) § 428 lg 1 p 3 järgi kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.
lg 1 järgi võib hagist loobuda 2 kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus leiab, et puuduvad
Kohus leiab, et vastavalt
lg-le 1 kuulub hageja hagi 15 000 euro nõudes lõpetamisele seoses hageja esitatud hagist osalise loobumisega. Kohus leiab, et hagist osaline loobumine ei kahjusta avalikku huvi ega puuduta tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvisid. Kohus selgitab, et
sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Otsuse resolutsiooniga lahendab kohus veel lahendamata taotlused (
Kostja esitas kohtule 02.11.2021 taotlused kohtutäiturilt andmete väljanõudmiseks ja kohtute infosüsteemist lahendi asja juurde võtmiseks. Kuna kohus on hagi tagamise taotluse lahendanud, mistõttu ei pea kohus põhjendatuks ülalnimetatud taotluste rahuldamist.
Menetluskulud
lg 1 alusel tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
lg 1 ja 4 ning § 174 lg 1 kohaselt määrab kohus otsuses kindlaks menetluskulude jaotuse ning kostjalt hageja kasuks välja mõistetava menetluskulu rahalise suuruse. Hageja menetluskulud on taotluse kohaselt 1250 (1100+50+50+50) eurot riigilõiv ja õigusabikulu 2105 eurot (16 tundi 45 minutit ja tasulised päringud registritest), kokku 3355 eurot (koos käibemaksuga). Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu tegemist on vajaliku ja põhjendatud kuluga. Kohus rahuldab taotluse riigilõivu 1050 (1000+50) euro väljamõistmiseks ja jätab rahuldamata taotluse riigilõivu hüvitamiseks summas 200 (50+50+100) eurot, kuna kaks hagi tagamise taotlust jättis kohus rahuldamata ja kohus tagastab seoses hagist osalise loobumisega hageja taotlusel hagejale riigilõivu 100 eurot. Arvestades nõude olemust ja asjaolu, et kohus lahendab asja kirjalikus eelmenetluses kohtuistungit pidamata, samuti seda, et kohus on jätnud kaks hagi tagamise taotlust rahuldamata, peab kohus põhjendatud ja vajalikuks õigusabikulu 10 tunni ulatuses ehk summas 1 100 eurot, millele lisandub käibemaks 220 eurot, kokku 1320 eurot. Põhjendatud on kohtuvälised kulud 26 eurot (8 päringut kinnistusregistrile 24 (8 x 3) eurot, äriregistri väljavõte 2 eurot) Seega on hageja põhjendatud menetluskulud kokku 2396 (1050+1320+26) eurot koos käibemaksuga, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja taotlusel tuleb kostjal tasuda väljamõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates tagaseljaotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Vastavalt hageja taotlusele tagastab kohus seoses hagist osalise loobumisega riigilõivu 100 eurot.
lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. 3 Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada vaid selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.