Obsah (5)

§ 62§ 230§ 231§ 173§ 163

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Liisi Vernik Otsuse tegemise aeg ja koht 25. märts 2022, Tallinn Tsiviilasja number 2-21-112445 Tsiviilasi ADEM EESTI

§ 62lg 2).

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 02.07.2021 esitatud hagiavalduse kohaselt müüs ADEM EESTI OÜ (hageja) 30.12.2019 BAMY EESTI OÜ-le (kostja) sõiduki xxxx, registreeritud numbriga xxxx, hinnaga 2470 eurot. 30.12.2019 müüs hageja kostjale teise sõiduki xxxx, registreeritud numbriga xxxx, hinnaga 2470 eurot. Seega kostja pidi kokku tasuma 4940 eurot. Pooled saavutasid kokkuleppe, mille järgi tasumine sõidukite eest pidi toimuma osadena. Võlgnevuse olemasolu ja kohustus selle likvideerida hiljemalt 01.04.2021 kinnitasid kostja esindajad kirjalikult: P. B. kui kostja juhatuse liige kinnitas 21.03.2020 võlakirjaga võlgnevuse summas 2470 sõiduki xxxx, registreeritud numbriga xxxx eest ja kohustuse selle likvideerida hiljemalt 01.04.2021; I. M. kui kostja juhatuse liige kinnitas 21.03.2020 võlakirjaga võlgnevuse summas 2470 sõiduki xxxx, registreeritud numbriga xxxx eest ja kohustuse selle likvideerida hiljemalt 01.04.

1. Kostja on tasunud sõidukite eest 170 eurot. Seega võlgnevus moodustab kokku 4770 eurot. 30.12.2019 tasus kostja hagejale 2500 eurot selgitusega “Tasumine sõiduki xxxx eest”. Hageja selgitab, et 30.12.2019 väljastati kostjale laen summas 2500 eurot. Võttes arvesse, et sama summa oli tagastatud samal päeval, hageja juhatuse liige O. D. hindas seda laenu tagastamisena. Seda kinnitab ka asjaolu, et oli tasutud just summa 2500 eurot, mis oli edastatud laenuna. Mõlemate sõidukite hinnaks oli aga 2470 eurot, mitte 2500 eurot. Samuti oma 21.03.2020 võlakirjaga kostja juhatuse liige I. M. kinnitas, et on olemas võlgnevus just sõiduki xxxx, registreeritud numbriga xxxx eest summas 2470 eurot. Eeltoodust tulenevalt palus hagejalt kostjalt välja mõista 4770 eurot. Kostja vastus Kostja nõustus hagiavalduses hageja nõudega osaliselt. Kostja ostis hageja käest 2 sõidukit xxxx registreerimismärkidega xxxx ja xxxx, ühe sõiduki hind 2 470 eurot, seega kokku pidi kostja tasuma 4 940 eurot. Kostja maksis sõidukite eest alljärgnevalt: 30.12.2019 sõiduauto xxx eest 2500 eurot; 04.06.2020 70 eurot; 26.06.2020 100 eurot. Kokku on kostja maksnud 2 670 eurot, maksmata on 2 270 eurot (4 940-2 670). Müügilepingu sõlmimisel ei leppinud hageja ja kostja täpset müügihinna tasumise aega. Kostja pidi tasuma vastavalt oma võimalustele. Kostja on viivitanud müügihinna tasumisega kuna tal tekkisid COVID-19 tõttu kehtestatud piirangute ja karantiini tõttu makseraskused, millest ta on hagejat teavitanud. Hageja palus kostja juhatuse liikmeid väljastada võlakirjad tagamaks kostja võlgnevuse tasumist. Võlakirja teksti dikteeris hageja. Kostja juhatuse liikmed eraisikutena 2 soovisid häid suhteid hagejaga säilitada ning nõustusid võlakirju allkirjastama, kuigi selleks ajaks oli ca pool müügihinnast kostja poolt tasutud. Hagiavalduse lisast 7 nähtub, et eraisik D. O. kandis 30.12.2019 Xxxx pangast eraisikule P. B. Xxxx panka summa 2 500 eurot selgitusega „Isiklike vahendite kandmine“. Maksekorraldusest ei nähtu, et tegemist oleks laenu andmisega kostjale. Lisaks ei ole eluliselt usutav, et laen tagastatakse selle väljaandmisega samal päeval. Kohtu põhjendused
2. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada osaliselt.
3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

§ 231

lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

1. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 sätestab, et asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Kohus loeb tsiviilasja materjalidega tuvastatuks, et pooled on 30.12.2019 sõlminud 2 müügilepingut, millega kostja omandas hagejalt sõiduki xxxx, registreeritud numbriga xxxx, hinnaga 2470 eurot ning sõiduki xxxx, registreeritud numbriga xxxx, hinnaga 2470 eurot (dtl 59-62). Samuti puudub pooltel vaidlus selles, et kostja on hagejale tasunud müügilepingute alusel kokku 170 eurot (dtl 63-66). Hagiavalduse kohaselt on kostjal seega tasumata 4770 eurot. Kostja on vastuväitena aga välja toonud, et on täiendavalt tasunud hagejale 2500 eurot.
2. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on kostja 30.12.2019 tasunud hagejale 2500 eurot selgitusega “Tasumine sõiduki xxxx eest”. Kohus asub seisukohale, et käesoleval juhul ei ole hageja tõendanud, et nimetatud makse oli teostatud kui laenu tagastamine hagejale. Kuigi D. O. on kandnud 30.12.2019 Xxxx pangast P. B. Xxxx panka summa 2 500 eurot selgitusega „Isiklike vahendite kandmine“ (dtl 67), siis tegemist on kahe eraisikuvahelise tehinguga. Nimetatud maksekorraldusest ei nähtu, et tegemist oleks hageja poolt laenu andmisega kostjale. Laenu olemasolu poolte vahel ei ole hageja tõendanud. Samuti nähtub kostja poolt hagejale tasutud 2500 euro selgitusest, et tegemist on sõiduki xxxx eest tasumisega, mitte laenu tagastamisega. 3 Kohus asub seega seisukohale, et kostja poolt 30.12.2019 tasutud 2500 eurot tuleb lugeda tasutuks ostetud sõidukite eest. Seega on kostjal tasumata 2270 eurot (4770-2500). Kostjal tuli tasuda sõidukite eest hiljemalt 01.04.
3. Kostja ei ole esitanud tõendeid, et kostjal oleks kogu ostusumma tasutud.
4. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 2270 eurot. Menetluskulud 6.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 163

lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt, siis jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. Seega puudub vajadus ka menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik 4