I. Asjaolude kirjeldus
) § 177 lg 1 p 2 sätestab, et kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (vt ka RKTKm 3-2-1-161-11 p 7; RKTKm 3-2-1137-13 p 11).
lg 6 lause 2 sätestab, et kompromissi võivad menetlusosalised hagita menetluses sõlmida juhul, kui nad saavad menetluse esemeks olevat õigust käsutada. Menetluskulud on menetlusosalisele tekkinud kahju, mille hüvitamise nõue on võimalik esitada üksnes menetluskulude kindlaksmääramise raames ning mille suurus tehakse kindlaks tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud korras (
Kahjuhüvitise tasumise nõuet saavad võlasuhte pooled käsutada, sh nõudest loobuda (võlaõigusseaduse (VÕS) § 207) või sõlmida selle osas kompromissi (VÕS § 578). Seetõttu saavad menetlusosalised sõlmida kompromissi menetluskulude kindlaksmääramise menetluse lõpetamiseks. 2
lg 1 järgi vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt
lg 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.
lg 3 esimese lause kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus on tutvunud kompromissi tingimustega ning leiab, et need ei ole vastuolus heade kommetega ega seadusega. Kompromiss ei riku olulist avalikku huvi ja seda on võimalik täita. Seetõttu tuleb kompromiss kinnitada. Kohus kinnitab kompromissi. 3. Kohus lõpetab seoses kompromissi kinnitamisega tsiviilasja menetluse. Vastavalt
§-le 432 on menetluse lõpetamisel kompromissiga samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, mistõttu ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel ja sama haginõude üle. 4.
lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kompromissist nähtuvalt jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Kohus jätab menetluskulude kindlaksmääramisega seonduvad menetlusosaliste menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. 5.
lg 1 sätestab, et kui tagatise andmise põhjus on ära langenud, tagastab tagatise määranud või selle andmist võimaldanud kohus tagatise andja avalduse alusel tagatise. Kui tagatis on antud garantiina, määrab kohus garantii lõppemise. Hageja on taotlenud hagi tagamisega tekkida võiva kahju hüvitamiseks antud tagatise 2250 eurot tagastamist. Kostja on kinnitanud, et talle ei ole hagi tagamisega kahju tekitatud. Seetõttu on tagatise andmise põhjus ära langenud. Kuivõrd kostja on kinnitanud kahju puudumist, ei kohaldu
Kohus rahuldab tagatise tagastamise taotluse ning määrab tagatise 2250 eurot tagastamise hageja osundatud arveldusarvele. 6. Menetlusosalised on lühendanud kompromissi kinnitamise määruse peale määruskaebuse esitamise tähtaega kahe päevani. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.