Obsah (11)

§ 62§ 444§ 407§ 173§ 174§ 162§ 138§ 177§ 178§ 456§ 468

KOHTUOTSUS Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Kadri Mälberg Otsuse tegemise aeg ja koht 31. märts 2022, Pärnu kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-138532 Tsiviilasi Osaühingu Aktiva Finants hag

§ 62lg 2).

Kohtuotsuse selgitused

§ 444lg 3 järgi võib kohus teha tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata.

Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid alljärgnevat:

1. Osaühing Aktiva Finants (hageja) esitas 25.11.2021 Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonnale maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult põhivõlgnevuse ja kõrvanõuete väljamõistmiseks. Kohus võttis avalduse menetlusse ning edastas võlgnikule makseettepaneku. Võlgnikule ei õnnestunud makseettepanekut mõistliku aja jooksul kätte toimetada, seda ei saa avalikult kätte toimetada ning avaldaja ei ole väljendanud soovi menetluse lõpetamiseks. Seetõttu kohus lõpetas 20.01.2022 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ning andis nõude üle Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumajale menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Osaühingu Aktiva Finants esitas 14.02.2022 Pärnu Maakohtule hagiavalduse E.V. vastu põhivõlgnevuse ja kõrvalnõuete väljamõistmiseks. Hageja on tasunud hagiavalduselt riigilõivu kokku 455 eurot. Kohus võttis 04.03.2022 määrusega hageja hagi 2 menetlusse ning kohustas kostjat hagile vastama 14 päeva jooksul alates hagimaterjalide ja kohtumääruse kättetoimetamisest.
2. Nõude aluseks on Placet Group OÜ ja kostja vahel 26.02.2020 sõlmitud laenuleping nr KK3524031, mille alusel on kostja võtnud välja krediiti summas kokku 2060 eurot (60 + 2000). Kostja kohustus krediiti tagastama kokku lepitud maksegraafikute alusel. Kostja maksegraafikust tulenevaid kohustusi ei täitnud tähtaegselt, mistõttu ütles laenuandja 30.01.2021 laenulepingu üles. 02.02.2021 loovutas Placet Group OÜ oma nõude kostja vastu OÜ-le Aktiva Finants koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Kostja on tasunud laenuandjale põhivõla katteks kokku 129,56 eurot, seega on põhiosa võlgnevus summas 1930,44 eurot (2060 – 129,56). Laenulepingus nr KK3229046 leppisid pooled intressimääraks 39,98% aastas. Kostjal on intressi võlgnevus alates 3.osamaksest, s.o alates 15.11.2020 kuni lepingu ülesütlemisele eelnenud osamakseni, s.o. kuni 15.01.2021 summas 194,08 eurot (66,47 + 63,32 + 64,29). Hageja nõuab viivist põhivõla summalt 1930,44 eurot lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates, s.o. 31.01.2021 kuni hagi esitamiseni 14.02.2022 lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses viivisemääras, s.o 39,98% kooskõlas laenulepingu üldtingimuste punktiga 7.
3. ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega, hageja viivise nõue on summas 803,51 eurot. Võla sissenõudmisega seotud kulud on kokku 50,00 eurot VÕS § 1132 lg 2 alusel. Hageja nõuab edasiulatuvat viivist alates 15.02.2022 kuni põhinõude summas 1930,44 eurot täitmiseni lepingujärgses määras 39,98% aastas. Hageja taotleb menetluskulude hüvitamist summas 805 eurot (sh riigilõiv 325 eurot ja lepingulise esindaja kulu 480 eurot) ja menetluskuludelt viivise väljamõistmist.
4. Kostjale toimetati hagiavaldus koos lisadega ja 04.03.2022 kohtumäärus kätte kostja elukoha aadressil xxx, dokumendid võttis vastu kostja isiklikult. Seega kohustus kostja vastama hagiavaldusele hiljemalt 28.03.
5. Kostja ei vastanud hagiavaldusele tähtaegselt.
6. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. 5.

§ 407

lg 1 alusel ja hageja nõusolekul kohus lahendab hagi tagaseljaotsusega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja ei ole kohtu määratud tähtpäevaks hagile vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 407

lg-s 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid selles asjas ei esine. Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud ja kostja ei ole kohtule tähtaegselt nõuetekohaselt kirjalikku vastust esitanud. 6. Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses ka menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (

§ 173lg 1).

Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks sõltumata poolte sellekohasest taotlusest, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (

§ 174lg 1).

7.

§ 162

lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 138

lg 2, § 139, § 144 p 1 ja § 175 lg 1 alusel on riigilõiv ja lepingulise esindaja kulu põhjendatud kulutused ja need tuleb kostjalt hageja kasuks põhjendatud ulatuses välja mõista.

1. Hageja on taotlenud menetluskuluna välja mõista kostjalt hagiavaldustelt tasutud riigilõiv summas 325 eurot ning õigusabikulud 4 tunni eest summas 480 eurot (arvestusega 120 eurot/ tund ilma käibemaksuta). Kokku 805 eurot. Samuti kohustada kostjat tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude tasumiseni.
2. Hageja poolt nõudega kostja vastu kohtusse pöördumise ajal, s.o 25.11.2021, oli tsiviilasjalt hinnaga kuni 4000 eurot riigilõivu suuruseks 325 eurot. Hageja on tasunud riigilõivu 455 3 eurot. Kohus on seisukohal, et kostjalt saab hageja kasuks välja mõista riigilõivu summas 325 eurot. Hagejal on õigus esitada kohtule avaldus enamtasutud riigilõivu tagastamiseks. Hageja lepinguline esindaja tasu on esitatud 4 töötunni eest, kokku 480 eurot (s.o 120 eurot/h ilma käibemaksuta). Kohtu hinnangul oli praegusel juhul tsiviilasi õiguslikult lihtne ja väikese mahuga, tegemist on standardse hagiavaldusega, hageja on esitanud selliseid korduvalt. Kohtu hinnangul on põhjendatud lepingulise esindaja kulu 1,5 töötunni eest, s.o 180 eurot.
3. Seega tuleb kostjalt välja mõista menetluskulu hüvitamiseks 505 eurot (325 eurot riigilõiv ja põhjendatud lepingulise esindaja tasu 240 eurot). 11.

§ 177

lg 4 ja hageja taotluse alusel mõistab kohus välja menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. 12.

§ 178

lg-te 1, 2 ja 4 kohaselt saab menetluskulude jaotust ja nende suurust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. 13. Kohus selgitab, et

§ 456

lg 3 järgi tagaseljaotsus jõustub, kui selle peale ei esitata kaja ega apellatsioonkaebust või kui kaja jäetakse läbi vaatamata või rahuldamata või kui jõustub ringkonnakohtu lahend apellatsioonkaebuse kohta. 14.

§ 468

lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. /allkirjastatud digitaalselt/ Kadri Mälberg kohtunik 4