← Eesti

2-20-116962/47

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaija Kaijanen, Kondrašov Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. märts
  2. a, Tallinn Kohtuasja number 2-20-116962 Kohtuasi C hagi Y vastu elatise väljamõistmiseks Vaidlustatud kohtulahend Pärnu Maakohtu
  3. juuni
  4. a kohtuotsus Kaebuse esitaja ja liik C
  5. juuli
  6. a apellatsioonkaebus Kaebuse hind 2628 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus Hageja (apellant) C (isikukood XXXXXXXXXXX), seaduslik esindaja Z, lepinguline esindaja vandeadvokaat Meelis Masso Iris Kangur-Gontšarov, Aleksandr Kostja (vastustaja) Y (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Liivi Tuus Menetluse liik Kirjalikus menetluses RESOLUTSIOON
  7. Mitte võtta toimikusse Y
  8. augustil
  9. a ja
  10. märtsil
  11. a esitatud tõendeid (Y konto väljavõtted) ning eemaldada need käesoleva lahendi jõustumisel toimikust.
  12. Jätta Pärnu Maakohtu
  13. juuni
  14. a otsus muutmata.
  15. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
  16. Apellatsiooniastme menetluskulud jätta C kanda. Mõista C-lt Y kasuks välja menetluskulude hüvitis 528 eurot (sh käibemaks). Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 2-20-116962 Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
  17. C (hageja) esitas Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonnale
  18. aprillil
  19. a avalduse Y-lt (kostja, isa) 292 euro suuruse elatise saamiseks. Maksekäsu kiirmenetlus lõpetati
  20. juuni
  21. a määrusega vastuväite esitamise tõttu. Hageja esitas Pärnu Maakohtule hagiavalduse, milles palus kostjalt välja mõista igakuine elatis hageja ülalpidamiseks alates
  22. aprillist
  23. a kuni hageja täisealiseks saamiseni (s.o
  24. november
  25. a) 292 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast; kohustada kostjat kandma hageja kasuks väljamõistetav igakuine elatis Z arvelduskontole iga eelneva kuu
  26. kuupäevaks märkides makse selgitusse “elatis“.
  27. Hageja seadusliku esindaja (ema) ja kostja kooselust sündis XX.XX.XXXX. hageja. Kooselu lõppes
  28. a lõpus, mil kostja lahkus pere juurest. Pärast kooselu lõppemist jäi hageja elama emaga. Kostja ei ole lapse ülalpidamisel osalenud.
  29. Hageja ei eita, et kostja on pärast kohtusse pöördumist lapsele kulutusi teinud (nt telefoni ost), kuid kostja pole neid kulusid lapse emaga eelnevalt kokku leppinud. Kostja on kohtumenetluse ajal tasunud hageja ema kontole vabatahtlikult elatist 150 eurot kuus, kohtumenetluse jooksul kokku 1634 eurot.
  30. Hageja vajaduste/kulude arvestus on aasta keskmisena 711 eurot kuus: toit 130 eurot, eluasemekulud 195.50 eurot (kommunaalmaksed 69 eurot, elekter 34.60 eurot, kindlustus 5.70 eurot, pangalaen 68.80 eurot, pangalaenu intressid 16.60 eurot; maamaks 0.80 eurot); transpordikulud 92 eurot (kindlustus 26.40 eurot, liikluskindlustus 6.40 eurot, kütus ja remont 59.20 eurot); olmekulud 39 eurot; riided ja jalanõud 70 eurot; sidevahendid 27 eurot; koolitarbed 30 eurot; tehnika 30 eurot; ravimid 8.50 eurot, hügieenivahendid 10 eurot, treeningud 30 eurot, kultuurikulud 49 eurot.
  31. Hageja hinnangul puuduvad mistahes mõjuvad põhjused ja seaduslikud alused elatise nõude vähendamiseks alla seaduses ettenähtud määra. Kostja ei ole töövõimetu ega oma teisi ülalpeetavaid peale hageja. Lisaks ei nõustunud hageja asjaoluga, et kohtu poolt määratud suhtluskorra alusel saab nõuda kostja seaduses ettenähtud miinimumelatise vähendamist. Kohtu määratud suhtluskord kostja ja hageja vahel erineb tegelikust suhtluskorrast. Hageja peaks kostja juures viibima suhtluskorra alusel 29% ajast, kuid keskmiselt on hageja kostja juures viibinud 23% ajast. Lisaks ei taga kostja hagejale tema juures viibimise ajal vajalikku hooldust. Kostja vastuväited 2 2-20-116962
  32. Kostja vaidles hagiavaldusele vastu ning leidis, et see tuleb jätta rahuldamata.
  33. Kostja tõi välja, et lapsevanemate vaikival kokkuleppel on kostja täitnud pärast perekonna juurest lahkumist, s.o kahe aasta jooksul, lapse ülalpidamiskohustust kandes lapse kulusid. Kostja on kandnud igakuiselt kõik hageja ja lapse ema eluasemekulud, lapse hariduse ja hobidega seotud kulud. Kostja on kandnud lapse ülalpidamise kulusid vähemalt summas 420.59 eurot kuus. Kostja asus seisukohale, et käesoleval juhul esineb alus elatise väljamõistmiseks alla perekonnaseaduses kehtestatud alammäära, sest ajal, mil laps viibib kostja elukohas, annab ta lapsele ülalpidamist vahetult. Kehtiva suhtluskorra järgi veedab hageja kostjaga 49.1% aastas.
  34. Kostja leidis vastuseks hageja seisukohale ja esile toodud kuludele, et kulu kaskokindlustusele ja liikluskindlustusele pole vajalikud. Hageja seaduslikule esindajale ei kuulu sõidukit. Hageja ema kasutab kostjale teadaolevalt sõidukit, mille kostja kinkis kostja täiskasvanud tütrele. Kulu kasutatava auto kütusele ja remondile on ülepaisutatud. Lisaks ei ole tõendatud, milline summa kulub lapse emal hageja riietele ja jalanõudele. Laps ei käi üheski trennis, seega on kulu arvestamine spordile alusetu.
  35. Kostja asus seisukohale, et elatis tuleks välja mõista alla miinimumi, sest kostja varaline olukord on halvem kui hageja emal, hageja viibib arvestataval määral ka kostja ülalpidamisel (suhtluskorra alusel) ning arvestada tuleks ka riigi poolt makstavat lastetoetust 60 eurot. Kostja leidis, et temalt ei kuulu väljamõistmisele suurem elatis kui 200 eurot kuus. Maakohtu otsus ja põhjendused
  36. Pärnu Maakohus rahuldas
  37. juuni
  38. a otsusega hagi osaliselt; mõistis kostjalt hageja kasuks välja perioodi
  39. aprill
  40. a kuni
  41. juuni
  42. a eest sissenõutavaks muutunud elatise summas 467.21 eurot; mõistis kostjalt hageja kasuks välja perioodi
  43. juuni
  44. a kuni
  45. september
  46. a eest sissenõutavaks muutunud elatise 789.67 eurot. Maakohus tasaarvestas punktides 2 ja 3 välja mõistetud summad kostja poolt kohtumenetluse ajal tasutud elatisega kokku summas 1256.88 eurot. Maakohus jättis hagi rahuldamata elatise väljamõistmiseks alates
  47. septembrist
  48. a. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda.
  49. Maakohus tuvastas, et hageja on kostja laps, seega on kostjal hageja ülalpidamiskohustus.
  50. Maakohus tõi esile, et kuivõrd tsiviilasjas nr 2-20-7556 tehtud esialgse õiguskaitse ja kompromissi alusel hakkas hageja kostja juures viibima suuremal määral, tuli ülalpidamiskohustust ja selle rikkumist hinnata kolme perioodi vältel. Esmalt perioodi osas, mil hageja kohtusse pöördus kuni perioodini, mil kohus kohaldas esialgset õiguskaitset tsiviilasjas nr 2-20-7556 (
  51. aprillist
  52. a kuni
  53. juunini
  54. a). Teiseks, alates esialgse õiguskaitse kohaldamisest kuni kompromissi sõlmimiseni (
  55. juuni
  56. a kuni
  57. september
  58. a). Kolmandaks, pärast hageja ema ja kostja kompromissi sõlmimist, s.o alates
  59. septembrist
  60. a.
  61. Maakohus ei nõustunud hageja väitega, et kostja maksekäsu kiirmenetluse vastuväitele lisatud tõendid on asjakohatud, sest need tõendavad kulusid enne kohtusse pöördumist. Maakohus selgitas, et ülalpidamiskohustuse rikkumist saab ette heita eelkõige juhul, kui kostja pole ülalpidamist hagejale andnud enne kohtusse pöördumist, sest ülalpidamise mitte andmine 3 2-20-116962 (sh selle ebapiisav andmine) saab olla kohtusse pöördumise ajendiks. Arvestades kostja esitatud tõendeid leidis maakohus, et kostja on andnud hagejale ülalpidamist vahetult võttes enda kanda lapse ning lapse ema elukohaga seotud igakuised kulud ning tasudes mitmeid lapse jooksvaid kulusid. Maakohus leidis, et üksnes igakuised jooksvad püsikulud, mida kostja kandis, jäävad miinimumelatise suurusjärku, mistõttu on kostja panustanud hageja ülalpidamisse pärast lahkuminekut pika perioodi vältel vähemalt seaduses ettenähtud elatise miinimumi ulatuses.
  62. Maakohus märkis, et hinnates tõendeid
  63. a kantud kulude kohta, nähtub, et kostja on tasunud lapse ja ema elukoha kommunaalmakseid viimati jaanuaris
  64. a ning nende kulude kandmist on jätkanud hageja ema alates veebruarist
  65. a. Siiski on muude püsikulude katmist kostja jätkanud, sh osaliselt kohtumenetluse ajal. Samas pole kostja välja toonud ega tõendanud, kas ja kui suure osa asjast hageja enne esialgse õiguskaitse kohaldamist kostjaga veetis ning oli sellest lähtuvalt tema vahetul ülalpidamisel. Maakohus leidis, et kuivõrd kostja on vähendanud alates
  66. a veebruarist panust lapse ülalpidamisse ning kostja panus on jäänud alla miinimumelatise, on kostja enne kohtusse pöördumist ning kohtumenetluse ajal hageja ülalpidamiskohustust rikkunud.
  67. Maakohus leidis, et asjaolu, et hageja emale ei kuulu sõiduautot ei tähenda, et ta nimetatud sõidukit ei kasutaks. Asjaolu, et kostja soetab hagejale tehnikaesemeid, ei tähenda, et hageja emal selliseid kulusid poleks. Kulusid riietele ja jalanõudele ei pea hageja tõendama, sest ta on esitanud elatisnõude miinimummääras. Kohus nõustus kostjaga, et treeningkulu ei saa pidada põhjendatuks, sest ka kohtule arusaadavalt jättis hageja jalgpalli trenni pooleli ning kuskil trennis ta ei käi. Maakohus leidis, et kulud telefonipaketile ei ole vajalikud, sest kostja on hagejale juba vastava teenuse taganud. Maakohus tuvastas, et hageja igakuised vajadused on 662.20 eurot, kuid hageja soovib, et kostja kataks miinimumi.
  68. Maakohus asus seisukohale, et kostja pole tõendanud, kas ja millises ulatuses viibis hageja tema vahetul ülalpidamisel
  69. aprillist
  70. a kuni
  71. juunini
  72. a. Suhtluskord hageja ja kostja vahel hakkas kehtima alles
  73. juunil
  74. a. Seega ei saa sellel alusel elatist alla miinimummäära vähendada. Maakohus leidis, et kostja varaline olukord ei ole oluliselt halvem kui hageja ema oma. Ka üksnes peretoetuse maksmise fakt ei anna alust elatise vähendamiseks. Seetõttu ei esine PKS § 102 lg-s 2 viidatud alust elatise vähendamiseks. Maakohus järeldas, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista elatis
  75. aprillist
  76. a kuni
  77. juunini
  78. a hagis nõutud ulatuses, s.o 292 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast.
  79. Kuivõrd hagiavalduse menetlemise ajal on kostja panus hageja vahetusse ülalpidamisse muutunud kokkulepitud suhtlemiskorrast tulenevalt, määras maakohus kindlaks sissenõutavaks muutunud elatise summa: perioodi
  80. aprill
  81. a kuni
  82. juuni
  83. a eest tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 467.21 eurot (aprill 19.47 eurot, mai 292 eurot, juuni 155.74 eurot).
  84. Maakohus tuvastas, et Pärnu Maakohtu tsiviilasjas nr 2-20-7556 tehtud
  85. juuni
  86. a määruse kohaselt viibis hageja kostjaga 96 päeva vältel koos 14.6% ajast, mida tuleb arvestada elatise väljamõistmisel. Seega leidis maakohus, et perioodil
  87. juunist
  88. a kuni
  89. septembrini
  90. a tuleb kostjalt hageja kasuks elatis välja mõista 85.4% ulatuses hagis nõutust, so 249.37 eurot kuus, kokku 789.67 eurot. Maakohus märkis, et kuivõrd hagejal on kostja vastu sissenõuetavaks muutunud elatise nõue summas 1256.88 eurot ning kostja on kohtumenetluse kestel andnud hagejale ülalpidamist 1634 eurot kuus, tuleb kohtumenetluse ajal tasutud elatis tasaarvestada hageja nõudega kostja vastu. 4 2-20-116962
  91. Maakohus arvestas, et tsiviilasjas nr 2-20-7556 Pärnu Maakohtu
  92. septembri 2020 määrusega kinnitatud kompromissi kohaselt, veedab hageja kostjaga olulise osa ajast, so 47.4%. Tsiviilasja materjalidest ei ilmne, et hageja ülalpidamise põhiraskus oleks hageja emal. Kostja on katnud mitmeid hageja jooksvaid püsikulusid ning ühekordseid kulusid. Samas märkis maakohus, et ei arvesta asja lahendamisel kostja esitatud maksekorraldusi toidupoes ning riidepoodides tehtud kulutuste kohta, sest nendest ei nähtu, milliseid konkreetseid kulusid on tehtud. Maakohus ei hinda toidukulude osas ka hageja analüüsi kostja poearvete kohta, sest hageja pole täpselt välja toonud igakuist reaalset toidukulu hagejale, vaid on lähtunud Justiitsministeeriumi tellitud uuringust. Maakohus asus seisukohale, et puudub alus kahelda selles, et hageja ema ja kostja toidukulud ning kulud hageja riietele jääksid erinevasse suurusjärku ajal, mil hageja viibib ühe või teise vanema juures. Eelnevast tulenevalt leidis kohus, et kostja annab hagejale vahetut ülalpidamist alates suhtluskorra kokkuleppimisest. Asja materjalidest ei nähtu, et lapse vajadused oleksid vanemate vaheliste erimeelsuste tõttu katmata. Seetõttu jättis maakohus hageja elatise nõude alates
  93. septembrist
  94. a rahuldamata.
  95. Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda. Apellatsioonkaebus
  96. Hageja esitas
  97. juulil
  98. a apellatsioonkaebuse, mida täiendas vastavalt kohtunõudele
  99. augustil
  100. a. Hageja palus tühistada maakohtu otsuse punkti 5, millega kohus jättis hagi rahuldamata kostjalt hagejale elatise väljamõistmiseks alates
  101. septembrist
  102. a. Hageja palus teha uue otsuse, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja elatis perioodi
  103. september
  104. a kuni
  105. september
  106. a eest summas 87.60 eurot ja alates
  107. oktoobrist
  108. a igakuine elatis kuni lapse täisealiseks saamiseni summas 292 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast. Väljamõistetav elatis tuleb kanda Z arvelduskontole iga eelneva kuu
  109. kuupäevaks märkides makse selgitusse „elatis“. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
  110. Hageja tõi esile, et elatise väljamõistmisel ei tule lähtuda formaalselt suhtlemiskorrast, vaid tegelikust ülalpidamiskohustuse täitmisest kostja poolt. Hageja märkis, et tema ülalpidamise põhiraskus on hageja emal, hageja vajadused on vanemate vaheliste erimeelsuste tõttu kaetud valdavalt vaid ema poolt. Tulevikku suunatud elatise välja mõistmata jätmine ei ole kooskõlas lapse huvidega ega vasta maakohtu poolt tuvastatud kostja ülalpidamiskohustuse varasemale rikkumisele.
  111. Hageja heitis ette, et maakohus ei ole tuvastanud piisavalt, kui suures osas hageja tegelikult kostja juures viibib. Kostja ei võta last enda juurde vastavalt suhtlemiskorrale ja seega ei täida ülalpidamiskohustust suhtluskorraga kokkulepitud mahus. Hageja märkis, et on kostja juures viibinud
  112. jaanuarist
  113. a kuni
  114. juulini
  115. a kokku 1280 tundi. Seega on laps isa ülalpidamisel olnud mitte rohkem kui 25,16%. Maakohus on tuvastanud hageja igakuised vajadused 662.20 eurot, seega tuleks kostjal tasuda elatis summas 495.24 eurot. Hageja nõuab elatise tasumist aga minimaalses suuruses, s.o 292 eurot kuus.
  116. Hageja märkis, et nõuab perioodi
  117. september
  118. a kuni
  119. september
  120. a eest elatist summas 87.60 eurot. Pärnu Maakohtu tsiviilasjas nr 2-20-7556
  121. septembri
  122. a kohtumäärusega kehtestatud suhtluskord hakkas poolte kompromissi kohaselt kehtima alates
  123. oktoobrist
  124. a ning elatise väljamõistmist kuni
  125. septembrini
  126. a hageja ei vaidlusta. 5 2-20-116962 Vastustaja seisukoht
  127. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata.
  128. Kostja jäi maakohtu menetluses väljendatud seisukohtade juurde ning täpsustas, et on täitnud hageja ülapidamiskohustust perioodil
  129. september
  130. a kuni käesoleva ajani vahetult. Seega puudub alus temalt elatise väljamõistmiseks. Lisaks vahetule ülalpidamisele on kostja maksnud hagejale ülalpidamiseks 150 eurot kuus. Ka pärast kohtuotsuse tegemist
  131. juunil
  132. a on kostja täitnud ülalpidamiskohustust vahetult ja lisaks kandnud hageja ema arvelduskontole igas kuus 150 eurot.
  133. Kostja palus võtta asja materjali juurde tõendina oma arvelduskonto väljavõtte. Maksed on tehtud pärast asja lahendamist maakohtus, s.o
  134. juunil
  135. a,
  136. juulil
  137. a ja
  138. augustil
  139. a, seega polnud konto väljavõtet võimalik esimese astme kohtumenetluses esitada. Konto väljavõttega soovib kostja tõendada, et ta jätkab raha kandmist hageja ema arvelduskontole ka temalt elatist välja mõistmata. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  140. Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 järgi rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata, sest apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kahelda maakohtu otsuse seaduslikkuses ja põhjendatuses.
  141. Ringkonnakohus märgib, et kuna Pärnu Maakohtu
  142. juuni
  143. a otsust ei ole vaidlustatud osas, millega hageja elatisnõue kostja vastu osaliselt rahuldati ning tasaarvestati kohtumenetluse ajal tasutud elatisega, jõustus otsus selles osas TsMS § 449 lg 3 esimese lause ning § 456 lg 1 ja lg 2 p 1 alusel edasi kaebamata. Apellatsioonimenetluses vaidlevad pooled selle üle, kas kostja peab maksma hagejale alates
  144. septembrist
  145. a enne
  146. jaanuari
  147. a kehtinud PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimumelatist, või praegusel juhul ei esine PKS § 100 lg 2 käsitletud olukorda ning kostja peab last vahetult ülal ajal, mil laps tema juures elab, kattes samuti lapse põhivajadused.
  148. Esmalt võtab ringkonnakohus seisukoha kostja
  149. augusti
  150. a ja
  151. märtsi
  152. a menetlusdokumentidega esitatud tõendite kohta. Ringkonnakohus võib uusi tõendeid vastu võtta erandjuhul. Ringkonnakohus tuvastab TsMS § 652 lg 3 järgi esimese astme kohtu otsuses tuvastamata asjaolusid ja hindab kohtuotsuses hindamata tõendeid üksnes juhul, kui asjaolu, millele tugineti, ja tõend, mis esitati, jäeti põhjendamatult tähelepanuta, või asjaolu või tõendit ei saanud varem esitada kohtu poolt menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu või muul mõjuval põhjusel, mh põhjusel, et asjaolu või tõend tekkis või sai poolele teatavaks või kättesaadavaks pärast asja lahendamist esimese astme kohtus. Seejuures peab pool uue asjaolu ja tõendi esitamise lubatavust TsMS § 652 lg 4 järgi oma kaebuses või vastuses põhjendama ja kohtu nõudmisel põhistama ning seda tegemata jätab kohus tõendi tähelepanuta, välja arvatud juhul, kui tõend on ilmselt vajalik asja õigemaks lahendamiseks ja vastaspool on tõendi vastuvõtmisega nõus. Kolleegium märgib, et praeguses asjas esitas kostja vastuses apellatsioonkaebusele ning lõplikus seisukohas tõenditena oma konto väljavõtte, millega soovib tõendada, et on maksnud kohtumenetluses lisaks lapse vahetule ülalpidamisele hageja ema arvelduskontole elatist juunist detsembrini
  153. a k.a igakuiselt 150 eurot ning jaanuaris, veebruaris ja märtsis
  154. a 100 eurot kuus (dtl 473, 490). Ringkonnakohus saaks võtta uusi tõendeid vastu üksnes juhul, kui menetlusosaline ei saanud esitada neid tõendeid maakohtule mõjuval põhjusel, sh maakohtu menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu, või siis, kui tõend 6 2-20-116962 on ilmselt vajalik asja õigemaks lahendamiseks ja vastaspool on tõendi vastuvõtmisega nõus. Praeguses asjas on vastaspool esitatud tõendite vastuvõtmisega iseenesest nõustunud ning ühtlasi kinnitanud, et see kajastab kostja poolt hagejale makstud elatist õigesti (dtl 490). Seega on hageja TsMS § 231 lg 2 tähenduses omaks võtnud, et kostja maksis hagejale juunist detsembrini
  155. k.a elatist igakuiselt 150 eurot ning jaanuaris, veebruaris ja märtsis
  156. a 100 eurot kuus (dtl 473, 490), mistõttu ei vaja kostja faktiline väide tõendamist ning kolleegium jätab kostja konto väljavõtted asja materjali juurde võtmata.
  157. Kolleegium nõustub maakohtuga, et hageja elatisnõude rahuldamine alates
  158. septembrist
  159. a ei ole põhjendatud arvestades, et jõustunud kohtulahendi järgi viibib hageja vaheldumisi olulise aja kummagi vanema juures, kes mõlemad panustavad hageja ülalpidamisse. Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6 järgi maakohtu otsuse vastavate põhjendustega ega korda neid. Maakohus ei ole eksinud menetlusõiguse normide vastu ja on kohaldanud materiaalõiguse norme õigesti. Maakohus on hageja esitatud väiteid piisavalt põhjalikult analüüsinud, mistõttu vastab kolleegium hageja apellatsioonkaebuse väidetele üksnes järgmist.
  160. Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et ülalpidamiskohustuse täitmist tuvastades ei saa lähtuda kohtulahendiga kindlaksmääratud suhtluskorrast, vaid juhinduda tuleb sellest, kui palju hageja kostja juures tegelikult viibis. Riigikohus on selgitanud, et juhindumine sellest, kui palju kostja tegelikult lapsega viibis, raskendab laste ülalpidamisega seotud vaidluste lahendamist ja pisendab vanemate kokkuleppel või kohtulahendiga kindlaks määratud suhtluskorra tähendust võimaldades vanemal suhtluskorrast ühepoolselt kõrvale kalduda ning selle kaudu omakorda mõjutada teisel vanemal rahaliste kohustuste tekkimist ja suurust (RKTKo
  161. mai
  162. a, nr 2-18-6491 p 14.1). Praegusel juhul luges maakohus kohtumäärusega vanemate kompromissina kinnitatud suhtluskorra põhjal tõendatuks, et kuna hageja viibib kostjaga vähemalt 47,4% ajast, on hagejal vahelduv elukoht mõlema vanema juures. Hageja ei ole antud maakohtu järeldust vaidlustanud. Kuna juhinduda tuleb kohtumäärusega kinnitatud suhtluskorrast, ei oma tähtsust hageja esitatud arvestus selle kohta, mitu tundi viibis hageja kostja juures
  163. aastal.
  164. Riigikohtu kujundatud praktika kohaselt, kui lapsel on vahelduv elukoht, peab lapse kasuks ühelt vanemalt elatise väljamõistmise eeldusena olema esile toodud, et vaatamata lapse kummagi vanema poolsele vahetule ülalpidamisele on lapse vajaduste katmine raskendatud seetõttu, et vanemad ei ole jõudnud lapse ülalpidamiseks tehtavate kulutuste jaotamises omavahel kokkuleppele või ei täida üks vanem sellist kokkulepet ning selle tõttu tuleb teisel vanemal teha puudujääva osa katteks suuremaid kulutusi. Maakohus leidis, et asja materjalist ei nähtu, et lapse ülalpidamise raskus oleks hageja emal ning tõendite põhjal ei ole alust kahelda, et hageja ema ja kostja toidukulud ning kulud hageja riietele jääksid erinevasse suurusjärku ajal, mil hageja viibib ühe või teise vanema juures. Apellatsioonkaebuse väited ei anna kolleegiumi arvates alust asuda maakohtust erinevale seisukohale. Hageja viitab küll üldsõnaliselt sellele, et vanemate vaheliste erimeelsuste tõttu kannab hageja kulud valdavalt ema, kuid ei ole väidet tõendanud ega ka mitte piisavalt põhistanud. Nagu märgitud, ei saa ülalpidamiskohustuse täitmist tuvastades lähtuda sellest, et kohtulahendiga kindlaksmääratud suhtlemise korda väidetavalt ei täideta, mistõttu jääb ülalpidamiskohustus seetõttu suhtluskorrast tulenevas mahus vahetult täitmata. Maakohus on õigesti märkinud, et mõlemal vanemal on kohustus kehtivat suhtlemise korda täita. Kolleegium selgitab, et vanema ja lapse suhtlemist korraldava jõustunud kohtumääruse rikkumise korral toimub rikkumise kõrvaldamiseks vanema palvel kohtus lepitusmenetlus (TsMS § 563). Arvestades maakohtu tuvastatut, et hagejal on vahelduv elukoht mõlema vanema juures ning seda, et hageja ei ole näidanud ega tõendanud, et vaatamata sellele tuleb hagejat esindaval vanemal teha hageja vajaduste katmiseks suuremaid kulutusi, ei teki praegusel juhul kostja lisaks ülalpidamise 7 2-20-116962 vahetule andmisele PKS § 100 lg-st 2 ja § 105 lg-st 3 tulenevat kohustust maksta lapsele elatist. Lisaks ei ole vaidlust, et kostja on lisaks vahetule ülalpidamisele maksnud hagejale elatist igakuiselt 100-150 eurot ning eelduslikult jätkab lapse parimate huvide tagamiseks maksete tegemist vastutustundliku ja heasoovliku vanemana ka tulevikus. Menetluskulud
  165. Kuna kolleegium jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata, tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta TsMS § 171 lg 1 järgi hageja kanda. Kuigi kostja keeldus ringkonnakohtu pakutud kompromissist, et kostja maksab hagejale igakuiselt kuni viimase täisealiseks saamiseni elatist 150 eurot kuus, siis arvestades, et maakohus jättis tulevikku suunatud elatise välja mõistmata, ei ole TsMS § 163 lg 2 kohaldatav.
  166. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud TsMS § 175 lg 1 järgi välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
  167. Kostja
  168. augusti
  169. a menetluskulude nimekirja järgi on tema apellatsioonimenetluse kuludeks esindajakulu 336 eurot (koos käibemaksuga):
  170. juuni
  171. a maakohtu otsusega tutvumine 0.2 tundi; apellatsioonkaebusega tutvumine, arutelu kliendiga 0.6 tundi; seisukoha kujundamine, apellatsioonkaebusele vastuse koostamine ja Tallinna Ringkonnakohtule
  172. augustil
  173. a esitamine 2 tundi. Kostja
  174. märtsi
  175. a menetluskulude nimekirja järgi on tema apellatsioonimenetluse kuludeks esindajakulu 192 eurot (koos käibemaksuga): tutvumine kohtu
  176. märtsi
  177. a teatega kirjaliku menetluse kohta, kliendi seisukoha väljaselgitamine 0.6 tundi; seisukoha kujundamine ja koostamine ning Tallinna Ringkonnakohtule
  178. märtsil
  179. a esitamine 1 tund. Kokku on seega kostja lepingulisel esindajal kulunud menetluskulude nimekirjade kohaselt 4.4 tundi. Kostja lepingulise esindaja tunnitasu on 100 eurot (ilma käibemaksuta).
  180. Kolleegiumi hinnangul on kostja apellatsioonimenetluse menetlustoimingud ning nendele kulunud aeg 4.4 tundi arvestades menetluse sisu ja mahtu, mh teatud kordusi kostja menetlusdokumentides, põhjendatud ja vajalik täies ulatuses. Arvestades tsiviilasja olemust ning kostja lepingulise esindaja kvalifikatsiooni peab kolleegium kostja lepingulise esindaja tunnitasu 100 eurot (ilma käibemaksuta) suurust mõistlikuks ja põhjendatuks. Eelnevat arvestades on kostja esindaja põhjendatud tasu kokku 528 eurot (4.4 tundi x 100 eurot, lisandub käibemaks), mis tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista.
  181. Kostja on taotlenud TsMS § 177 lg 4 alusel kohustada hagejat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse. (allkirjastatud digitaalselt) 8

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.