2-20-18366 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Maimu Laumets Kohtuistungisekretär Pille Kaarepere Otsuse tegemise aeg ja koht 29.03.2022, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number

§ 152

lg 1 lause 1 kohaselt võib pärandvara jagamist nõuda iga kaaspärija, kui käesoleva seaduse § 155 sätetest ei tulene teisiti. Kohtu hinnangul ei esine käesolevalt

§-s 155 märgitud piiranguid pärandvara jagamiseks. Seega on hagejal õigus taotleda pärandvara ühisuse lõpetamise ja pärandvara jagamist.

§ 152

lg 3 kohaselt kohaldatakse pärandvara jagamisel kaasomandis oleva asja jagamise sätteid, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.

§ 159

lg 1 kohaselt arvestatakse pärandvara hulka kuuluvaid esemeid jaotades iga kaaspärija erivajadusi ja -huve ning kaaspärijate enamiku soove, samuti testamendist või pärimislepingust tulenevat testaatori viimset tahet. Kuna käesolevalt pole testamenti või pärimislepingut, ei kuulu testaatori viimne tahe arvestamisele. Pärandvara jagamisel lähtub kohus mh

§-dest 159 ning AÕS §-st

1. Kaasomandi lõpetamisel lähtub kohus samuti AÕS §-st
2. AÕS § 77 lg 2 sätestab, et kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Kuivõrd käesolevalt ei ole kohtule esitatud vastuhagi, peab kohus ühis- ja kaasomandi lõpetamisel lähtuma hagis taotletud viisidest. Kuna kaasomandi lõpetamata jätmine ei ole üldjuhul lubatud, seda üksnes siis, kui lõpetamine on vastuolus hea usu põhimõttega või kui jagamise viis ei ole õiglane ja poolte huvidega kooskõlas, siis peab kohus hindama lõpetamise võimalikkust ning kas hagis taotletud jagamise viis on poolte suhtes õiglaseim ja nende huve arvestav. Hageja on kolm korda muutnud jagamise viise, kuid lõplikult jäi kombineeritult kahe viisi juurde: reaalosadeks jagamine ning anda kinnisasjad ühele ja teisele kaasomanikule selliselt, et kaasomanik, kes saab suuremas väärtuses kinnisasju, on kohustatud maksma

§ 159lg 4 ja AÕS § 77 lg 2 kohaselt omandi kaotuse eest hüvitist.

Hageja on palunud jagada kinnisasja registriosa nr 470835 koosseisus olev katastriüksus nr 65701:002:1571 reaalosadeks, s.o kaheks eraldi katastriüksuseks suurustega ca 1434 m2 ja ca 2800 m2, millest 2800m2 suurusest katastriüksusest moodustatakse eraldi kinnisasi. 1434m2 suurune katastriüksus jääb kinnisasja nr 470835 koosseisu. Katastriüksus nr 65701:002:1572 jääks hagejale ja 65701:002:1573 jääks kostjale. Kostjale jääks veel kinnisasjad nr 757235, 6 2873135, 2873235 ja 3027335. Lähtudes ekspertiisiaktides välja toodud kinnisasjade turuväärtustest palus hageja endalt kostja kasuks välja mõista hüvitis 13 000 eurot. Kohus leiab, et kaas- ja ühisomandi lõpetamise nõue ei ole vastuolus hea usu põhimõttega ning hageja taotletud viisid on õiglased. Nõuded ei ole esitatud nt ebasobival ajal ning kostja elukorraldust vara jagamine ei mõjuta, s.o kostja elukohaks olev kinnisasi (registriosa nr 470835 kooseisus oleva katastriüksuse nr 65701:002:1571 kostja kasutuses olevas suuruses 1434m2) jääks kostjale. Asja materjalidest nähtuvalt ei kasuta kostja nimetatud katastriüksusest eraldatavat 2800 m2 osa, sest osa eraldab looduslik kraav. Samuti jääks kostjale katastriüksus nr 65701:002:1573, mis asub kostja elumajast kohe üle tee ning mis oma suuruse ja asukoha tõttu peaks olema kostjale jääva kinnisasja osa. Iseseisva kinnisasjana ei ole nimetatud katastriüksusel eesmärki. Kohus pole asja materjalidest tuvastanud, et kostja kasutaks ülejäänud kinnisasju. Kostja ei ole esitanud ka sisulist seisukohta vara jagamise viisidele, s.o kas ta nõustub hageja nõutud viisidega ega pole esitanud vastuhagi, et ta sooviks jagada kinnisasju teistmoodi. Hageja poolt nõutud viisid ei ole kohtu hinnangul vastuolus poolte õiguste ja huvidega ning kinnisasjade omandi kaotuse eest on hageja nõus maksma kostjale õiglast hüvitist. Kohus leiab asjaoludest lähtuvalt, et käesolevalt ei esine ka

§ 159lg-s 1 ja 5 ning §-s 160 märgitud piiranguid ja erisusi vara jagamiseks.

Seega on võimalik ühis- ja kaasomand lõpetada ning jagada hageja poolt taotletud viisidel. Kohus leiab, et kinnisasja nr 470835 koosseisus oleva katastriüksuse nr 65701:002:1571 reaalosadeks jagamine on võimalik. Katastriüksusest eraldatav osa suurusega 2800m2 on maakorralduslikult võimalik ning seda on võimalik kasutada sihtotstarbeliselt. Samuti on võimalik sellest moodustada eraldiseisev katastriüksus ja uus kinnisasi. Maa-ameti kaardirakenduse kohaselt jääb mõlemale reaalosale ka juurdepääs avalikult kasutatavale teele. Kohus ei näe takistusi eelnimetatud kinnisasja reaalosadeks jagamiseks. Küll aga märgib kohus, et kinnisasja 470835 koosseisus olevat katastriüksust nr 65701:002:1572 ei saa jagamise tulemusena lihtsalt jätta hagejale samal ajal kui see katastriüksus jääb kinnisasja 470835 koosseisu. Kohus märgib, et ühe kinnisasja koosseisus olevad katastriüksused ei saa olla erinevate isikute omandis. Seega saaks katastriüksus nr 65701:002:1572 kuuluda hagejale vaid siis, kui see eraldataks kinnisasja nr 470835 koosseisust ning sellest moodustataks eraldiseisev kinnisasi. Kuna kohus ei ole seotud haginõuete sõnastusega ja kohus peab lähtuma kohtule esitatud vara jagamise viisidest, saab kohus reguleerida kinnisasja nr 470835 reaalosadeks jagamise viisi ise, arvestades hageja avaldatud tahet. Ülejäänud kinnisasjade jätmisega nii hageja kui kostja ainuomanditesse ei esine piiranguid ning neid kinnisasju on võimalik vastavalt hagis taotletule jagada. Selline jagamise viis ei ole vastuolus kummagi poole huvidega. Asja materjalidest ei nähtu, et kostja kasutaks teisi kinnisasju. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi poolte kaas- ja ühisomandi lõpetamiseks kõigi poolte kaas- ja ühisomandis oleva kinnisasjade suhtes selliselt, et kinnisasja nr 470835 koosseisus olev katastriüksus nr 65701:002:1571 tuleb jagada reaalosadeks, millest suurem maatükk jääb hageja ja väiksem hoonestatud maatükk kostjale. Kinnisasja nr 470835 koosseisust tuleb eraldada katastriüksus nr 65701:002:1572 ja moodustada sellest eraldi kinnisasi, mis jääb hagejale. Kostjale jääb ka kinnisasja nr 470835 koosseisus olev katastriüksus nr 65701:002:1573. Hagejale jääb jagamise tulemusena ka kinnisasjad registriosa numbriga 757235, 2873135, 2873235 ja 3027335. II Omandi kaotuse eest hüvitise määramine Hageja on palunud kohtul välja mõista hüvitis 13 000 eurot endalt kostja kasuks. 7 Kinnistusraamatu andmete kohaselt kuulub: - kinnisasi reg. nr 470835 kuulub 1/6 mõttelises osas hagejale, 1/6 mõttelises osas kostjale ja 4/6 mõttelises osas poolte ühisomandisse. - kinnisasi reg. nr 757235 kuulub 1/3 mõttelises osas hagejale, 1/3 mõttelises osas kostjale ja 1/3 mõttelises osas poolte ühisomandisse. - kinnisasi reg. nr 2873135 kuulub 1/3 mõttelises osas hagejale, 1/3 mõttelises osas kostjale ja 1/3 mõttelises osas poolte ühisomandisse. - kinnisasi reg. nr 2873235 kuulub 1/3 mõttelises osas hagejale, 1/3 mõttelises osas kostjale ja 1/3 mõttelises osas poolte ühisomandisse. - kinnisasi reg. nr 3027335 kuulub 1/3 mõttelises osas hagejale, 1/3 mõttelises osas kostjale ja 1/3 mõttelises osas poolte ühisomandisse. Ühisomandi on pooled saanud pärimise teel. Pärimistunnistuse kohaselt on poolte pärandiosa mõtteline suurus 1/2 kummalgi.

§ 152

lg 2 kohaselt jagatakse pärandvara pärijate vahel vastavalt nende pärandiosale, lähtudes pärandvara hulka kuuluvate esemete harilikust väärtuses jagamise hetkel. AÕS § 77 lg 2 kohaselt tuleb hüvitise maksmisel lähtuda kaasomandi osadest. Kohus leiab, et poolte mõttelised osad ühis- ja kaasomandis on kokku võrdses suuruses, nt kinnisasja nr 470835 puhul on mõlemal poolel 1/6 mõttelist osa ning ühisosas 4/6, milles pärimistunnistuse kohaselt on mõlema poole pärandiosa 1/2- seega kummalgi poolel siis 1/6+2/6= 3/6 ehk 1/

1. Ühisomandi lõpetamisel ja vara jagamisel tuleb lähtuda pärandiosa suurustest. Kokkuvõtlikult on poolte mõtteliste osade suurused kõikides kinnisasjades võrdsed. Seega kõikide kinnisasjade jagamise puhul hüvitise suuruse määramisel lähtub mõtteliste osade võrdsuse (1/2 ja 1/2) põhimõttest. Kuna reaalosadeks jagamise ning teiste kinnisasjade nii hagejale kui ka kostjale jätmise tulemusena jäi hagejale suuremas ulatuses kinnisasju kui kostjale, siis tuleb kindlaks määrata kostjale omandi kaotuse eest hüvitis, mida hageja on kohustatud tasuma kostjale. Nii ühisomandi kui kaasomandi jagamisel hüvitise määramisel tuleb hüvitise suurus kindlaks määrata võimalikult täpselt omandi kaotamise aja seisuga, s.o lähtuda tuleb väärtuses vara jagamise hetkel. Hinnata tuleb ühis- ja kaasomandis oleva vara väärtust tervikuna ja arvestada selle alusel välja ühis- ja kaasomaniku osa rahas tema mõttelise osa suuruse alusel. Hageja on aktsepteerinud enda kohustust maksta vastaspoolele hüvitist. Poolte ühis- ja kaasomandis olevate kinnisasjade turuväärtuse kindlakstegemiseks määras kohus hageja taotlusel ekspertiisi. Ekspertiisiakti (I kd tl 140-152, II kd tl 3-43) kohaselt on kinnisasjade turuväärtused ekspertiisi tegemise aja seisuga järgmised: - kinnisasja reg. nr 470835 koosseisus olevad katastriüksuste nr 65701:002:1571 ja 65701:002:1573 väärtus on 45 000 eurot. - kinnisasja reg. nr 757235 väärtus on 7000 eurot. - kinnisasja reg. nr 2873135 väärtus on 4500 eurot. - kinnisasja reg. nr 2873235 väärtus on 33 500 eurot. - kinnisasja reg. nr 3027335 väärtus koos kinnisasja reg. nr 470835 koosseisus oleva katastriüksusega nr 65701:002:1572 on 16 000 eurot. Ekspert teatas hagejale (II kd tl 62), et katastriüksusest eraldatav osa suurusega 2800m2 on iseseisva kinnisasjana väärt mitte rohkem kui 5000 eurot. Hageja on taotlenud, et temale jääksid kinnisasjad kokku väärtusega 66 000 eurot (nr 757235, 2873135, 2873235, 3027335, kinnisasja nr 470835 koosseisus olevast katastriüksusest nr 65701:002:1571 eraldatav osa suurusega 2800m2 ja katastriüksus nr 65701:002:1572) ja kostjale kinnisasjad kokku väärtusega 40 000 eurot (kinnisasja nr 470835 koosseisus olev 8 katastriüksus nr 65701:002:1573 ja katastriüksusest nr 65701:002:1571 eraldatav osa suurusega 1434m2). Väärtuse vahe on 26 000 eurot (66 000-40 000). Väärtuse vahe tuleb jagada pooleks ning hüvitise suuruseks kujuneb 13 000 eurot, mille hageja on kohustatud maksma kostjale. III Kohtuotsusega kostja nõusolekute asendamine Kaas- ja ühisomandi lõpetamise ja jagamise vormistamiseks ning kinnisasjade kohta kinnistusraamatus kannete muutmiseks on vajalikud kostja nõusolekud kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 34 lg 1 järgi. KRS § 34 lg 1 kohaselt on kinnistamisavalduse esitamise õigus isikul, kelle õigusi kanne puudutab või kelle kasuks kanne tehakse. Kinnistu registriosaga numbriga 470835 jagamiseks ja eraldamiseks vajalike toimingute ja avalduse tegemiseks erinevatesse ametiasutustesse on samuti vajalikud kostja nõusolekud, arvestades, et kõik kinnisasjad on pooltel nii kaas- kui ühisomandis. KRS § 341 lg 8 järgi võib puudutatud isiku nõusolekut asendada jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega on tuvastatud nõusoleku andmise kohustus. TsÜS § 68 lg 5 järgi kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Antud juhul puudutab kannete tegemise kinnistusraamatusse mõlema poole õigusi ning mõlemad pooled peavad esitama vastavad avaldused. Hageja ei saa seda iseseisvalt teha. Samuti ei saa hageja iseseisvalt esitada vajalikke avaldusi ja taotlusi muudesse ametiasutustesse, sest seda peab ta tegema koos teise kaas- ja ühisomanikuga. Kostja ei ole teinud ega tee eelnimetatud vajalikke tahteavaldusi. Kuna hagejal on õigus nõuda kaas- ja ühisomandi lõpetamist ja jagamist, siis tuleb selle lõpuni vormistamiseks vajalikud kostja tahteavaldused asendada kohtuotsusega. Hageja taotluse alusel kohustab kohus kostjat TsÜS § 68 lg 5 ja KRS § 341 lg 8 järgi andma tahteavaldusi kinnistu registriosaga numbriga 470835 jagamisest ja eraldamisest tekkivate uute kinnistute moodustamiseks kõikide vajalike toimingute tegemiseks kõikides vajalikes asutustes, samuti kinnistusraamatus vajalike kannete (sh omanikukannete) tegemiseks. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Lõike 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kanda, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti ning lõike 2 kohaselt hüvitab pool, kelle kahjuks otsus tehti teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Lähtudes TsMS § 162 lg-st 1 jätab kohus kõik menetluskulud kostja kanda. Hageja esitas menetluskulude nimekirja kohtule. Hageja nimekirja kohaselt on temal seoses menetlusega kulusid kokku 4679,50 eurot. Nimetatud kulud koosnevad riigilõivust 300 eurot, õigusabi kuludest 2612,50 eurot ja ekspertiisitasust 1767 eurot. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid hageja menetluskuludele. 9 Kohus leiab, et hageja kuludest on põhjendatud riigilõiv 300 eurot vastavalt TsMS § 147 lg-le 1 ja see tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Riigilõivu tasumist kontrollides tuvastas kohus, et riigilõiv on jäänud tasumata hageja nõude eest, milles ta palub kohustada kostjat andma nõusolekud kinnisasjadega toimingute tegemiseks ning erinevate kannete tegemiseks. Kohus märgib, et nimetatud nõue on eraldiseisev mittevaraline nõue (vt nt Riigikohtu lahend nr 2-11-51581 p 9), mille hagihinnaks on 3500 eurot ning millelt tuli tasuda riigilõivu 300 eurot. Käesolevalt on jäänud riigilõiv hagejal maksmata. Kuna kohus jättis kõik menetluskulud kostja kanda, peab kostja vähemmakstud riigilõivu tasuma riigi tuludesse. TsMS § 179 lg 1 sätestab, et menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. TsMS § 146 lg 1 p-st 1 ja 3 lähtuvalt on kohustatud isikuks menetluse algatamist või muu menetlustoimingu tegemist taotlenud isik või isik, kelle kanda jäävad menetluskulud kohtulahendi alusel. Lähtudes eeltoodust tuleb kostjalt riigi kasuks välja mõista vähematasutud riigilõiv 300 eurot, sest kostja on isikuks, kelle kanda jäävad käesoleva otsuse alusel menetluskulud. Kohus on määranud hageja taotlusel kõigi kinnisasjade väärtuste kindlakstegemiseks ekspertiisi. Ekspertiisitasu on kokku 1767 eurot (1567 eurot + täiendavalt 200 eurot, sest kostja ei lubanud esialgu eksperti kinnisasjal asuvasse hoonesse). Nimetatud kulu on asja läbivaatamise kulu vastavalt TsMS § 143 p-le
2. Hageja maksis ekspertiisitasu ettemaksuna ning sellest on tehtud väljamaksed ekspertidele. Ekspertiisitasu kulu on põhjendatud ning see tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja on esitanud taotlused õigusabiga seotud kulude hüvitamiseks. Nimetatud kulud on kohtuvälised kulud vastavalt TsMS § 144 p-le 1 ja 2 – esindajate kulud ja nende sõidukulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab: Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus peab seega hindama tehtud õigusabikulude vajalikkust ja põhjendatust konkreetse menetluse kontekstis. Hagejal on õigusabile on kulunud 17h 25min, tasumääraga 150€/h (km-ta). Riigikohus on nt 2013.a leidnud, et põhjendatud ja vajalik lepingulise esindaja tasumäär on 120 eurot nii käibemaksuga kui ilma (01.10.2013.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13, 13.11.2013.a otsus tsiviilasjas 3-2-1-115-13). Eeldatavalt on tasu viimase 7 aasta jooksul tõusnud. Riigikohus on leidnud, et keerukamatel juhtudel on põhjendatud tasumäär isegi 175 eurot ja 190 eurot nii käibemaksuga kui ilma (2-17-13190 p 18, 2-18-17536 p 18). Samas leiab kohus, et käesolev tsiviilasi ei olnud sisulises mõttes keerukas ega mahukas. Ajalises mõttes kestis menetlus tõesti kauem kui pidanuks, kuid eeskätt kostja tõttu, kes takistas ekspertiisi läbiviimist, mitte seetõttu, et pooled esitasid palju menetlusdokumente. Samuti pikenes menetluse aeg osaliselt ka hageja enda käitumise tõttu, kes muutis enda nõudeid korduvalt. Kohtu hinnangul on tasumäär 140-150 €/h tavapärane tasumäär advokaatide ja/või 10 vandeadvokaatide õigusteenuse eest maksmisel. Kohus leiab, et mõistlik ja põhjendatud tasumäär, arvestades esindaja kvalifikatsiooni ja asja sisulist keerukust, on käesolevalt 120€/h (km-ta). Arvestades hageja lepingulise esindaja eeldatavat töömahtu ja tema poolt esitatud menetlusdokumente ja tõendeid, leiab kohus, et õigusabile kulunud aeg on põhjendatud ja vajalik osaliselt. Kohus selgitab, et kohtul ei ole kohustust analüüsida minutilise täpsusega iga üksiku õigusabitoimingu põhjendatust ja vajalikkust eraldi, kuid vastaspoolelt väljamõistetav õigusabikulu suurus tervikuna peab vastama tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule, sh vajalike menetlustoimingute hulgale (vt nt Tartu Ringkonnakohtu 18.03.2016.a määrus tsiviilasjas nr 2-14-54170). Kohus märgib, et tegemist ei olnud keerulise tsiviilasjaga ning hageja muutis enda nõudeid liiga palju (kolm korda). Kohtu hinnangul piisanuks hagis esitatud nõuetest ning pärast ekspertiisi saamist ühe korra nõuete muutmisest, kusjuures viimase muutmisega jäi hageja sisuliselt ikkagi hagis märgitud nõuete juurde. Hageja otsustusvõimetust ei pea hüvitama kostja. Seega leiab kohus, et põhjendatud ja mõistlik ajakulu on kokku 13h. Eeltoodust tulenevalt on hageja põhjendatud õigusabikulud kokku 1560 eurot (km-ta). Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista kokku 3627, millest 300 eurot on riigilõiv, 1560 eurot lepingulise esindaja kulud ja 1767 eurot ekspertiisikulud. Kostjalt tuleb riigi tuludesse mõista vähemtasutud riigilõiv 300 eurot. Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 lauses 2 ettenähtud määras. /Allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets kohtunik 11