← Eesti

2-21-14671/19

Obsah (9)§ 440§ 132§ 173§ 162§ 174§ 190§ 179§ 180§ 175

2-21-14671 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Hagi õigeksvõtul põhinev otsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Ülle Raag Kohtuistungita kirjalikus menetluses Kohtuistungisekretär Kohtuotsuse tegemise aeg ja

§ 440

lg.1 järgi kui kostja võtab… kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi.

§ 440

lg.3 järgi kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. Kohus rahuldab hagi, lõpetades kaasomandi kinnistu müümisega avalikul enampakkumisel. Hageja on hagiavalduses täpsustanud kohtutäituri poolt läbiviidava enampakkumise tingimusi, need vastavad Täitemenetluse seadustiku 6.peatüki 2.jao sätetele. Kaasomandi lõpetamise vormistamiseks ja kinnisasja kohta kinnistusraamatus registrikannete muutmiseks on vajalikud puudutatud isikute nõusolekud Kinnistusraamatuseaduse § 34 lg.1, § 341 lg.1 järgi. Kinnistusraamatuseaduse § 341 lg.8 järgi puudutatud isiku nõusolekut võib asendada jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega on tuvastatud nõusoleku andmise kohustus. TsÜS § 68 lg.5 järgi kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. 4 Võttes aluseks hageja sellekohased taotlused kohtule ja kostja nõustumise, kohustab kohus pooli TsÜS § 68 lg.5 ja Kinnistusraamatuseaduse § 341 lg.8 järgi andma tahteavaldusi kinnistusraamatu kannete muutmiseks. Poolte nõusolekuid asendab jõustunud kohtuotsus. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Esmalt märgib kohus, et tegemist on mittevaralise nõudega hagiga, mille hind

§ 132

lg.11, lg.4 p.4 järgi on 3500 eurot.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus rahuldab hagi ja menetluskulud jäävad kostja kanda. Vastuseks kostja seisukohale, et menetluskulud peab kandma hageja, kes soovib kaasomandi lõpetamist, märgib kohus, et kaasomaniku õigus igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist tuleneb seadusest (AÕS § 76 lg.1). Seega ei saa kaasomanikust hagejale heita ette sellise nõude esitamist. Kuna kostja ei ole nõustunud kaasomandi lõpetamisega ja kostja esitas sellekohased vastuväited ka kohtumenetluses (kostja 21.11.2021 menetlusdokument tl.44), on kaasomandi lõpetamise nõudega kohtusse pöördumine hageja ainus ja seadusekohane võimalus. Kohus märgib, et ehkki kostja 29.03.2022 vastus on esitatud määratud tähtaega ületades, ei venita kohtu poolt sellele vastamine menetlust.

§ 174

lg 2 kohaselt määrab kohus otsusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja ei ole menetluskulude nimekirja eraldi dokumendina esitanud, kuid hageja menetluskulud on kindlaks tehtavad ka tsiviilasja toimikus oleva materjali alusel. Tegemist on mittevaralise nõudega hagiga (hagi hind 3500 eurot), millelt riigilõiv on 300 eurot (Riigilõivuseaduse lisa 1). Kohus on hagejale andnud menetlusabi ja vabastanud ta riigilõivu tasumisest hagi esitamisel.

§ 190

lg.3 sätestab: Menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigi tuludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. Kuna kohus rahuldab hagi kogu ulatuses, mõistab kohus riigilõivu välja kostjalt riigi tuludesse.

§ 179

lg.1, lg.2 alusel märgib kohus kohtuotsuses riigilõivu riigi tuludesse tasumiseks vajalikud andmed.

179 lg.5 järgi kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui …lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. Kohus määrab kostjale kohtuotsuse jõustumisest. riigilõivu riigituludesse tasumise tähtajaks 30 päeva arvates

§ 179

lg.6 järgi võib ministri käskkirjaga määratud asutus saata lahendi sundtäitmisele, kui kohustatud isik ei ole lahendit täitnud kohtu määratud tähtaja jooksul. 5

§ 179

lg.9 järgi nõude riigi tuludesse tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg.1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on saanud riigi õigusabi (kohtu 24.08.2021.a. määrus tsiviilasjas nr. 2-21-9447) kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud (RÕA § 8 p.1). Arvestades seda asjaolu ja

§ 180lg.4 sätete alusel jäävad hageja riigi õigusabi kulud riigi kanda.

Hageja esindaja on esitanud 04.02.2022 tasu ja vajalike kulude hüvitamise taotluse kokku summas 409,20 eurot, millest õigusteenuse osutamise tasu 330 minuti eest 297 eurot ja tasu sõidule kulutatud aja eest (marsruudil Viljandi-Tartu-Viljandi) 20 eurot, kokku tasu 317 eurot, koos käibemaksuga 380,40 eurot. Sõidukulud marsruudil Viljandi-Tartu-Viljandi (160km) 24 eurot, koos käibemaksuga 28,80 eurot.

§ 175

lg.1 järgi Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus hindab osutatud õigusteenuse mahtu selles asjas ja leiab, et hageja esindaja tasu on põhjendatud üksnes osaliselt. Kohus ei pea põhjendatuks kliendi ärakuulamisele kulunud aega 60 minutit. Hageja nõue on oma olemuselt selge ja lihtne ja selle lahendamise õiguslikud võimalused on seaduses selgelt reguleeritud. Seetõttu ei saa olla (ja käesolevas asjas ka ei ole) mahukalt asjaolusid ega tõendibaasi, mida kliendilt eriti pikalt ära kuulata. Kohus loeb põhjendatud ajaks 45 minutit. Kogutud tõendite õiguslikule analüüsile ja hagiavalduse koostamisele kulunud aega 180 minutit loeb kohus samuti liialdatuks, kuna tõendeid on väga napilt, need on riiklikest registritest saadud andmed, mille sisu on selge ja mille sisu üle ei saa olla vaidlust. Kohus loeb hagiavalduse koostamisele vajalikuks ajaks (koos tõendite analüüsiga) 150 minutit. Muus osas on ajakulu aktsepteeritav. Kokku põhjendatud ajakulu 285 minutit, mille tasu 257 eurot, lisandub tasu sõidule kulunud aja eest 20 eurot, kokku tasu 277 eurot, lisandub käibemaks 55,40 eurot. Kokku õigusteenuse tasu 332,40 eurot. Sõidukulu marsruudil Viljandi-Tartu-Viljandi on põhjendatud summas 28,80 eurot (sh käibemaks). Kokku õigusteenuse tasu ja kulu 361,20 eurot, mille hulgas käibemaks. Riigi õigusabi kulu ja tasu 361,20 eurot jääb riigi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.