← Eesti

2-21-127854/7

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Külli Puusep Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. märts 2022, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-127854 Tsiviilasi Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi A. K. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 775 eurot 77 senti Menetlusosalised esindajad ja nende Hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806); asukoht Tartu maantee 83-601, 10115, Tallinn), lepinguline esindaja J. M. (PlusPlus Legal OÜ; e-post: XXX) Kostja A. K. (isikukood XXX); viimane teadaolev elukoht XXX; e-post: XXX RESOLUTSIOON
  2. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.
  3. Mõista A. K. lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja põhinõue 497 eurot 88 senti, viivised 129 eurot 77 senti ja sissenõudekulud 30 eurot.
  4. Mõista A. K. lt välja Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks viivis põhinõudelt (497 eurot 88 senti) alates
  5. novembrist 2021 kuni põhinõude täitmiseni määraga 0,065% päevas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses.
  6. Rahuldada menetluskulude väljamõistmise taotlus osaliselt. Mõista A. K. lt välja Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks menetluskuluna tasutud riigilõiv 175 eurot ja hageja õigusabikulud hagimenetluses 240 eurot, kokku 415 eurot. A. K. l tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (415 eurot) tasuda viivist menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses, kuid mitte enam kui 415 eurot.
  7. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.
  8. Toimetada kohtuotsus kostjale avalikult kätte. Lahend loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel kohtuotsuse väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.
  9. Toimetada kohtuotsus hageja esindajale kätte. 2-21-127854 Edasikaebamise kord Kostja võib esitada Tartu Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi on kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr XXX AS SEB Pank, nr XXX Swedbank AS, nr XXX Luminor Bank AS või nr XXX LHV Pank. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Aktsiaselts PlusPlus Capital nõuab
  10. novembril 2021 A. K. vastu esitatud hagis võlgnevuse 497 euro 88 sendi, viiviste 129 euro 77 sendi, tulevikus sissenõutavaks muutuvate viiviste ja sissenõudekulu 30 euro nõudes. Hageja nõue tuleneb Tallinna Kaubamaja Grupp AS ja kostja vahel
  11. septembril 2020 sõlmitud Partner Kuukaardi lepingust nr XXX. Kostja jättis lepingust tulenevad kohustused nõuetekohaselt täitmata. Tallinna Kaubamaja Grupp AS lõpetas lepingu
  12. novembril 2020 ja loovutas oma nõuded
  13. jaanuaril 2021 hagejale. Kuna juba maksekäsu kiirmenetluses ega ka hagimenetluses ei õnnestunud muudel viisidel kostjale dokumente kätte toimetada, toimetas kohus hageja taotlusel hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõude kostjale kätte avalikult: avaldatud
  14. veebruaril 2022 ning kostjale loetakse kättetoimetatuks seega
  15. veebruaril
  16. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja 20 päeva, ei ole kohtule vastanud (tähtaeg möödus
  17. märtsil 2022). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited 2

(3)2-21-127854 kostja poolt omaksvõetuks. Kohtu hinnangul on hagis esitatud asjaolud ning nõude õiguslik põhjendus piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. Kohus rahuldab hagi. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda. Hageja on esitanud taotluse hagiavalduselt tasutud riigilõivu 175 euro ja hagimenetluse õigusabikulude 420 euro väljamõistmiseks. Tulenevalt TsMS § 175 lg 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Riigilõivu suurus ja tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on tegemist põhjendatud menetluskuluga. Kohtu hinnangul on 420 euro suurune õigusabikulu selgelt põhjendamatu. Arvestades nõude olemust, hagiavalduse tüüpvormi (samalt hagejalt on kohtule esitatud suur hulk sarnaseid hagiavaldusi, milles vahetuvad üksnes kostja nimi, lepingu numbrid ja summad) ja asjaolu, et kohus lahendab asja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata, peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks õigusabikulu summas 240 eurot. Kokku on kohtu hinnangul hageja põhjendatud menetluskulud 415 eurot, sh riigilõiv 175 eurot ja lepingulise esindaja õigusabikulu 240 eurot. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohtule teadaolevalt kostja menetlustoiminguid teinud ei ole, seega eeldab kohus, et kostjal menetluskulud puuduvad. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Külli Puusep kohtunik 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.