Obsah (4)

§ 294§ 288§ 2981§ 293

1-22-2406 KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse tegemise aeg ja koht Tallinna Ringkonnakohus, kriminaalkolleegium 4. mai 2022, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-22-2406 (22913000006) Kohtunik Sten

§ 294lg 2 p 2 ja § 2981 järgi kvalifitseeritavad kuriteod.

Kaebuses selgitatakse, et X on süüdistatav kriminaalasjas nr X-XX-XXXX, mille menetlemisel osalevad lisaks tavakohtunikule ja kahele rahvakohtunikule varurahvakohtunik Y. Kaebuse kohaselt küsis varurahvakohtunik Y Q vahendusel X-lt 5000 eurot teabe eest, mis võimaldaks ühe rahvakohtuniku välja vahetada. Kriminaalmenetluse alustamata jätmise teade 2. Kaitsepolitseiamet koostas 8. veebruaril 2022 kriminaalmenetluse alustamata jätmise teate, millega jättis KrMS § 199 lg 1 p 1 alusel menetluse alustamata. 2.1. Kaitsepolitseiamet leidis, et varurahvakohtunik Y ei saa olla

§ 294

lg 2 p-s 2 sätestatud kuriteo toimepanijaks, kuna altkäemaksu küsimise toimepanijaks saab olla vaid ametiisik, mis Y aga ei ole. Varurahvakohtunikul on õigus ja kohustus viibida kohtuliku 1 1-22-2406 arutamise ajal istungisaalis, kuid tal ei ole õigust teha kohtuasjas otsuseid või toiminguid ega osaleda nende tegemises või sisulises suunamises. Seega ei ole Y-l avaliku ülesande täitmiseks ametiseisundit ning ta ei ole ametiisikuks

§ 288

lg 1 mõttes ega saa olla

§ 294lg 2 p-s 2 sätestatud kuriteo toimepanijaks.

Kuna Y tegevuses puuduvad altkäemaksu küsimise tunnused, puuduvad ka Q tegevuses sellest kuriteost osavõtmise tunnused. 2.2. Täidetud ei ole ka

§-s 298¹ sätestatud kuriteokoosseis. Kuriteokaebusest ega selle lisadest ei nähtu andmeid, et Y oleks ise või Q kaudu lubanud X-le kasutada oma mõjuvõimu mõne ametiisiku, näiteks kohtuniku või rahvakohtuniku üle. Lubadust edastada rahvakohtuniku taandamise taotlemise põhistamiseks vajalikku teavet ei saa pidada lubaduseks kasutada taandamise otsuse tegija üle mõjuvõimu. Seda põhjusel, et puudub mõjuvõimuga kauplemise koosseisu jaoks vajalik kolmnurksuhe ja ei selgu, kellele ja millise avaliku huvi seisukohast ebavõrdse või põhjendamatu eelise saamist sellise tegevusega taotletakse. Sellest tulenevalt puuduvad ka Q tegevuses

§-s 298¹ sätestatud kuriteost osavõtmise tunnused. Kokkuvõtvalt leidis Kaitsepolitseiamet, et Y ja Q tegevuses puuduvad

§ 294

lg 2 p-s 2 ja § 2981, aga ka teiste karistusseadustiku eriosas sätestatud kuritegude tunnused.

1. X esindaja esitas
2. veebruaril 2022 kriminaalmenetluse alustamata jätmise teate peale kaebuse, milles taotles Kaitsepolitseiameti kohustamist algatama kriminaalmenetlust. Kaebuse esitaja leidis, et X on kirjeldatud kuritegudes kannatanu, kellel on KrMS § 207 lg 1 järgi süüdistuskohustusmenetluses kaebeõigus. X-ga seotud kriminaalasja nr X-XX-XXXX koosseisus olev rahvakohtunik (sõltumata asjaolust, et tegemist on varurahvakohtunikuga) on küsinud X-lt mistahes toimingute või info eest altkäemaksu.

§ 294

lg 2 p 2 kontekstis on ilmne, et see kaitseb isiku individuaalset õigushüve, nimelt seda, et tema asja menetlev ametiisik ei küsiks asja lahendamisel altkäemaksu. Lisaks kehtib prokuratuuril igal juhul absoluutne kohustus vaadata sisuliselt läbi asjakohased etteheited, mistõttu puudub alus kriminaalmenetluse alustamata jätmiseks. Kaebuses ei nõustuta Kaitsepolitseiameti hinnanguga, mille kohaselt ei saa varurahvakohtunikku Y käsitada

§ 288lg 1 mõistes ametiisikuna.

Y on nimetatud rahvakohtunikuks ning kaasatud kriminaalasja nr X-XX-XXXX varurahvakohtunikuna. Varurahvakohtuniku roll on osaleda kõigil asja sisulise arutamise kohtuistungitel ning tagada rahvakohtuniku väljalangemise korral, et kogu kriminaalasja ei tuleks arutada algusest peale. Tegemist on KVS § 2 lg 2 p 2 mõistes avaliku ülesande täitmisega. Kaebuse esitaja hinnangul on Kaitsepolitseiamet lubamatult kärpinud

§ 2981

lg 1 kohaldamisala, piiritledes sätte rakendamise võimalusi üksnes tõelise mõjuvõimu olemasoluga.

§ 2981lg 1 kohaselt on karistatav ka väidetava mõjuvõimuga kauplemine.

Kuriteoteates kirjeldatakse vähemalt väidetava mõjuvõimuga kauplemist kohtukoosseisus ümberkorralduse läbiviimiseks.

§ 2981

lg 1 ei eelda, et vahendaja oleks üldse võimeline ametiisikut mõjutama, karistatav on juba üksnes sellise mõjuvõimu esinemise väitmine.

§ 2981

lg-s 1 sätestatud mõjuvõimuga kauplemine kujutab endast kolme isiku kolmnurksuhet, mis tekib ühest küljest vara või muu soodustuse ehk hüve andja ja 2 1-22-2406 mõjuvõimuga kaupleja kui kõnealuse kuriteokoosseisu subjekti ning teisest küljest ametiisiku vahel. Olukorras, kus isik on otse või vahendaja kaudu küsinud hüvena 5000 eurot vastutasuna informatsiooni eest, millega on võimalik korraldada kohtukoosseisu vahetus või keegi kohtunikest taandada, on tegemist teabega, mis võib mõjutada kohtukoosseisu otsustust võimaliku kohtukoosseisu liikme taandamisküsimuse lahendamisel. Mõjuvõim võib seisneda ka jagatavas informatsioonis, mille ametiisikule otsustuse tegemise hetkeks esile toomisel kujuneb ametiisiku otsustus informatsiooni alusel taotluse esitanud ja informatsiooni kasutanud isiku kasuks, või ka sellise informatsiooni jagamise viisis. Eeltoodust johtuvalt oli kaebuse esitaja seisukohal, et Kaitsepolitseiametil puudus alus KrMS § 199 lg 1 p 1 alusel kriminaalasja algatamata jätmiseks. Kaebuse läbi vaatamata jätmise määrus 4. Riigiprokuratuur jättis 23. veebruari 2022 määrusega X esindaja kaebuse läbi vaatamata, põhjendades seda kaebeõiguse puudumisega. Abiprokurör selgitas, et KrMS § 207 lg 1 kohaselt saab edasikaebeõigust realiseerida ainult kannatanu ning leidis, et X ei saa

§ 294

lg 2 p-s 2 ja 2981 lg-s 1 sätestatud kuritegudes olla kannatanuks.

§ 294ja § 2981 on ametialased süüteod, mis riivavad aususkohustust.

Õiguskirjanduse kohaselt ei kaitse ametialased süüteod kellegi individuaalset heaolu, vaid riigi korrakohast toimimist. Seda arusaama toetavad ka KVS § 1 lg 2 ja juurdunud kohtupraktika, mille kohaselt kaitsevad

1. peatüki
2. jaos olevad sätted, sh § 294 ja § 2981, eelkõige kollektiivseid õigushüvesid. Abiprokurör selgitas ka seda, et

§ 2981

lg 1 alusel kaitstava õigushüve kaitseala on analoogne altkäemaksu võtmise karistusnormiga. Abiprokurör leidis, et altkäemaksu võtmise ja mõjuvõimuga kauplemise sätete raames ei saa kõneleda individuaalõigushüve kaitsevajadusest. Juhul, kui kohtukoosseisu ametiisik võtaks altkäemaksu, ei riivaks see ainult menetlusosalise usaldust riigi põhiseadusliku institutsiooni korrakohase toimimise vastu, vaid sellest oleks negatiivses mõttes mõjutatud kogu õigusmõistmise institutsioon tervikuna, st selle usaldusväärsus, ja seda kõikide sellega potentsiaalselt kokkupuutuvate isikute silmis. Nõnda ei saa väidetud tegu kahjustada ega viidatud karistusnormid kaitsta X füüsilist, varalist ning moraalset heaolu. Nii puudub lisaks kahjustatud õigushüvele ka põhjuslik seos oletatava teo ja väidetava kahju vahel. Väidetav tegu ei ole suunatud vahetult avaldaja vastu ega kahjusta tema õigushüvesid. 5. X esindaja vaidlustas kaebuse läbi vaatamata jätmise Riigiprokuratuuris, paludes kohustada Kaitsepolitseid alustama kriminaalmenetlust. Kaebuse esitaja ei nõustunud prokuratuuri seisukohaga kaebeõiguse puudumise kohta. Kaebuse esitaja on seisukohal, et X tuleb käsitada kannatanuna, kuna

§ 294

ning § 2981 kaitsevad kuriteoteates kirjeldatud asjaoludel ka individuaalset õigushüve. Olukorras, kus X on menetlusosaliseks kriminaalasjas nr X-XX-XXXX ning sama asja lahendava kohtukoosseisu varurahvakohtunik küsib (sh näiteks vahendlikult) temalt altkäemaksu või kaubeldakse 3 1-22-2406 varurahvakohtuniku võimaliku mõjuvõimuga, on mõeldamatu, et X õigushüvesid seeläbi ei kahjustata. Kaebuses märgitakse, et üldjuhul võib nõustuda, et karistusseadustiku

1. peatüki kuriteokoosseisud kaitsevad kollektiivseid õigushüvesid. Samas leitakse, et selline tõlgendus ei saa jätta kaebeõigusest ilma isikut, kelle suhtes on kollektiivseid õigushüvesid rikutud vahetult. Sellises olukorras on õigusvastase vara küsimise adressaat isikuks ja osaks ühiskonnas, kellelt hüve küsimisel ametiisik või mõjuvõimuga kaupleja paneb toime kuriteo, murdes sealjuures usku õiglasesse asjaajamisse nii ühiskonna mõttes tervikuna, kuid konkreetsel juhul just ennekõike menetluse subjektiks oleva isiku suhtes. Taolises olukorras peab õigustamatu hüve küsimise subjektiks oleval isikul olema õigus teostada kannatanu õigusi ja kohustusi, kuna faktiliselt pannakse konkreetsel juhul kuritegu toime ennekõike selle isiku avaliku võimu korrakohase toimimise usalduse suhtes. Kogu ühiskonna usk ja usaldus avaliku võimu äraostmatusse on sellises suhtes teisejärguline. Mõeldamatu on rääkida X individuaalhüvede puutumatusest olukorras, kus altkäemaksu küsib tema kriminaalasja arutav varurahvakohtunik või kui kaubeldakse sellise varurahvakohtuniku mõjuvõimuga. X-le on tekitatud moraalset kahju sellega, et kaebaja kriminaalasja arutava kohtukoosseisu erapooletus ja usaldusväärsus on kohtukoosseisu liikmeks oleva varurahvakohtuniku poolt seatud tõsiselt kahtluse alla. Eeltoodule rajanevalt tulnuks prokuratuuril kaebus sisuliselt läbi vaadata ning kohustada Kaitsepolitseiametit esitatud kuriteoteate alusel alustama kriminaalmenetlust. Kaebuses tuuakse välja ka seda, et KrMS § 213 järgi lasub prokuratuuril järelevalvekohustus legaliteedipõhimõtte järgimise üle, mis annab õiguse ning kohustab prokuratuuri vajadusel ka omal algatusel (ex officio) hindama kriminaalmenetluse alustamata jätmise seaduslikkust ka siis, kui kaebuse esitanud isikul väidetavalt kaebeõigus puudub.
2. märtsil 2022 esitas X esindaja kuriteoteates kirjeldatud asjaolude täpsustamiseks ja tõendamiseks Riigiprokuratuurile uue avalduse koos tõenditega. Riigiprokuratuuri määrus
3. Riigiprokuratuur jättis
4. aprilli 2022 määrusega X esindaja kaebuse rahuldamata. Juhtiv riigiprokurör leidis, et kaebuse läbi vaatamata jätmine on olnud seaduslik ning kaebuses esitatud asjaolud ei anna alust selle menetlusotsuse muutmiseks või tühistamiseks. Juhtiv riigiprokurör nõustus abiprokuröri mõttekäiguga, mille kohaselt ei riivaks see, kui kohtukoosseisu liige võtaks altkäemaksu, ainult menetlusosalise usaldust riigi põhiseadusliku institutsiooni korrakohase toimimise vastu, vaid sellest oleks negatiivses mõttes mõjutatud kogu õigusmõistmise institutsioon tervikuna. Eeltoodust tulenevalt ei vasta X kuriteokaebuses kirjeldatud asjaolusid ja vaatluse all olevaid kuriteokvalifikatsioone arvestades kannatanu tunnustele. Seetõttu puudus X-l ka KrMS § 207 lg 3 kohaselt õigus vaidlustada kriminaalmenetluse alustamata jätmist. Kuna menetleja ei saa sisuliselt läbi vaadata taotlust või kaebust, millel puudub menetlusõiguslik alus, on abiprokurör põhjendatult ja seaduslikult jätnud kaebuse läbi vaatamata. Seonduvalt kaebuses toodud väidetega legaliteediprintsiibi mittejärgimise kohta märkis prokurör, et olukorras, kus kaebuse esitanud isikul puudub menetlusotsuse vaidlustamiseks 4 1-22-2406 seaduslik õigus, kontrollib prokuratuur sellest hoolimata igakordselt kriminaalmenetluse alustamata jätmise seaduslikkust. Kui eelkirjeldatud olukorras on prokuratuur siiski jätnud menetluse alustamata, on tegemist pädeva menetleja kaalutletud menetlusotsusega ning järelikult puudus kriminaalmenetluse alustamiseks vajalik alus ja ajend. Juhtiv riigiprokurör teavitas kaebuse esitajat ka sellest, et Riigiprokuratuurile
5. märtsil 2022 esitatud kaebuse täiendus koos lisadega edastatakse kuriteokaebusena lahendamiseks Kaitsepolitseiametile. Kaebus Riigiprokuratuuri määruse peale
6. X esindaja esitas Riigiprokuratuuri määruse peale kaebuse, taotledes määruse tühistamist ja jätkuvalt kriminaalmenetluse alustamist. Kaebuse esitaja on endiselt seisukohal, et X tuleb käsitada kannatanuna. Kaebuses heidetakse ette, et Riigiprokuratuur on jätnud kaebaja argumendid erandlikel asjaoludel individuaalsete õigushüvede kahjustamise kohta täielikult tähelepanuta. Samas on Riigiprokuratuur osaliselt nõustunud, et kui kohtukoosseisu ametiisik võtaks altkäemaksu, siis riivaks see ka menetlusosalise õigushüvesid. Individuaalse õigushüve kaitset altkäemaksu koosseisu asjades on aktsepteeritud ka näiteks kriminaalasjas nr X-XX-XXXX, milles X on süüdistatav ning C AS kannatanu. Ka Riigikohus on varasema pistise koosseisu kontekstis leidnud, et individuaalse õigushüve kahjustamine on võimalik ning sellise asja lahendamisel on võimalik menetlusse kaasata kannatanuid (RKKK 3-1-1-41-15, p-d 39, 40). Kaebuse esitaja kordab oma seisukohta, et kuigi karistusseadustiku
7. peatüki kuriteokoosseisud kaitsevad kollektiivseid õigushüvesid, ei saa see jätta kaebeõigusest ilma isikut, kelle suhtes on kollektiivseid õigushüvesid rikutud vahetult. Olukorras, kus altkäemaksu küsib kaebaja kriminaalasja arutav varurahvakohtunik või kui kaubeldakse sellise varurahvakohtuniku mõjuvõimuga, ei saa rääkida kaebaja individuaalhüvede puutumatusest. Kui X-lt küsib altkäemaksu tema kriminaalasja arutava kohtukoosseisu kohtunik, pole võimalik, et X õigushüve ei kahjustata. Kaebuse esitaja leiab, et Riigiprokuratuur rikkus ka seadusest tulenevat kohustust kontrollida ex officio kriminaalmenetluse alustamata jätmise seaduslikkust sõltumata kaebuse esitanud isiku kaebeõiguse olemasolust. Kuigi Riigiprokuratuur on määruses nõustunud prokuratuuril sellise kohustuse olemasoluga, ei ole Riigiprokuratuur kontrollinud Kaitsepolitseiameti
8. veebruari 2022 kriminaalasja alustamata jätmise seaduslikkust. Riigiprokuratuur piirdus väidetava ex officio kontrolli teostamisel üksnes X kaebeõiguse kontrolliga, kuid ei hinnanud, kas Kaitsepolitseiameti esitatud põhjendustel oli alus jätta kriminaalmenetlus algatamata. Ex officio korras kriminaalmenetluse algatamata jätmise kontrollikohustus on KrMS § 208 alusel algatatud kaebemenetluses ka ringkonnakohtul. Sellest tulenevalt palub kaebuse esitaja ringkonnakohtul igal juhul hinnata kriminaalmenetluse alustamata jätmise põhjendatust sisulistel alustel. Veel selgitab kaebuse esitaja, miks ta ei nõustu Kaitsepolitseiameti põhjendustega kriminaalmenetluse alustamata jätmise kohta

§ 294ja § 2981 järgi.

Lisaks leitakse, et kui varurahvakohtunik ei ole ametiisik

§ 288

lg 1 mõttes või tal puudub mõjuvõim mõne teise 5 1-22-2406 (rahva)kohtuniku suhtes, tuleks rahvakohtunik Y tegu vaadelda kas altkäemaksu küsimise või mõjuvõimuga kauplemise kõlbmatu katsena. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

1. Kaebuse argumendid ei anna alust selle rahuldamiseks.
2. Kaebuses on taotletud Riigiprokuratuuri 07.04.2022 määruse tühistamist ning Riigiprokuratuuri kohustamist kriminaalmenetluse alustamiseks. Ringkonnakohus juhib kaebuse esitaja tähelepanu sellele, et kuna vaidlustatud määrusega lahendati üksnes küsimust, kas X-l oli õigus menetluse alustamata jätmist vaidlustada, saab ka ringkonnakohus otsustada üksnes selle üle, kas prokuratuur peab menetluse alustamata jätmise peale esitatud kaebuse läbi vaatama. Järeldus, et X tuleks käsitada kannatanuna, annaks aluse prokuratuuri kohustamiseks menetluse alustamata jätmise peale esitatud kaebust läbi vaatama, mitte aga selleks, et ringkonnakohus asuks ise lahendama küsimust, kas menetlust tuleks alustada. KrMS § 208 lgst 1 tulenevalt on ringkonnakohtu pädevuses kontrollida, kas Riigiprokuratuur jättis kaebuse põhjendatult rahuldamata. See tähendab, et ka menetluse alustamisest keeldumise põhjendatuse ja õiguspärasuse üle saab ringkonnakohus otsustada siis, kui seda küsimust on vaidlustatud määruses lahendanud Riigiprokuratuur. Põhjendamata ja alusetu on kaebuse esitaja väide, nagu oleks ringkonnakohtul ex officio ehk ametist tulenevalt ja ilma taotluseta kohustus kontrollida kriminaalmenetluse alustamata jätmise põhjendatust. KrMS §-st 208, millele kaebuses viidatud on, ringkonnakohtule sellist kohustust ei tulene. Vastupidi: KrMS § 208 lg-st 1 tuleneb üheselt, et viidatud säte reguleerib Riigiprokuratuuri määruse peale esitatud kaebuse lahendamist ringkonnakohtus. Eelnevast tulenevalt on asjassepuutumatud kaebuse argumendid selle kohta, miks tuleks kaebuse esitaja arvates kriminaalmenetlust alustada.
3. Ringkonnakohus jagab Riigiprokuratuuri seisukohta, et X ei ole kuriteokaebuses kirjeldatud tegude kontekstis käsitatav kannatanuna. Kaebuses ei ole vaieldud vastu sellele, et

§ 294

ning § 2981 kaitsevad kollektiivset õigushüve, kuid kaebuse kohaselt kaitsevad need kuriteoteates kirjeldatud asjaoludel ka individuaalset õigushüve. Ringkonnakohus märgib, et kuigi kaebuse kohaselt on kuriteokaebuses kirjeldatud asjaolude valguses mõeldamatu, et X õigushüvesid ei kahjustata, ei ole kaebuses toodud välja, mis on see konkreetne individuaalne õigushüve, mida kahjustati. Kaebuses viidatakse üksnes sellele, et kriminaalasjas nr 3-1-1-41-15 tehtud määruses pidas Riigikohus pistise koosseisu puhul individuaalse õigushüve kahjustamist võimalikuks. Paika peab see, et viidatud määruses leidis Riigikohus, et pistise koosseis (

§ 293) kaitses ka individuaalset õigushüve.

Kaebuses ei ole aga välja toodud, kuidas on see seisukoht praegusele olukorrale ülekantav. Riigikohtu määruses käsitletud juhtumi puhul ei olnud kannatanu isik, kellelt pistist küsiti. Riigikohus tunnustas teo toimepanijana äriühingut, kelle ametiisiku tunnustele vastav töötaja pistist võttis. Veelgi olulisem on see, et Riigikohtu seisukoht ei käinud 6 1-22-2406 kummagi kuriteokoosseisu kohta, mille alusel taotleti praegusel juhul kriminaalmenetluse alustamist. Riigikohus leidis, et

§ 293koosseis kaitses ka tööandja ja töötaja usaldussuhet.

Riigikohus tugines sellele, et

§ 293

nägi ette vastutuse pistise võtmise eest ka eraõigusliku juriidilise isiku ametiisiku puhul. St Riigikohus selle, et see kaitseb ka individuaalset õigushüve, tuletas just normi iseloomustavatest asjaoludest. Praegusel juhul kaebuses selliseid normi tunnuseid välja toodud ei ole. Kaebuse esitaja rõhutab üksnes, et individuaalset õigushüve tuleb pidada rikutuks konkreetse teo asjaolusid arvestades. Sellega seoses juhib ringkonnakohus tähelepanu, et oluline on, et konkreetne kuriteokoosseis oleks mõeldud ka seda õigushüve, mida väidetavalt riivati, kaitsma. St kaitstavat õigushüve näitab kuriteokoosseis ise ja selle paigutus karistusseadustiku eriosas. Kuivõrd kaebuse esitaja rõhutab, et väidetav kuritegu pandi toime X kui kohtu all oleva süüdistatava suhtes, siis peaks selle asjaolu olulisus kajastuma kuidagi ka süüteokoosseisus, millele vastav kuritegu väidetavalt toime pandi (nii nagu viidatud Riigikohtu määruse kontekstis omas tähtsust see, et

§ 293

puhul võis olla pistise võtja ka eraõigusliku juriidilise isiku töötaja).

294 ning § 2981 koosseisudest ei tulene kuidagi, et nad lisaks üldisele usaldusele riigi vastu peaksid need kaitsma spetsiifiliselt süüdistatava usaldust õigussüsteemi vastu vms. Kaebuse kohaselt tuleb X käsitada kannatanuna, sest kuigi

§ 294

ja § 2981 koosseisud kaitsevad kollektiivseid õigushüvesid, on X suhtes rikutud neid kollektiivseid õigushüvesid vahetul – kahjustatud on tema usku avaliku võimu korrakohase toimimise suhtes. Kaebuse esitaja on sisuliselt leidnud, et X on kannatanu, kuna kahjustatud on tema kui ühiskonnaliikme õigushüve. Ringkonnakohus on seisukohal, et nii ei saa kollektiivsest õigushüvest individuaalset õigushüve tuletada, sest see muudab vahetegemise kollektiivsetel ja individuaalsetel õigushüvedel mõttetuks. Väide, et riigi maine on saanud X silmis kahjustada, tähendab just seda, et kahju on tekkinud riigile. Seega ei anna ka see argument alust X kannatanuks lugemiseks.

1. Ringkonnakohus ei nõustu ka kaebuse esitaja väitega, nagu oleks Riigiprokuratuur rikkunud kohustust kontrollida sõltumata kaebuse esitanud isiku kaebeõiguse olemasolust kriminaalmenetluse alustamata jätmise seaduslikkust ex officio. Kaebuse kohaselt oleks Riigiprokuratuur hoolimata sellest, et pidas põhjendatuks
2. veebruari 2022 määrust, millega jäeti X esindaja kaebus läbi vaatamata, pidanud võtma määruses seisukoha, kas Kaitsepolitseiameti esitatud põhjendustel oli alus jätta kriminaalmenetlus algatamata. See seisukoht on ekslik. See, et KrMS § 213 lg-st 6 tulenevalt on kõrgemalseisval prokuröril kohustus kontrollida legaliteedipõhimõtte järgimist, ei tähenda, et prokurör peab hoolimata sellest, et kuriteoteate või -kaebuse esitaja kaebus on jäetud läbi vaatama, esitama ikkagi kuriteoteate või -kaebuse esitajale põhjendused, miks ta peab kriminaalmenetluse alustamata jätmist põhjendatuks. Kaebuse läbi vaatamata jätmine tähendab seda, et kaebuse esitaja argumentidele sisulist vastust ei anta ja prokuratuuril ei ole kohustust esitada kaebuse esitajale põhjendusi, miks ei näe prokuratuur kriminaalmenetluse alustamiseks alust. Juhtival riigiprokuröril oli esitatud kaebust läbi vaadates kohustus esitada põhjendused üksnes küsimuses, miks ta peab kaebuse läbi vaatamata jätmist põhjendatuks. Sellest, et määruses pole 7 1-22-2406 esitanud põhjendusi, miks juhtiv riigiprokurör nõustub menetluse alustamata jätmisega, ei saa järeldada, et Riigiprokuratuur polegi menetluse alustamata jätmise põhjendatust hinnanud. KrMS §-st 213 tuleneb iseseisev, prokuratuuri siseselt toimiv kontrollimehhanism. KrMS §-st 213 ei tulene prokuratuuri kohustust esitada kuriteoteate või -kaebuse esitajale põhjendusi, miks kõrgemalseisev prokurör ei tühistanud menetluse alustamata jätmise otsustust. KrMS §-st 207 tulenevalt on õigus saada kaebetee kaudu kõrgemalseisva prokuröri seisukoht vaid kannatanul.
3. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus sarnaselt Riigiprokuratuurile, et X ei saa käsitada kriminaalmenetluses kannatanuna, mistõttu puudub tal kriminaalmenetluse alustamata jätmise vaidlustamise õigus. Seega on Riigiprokuratuur jätnud X esindaja kaebuse põhjendatult rahuldamata. Juhindudes KrMS § 208 lg-test 1 ja 5, jätab ringkonnakohus Riigiprokuratuuri
4. aprilli 2022 määruse muutmata ja esitatud kaebuse rahuldamata. Allkirjastatud digitaalselt 8