← Eesti

2-20-18782/17

Obsah (7)§ 96§ 97§ 99§ 102§ 116§ 105§ 101

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Agle Elmik Otsuse tegemise aeg ja koht 1. aprill 2021, Rapla kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-18782 Tsiviilasi S Š hagi M R vastu elatis

) § 99 lg-st 1 (kuula

  1. veebruari 2021 kohtuistungi protokolli helisalvestis alates 08:43). Hagejal tuleb esitada tõendid enda kulutuste kohta ja selle kohta, et tema ema palk on vähenenud. Kostjal tuleb tõendada, et tal ei ole vara ega sissetulekuid hagejale elatise andmiseks, sh tuleb kostjal esitada oma panagakonto väljavõtted ja tööandja tõend. Kohus ei rahuldanud hageja taotlust koguda tõendeid (s.o nõuda kostja töökohast palgatõendid), kuna kostja lubas tõendid ise esitada. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
  2. Maakohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista elatis 208 eurot kuus alates hagi esitamisest kuni hageja õpib, kuid mitte kauem kui tema 21-aastaseks saamiseni. Väljamõistetud elatis tuleb kanda hageja arvelduskontole selgitusega „elatis“ hiljemalt jooksva kuu
  3. kuupäevaks. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
  4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Üldreeglina peab TsMS § 230 lg 1 esimesest lausest tulenevalt hagimenetluses kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kuid lapse vajaduste ja vanemate varalise seisundi kohta asjaolude tuvastamisel ja tõendite hindamisel ei ole kohus perekonnaasjas TsMS § 436 lg 6 järgi seotud esitatud asjaolude ega seisukohtadega ning võib TsMS § 230 lg 4 järgi lapse huve puudutavas ülalpidamisvaidluses kohustada menetlusosalist esitama andmeid ja dokumente oma sissetuleku ja varalise seisundi kohta. 7.

§ 96

esimese lause kohaselt on vanem kohustatud oma last ülal pidama.

§ 97

p 2 järgi on ülalpidamist õigustatud saama laps, kes täisealiseks saanuna jätkab hariduse omandamist kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Ülalpidamise ulatus tuleb

§ 99

lg 1 alusel määrata täisealise lapse vajadustest lähtudes ning vanemalt elatist välja mõistes tuleb arvestada

§ 102ja § 105 lg 3 järgi ka tema varalist seisundit (vt Riigikohtu 19.

oktoobri 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-15, p 11). Eelduslikult peavad vanemad täitma lapse ülalpidamiskohustust võrdselt (

§ 116lg 1).

Samas tuleb elatist välja mõistes ka arvestada, et

§ 105

lg 3 järgi täidavad vanemad ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning lapse vahelisi suhteid.

§ 102

lg 1 järgi vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.

  1. Praeguses asjas on hageja kostja täisealine laps (tl 28), kes on hetkel xx aastat ja x kuud vana. Hageja palub kostjalt enda kasuks välja mõista alates hagi esitamisest õpingute ajaks elatise 265 eurot kuus kuni hageja õpingute lõpetamiseni eelduslikult
  2. a juunis, kuid 3

(6)mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Kostja vaidleb nõudele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.
  1. Pooled ei vaidle, et hageja õpib 2021/
  2. õppeaastal xxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxx toitlustusteeninduse õppekaval statsionaarses õppes
  3. kursusel planeeritava lõpuajaga
  4. a juunis (tl 18) ja kostja hagejale alates tema täisealiseks saamisest (
  5. detsembril 2020) ülalpidamist ei anna. Vaidlus on selle üle, kas hageja kulutused igas kuus on tõendatud ja põhjendatud, kas vanemad on osavõlgnikena kohustatud hagejale võrdses määras elatist andma ning, kas ja millises ulatuses on kostja majanduslikust seisundist tulenevalt võimeline hagejale elatist andma.
  6. Maakohus selgitas pooltele tõendamiskoormist ja asjas kohalduvat õigust
  7. veebruari 2021 eelistungil ning kohustas pooli esitama selgitused ja tõendid selleks, et tuvastada asja lahendamiseks vajaliku (täisealise lapse vajadused ja tavalise elulaadi; lapse ema ning kostja varalise seisundi). Täisealise lapse ülalpidamise ulatus sõltub tema abivajaduse ulatusest ning tema elatisenõudele ei kohaldu ka

§ 101lg-s 1 sätestatud miinimummäär (vt Riigikohtu 19.

oktoobri

  1. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-15, p 10).
  2. Kuivõrd hageja on täisealine alla 21-aastane õppiv laps (

§ 97

p 2), siis on hageja õigustatud kostjalt kui oma vanemalt ülalpidamist nõudma, kuid ülalpidamise ulatus sõltub hageja abivajaduse ulatusest.

  1. Hageja väitel on tema kulutused iga kuu minimaalselt 549 eurot. Olulisteks kulutusteks on eluasemekulu 218 eurot (sh üür, majandamiskulud, elekter ja internet), toidukulu 160 eurot, majapidamisvahendite kulu 10 eurot, sidekulu 6 eurot, kulu riietele ja jalanõudele 50 eurot, tervishoiukulu 10 eurot, kulu hügieenitarvetele 25 eurot, koolitarvete kulu 50 eurot ja kulu vabale ajale 20 eurot. Eluasemekulude tõendamiseks esitas hageja xxxx xx xx-x, xxxxx üürilepingu (tl-d 25-27); Eesti Energia AS-i arved (tl-d 52-54) ja xxxx xx KÜ kommunaalkulude arved (tl-d 60-62). Muude kulude tõendamiseks esitas hageja tasutud arved summas 61,57, 42,82 ja 477 eurot vastavalt jalanõude, riiete ning arvuti ja selle tarvikute eest (tl-d 55-57). Lisaks on hageja ja tema ema esitanud pangakonto väljavõtted ajavahemikul
  2. septembrist kuni
  3. detsembrini 2020 (tl-d 5-12).
  4. Kohtu arvates ei ole hageja tõendanud, et tema igakuiste vajaduste katmiseks

§ 99lg 1 mõttes kulub minimaalselt kokku 549 eurot.

13.

  1. Kohus selgitas
  2. veebruaril 2021 kohtuistungil hagejale, et hageja kohustus on oma vajadusi (vajalikke kulusid) kohtumenetluses tõendada. Selline kohustust tuleneb poolele TsMS § 230 lg-st
  3. 13.
  4. Praegusel juhul on hageja tõendanud hagis nõutud eluasemekuludest dokumentaalsete tõenditega üürikulu, majandamiskulud (sh elektrikulu) kokku 391 eurot (=275+100+16), millest hagejale langeb pool, s.o 195,50 eurot. Interneti teenuse kulu 45 eurot tõendatud ei ole. Samuti ei ole hageja esitanud dokumentaalseid tõendeid muude hagis esile toodud kulude tõendamiseks, v.a tasutud arved summades 61,57, 42,82 ja 477 eurot vastavalt jalanõude, riiete ning arvuti ja selle tarvikute eest. 13.
  5. Põhjendatud ei ole hageja igakuiste vajalike kulude kindlaksmääramisel arvestada arvuti ja selle tarvikute eest tasutud 477 euroga. Tegemist ei ole perioodilise kuluga hageja koolitarvetele vms kuluga. Pealegi on arvuti ja selle tarvikud ostetud
  6. mail 2020, s.o ajal, 4

(6)mil hageja oli alaealine ja kostja tasus talle nõuetekohaselt elatist. Hageja ei ole põhistanud ega tõendanud, et enne
  1. a juunit on hagejal vajalik osta uus arvuti. 13.
  2. Samas loeb kohus eluliselt usutavaks, et hageja kulutused riietele ja jalanõudele võivad olla iga kuu ca 50 eurot. Seda hoolimata sellest, millal konkreetsed arved tasuti ja kes need tasus. Hageja ainukeseks sissetulekuks on 60 euro suurune stipendium. Pangakonto väljavõtetest nähtub, et hageja ema palk on osadel kuudel kantud hageja pangakontole (tl-d 5 ja 6) ja nad kannavad kulusid ühiselt. Nimetatu tõendab mh hageja ülalpidamist ema poolt. Kuigi toidukulu 160 euro, majapidamisvahendite kulu 10 euro, sidekulu 6 euro, tervishoiukulu 10 euro, hügieenitarvete kulu 25 euro ja vabaaja veetmise kulu 20 euro kohta pole hageja eraldi dokumentaalseid tõendeid esitanud, on ka need kulud kohtu hinnangul eluliselt usutavad. Samuti saab järeldada viidatud kulude igakuist kandmist hageja panagakontode väljavõtetelt nähtuvatest maksetest (tl-d 5-11). Käesolevas punktis viidatud kulud ja nende suurus on kooskõlas ka „Lapse vajaduspõhise miinimumelatise lõpparuandega“, millest nähtub, et ca 18-aastase lapse ülalpidamiskulu on kokku vähemalt 327 eurot kuus (aruanne kättesaadav arvutivõrgus: https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/miinimumelatise_lopparuanne.pdf). Hageja sai
  3. aastaseks x. xxxxxxxxxx xxxx. 13.
  4. Koolitarvete kulu 50 eurot ei ole täisealine hageja tõendatud ega põhjendanud, mistõttu ei saa sellega arvestada. 13.
  5. Hagejale ei ole põhjendatud ette heita, et ta ei ela xxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxx poolt pakutavas õpilaskodus, mille tasu on 60 eurot kuus. Kostja viidatud internetileheküljel (vt xxx, tl 74) on kirjas, et õpilastele ei ole kooli poolt automaatselt tagatud majutuskoht. Lisaks on märgitud, et õpilaskodu majutuse hind võib
  6. aastast muutuda, mistõttu ei ole selle täpne maksumus praegu teada. 13.
  7. Kohus ei nõustu kostjaga, et hageja elamine xxxx xx xx-x korteris on tõendamata, kuna üürilepingu p-s 1.3 ei ole märget selle kohta. Hageja elamine koos oma emaga ei eelda üürileandja kirjalikku nõusolekut (vt üürilepingu p 2.2, tl 25). Kohtul ei ole tekkinud esitatud tõendite põhjal kahtlust, et hageja ema võiks xxxx xx xx-x kahetoalises korteris mingil põhjusel üksi elada ja hageja xxxxxx koolis käies mujal elada.
  8. Eeltoodut arvestades on hageja vajalikud kulud

§ 99

lg 1 mõttes tõendatud 476,50 euro ulatuses, millest tuleb maha arvata hageja stipendium 60 eurot (tl 18). Ülejäänud summa 416,50 eurot peaks eelduslikult kandma täiseealise lapse vanemad võrdsetes osades, st kumbki vanem keskmiselt 208 eurot. 15.

§ 105

lg 3 järgi määratakse vanemate kohustus kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga.

  1. Hageja ema J. Š esitatud palgatõendi kohaselt on tema sissetulek
  2. a novembrist kuni
  3. a jaanuarini keskmiselt 872,16 eurot netotasuna kuus (tl 58) ja talle kuulub xxxxxxxxx xxxxxx xx-x asuv korteriomand. Kostja sissetulek on palgatõendist nähtuvalt
  4. a juulist kuni
  5. a jaanuarini 1053,06 eurot netotasuna (arvestades ka kohtutäituri kinnipeetud summasid, tl 70) ja talle kuulub kinnistusraamatust nähtuvalt xxxxxxxx xxx x, xxxxxx xxxxxx, xxxxx xxxx, xxxxx maakond asuvast kinnisasjast 7/12 suurune mõtteline osa. Muud 5

(6)väärtuslikku vara hageja vanematel avalikest registritest nähtuvalt ja nende endi kinnitusel ei ole. Nii kostja kui hageja ema väitel on nende töötasusid COVID-19 leviku tõttu vähendatud. Väiksemad sissetulekud alates
  1. a jaanuarist kajastuvad ka palgatõenditel ja kohus peab neid väiteid usutavaks, arvestades majanduse olukorda. Siiski saavad sissetulekud olla töölepingu alusel eelduslikult vähendatud üksnes ajutiselt. Kuna kostja sissetulek ei olnud
  2. a osadel kuudel oluliselt suurem
  3. a jaanuari sissetulekust (593,46 neto), siis on põhjendatud lähtuda tema viimase seitsme kuu keskmisest sissetulekust (vt palgatõendid, tl-d 69-70). Seega on hageja vanemate varaline seisund ja sissetulekud tuvastatud asjaoludel samaväärsed.
  4. Kostja kinnitusel on tema vältimatud kulud iga kuu 476,58 eurot, mille moodustavad eluasemekulud (sh elekter) 70 eurot; tv-, interneti- ja mobiiltelefoni kulud 65 eurot; sõidukulud 41,58 eurot ning kulutused toidule ja hügieenitarvetele 300 eurot. Nimetatud kulud ja nende kandmine nähtub kostja poolt esitatud tema ja S J pangakonto väljavõtetest (tld 66-68 ja 71) ja nende suurus on usutav. Ühtlasi on kulud samas suurusjärgus hageja igakuiste vajalike kuludega. Kostja leiab, et tal ei ole võimalik hagejale elatist mistahes ulatuses anda ilma enda ülalpidamist kahjustamata ja ta tuleb

§ 102lg 1 alusel ülalpidamise kohustusest vabastada.

Kohus selle kostja hinnanguga ei nõustu.

  1. Tuvastatud asjaoludel on kostja sissetulek kuus keskmiselt 1053,06 eurot (neto) ja kulud enda ülalpidamiseks 476,58 eurot. Seda arvestades jääb kostjal enda ülalpidamisest üle igakuiselt 576,48 eurot. Sellest summast hagejale 208 euro elatise andmise igakuiselt kuni viimase õpingute lõpetamiseni, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni, ei kahjusta kostja enda ülalpidamist. Seda isegi juhul, kui kostja peaks mõnes kuus väiksemat töötasu saama. Kostjal tuleb hagejale makstava elatise kohustusega arvestada ja vastavalt oma rahaasju igakuiselt planeerida. Kohus arvestab, et kostjale kuulub ka kinnisasja mõtteline osa ja rohkem ülalpeetavaid tal ei ole ning hagejale ta vahetut ülalpidamist ei osuta.
  2. Kokkuvõttes on hageja vanemate varalist seisundit arvestades paratamatu, et hagejal tuleb õpingute lõpuni säästlikult majandada. Asjaolu, et kostja tasus kohtulahendi alusel kuni hageja täisealiseks saamiseni elatist 292 eurot, ei anna praegu alust elatist välja mõista 265 euro ulatuses. Varem tasutud summadest ei saa järeldada hageja vajalikke kulusid ega kostja võimekust neid tasuda.

§ 97

p 2 alusel esitatud nõue ei ole

§ 97p 1 alusel tuleneva nõude jätkumenetlus.

  1. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
  2. TsMS § 173 lg 1 teise lause järgi märgib kohus otsuses menetluskulude jaotuse. Kuna hagi kuulub rahuldamisele osaliselt, jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda (TsMS § 163 lg 1). Hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad. (allkirjastatud digitaalselt) Agle Elmik kohtunik 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.