← Eesti

3-22-744/5

Obsah (6)§ 204§ 203§ 104§ 252§ 250§ 56

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtunik Oliver Kask Määruse tegemise aeg ja koht 22. aprill 2022, Tallinn Haldusasja number 3-22-744 Haldusasi Eesti Ornitoloogiaühingu, Päästame Eesti Metsa

) § 252 lg 4 alusel. MÄÄRUSKAEBUSE PÕHJENDUSED

  1. Tornator Eesti OÜ palub 18.04.2022 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 31.03.2022 määruse resolutsiooni p-d 5.1 ja 5.2 ning teha uus määrus, millega jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Kaebus on ilmselgelt perspektiivitu. Kehtiva õiguse kohaselt ei ole metsateatiste realiseerimine
  2. märtsist kuni
  3. augustini keelatud. LKS keelab lindude tahtliku häirimise lindude pesitsusperioodil, kuid see ei ole seotud kuupäevaliselt määratletava perioodiga. LKS § 55 lg-s 6¹ sätestatud keelu osas on järelevalvepädevus vastustajal, mitte ennetava meetmena kohtutel. Metsaraie lubamine on avalikes huvides ning kooskõlas MS § 41 lg-ga
  4. Kaebuses ei ole viidatud ühelegi asjaolule, millest nähtuvalt kaasneks pöördumatult oluliste loodusväärtuse kahjustamine. Vaidlusalustel kinnistutel ning selle vahetus läheduses puuduvad kaitsealused loodusobjektid. Maakonnaplaneeringuga on küll kogu Ida-Virumaa määratud rohevõrgustiku alaks, kuid Tornator Eesti OÜ-le kuuluvad eraldised moodustavad sellest üksnes 6,2 ha. Maakonnaplaneering ei keela rohevõrgustiku säilimise tingimusena metsade majandamist, vaid seda tuleb teha säästvalt. Tornator Eesti OÜ-l on kõrge standard metsamajandamise korraldamisel (standardid FSC3 ja PEFC4; vt ka FSC standardi p 6.2.6). Maakonnaplaneeringuga määratakse rohevõrgustiku üldised tingimused, mida tuleks edaspidi üldplaneeringute koostamisel arvesse võtta (planeerimisseaduse (PlanS) § 55 lg-d 1 ja 2 ning PlanS § 56 lg 1 p 9). Kehtiva Maidla valla ÜP kohaselt toimub metsa majandamine vastavalt MS-le ning ÜP ei sea tavalise metsa kasutamisele piiranguid. Seda ei tee ka menetluses olev uus ÜP. Maakasutuse joonise kohaselt asub Tornator Eesti OÜ kinnistu metsamajanduse maaalal, mitte roheala tuumalal. Tegemist on endise allmaakaevanduse territooriumiga (triibutatud ala joonisel). Metsaportaali kaudu on kontrollitud tegevuse vastavust kehtivale ÜP-le. Metsateatiseid ei muuda õigusvastaseks see, et need ei sisaldanud kõrvaltingimust. LKS, linnudirektiiv ega MS ei näe ette raierahu kehtestamise kohustust. Seni on Riigimetsa Majandamise Keskus rakendanud kõigis metsades raierahu perioodil
  5. aprillist kuni
  6. juunini (kaks kuud). Tegemist on hea tava, mitte seadusest tuleneva kohustusega. Vaidlusaluste metsateatiste kehtivuse peatamine on ebaproportsionaalne, sest sellega keelati raie juba enne 4

(8)3-22-744
  1. aprilli (vt ka looduskaitseseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (SE 118) § 1 p 2). Vastustaja märkis metsateatistes, et lindude pesitsemise tippaeg on aprilli keskpaigast suve keskpaigani. Ükski vaidlusalune metsaeraldis ei asu looduskaitsealal, sh ei paikne eraldistel kaitsealuseid liike. Kui seadusandja ei pidanud raierahu kehtestamist vajalikuks kaitsealadel kolmeks kuuks, ei saa olla õigusvastased metsateatised, mis ei sätesta tavalises majandusmetsas raiekeeldu
  2. aprillist kuni
  3. augustini (viis kuud). Põhjendatud ei ole raie keelamine kogu kohtuvaidluse ajaks, kui lindude rahu ja nende pesade ning munade säilimine on tagatud. Igasugune metsaraie pesitsusajal ei ole LKS § 55 lg 61 rikkumine. Kaebajad saavutasid esialgse õiguskaitse kohaldamisega soodsama seisundi võrreldes kaebuse eesmärgiga. Halduskohus keelas eraldistel nr 1, 14 ja 17 igasuguse puude ja põõsaste langetamisega seotud raietegevuse, sh võimaliku MS § 28 lg 1¹ osadele tunnustele vastava tegevuse. Viimati nimetatu ei ole MS mõttes raie ega vaja metsateatise registreerimist. Lisaks oli Tornator Eesti OÜ alltöövõtja Paavli Puu OÜ halduskohtu 31.03.2022 määruse tegemise ajaks eraldistel 1, 14 ja 17 teostanud MS § 28 lg 1¹ tähenduses alusmetsa puhastustööd. Alusmetsaraie (kuni 8 cm jämeduste puude ja põõsaste raie) teostati 27.03.2022–30.03.
  4. Avalik huvi on jäetud kaalumata. Avalikes huvides ei ole metsaraie keelamine, kui see on kooskõlas kehtivate avalik-õiguslike piirangutega. Vastupidi, küpse metsa raie on tavapärane metsamajandustegevus. Eestit ning ülejäänud Euroopat on tabanud tõsine toorainekriis puidutööstuses. Ohus on metsa- ja puidusektor ning sellega seotud ettevõtete toimimine. Metsateatistega on hõlmatud tavaline maatulundusmaal asuv mets. Kolmandale isikule on esialgse õiguskaitse kohaldamisega kaasnenud kahju ning ta jäi ilma saadavast tulust. Tornator Eesti OÜ oli teinud kinnistul alusmetsaraie tellimiseks kulutusi ning oli sõlmimas Stora Enso Eesti AS-ga raieõiguse võõrandamise lepingut nimetatud eraldistele. Leping jäi esialgse õiguskaitse kohaldamise tõttu sõlmimata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  5. Ringkonnakohus leiab

§ 204lg-le 1 ja § 207 lg-le 1 tuginedes, et määruskaebus tuleb võtta menetlusse.

Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (

§ 203

lg 1; § 252 lg 7), määruskaebus on tähtaegne (

§ 204

lg 1) ning vastab

§-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (

§ 104lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).

7. Halduskohus tugines määruse tegemisel

§ 252

lg-le 4, mis võimaldab kohtul kuni 30päevaseks tähtajaks kohaldada esialgset õiguskaitset määrusega, mis ei sisalda põhjendusi. Põhjendusteta määruse tegemine on võimalik olukorras, kus kohus nõustub kaebajal esialgse õiguskaitse vajaduse olemasoluga, ei pea teiste menetlusosaliste huve kaalukamaks ega kaebust ilmselgelt perspektiivituks. Esialgse õiguskaitse abinõu üle 30 päeva pikendamise vältimiseks ei pea menetlusosalised esitama määruskaebust ringkonnakohtule, vaid piisab ka halduskohtule vastuväidete esitamisest. Sellisel juhul tuleb halduskohtul enne 30-päevase esialgse õiguskaitse lõppemist esialgse õiguskaitse taotlus uuesti sisuliselt lahendada, analüüsides menetlusosaliste vastuväiteid (Tallinna Ringkonnakohtu 31.07.2017 määrus nr 3-17-1462, p 11; 29.07.2020 määrus nr 3-20-1350, p 15). Kuna kolmas isik on määruskaebusega vaidlustanud halduskohtu 31.03.2022 määruse, tuleb halduskohtul lahendada esialgse õiguskaitse taotlus põhjendatud määrusega enne 29.04.2022, mida on võimalik soovi korral vaidlustada ringkonnakohtus. Ringkonnakohtul tuleb määruskaebuse lahendamisel hinnata, kas esialgse õiguskaitse kohaldamine 30 päevaks oli põhjendatud või mitte, sest halduskohtu määrusega ette nähtud esialgne õiguskaitse ei kehti sellest tähtajast määruskaebusest tulenevalt kauem. Edasist 5

(8)3-22-744 perioodi puudutavas osas tuleb halduskohtul lahendada esialgse õiguskaitse taotlus põhjendusi sisaldava määrusega.
  1. Esialgse õiguskaitse taotluses on soovitud mitte üksnes metsateatiste alusel teostatava raie, vaid igasuguse raietegevuse, sh MS § 28 lg-s 11 nimetatu, keelamist
  2. märtsist
  3. augustini, sest ka selline tegevus võib häirida linde nende pesitsusperioodil. Halduskohus ei väljunud esialgse õiguskaitse taotlust rahuldades kaebuse piiridest, sest kaebuse nõuded ei ole selged. Kaebuse nõuetest nähtuvalt soovisid kaebajad ühtaegu metsateatiste tühistamist kui neile kõrvaltingimuste kehtestamist. Metsateatise tühistamise nõude all tuleb mõista määruskaebuse esitaja esitatud metsateatiste registreerimise kohta antud haldusaktide tühistamise nõuet (vrd Riigikohtu halduskolleegiumi 28.10.2020 määrus asjas nr 3-20-580, p 9). Registreerimisotsuse tühistamise korral uue, kõrvaltingimusega registreerimisotsuse tegemisega ei ole kaebajate eesmärk täies ulatuses saavutatav, sest lindude pesitsusaegset kaitset seeläbi täiel määral saavutada ei ole võimalik. Kaebuse p-s 22 viidatud linnuatlas ei kinnita, et lindude pesitsemine ei toimu MS § 28 lg-s 11 nimetatud puudel ja põõsastel või selles sättes nimetatud tegevus lindude pesitsemist LKS § 55 lg-ga 61 keelatud lindude pesitsusaegset häirimist või pesade kahjustamist kaasa ei too. Halduskohtul tuleb anda kaebajale tähtaeg kaebuse nõuete täpsustamiseks ning 30 päevaks esialgse õiguskaitse kohaldamine viisil, nagu esialgse õiguskaitse taotluses näidatud, on seetõttu põhjendatud.
  4. Halduskohus keelas 31.03.2022 määrusega vaidlusalustel eraldistel igasuguse puude ja põõsaste langetamisega seotud raietegevuse, sh võimaliku MS § 28 lg 1¹ osadele tunnustele vastava tegevuse kuni 29.04.
  5. Määruskaebuses selgitas Tornator Eesti OÜ, et alltöövõtja Paavli Puu OÜ oli halduskohtu 31.03.2022 määruse tegemise ajaks MS § 28 lg 11 tähenduses alusmetsa puhastustööd juba teinud. Seda kinnitab määruskaebuses joonisena toodud väljavõte määruskaebuse esitaja haldussüsteemist. Ringkonnakohus märgib, et esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel ei ole menetluse kiireloomulisust arvestades võimalik koguda faktiliste asjaolude tuvastamiseks tõendeid, vaid kohus võib lähtuda ka menetlusosaliste põhistatud väidetest (

§ 250lg 2).

Määruskaebusele lisatud joonis ei ole tõend

§ 56

mõttes, küll aga põhistab, et MS § 28 lg-s 11 nimetatud tööd olid eraldistel nr 1, 14 ja 17 halduskohtu määruse tegemise ajaks lõppenud. Kaebajatel puudus alusmetsa raie osas seetõttu halduskohtu määruse tegemise ajal esialgse õiguskaitse vajadus. Siiski ei anna see alust halduskohtu määruse muutmiseks, sest esialgse õiguskaitse eesmärk on keelata raietööd ja MS § 28 lg-s 11nimetatud tööd 30 päevaks eranditult. Seega, kui selle tähtaja jooksul ilmneb, et määruskaebuse esitaja haldusprogrammis on kajastatud tööd ekslikus ulatuses ning lindude pesitsusaja välisel ajal oleks võimalik veel mõnda liiki metsatööd, siis halduskohtu määrusega ei ole see lubatud.

  1. Ka muus osas tuleb määruskaebus jätta rahuldamata. Seejuures juhib ringkonnakohus tähelepanu sellele, et vaidlusalustel eraldistel on kuni 29.04.2022 lisaks metsateatiste alusel teostatavatele raietöödele keelatud ka muud puude ja põõsaste langetamisega seotud raietööd, sh MS § 28 lg 11 nimetatud tööd, mis ei hõlma juba teostatud alusmetsa puhastustöid.
  2. Halduskohtu määrust oleks põhjust pidada õigusvastaseks siis, kui esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine ei saaks kohtumenetluse ajal mingil juhul kaasa tuua neid tagajärgi, mida kaebaja soovib kaebuse esitamisega ära hoida, kaebusel puuduks eduväljavaated või esineks ülekaalukas vastanduv huvi, mis saaks ebaproportsionaalselt riivatud juba 30 päeva jooksul (Tallinna Ringkonnakohtu 18.12.2019 määrus nr 3-19-2356, p 12; 31.07.2017 määrus nr 3-171462, p 12 ja 29.07.2020 määrus nr 3-20-1350, p-d 15 ja 17). 6

(8)3-22-744
  1. Ringkonnakohtule ei nähtu, et ajutise õiguskaitse kohaldamine kuni 29.04.2022 oleks ebaproportsionaalne. Kaebajatel oli esialgse õiguskaitse vajadus. Metsateatised on registreeritud 06.03.
  2. Metsateatiste alusel oli võimalik alustada raietöödega kohe. Kui raietöödega alustatakse, ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki ära hoida lindude pesitsusaegne häirimine. Seda tagajärge ei oleks võimalik kõrvaldada ka kaebajatele soodsa kohtulahendi korral. Halduskohtu määruse tegemise ajaks oli alanud erinevate linnuliikide pesitsusaeg nii palu- kui ka soovikmetsades. Seega tuli halduskohtul praeguse vaidluse asjaolusid arvestades esialgse õiguskaitse taotlus lahendada kiiresti.
  3. Kaebus ei ole perspektiivitu. Asja lahendamisel ei ole määrav, et LKS § 55 lg 6 1 ei sätesta kuupäevalist piirangut. Viidatud sätte eesmärk on vältida lindude häirimist nende pesitsusperioodil. Vaidlusalustele metsateatistele on märgitud, et lindude aktiivne pesitsusperiood on aprilli keskpaigast suve keskpaigani (vt ka MS § 40 lg 10). Keskkonnaameti veebilehel asuva juhendi ,,Pesitsusrahust kinnipidamise kontrollimine“ kohaselt teostatakse sellekohast järelevalvet
  4. aprillist kuni
  5. juunini.1 Kohtupraktikas on peetud vajalikuks tagada raierahu ka kuni
  6. juulini (vt Tallinna Ringkonnakohtu 29.04.2021 määrus nr 3-202652). Halduskohtu määruse alusel on raie keelatud kuni 29.04.
  7. Selleks ajaks ei ole lindude pesitsusperiood lõppenud. Kaebuse keskseks väiteks on see, et praegune regulatsioon ning metsateatiste vormistamine ei taga piisaval määral lindude kaitset nende pesitsusperioodil eelkõige seetõttu, et erinevates metsatüüpides elavad linnuliigid pesitsevad erinevatel aegadel ning mitmetel linnuliikidel algab pesitsusaeg enne
  8. aprilli ning lõppeb alles augusti keskpaigas. Neid väiteid tuleb halduskohtul hinnata asja edasisel menetlemisel, kaaludes seejuures kavandatavate raiete võimalikku mõju lindude pesitsemisele. Sarnaselt tuleb halduskohtul hinnata kaebajate väiteid metsateatiste vastuolust Ida-Virumaa maakonnaplaneeringus kajastatud rohevõrgustiku alade majandamise põhimõtetega (ptk 3.1), sh vastavusele metsamajandamise kava ja metsa säästliku majandamise põhimõtetele. Hoolimata sellest, kas tegemist on metsamajanduse maa-ala või roheala tuumalaga, oli esialgse õiguskaitse kohaldamine kuni 29.04.2022 põhjendatud lindude kaitsmiseks nende pesitsusperioodil.
  9. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole asja praeguses menetlusfaasis võimalik tõsikindlalt väita, et vaidlusaluste metsateatiste alusel kavandatav raie ei too endaga kaasa lindude tahtlikku häirimist pesitsusajal. Metsateatistega hõlmatud aladel on kavandatud lageraie ning raiutavate puude maht kokku on üle 1000 tm. Puuduvad konkreetsemad tõendid selle kohta, et nimetatud aladel oleks raietööde teostamise eel täpselt kaardistatud seal paiknevad linnupesad ning tööd planeeritud viisil, et linde ei häirita. Õige on määruskaebuse esitaja selgitus, et vaidlusalusel kinnistul ei asu ühegi konkreetse linnuliigi püsielupaika LKS § 4 lg 5 p 1 tähenduses, samuti ei ole moodustatud kaitse- ega hoiuala. Kaebuses on loetletud linnuliigid, kes võivad üldiselt vaidlusalustel eraldistel asuvates metsades pesitseda ning tõendatud ei ole ühegi linnupesa asukoht neil eraldistel. Samas tuleb pesitsusperioodil kaitsta kõiki linnuliike, mitte üksnes neid, kelle puhul on konkreetne maa-ala määratletud nende püsielupaigana. Sellele viitab LKS § 55 lg 61 sissejuhatav osa (vt ka linnudirektiivi art 1 ja art 5 p d). Metsaregistrist nähtuvalt on eraldisel nr 14 kasvav mets 80-aastane (palumets, mustika kasvukohatüüp) ning eraldisel nr 1 kasvav mets 40-aastane (soovikumets, angervaksa kasvukohatüüp). Keskkonnaameti haudelindude asustustiheduse maatriksi kohaselt on vähemalt nendel eraldistel raiete mõju linnustikule keskmine
  10. Seega ei ole kaebuses toodud väidete pinnalt põhjust pidada kaebust asja praeguses menetlusfaasis perspektiivituks. 1 https://keskkonnaamet.ee/pesitsusrahu https://keskkonnaamet.ee/pesitsusrahu#metsatbid-ja-lindu 2 7
(8)3-22-744
  1. Määruskaebuse esitaja huvid ei kaalu üles eelnevalt kirjeldatud avalikku huvi ega välista esialgse õiguskaitse ajutist kohaldamist. Ringkonnakohtule ei nähtu, et metsateatiste kehtivuse peatamine esialgse õiguskaitse kehtivusajaks välistaks täielikult raiete teostamise. Metsateatised kehtivad kuni 06.03.
  2. Kehtivusaja järel on määruskaebuse esitajal võimalik esitada uued metsateatised, kui raie ei ole võimalik enne vaidlustatud metsateatiste kehtivusaja lõppemist. Esialgse õiguskaitse kohaldamine ei too seetõttu kaasa olukorda, kus kolmandal isikul jääb metsaraiest tulu üldse saamata. See lükkub esialgse õiguskaitse kehtivuse lõppemiseni edasi. Nagu ringkonnakohus eelnevalt selgitas, tuleb halduskohtul lahendada esialgse õiguskaitse taotlus uuesti põhjendatud määrusega enne 29.04.
  3. Seejuures on halduskohtul võimalik kaaluda, kas kohaldada esialgset õiguskaitset kuni lindude pesitsusperioodi või kohtumenetluse lõpuni. Seega pole praegusel juhul põhjust arvata, et esialgse õiguskaitse kohaldamisega 30 päevaks kaasneks sedavõrd kahjulikke tagajärgi, mis õigustaksid olukorra loomist, kus kaebuse eesmärgi saavutamine ei oleks enam mõistlikult võimalik. Määruskaebuse esitaja on küll märkinud, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise tõttu jäi tal sõlmimata raieõiguse võõrandamise leping Stora Enso Eesti AS-ga, ent ei ole selle väite kinnituseks tõendeid esitanud. Lepingu sõlmimise edasilükkumisest esialgse õiguskaitse kehtivuse lõppemiseni ei saa teha järeldust, et see ei ole võimalik hiljem. Puidu kokkuostuhindade kasv viitab pigem sellele, et määruskaebuse esitajal on võimalik raie hilisema teostamise korral saada tulu suuremas ulatuses. Alusmetsaraie ettevalmistamisega seotud kulutused ei saanud esialgse õiguskaitse kohaldamise tõttu määruskaebuse esitajale kahju tekitada, sest määruskaebuse teostati alusraie enne halduskohtu 31.03.2022 määruse tegemist. (allkirjastatud digitaalselt) 8
(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.