← Eesti

2-22-5335/3

Obsah (10)§ 31§ 15§ 1§ 13§ 18§ 36§ 2§ 175§ 33§ 150

2-22-5335 KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Menetlusosalised ja nende esindajad Menetlustoiming Pärnu Maakohus Eve Grass 18. aprill 2022.a kell 12:0

§ 31

lg 7 tulenevalt ei saa pankrotimääruse täitmist peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda.

  1. Kohtumäärus saata pankrotihaldurile ja võlgnikule. Edasikaebamise kord Pankrotimääruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. ASJAOLUD
  2. A M esitas 11.04.2022.a Pärnu Maakohtule avalduse pankrotimenetluse alustamiseks, maksejõuetuse välja kuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Esitatud avaldusest nähtuvalt võttis A M paar aastat tagasi esimese laenu, mille saatis Inglismaale naisele, kes lubas investeerimisvõimalust, kuid langes pettuse ohvriks. Hiljem võttis A M veel laene juurde, et elus hakkama saada. Iga uue laenuga maksis võlgnik varem võetud laene tagasi. Avaldaja on kasutanud abi, et probleemiga toime tulla, kuid on endiselt suurtes võlgades, töötu, depressiooniga ravil.
  3. Avaldajal registervara ei ole, mida saaks pankrotimenetluses realiseerida. Avaldaja on hetkel töötu, kuid otsib aktiivselt tööd. Avaldaja konto väljavõttest nähtub, et avaldajal mingeid muid sissetulekuid ei ole. Seetõttu leiab avaldaja, et oma sissetulekutest ta ei suuda katta võlgnevusi võlausaldajate ees ja see olukord ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Avaldaja on maksejõuetu.
  4. Avaldaja leiab, et pikaajalise maksejõuetuse peamine põhjus oli töötuks jäämine, kuna maksta oli vaja laene, ei suutnud võlgnik enam jooksvate maksetega toime tulla ja nii võlgnevused kasvasid. Samuti oli maksejõuetuse põhjuseks laiemalt erinevatel aegadel tehtud valed eluotsused ja oskamatus ennast ära majandada. Avaldusele lisatud võlgade nimekirjast nähtub, et võlgnikul on avalduse esitamise seisuga võlgu vähemalt kogusummas 14 647,19 eurot. Paljudele võlgadele lisanduvad veel viivised, sest nimetatud summa on hetkeseisu kohustuste jääk. Võlgnik ei tea avalduse esitamise seisuga, kui palju võlgadele jooksvaid viiviseid lisandub, seetõttu võib võlgnevuse kogusumma olla veelgi suurem. Lisaks ei tea võlgnik veel kõiki täpseid muid kõrvalnõudeid.
  5. Kohus tegi päringud registritesse ning tuvastas, et võlgniku nimele ei olnud registreeritud sõidukeid, äriühinguid ega kinnisvara. Täitemenetluste registrist ei nähtunud isiku suhtes toimuvaid täitemenetlusi. 2 2-21-1635 KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
  6. Kohus, tutvunud esitatud pankrotiavaldusega, leiab et see vastab pankrotiseaduse (

) § 13 nõuetele ja ei esine

§-s 14 sätestatud pankrotiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise aluseid. 6.

§ 15

lg 2 tulenevalt võib kohus juhul kui pankrotiavalduse on esitanud füüsilisest isikust võlgnik, võlgniku varalist olukorda arvestades jätta ajutise halduri nimetamata ja 10 päeva jooksul pankrotiavalduse saamisest pankroti välja kuulutada.

§ 31

lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

§ 1

lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 31

lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. 7.

§ 13

lg 5 kohaselt kui võlgnik soovib pankrotiavalduse läbivaatamist kohtuistungil, peab ta seda pankrotiavalduses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kuivõrd võlgnik ei ole avalduses avaldanud soovi pankrotiavalduse läbivaatamiseks kohtuistungil, lahendab kohus avalduse kirjalikus menetluses. 8. Kohus on seisukohal, et võlgniku poolt kohtule esitatud avaldusest ja sellele lisatud tõenditest nähtub, et võlgniku kohustused ületavad temal olemasolevat vara. Võlgnikul puudub igakuine regulaarne sissetulek. Võlgnikul vara puudub ning võlgnikul on kohustusi võlausaldajate ees avaldusest nähtuvalt kogusummas vähemalt 14 647,19 eurot. Kohus loeb tuvastatuks, et A M on maksejõuetu ning maksejõetus on püsiva iseloomuga ning tulenevalt

§ 31

lg-tele 5 ja 6 kuulutab kohus võlgniku pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. Pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise, täitemenetluse jätkamise vastavalt täitemenetluse seadustiku §-s 511 sätestatule ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti.

  1. Pankrotihaldur vandeadvokaat Kristo Teder andis kohtule nõusoleku enda määramiseks pankrotihalduriks ning kinnitas, et on sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. Kohus on seisukohal, et Kristo Teder on usaldusväärne isik pankrotihalduriks nimetamiseks.
  2. Kohus kuulutab võlgniku A M pankroti välja
  3. aprillil 2022.a kell 12:00, nimetab võlgniku pankrotihalduriks vandeadvokaadi Kristo Teder ja korraldab võlausaldajate esimese üldkoosoleku 03.05.2022 algusega kell 11:30 Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajas saalis nr 2, asukohaga Sadama 21, Haapsalu.
  4. Tulenevalt

§ 18lg 1 ja 3; § 20 lg 1, § 21 lg 1 ning Ts

MS § 378 lg 1 p 2-6 rakendab kohus pankroti välja kuulutamisel ilma ajutist haldurit nimetamata oma määrusega järgmised pankrotiavalduse tagamise abinõud: pankrotiavalduse tagamiseks keelab kohus avaldajal oma varade käsutamise ilma pankrotihalduri nõusolekuta. Pankrotiavalduse tagamise osas täidab kohtumäärust pankrotihaldur täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohus selgitab: • tulenevalt

§ 36lg 6 võib füüsilisest isikust võlgnik pankrotivara käsutada halduri nõusolekul.

Halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine. 3 2-21-1635 • Pankroti väljakuulutamisel müüb pankrotihaldur võlgnikule kuuluva vara. Pankrotimenetluse eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel (

§ 2

). • Kohustustest vabastamise menetlus ei kujuta endast automaatset võlgadest vabanemist. Juhul kui kohus pankrotimenetluse lõpetamisel otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatada, otsustab kohus kohustustest vabastamise üldjuhul pärast 5 aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid tähtaega võib ka pikendada 7 aastani (

§ 175lg 1 ja 51).

Tulenevalt

§ 33

lg 1, 2 ja 3 avaldab kohus viivitamata pankrotimääruse kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade), milles märgitakse kohtu nimi, määruse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates märgitakse, et võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur. Kohus saadab kohtumääruse pankrotihaldurile ja avaldajale teadmiseks. Menetluskulud

§ 150lg 1 p 1 ning lg 2 kohaselt, jätab kohus menetluskulud A M kanda.

(allkirjastatud digitaalselt) Eve Grass kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.