Obsah (4)

§ 164§ 630§ 632§ 187

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Triin Harak Otsuse tegemise aeg ja koht 15. märts 2022, Valga kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-1174 Tsiviilasi K. S. hagiavaldus A. S. v

§ 164lg 1 alusel jätab kohus poolte muud menetluskulud nende endi kanda.

Edasikaebamise kord

§ 630

kohaselt kohtumenetluse poolel on kohtuotsuse peale õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse esitamisega.

§ 632

lg 1 kohaselt võib apellatsioonikaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (

§ 187lg 6).

Hageja nõuded ja põhjendused ning kostja seisukohad

1. K. S. esitas 21.01.2022 Tartu Maakohtule hagiavalduse A. S.ga xxx sõlmitud abielu lahutamiseks. Hagiavalduse kohaselt soovib K. S. lahutada abielu kuna kostja on nii füüsiliselt kui vaimselt vägivaldne, mille tõttu on kostja kahel korral kinnipidamisasutuses viibinud. Pooled elavad eraldi alates kostja kinnipidamisest 26.06.2021.a. ja hageja ei soovi abielusuhete jätkumist. Hageja on kostjale korduvalt teinud ettepanekuid, et lahutada abielu perekonnaseisuasutuses, aga kostja ei ole sellega nõustunud. Hagejal ja kostjal ei ole ühiseid lapsi.
2. Kohus pidas asjas istungi 15.03.
3. Hageja jäi oma avalduse juurde ning avaldas, et on proovinud lahutada kohtuväliselt kuid kostja keeldus. Abielulised suhted on lõppenud peale seda kui kostja viimane kord kinni peeti 2021 juuni lõpp. Abielulisi suhted taastada ei ole võimaik. Ühisvara või ühiseid lapsi ei ole. Soovib, et perekonnanimeks jääks S.. Kostja avaldas, et ei vaidle lahutamisele vastu tingimusel, et hageja võtab tagasi oma varasema perekonnanime. Kui ta ei loobu, tuleb uus kohus. Seda kunas suhe lõppes kostja ei tea, tal on ükskõik. Ühisvara või ühiseid lapsi ei ole. Kohtuotsuse põhjendused
4. Perekonnaseaduse (PKS) § 65 lg 1 ja 2 kohaselt abielu võib lahutada kohtuotsusega ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. Abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama. PKS § 67 lõike 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi.
5. Nähtuvalt rahvastikuregistri kandest on poolte abielu sõlmitud xxx. Hageja on kohtule avaldanud, et kooselu on lõppenud vähemalt 2021 aasta juunis. Kostja sellele vastu ei vaielnud. Hageja selgitas kohtuistungil, et ta jääb esitatud hagiavalduse juurde ja soovib abielu lahutada. Kostja selgitas kohtule, et ta on abielu lahutamisega nõus, aga mitte sellega, et hagejale jääb perekonnanimeks tema perekonnanimi. Abieluliste suhete taastamist hageja võimalikuks ei pidanud ning ka kostja väljendas selget ükskõiksust ja negatiivset meelestatust hageja suhtes. Kohus loeb tuvastatuks, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud ning PKS § 67 eeldused abielu lahutamiseks on täidetud. Kohus on tuvastanud, et pooltel ei ole alaealisi lapsi või ühisvara.
6. Hageja soovis võtta abielueelse perekonnanime. Nimeseaduse (NS) § 11 lg 1 järgi võib kohus või perekonnaseisuasutus abielu lahutamisel taastada isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanime. NS § 11 lg 2 alusel võib taastatavaks perekonnanimeks olla: 1) lahutatava abielu eel viimati kantud perekonnanimi ja 2) esimese abielu eel viimati kantud perekonnanimi. Hageja ei ole esitanud avaldust nime taastamiseks, seega jääb hageja perekonnanimeks S..
7. PKS § 63 järgi abielu lõpeb, kui abielu lahutatakse. PKS § 66 p 2 kohaselt lõpeb abielu kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub.
8. Pooled ei loobunud edasikaebeõigusest.

§ 632

lg 1 kohaselt võib apellatsioonikaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. 8.

§ 164lg 1 alusel jätab kohus poolte muud menetluskulud nende endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Triin Harak