud juhul ei esine VTMS §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid, samuti ei kuulu väärteomenetlus lõpetamisele VTMS §-s 30 lg-s 1 sätestatud alusel. Karistuse kohaldamisest 25. KarS § 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Leidis tõendamist, et B. Bogatšov on toime pannud LS §-s 227 lg 2 sätestatud väärteo süüliselt ja õigusvastaselt. 26. Väärteo toimepanemise ajal kehtinud LS § 227 lg 2 kohaselt karistatakse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21–40 kilomeetrit tunnis rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Antud juhul ületas B. Bogatšov lubatud sõidukiirust 37 km/h võrra, s.o LS § 227 lg 2 normis sätestatud määras. Kohtuväline menetleja karistas B. Bogatšovi LS § 227 lg 2 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 2 kuuks. 7 27. Üldmenetluse otsuse põhjendustest nähtub, et kohtuväline menetleja on karistuse määramisel muuhulgas võtnud arvesse kahte kehtivat liiklusalast karistust. Nii kaebusele esitatud vastuväidetes kui ka kohtuistungil on kohtuväline menetleja põhjendanud B. Bogatšovile mõistetud karistust asjaoluga, et B. Bogatšovi on 19-l korral karistatud, sh kiiruseületamiste eest. 28. Riigikohus on selgitanud (vt nt 19.10.2018 otsus nr 4-17-5471 p-d 26-27), et isiku varasemat karistatust saab uue karistuse mõistmisel eripreventiivsete kaalutluste all arvestada üksnes tingimusel, et need ei ole karistusregistrist kustutatud ja et varasemad õigusrikkumised on seotud uue süüteoga. Kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse peale asja arutama asuv maakohus lahendab asja VTMS § 123 lg 2 kohaselt täies ulatuses (ab ovo, de novo), siis saab maakohus isikule karistust mõistes eripreventiivsete kaalutluste all isiku varasema karistatuse tuvastada vaid maakohtu otsuse tegemise hetkel kehtivatele karistustele toetudes. Karistuse mõistmisel eripreventiivsete kaalutluste raames otsuse tegemise hetkeks arhiveeritud karistustele toetumine on käsitatav materiaalõiguse ebaõige kohaldamisena. 29. Kuigi kohtuvälise menetleja poolt otsuse tegemise ajal võisid B. Bogatšovil olla mõned kehtivad väärteokaristused, siis 21.03.2022 karistusregistri väljavõtte kohaselt puuduvad B. Bogatšovil kehtivad karistused. Seega ei ole maakohtu poolt otsuse tegemise ajal võimalik karistuse mõistmisel tugineda B. Bogatšovi varasemale karistatusele. Seejuures peab kohus vajalikuks juhtida tähelepanu asjaolule, et kohtuväline menetleja on vastuväidetes ning kohtuistungil viidanud muuhulgas ka kohaldatud hoiatustrahvidele, kuid VTMS § 541 lg 3 kohaselt ei ole hoiatustrahv süüteo eest kohaldatav karistus, seda ei kanta karistusregistrisse ning sellele ei või tugineda süüteo korduvuse arvestamisel ega muude süüteo eest ette nähtud õigusjärelmite kohaldamisel. 30. Karistuse määramisel peab juhinduma KarS § 56, mille lõike 1 kohaselt on karistamise aluseks süü ning karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-6-17 on märgitud, et kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsused asjades nr 3-1-1-77-11, p 11 ja nr 3-1-1-52-13, p 19). Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsused asjades nr 3-1-1-76-12, p 7 ja nr 3-1-1-52-13, p 19). 31. B. Bogatšov on täisealisest isikust mootorsõiduki juht, kes peaks mõistma, et liiklusnõuded on kehtestatud kõikide liiklejate, sh ka tema enda elu- ja tervise huvides. On üldteada, et lubatud suurimat sõidukiirust ületades mootorsõiduki juhtimisel tehtavatel vigadel võivad olla väga rasked tagajärjed. Kogenud juht peab olema teadlik, et lubamatu on igasugune lubatud sõidukiiruse ületamine ning liikluses osaledes tuleb rakendada piisavat hoolt, kuivõrd tagajärjed võivad olla pöördumatud. 32. Käesoleval juhul on teo eest määratava rahatrahvi keskmine määr 50 trahviühikut. Juhtimisõiguse äravõtmise korral põhikaristusena on keskmiseks määraks 3 kuud. Süü 8 suuruse hindamisel tuleb arvestada B. Bogatšovi poolt toimepandud väärteo asjaolusid ning mööda ei saa vaadata rikkumise raskusest. Antud teelõigul oli suurimaks lubatud sõidukiiruseks 50 km/h ning B.Bogatšov ületas seda vähemalt 37 km/h. Seejuures oli tuvastatud kiirus lähemal LS § 227 lg-s 3 sätestatud kiiruseületamise alumisele määrale (41 km/
- h)kui LS § 227 lg-s 1 sätestatud ülemisele määrale (kuni 20 km/h), mis lubab hinnata isiku süüd keskmisest suuremaks. Samas oli aga kiiruse ületamise kohas tegemist asula servaga, kus liiklus ei ole nii tihe, kui näiteks asula keskel. Kohtu hinnangul lubab see kokkuvõttes hinnata B. Bogatšovi süüd keskmiseks. Kohtu hinnangul ei nähtu väärteoasja materjalidest ka karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. 33. Lisaks isiku süüle on oluline hinnata ka karistuse üld- ja eripreventiivset eesmärki. Nagu eelpool mainitud, siis puuduvad isikul käesoleva otsuse tegemise ajal kehtivad karistused. Seetõttu täidab kohtu hinnangul eripreventiivset eesmärki rahatrahvi määramine sanktsiooni keskmises määras ning see on piisav mõjutamaks isikut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Määratav karistus on kohtu hinnangul piisav distsiplineerimaks juhti olema liikluses hoolikam ning pöörama suuremat tähelepanu oma sõidukiirusele. 34. Arvestades kokkuvõtvalt teo toimepanemise asjaolusid, B. Bogatšovi süü suurust ning karistuse üld- ja eripreventiivseid eesmärke, on kohtu hinnangul põhjendatud määrata isikule karistuseks rahatrahv sanktsiooni keskmises määras ehk 50 trahviühikut ehk 200 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Annemarie Gerassimov kohtunik 9