← Eesti

2-21-11621/7

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus) Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Liisi Vernik Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. veebruar 2022, Tallinn Tsiviilasja number 2-21-11621 Tsiviilasi X hagi Y vastu elatise nõudes Tsiviilasja hind 2628 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: X (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxx xx-xx, xxxxx xxx; viibimiskoht XXX) Hageja seaduslik esindaja (eestkostja): Tallinna linn Haabersti Linnaosa Valitsuse kaudu (e-post xxx) Kostja: Y (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht teadmata) RESOLUTSIOON
  2. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.
  3. Välja mõista Ylt elatis summas 1544,77 eurot perioodi eest 23.07.2021 kuni 31.12.2021 X kasuks.
  4. Välja mõista Ylt igakuiselt elatis X kasuks alates 01.01.2022 kuni X täisealiseks saamiseni (s.o xx.xx.xxxx) 243,44 eurot kuus (baassumma 200 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 43,44 eurot).
  5. Resolutsiooni p-s 3 märgitud elatist indekseeritakse iga aasta
  6. aprillil vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja
  7. Elatise summad kanda igakuiselt kuu
  8. kuupäevaks X arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXX.
  9. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.
  10. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).
  11. Toimetada otsus kostjale kätte avaliku teavitamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Hageja võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse või kaja esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse või kaja. Menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni. Kohtu selgitused Kohus selgitab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid järgmist. X (hageja) esitas hagiavalduse Y (kostja) vastu elatise välja mõistmiseks. Hagimaterjalid edastati 05.01.2022 kostjale avalikult TsMS § 317 lg 1 ja lg 3 kohaselt Ametlikes Teadaannetes avaldamisega. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks ei vastanud ega esitanud vastuväiteid. Kohus leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus selgitab, et hageja on õigustatud elatist nõudma alates hagiavalduse esitamisest. Hagiavaldus on kohtule esitatud 23.07.
  12. Seega on hageja õigustatud elatist nõudma alates 23.07.
  13. Samuti võib perekonnaseaduse (PKS) § 108 kohaselt õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kohus selgitab, et tagasiulatuva elatise puhul on tegemist kahju hüvitamise nõudega ning seega lasus hagejal tõendamiskoormis, mida ta on varasemalt teinud, et sellist kahju ei tekiks. Kohus selgitas hagejale 17.08.2021 kohtumääruses, et kui hageja soovib nõuda tagasiulatuvalt elatist, siis tuleb esitada selgitused ja tõendid, mida hageja on varem teinud elatise nõudmiseks, st kas, kui tihti ja mismoodi on hageja pöördunud kostja poole elatise saamiseks. Hageja selgitusi ja tõendeid kohtule ei esitanud. Kohtu hinnangul tuleb seetõttu jätta hageja tagasiulatuva elatise nõue rahuldamata. Kohus selgitab täiendavalt, et kuni 31.12.2021 kehtinud PKS § 101 lg 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Perioodil 01.01.2020 kuni 31.12.2021 oli kuutasu alammääraks 584 eurot, millest pool on 292 eurot (Vabariigi Valitsuse 21.12.2017 määrus nr 189 „Töötasu alammäära kehtestamise“ kohta). Alates 01.01.2022 kehtima hakanud PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 3, lg 4, lg 5 ja lg 6 kohaselt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta
  14. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta
  15. aprillil. Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. 2 TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda. Täiendavalt selgitab kohus, et TsMS § 317 lg 5 kohaselt dokument loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.