Obsah (6)

§ 62§ 230§ 231§ 459§ 173§ 164

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Liisi Vernik Otsuse tegemise aeg ja koht 23.04.2022.a Tallinn Tsiviilasja number 2-21-15236 Tsiviilasi A, B hagi Y va

§ 62lg 2).

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 28.09.2021 esitatud hagiavalduse kohaselt lõppes A (hageja I) ja B (hageja II) vanemate X ja Y (endine X; kostja) kooselu märtsis 2021 ning abielu lahutati mais

1. Märtsis lahkus kostja kodunt laste juurest. Lapsed külastavad aeg ajalt ema, kuid püsivat elukohta neil ema juures ei ole. Mingit kindlat graafikut külastustel ei ole ja ema juures lapsed ei ööbi. Laste ema ei ole lastele elatist maksnud alates lahkumisest. Hageja I igakuised kulud moodustavad kokku 566 eurot sh: eluasemekulud 50 eurot, toidukulud 120 eurot, kulutused transpordile 89 eurot, sidekulud 32 eurot, kulutused tervishoiule 10 eurot, kulutused hügieenitarvetele 25 eurot, kulutused lapse koolikohustuse täitmisele 20 eurot, 2 kulutused riietele ja jalanõudele 80 eurot, meelelahutus 80 eurot, taskuraha 60 eurot. Hageja II igakuised kulud moodustavad kokku 502 eurot sh: eluasemekulud 50 eurot, toidukulud 120 eurot, kulutused transpordile 35 eurot, sidekulud 32 eurot, kulutused tervishoiule 10 eurot, kulutused hügieenitarvetele 15 eurot, kulutused lapse koolikohustuse täitmisele 20 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 80 eurot, meelelahutus 80 eurot, taskuraha 60 eurot. Eeltoodust tulenevalt palus hageja I välja mõista kostjalt igakuine elatisraha suuruses 253 eurot ja hageja II 221 eurot, alates hagiavalduse esitamisest kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Hagejad on selgitanud, et on arvestanud elatise suurusest maha 30 eurot, s.o ½ saadavast lastetoetusest. 18.01.2022 täpsustasid hagejad oma nõuet ning palusid kostjalt hageja I kasuks välja mõista alates 28.09.2021 igakuiselt tasutav elatis summas 253 eurot ning alates 01.01.2022 elatis summas 213,44 eurot. Hageja II palus kostjalt välja mõista alates 28.09.2021 igakuiselt tasutav elatis summas 221 eurot ning alates 01.01.2022 elatis summas 213,44 eurot. Samuti märkisid hagejad, et juhul, kui peaks seaduses sätestatud elatise baassumma suurus suurenema, suureneb elatis vastavalt elatise baassumma suuruse muutusele millele lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Kostja vastus Kostja palus hagiavalduse jätta rahuldamata. Käesoleval ajal elab kostja xxx oma vanemate juures krundil eraldi majas, kus on laste jaoks olemas elamiseks kõik vajalikud tingimused. Seega lapsed võiksid kolida elama ema juurde. Laste taolise tulevase elukorralduse valiku tegemine on tingitud eranditult laste huvidest. Laste ema praegune elukoht xxx soodustab poja B koolikohustuse täitmist ja tema spordialast hõivatust. Poeg B õpib praegu XXX Põhikoolis (mis asub laste ema elukohast suhteliselt lähedal) ja käib sealsamas ka käsipallitrennis ehk lapsel on seega kahtlemata ema juures elades mugavam koolis ja trennis käia. Laste emal on lisaks paindlik ja liikuv töögraafik, mis võimaldab vajadusel poja B edasitagasi sõidutamist kooli ja trenni. Seesama kehtib ka tütre A suhtes, kes jätkab praegu õpinguid XXX Gümnaasiumis. Kostja ei nõustu laste vajaduste loetelus nimetatud summadega. Veebruaris 2020 avaldatud Justiitsministeeriumi poolt tellitud RAKE uuringu „Lapse vajaduspõhine miinimumelatis“ koostajad on seisukohal, et PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise miinimummäär on liialt suur ja ei arvesta lapse tegelikke vajadusi. Uuringu kohaselt on lapse keskmine ülalpidamiskulu 388 eurot kuus ning tegelik lapse vajadustele vastav elatis alla 200 euro. Arvestades 2020 RAKE uuringut juhib kostja tähelepanu sellele, et plaanitava seadusemuudatusega, mis jõustub peatselt, ei lähtuta enam palga alammäärast ning RAKE uuringute järgi on õige ja õiglane summa mõlema vanema kohta kuus 172 eurot. Kohtu põhjendused
2. Kohus, analüüsinud hagiavaldust, poolte poolt esitatud tõendeid ning analüüsinud kostja vastuväiteid, leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele.
3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata 3 või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

§ 231

lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

1. Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. Kuni 31.12.2021 kehtinud PKS § 101 lg 1 tulenevalt ei võinud igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Perioodil 01.01.2020 kuni 31.12.2021 oli kuutasu alammääraks 584 eurot, millest pool on 292 eurot (Vabariigi Valitsuse 21.12.2017 määrus nr 189 „Töötasu alammäära kehtestamise“ kohta). Alates 01.01.2022 kehtima hakanud PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 3, lg 4, lg 5 ja lg 6 kohaselt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta
2. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta
3. aprillil. Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga.
4. Käesolevas tsiviilasjas on kohus tuvastanud, et hagejate vanemateks on kostja ja X (dtl 6, 7). Puudub vaidlus, et kostja ei ela hagejatega käesoleval ajal igapäevaselt koos. Hagejatel on seega kostjast lahus elava alaealiste lastena kostja vastu PKS §-dest 96-100 lähtudes materiaalõiguslik nõue ülalpidamise saamiseks. Kohus selgitab, et nimetatud normid peavad tagama selle, et elatist nõudev alaealine laps saaks lahus elavalt vanemalt vajaliku ülalpidamise. Juhul kui laps nõuab elatist ühelt vanemalt, tuleb arvestada, et lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust. PKS § 105 lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Eelduslikult peavad vanemad täitma lapse ülalpidamiskohustust võrdselt (PKS § 116 lg 1). 4
5. Kohus selgitab, et kohtule esitatud elatise nõude rahuldamise eelduseks on kohustatud isiku poolt ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine, st rikutud on lapse õigust saada ülalpidamist. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist. Ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist seega, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt. Lapsele väljamõistetava elatise suurus on sätestatud PKS §-s 99 lg-tes 1 ja 2, mille järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi ning alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Nimetatud regulatsiooni eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid, arvestades elulaadi, mida talle tema vanemad saavad võimaldada. Kostja ei ole esitanud tõendeid, et ta oleks hagejatele igakuiselt ja regulaarselt elatist tasunud või muul moel oma ülalpidamiskohustust täitnud. Kohus on selgitanud nimetatud tõendite esitamise vajadust oma 25.10.2021 kirjas (dtl 32-33). Eeltoodust tulenevalt on elatise nõude esitamine kostja vastu iseenesest õiguslikult põhjendatud.
6. Esialgses hagiavalduse on hageja I palunud kostjalt välja mõista elatise suuruses 253 eurot ning hageja II 221 eurot. Nimetatud summad on väiksemad, kui kuni 31.12.2021 kehtinud elatise miinimummäär. Alates 2022 on hagejad palunud välja mõista elatise kehtiva seaduse alusel, s.o käesoleval ajal summas 213,44 eurot. Kohus on seisukohal, et kuni 31.12.2021 kehtinud miinimummäärast väiksema elatise väljamõistmine kuni 31.12.2021 tagab iseenesest alaealise ülalpidamise sellisel määral, mis võimaldab lastel normaalselt kasvada ja areneda. Riigikohus on varasemalt selgitanud, et miinimumelatise kehtestamine lihtsustab alaealistele lastele elatise nõudmist, kuna miinimumi ulatuses ei ole vaja tõendada lapse vajadusi, st eelduslikult on see lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus (vt Riigikohtu lahend kohtuasjas 3-2-1-174-16, p 13). Kuna hagejad on palunud välja mõista elatise kuni 31.12.2021 väiksemas summas, kui sel ajal kehtiv miinimum ning alates 01.01.2022 soovinud elatist kehtiva seaduse kohaselt, siis ei olnud hagejatel vajalik esitada ka tõendeid igakuiste kulude olemasolu ja kandmise kohta. Kohtu hinnangul on hagiavalduses välja toodud hagejate igakuised kulud vajalikud ja nende suurus mõistlik. Kohus peab vajalikuks märkida, et toidukulud, tervishoiukulud, kulutused hügieenile ning riietele ja jalanõudele on üldtuntud ja eluliselt usutavad märgitud summades. Arvestades hagejate vanusega ei saa pidada ebavajalikuks ka kulutusi koolikohustuse täitmisele, meelelahutusele ja taskurahale. Riigikohus on kohtulahendis nr 3-2-1-69-13 (p 18) asunud seisukohale, et asjaolu, et üks vanem annab enda kasutuses oleva eluaseme ka oma lapse kasutusse, ei tähenda, et see vanem peabki üksi lapse eluasemevajaduse rahuldama ja teine vanem vabaneb selles osas oma ülalpidamiskohustusest. Eelduslikult peavad vanemad osalema võrdselt ka lapse eluasemevajaduse rahuldamisel. Kohus asub seega seisukohale, et vanemad peavad osalema võrdselt ka kommunaalkulude kandmisel, sh nii elekter kui ka prügivedu. Kohtu 5 hinnangul on 50 eurot mõlema hageja osas usutav ja mõistlik. Kohtu hinnangul ei saa ebavajalikuks pidada ka kulutusi transpordile. Kostja on viidanud oma vastuses ka RAKE uuringule. Kohus selgitab, et kostja poolt viidatud uuringust nähtuvad laste keskmised igakuised kulud. Kohtul tuleb kulude põhjendatuse hindamisel lähtuda aga konkreetse isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Kohus ei saa vähendada elatist üksnes tehtud analüüsi pinnalt. Seega ei pea kohus vajalikuks ega põhjendatuks elatist mingis osas vähendada lähtudes nimetatud uuringust. Seega on hageja I põhjendatud igakuised kulutused 566 eurot ja hageja II kulutused 502 eurot. Kostja osa moodustab seega hageja I osas vastavalt 253 eurot (566/2 – 30) ja hageja II osas 221 eurot (502/2- 30).
7. PKS § 102 lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS 102 lg 2 kohaselt ei vabane vanemad sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud alaealise lapse ülalpidamise kohustusest, kuid kui vanem on PKS § 102 lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Lapsele elatise vähendamiseks tuleb tuvastada, et selleks on mõjuv põhjus, muu hulgas kas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja ei ole käesolevas menetluses ühtegi PKS § 102 märgitud alust välja toonud ega tõendanud. Kohus selgitab, et elatise vähendamiseks ega välja mõistmata jätmiseks ei saa olla üksnes asjaolu, et kostja on valmis lapsed enda juurde elama võtma.
8. Kohus asub seisukohale, et perioodi eest 28.09.2021 kuni 31.12.2021 on põhjendatud seega kostjalt hageja I kasuks välja mõista 784,30 eurot ja hageja II kasuks 685,10 eurot (arvestades, et nimetatud perioodil tuli kostjal igakuiselt tasuda hagejale I 253 eurot ja hagejale II 221 eurot). Kuna aga alates 01.01.2022 on toimunud oluline muudatus seaduses, siis on põhjendatud elatise väljamõistmine alates 01.01.2022 selliselt, et see vastaks PKS § 101 sätestatule. Kehtiva seaduse kohaselt on elatise suuruseks käesoleval ajal mõlema hageja osas 213,44 eurot (baassumma 200 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 43,44 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 30 eurot; vt ka elatisekalkulaator https://www.just.ee/elatiskalkulaator/).
9. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja I kasuks välja mõista elatis perioodi eest 28.09.2021 kuni 31.12.2021 summas 784,30 eurot ning alates 01.01.2022 elatis summas 213,44 eurot (baassumma 200 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 43,44 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 30 eurot) ja hageja II kasuks elatis perioodi eest 28.09.2021 kuni 31.12.2021 summas 685,10 eurot ning alates 01.01.2022 elatis summas 213,44 eurot (baassumma 200 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 43,44 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 30 eurot). 6 Elatist indekseeritakse iga aasta
10. aprillil vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja
11. PKS § 100 lg 4 sätestab, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Juhul kui kostja on kohtumenetluse kestel hagejatele maksnud elatist, siis tasutud summad tuleb väljamõistetud elatisega tasaarvestada.
12. Kohus selgitab lisaks, et eeltoodu ei tähenda, et asjaolude muutumisel ei võiks kas elatist saama õigustatud isik või elatist maksma kohustatud isik edaspidi nõuda väljamõistetud elatise muutmist

§ 459lg 1 alusel.

Kehtiva kohtupraktika kohaselt on elatise suuruse muutmiseks alust, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega oluliselt muutunud. Menetluskulud 11.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 164

lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik 7