Obsah (8)

§ 432§ 661§ 475§ 477§ 430§ 428§ 168§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Maili Riisenberg Määruse tegemise aeg ja koht 19.04.2022 Valga kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-124755 Tsiviilasi Xxx korteriühistu võlgnevuse nõudes Menetlu

§ 432

sisust mille kohaselt poolte kompromissi kinnitamine kohtu poolt võtab avaldajalt õiguse pöörduda kohtusse sama puudutatud isiku vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle ning paluvad kohtul kompromiss kinnitada kirjalikus menetluses pooli kohtusse kutsumata, kuna pooled ei pea vajalikuks kompromissi kinnitamiseks kohtuistungi pidamist. 1.7 Pooled loobuvad määruskaebuse esitamise õigusest. 1.8 Pooled paluvad kohtul kinnitada ülaltoodud kompromiss ja lõpetada tsiviilasja nr 2-21124755 menetlus. 1.9 Pooled paluvad tagastada avaldajale Xxx KÜ (registrikood xxx; konto nr xxx xxx) ½ haldaja poolt tsiviilasjas nr 2-21-124755 tasutud riigilõivust summas 25,00 eurot. 2. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-21-124755. 3. Jätta kompromissis nimetamata menetluskulud poolte endi kanda. 4. Välistada määruskaebuse esitamise õigus. 5. Rahuldada avaldaja taotlus ning tagastada 50% avalduselt tasutud riigilõivust, s.o 25 eurot, mis kanda avaldaja arveldusarvele nr xxx xxx-s. 6. Toimetada kohtumäärus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Tulenevalt poolte kokkuleppest ning

§ 661lg 4 sätestatust ei saa määruse peale esitada määruskaebust.

MÄÄRUSE PÕHJENDUSED

1. Tartu Maakohtu menetluses on Xxx korteriühistu avaldus võlgnevuse väljamõistmiseks (menetlusse võetud 09.03.2022). Nimelt omab puudutatud isik korteriomandit xxx, aadressil xxx ning avalduse kohaselt on korteriühistu liige (korteriomanik) jäänud korteriühistule võlgu majandamiskulude ja kommunaalteenuste eest.
2. Puudutatud isiku esindaja võttis avaldaja põhinõude summas 421,07 eurot õigeks ning selgitas sealjuures, et avaldaja nõude aluseks olevad arved on jäänud tasumata puudutatud isiku tervisliku seisundi halvenemise tõttu (al 01.07.2021 viibib isik xxx xxx xxx xxx. Samas vaidles puudutatud isik vastu avaldaja viiviste nõuetele. Puudutatud isik tegi ettepaneku lahendada asi kompromissiga, mille kohaselt puudutatud isik võtab avalduse põhinõude osas õigeks, avaldaja loobub viiviste nõuetest ning kummagi poole menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
3. Kohus andis 01.04.2022 määrusega pooltele tähtaja kompromissiläbirääkimiste pidamiseks ning kompromissilepingu esitamiseks kuni 18.04.
4. 18.04.2022 esitasid pooled kohtule allkirjastatud kompromissi ning paluvad kohtul see kinnitada ja menetluse lõpetada. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud

§ 432sisust.

4.

§ 475

lg 1 p 13 alusel korteriomandi ja kaasomandi asjad on hagita asjaks (§ 613).

§ 477

lg 1 sätestab, et hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. 5.

§ 430

lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga.

§ 428

lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt

§ 430

lg 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Tulenevalt

§ 430lg-st 7 võib kompromiss olla tingimuslik.

Kohus leiab, et esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning selle kinnitamisest keeldumise aluseid ei esine. Seega kuulub kompromiss kinnitamisele ja menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetatakse. 6.

§ 432

kohaselt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt

§ 430

lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi, kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. 7.

§ 168

lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on leppinud kokku, et puudutatud isik hüvitab avaldajale pool tasutud riigilõivust, s.o 25 eurot. 8.

§ 150

lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled või hagita menetluses osalejad sõlmivad kompromissi. Kohus tagastab vastavalt

§ 150

lg 2 p 1 ning kompromissis kokkulepitule avaldajale 50% menetluses tasutud riigilõivust, s.o 25 eurot. 9. Tulenevalt

§ 661lg 4 võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise õiguse välistada.

Pooled loobusid määruskaebuse esitamise õigusest. /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Riisenberg kohtunik