lg-s 3 sätestatud baassummas (käesoleval ajal 200 eurot), millele lisandub
lg-s 4 nimetatud 3%-line summa Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (käesoleval ajal 43,44 eurot), millest on maha arvestatud pool S V makstavast peretoetusest (käesoleval ajal 30 eurot)
4. Välja mõista K T alates 01.01.2022 kuni 26.11.2034 K G T kasuks elatis
lg-s 3 sätestatud baassummas (käesoleval ajal 200 eurot), millele lisandub
lg-s 4 nimetatud 3%-line summa Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (käesoleval ajal 43,44 eurot), millest on maha arvestatud pool SV makstavast peretoetusest (käesoleval ajal 30 eurot)
lg 5 alusel ning saadud elatis summat (käesoleval ajal 213,44 eurot) vähendatakse 15%
5. Välja mõista K T alates 27.11.2034 kuni K G T täisealisuseni elatis
lg-s 3 sätestatud baassummas (käesoleval ajal 200 eurot), millele lisandub
lg-s 4 nimetatud 3%-line summa Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (käesoleval ajal 43,44 eurot), millest on maha arvestatud pool S V makstavast peretoetusest (käesoleval ajal 30 eurot)
) § 96 lg 1 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased.
Seega on kostja, kui laste K G T ja K K T isa, kohustatud neid ülal pidama. 2 Perekonnaseaduse § 99 lg 1 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Kuni 31.12.2021 kehtinud perekonnaseaduse § 100 lg 2 sätestab, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Perekonnaseaduse § 101 lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära, s.o alates 01.01.2020 292 eurot. Perekonnaseaduse § 102 lg 2 kohaselt vanemad ei vabane oma alaealise lapse ülalpidamise kohustustest. Hageja taotleb elatise väljamõistmist miinimummääras, seega puudub tal kohustus tõendada ülalpidamisele tehtavaid kulutusi. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks töövõimetu. Kostja ei ole tõendanud, et tal puudub sissetulek või tema varaline olukord ei võimalda laste ülalpidamist toetada hagetud määras. Kostja ei ole hagile kirjalikult vastanud. Seega leiab kohus, et kostja on töövõimeline. Lähtudes laste vajadustest, leiab kohus, et kostjalt kuulub väljamõistmisele elatis 292 eurot igas kuus ühe lapse kohta alates hagiavalduse esitamisest, s.o alates 11.11.2021 kuni 31.12.2021. Alates 01.01.2022 kehtima hakanud perekonnaseaduse § 101 lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa.
lg 2 sätestab, et kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused.
Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1.aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma.
lg 4 sätestab, et baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1.aprillil.
lg 5 sätestab, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel.
lg 6 sätestab, kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga.
lg 7 sätestab, kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat.
lg 1 kohaselt isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.
lg 2 sätestab, et vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral käesoleva seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kohus leiab, et hagejate nõue on õiguslikult põhjendatud ja tõendatud hagile lisatud materjalidega elatise väljamõistmise osas alates hagi esitamisest. Eeltoodust lähtuvalt kuulub kostjalt väljamõistmisele alates 11.11.2021 kuni 31.12.2021 elatis hagejate ülalpidamiseks igakuiselt 292 eurot kuus iga lapse kohta, kuid mitte vähem, kui pool Vabariigi Valitsuse poolt sätestatud 3 kuupalga alammääras. Alates 01.01.2022 kuni hagejate täisealisuseni kuulub kostjalt väljamõistmisele elatis iga lapse kohta
lg-s 3 sätestatud baassummas (käesoleval ajal 200 eurot), millele lisandub
lg-s 4 nimetatud 3%-line summa Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (käesoleval ajal 43,44 eurot), millest on maha arvestatud pool S V makstavast peretoetusest (käesoleval ajal 30 eurot)
Teisele lapsele makstava elatise summa (käesoleval ajal 213,44 eurot) kuulub alates 01.01.2022 kuni esimese lapse täisealiseks saamiseni, s.o kuni 26.11.2034, vähendamisele 15%
lg 7 alusel, seega on käesoleval ajal teisele lapsele makstava elatise suuruseks 181,42 eurot. Alates esimese lapse täisealiseks saamisest, s.o alates 27.11.2034 kuni teise lapse täisealisuseni kuulub kostjalt teise lapse kasuks väljamõistmisele elatis
lg-s 3 sätestatud baassummas (käesoleval ajal 200 eurot), millele lisandub
lg-s 4 nimetatud 3%-line summa Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (käesoleval ajal 43,44 eurot), millest on maha arvestatud pool S V makstavast peretoetusest (käesoleval ajal 30 eurot)
MS § 162 lg 2 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud kuuluvad jätmisele kostja kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Lea Pavelson kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.