4-22-1366/9

4-22-1366 KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. mai 2022.a, Haapsalu Väärteoasja number 4-22-1366 Kohtunik Tambet Grauberg Väärteoasi S S ja K kaebus Keskkonnaameti peadirektori 13.04.2022.a koostatud kirjale nr 14-8/22/5292-4 kaebuse läbivaatamata jätmise kohta S S, isikukood: XXX, aadress: XXX Kaebuse esitajad K, registrikood: XXX, aadress XXX Vandeadvokaat Kristel kristel.viru@sirel.com Kaebajate lepinguline esindaja Viru, e-post: Keskkonnaamet, registrikood: 70008658, aadress: Roheline 64, Pärnu; e-post: info@keskkonnaamet.ee Kohtuväline menetleja RESOLUTSIOON Juhindudes VTMS § 79, kohus määras:
2. Jätta esitatud kaebus rahuldamata.
3. Määrus saata kaebuse esitajatele ja nende lepingulisele esindajale ning Keskkonnaametile. Edasikaebamise kord VTMS § 191 p 12 kohaselt ei ole käesolev määrus edasikaevatav. Asjaolud ja menetluse käik 08.12.2020 väljastati keskkonnaluba KL-509872, mille alusel oli lubatud xxx matkamaja paadikanali (aadress XXX, katastritunnus XXX) süvendamisel setendi eemaldamine, et tagada paadiga merele juurdepääs. Seoses xxx matkamaja paadikanalile antud keskkonnaloa nõuete rikkumise ja veekogu loata kasutamisega algatas Keskkonnaamet väärteomenetluse nr 940021001006 VeeS § 257 tunnustel. 17.03.2022 Keskkonnaameti määrusega lõpetati nimetatud väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 4 alusel põhjendusega, et kuna süvendustöid 1/3 4-22-1366 teostati merele pääsuks roostikuga kinnikasvanud alast meres edasi väljaspool keskkonnaloaga määratud lubatud tööde piirkonda, paadikanalit laiendati ja laiendamisel tekkinud pinnas ladestati kanali äärtesse poollooduslikule kooslusele xxx looduskaitsealal T S sihtkaitsevööndis, kahjustati kirjeldatuga pinnast ja tekitati keskkonnale oluline kahju. S S ja K esitasid 04.04.2022 Keskkonnaametile kaebuse väärteomenetluse lõpetamise otsuse peale. Keskkonnaameti peadirektor jättis esitatud kaebuse 13.05.2022.a kirjaga nr 14-8/22/5292-4 läbi vaatamata. 03.05.2022.a saabus kohtule S S ja K kaebus Keskkonnaameti peadirektori 13.05.2022 kirjale nr 14-8/22/5292-
4. Kohtu seisukoht Kohus leiab, et esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata. Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 78 lg 1 kohaselt, kui isik ei nõustu kohtuvälise menetleja VTMS § 77 lg 2 kohaselt kaebuse lahendamisel tehtud kohtuvälise menetleja määrusega ja vaidlustatakse kohtuvälise menetleja tegevust, millega on rikutud isiku õigusi ja vabadusi, on isikul õigus esitada kaebus maakohtule. VTMS § 79 lg 3 järgi kaebust lahendades võib maakohtunik: 1) jätta kaebuse rahuldamata; 2) rahuldada kaebuse täielikult või osaliselt ja kui õiguste rikkumist ei saa enam kõrvaldada, tunnistada isiku õiguste rikkumist; 3) tühistada vaidlustatud määruse või peatada vaidlustatud menetlustoimingu täielikult või osaliselt, kõrvaldades õiguste rikkumise. Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-1-81-13 märkinud, et arvestades VTMS § 78 lg-s 1 sätestatut ja ka KrMS § 228 lg-s 1 sisalduvat, tuleb VTMS §-s 76 sätestatut mõista selliselt, et kohtuvälise menetleja tegevuse vaidlustamine on võimalik vaid tingimusel, et seejuures viidatakse ka enda konkreetse õiguse või vabaduse rikkumisele. Vaid selliselt on võimalik vältida väärteomenetlusliku uurimiskaebemenetluse muutumist populaarkaebemenetluseks. Tulenevalt VTMS § 78 lg- st 1 tuleb kohtuvälise menetleja juhi otsustust maakohtus vaidlustades näidata ära enda õiguste ja vabaduste rikkumine. Kohus leiab, et kaebusest ei nähtu, millist kaebuse esitajate õigust on rikutud sellega, et nende suhtes lõpetati väärteomenetlus Keskkonnaameti 17.03.2022.a määrusega, kuna teos esinesid kuriteo tunnused. Tegemist ei ole konkreetses süüteoasjas tehtava sellise lahendiga, millega kaebajatelt võetakse võimalus vaidlustada mingi menetlustoimingu käigus asetleidnud kaebajate õiguste rikkumist üleüldiselt. Ka edasise kriminaalmenetluse raames on kaebajatel võimalus toimida menetluslikult aktiivselt ja vaidlustada menetleja toiminguid või asjas tehtavat lahendit. Kohus on seisukohal, et kohtuväline menetleja on toiminud kooskõlas KarS § 3 lg 5 ja VTMS § 61 lg 1, kui ta koostas kõnesolevas asjas väärteomenetluse lõpetamise määruse VTMS § 29 lg 1 p 4 alusel, jõudes järeldusele, et pinnase kahjustamisega on tekitatud keskkonnale oluline kahju. VTMS § 61 lg 1 kohaselt, kui kohtuvälise menetleja ametnik tuleb väärtegu menetledes järeldusele, et teos on kuriteo tunnused, saadetakse väärteoasja materjal viivitamata prokurörile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. Kriminaalmenetluse alustamise otsustuse võib teha kuni väärteo eest karistamise otsuse tegemiseni. Eeltoodu põhjal leiab kohus, et Keskkonnaameti peadirektori poolt kaebuse läbi vaatamata jätmine oli põhjendatud, kuna kriminaalasja alustamise hetkest ei ole VTMS sätted enam selle süüteomenetluse osas kohaldatavad ning kogu menetlus, sh kaebuste esitamine ja lahendamine menetluses, jätkub KrMS regulatsiooni järgi. Seega ka kõik kaebuses esitatud küsimused ja väited tõendusmaterjali kohta kuuluvad lahendamisele kriminaalasja raames 2/3 4-22-1366 ning juhindudes KrMS sätestatust. Nimetatud taotlused on võimalik esitada kriminaalmenetluse käigus, kus ka selgitatakse välja see, kas kaebuse esitajate poolt kuriteo toimepanemine on tõendatud. Lähtudes eeltoodust jätab kohus esitatud kaebuse rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Tambet Grauberg Kohtuni k 3/3