S.u kinnipidamine 2 päeva karistusaja hulka ning kandmisele kuulus 8 päeva aresti. LS § 227 lg 5 p 3 alusel võttis kohus E. S.ult lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimisõiguse 6 kuuks. Kohus kohustas E. S.ut 1 ilmuma aresti kandmiseks Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Tallinna arestimajja hiljemalt 3 nädala jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Viru Maakohtu 01.12.2020 kohtuotsus on käesoleva ajani jõustumata, sest menetlusalusele isikule ei ole õnnestunud kohtuotsust kätte toimetada. Kohus leiab, et väärteomenetlus kuulub lõpetamisele seoses väärteo aegumistähtaja möödumisega. Riigikohtu praktikas omaksvõetud seisukoha järgi on väärteo aegumine selline menetlustakistus, mis välistab väärteo aegumistähtaja möödumisel menetluse alustamise või alustatud menetluse jätkamise mistahes eesmärgil (Riigikohtu 12.06.2012 otsus asjas nr 3-1-152-12; Riigikohtu 27.04.2010 otsus asjas nr 3-1-1-20-10).
lg 3 sätestab, et väärtegu on aegunud, kui selle lõpuleviimisest kuni selle kohta tehtud otsuse jõustumiseni on möödunud kaks aastat, kui seadus ei näe selle eest ette kolmeaastast aegumistähtaega. Liiklusseaduses ei ole § 227 lõikele 3 ettenähtud kolmeaastast aegumistähtaega.
lg 7 kohaselt süüteo aegumine peatub 1) kahtlustatava, süüdistatava või menetlusaluse isiku kõrvalehoidumisel kohtueelsest menetlusest, kohtuvälisest menetlusest või kohtust kuni isiku kinnipidamiseni või tema ilmumiseni menetleja juurde; 2) väärteo tunnustega teo kohta kriminaalmenetluse alustamisel kuni kriminaalmenetluse lõpetamiseni; 3) tahtevastase abielu, naise suguelundite sandistava moonutamise, raseduse ebaseadusliku katkestamise ning seksuaalse enesemääramise vastase kuriteo korral noorema kui kaheksateistaastase isiku suhtes kuni kannatanu kaheksateistaastaseks saamiseni, kui kriminaalmenetluse ajend ei ilmnenud enne tema poolt nimetatud vanuse saavutamist. Kohtule edastatud väärteoasja toimikust ei nähtu aegumise peatumise asjaolusid. Riigikohus on oma lahendis nr 3-1-1-78-10 märkinud, et kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumine eeldab isiku tahtlikku käitumist, millega ta püüab vältida enda suhtes menetluse läbiviimist. Kõrvalehoidumine kriminaalmenetlusest võib põhimõtteliselt seisneda nii tegevuses kui ka tegevusetuses. Juhul, kui menetleja hinnangul seisneb kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumine tegevusetuses, tuleb ära näidata, milliste isikult nõutavate käitumisaktide tegematajätmist saab kõrvalehoidumisena käsitada. Olukord, kus isiku asukoht on teadmata ja menetleja ei suuda seda välja selgitada, ei pea aga iseenesest tähendama seda, et see isik hoidub kriminaalmenetlusest kõrvale. Samuti pelgalt fakti põhjal, et isik ei ela enda rahvastikuregistri järgsel aadressil, ei saa järeldada, nagu hoiduks ta kriminaalmenetlusest kõrvale. Kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumiseks ei saa kuidagi pidada ka asjaolu, et isiku lähedased ei tea tema asukohast. Käesolevas asjas on E. S.ule etteheidetav väärtegu pandud toime 07.03.2020, s.t teo toimepanemise lõpuleviimisest on praeguseks möödunud enam kui kaks aastat ning otsus väärteoasjas ei saa enam mingil moel enne aegumistähtaja lõppu jõustuda. Eelnevale tuginedes tuleb jõustumata Viru Maakohtu 01.12.2020 kohtuotsus nr 4-20-1404 tühistada ning E. S.u suhtes alustatud väärteomenetlus väärteoasjas nr 2590,20,000878 VTMS § 29 lg 1 p 5 alusel väärteo aegumistähtaja möödumise tõttu lõpetada. Kohtunik (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Nirgi 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.