KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 29. märts 2022 Võru kohtumaja Põlvas, Võru tn 12 Kriminaalasja number 1-21-3066 Kohtukoosseis Kohtunik Rita Kulberg Kohtuistungi sekretär
§ 121
lg 2 p 3 järgi ja karistati vangistusega 10 kuud.
§-de 65 lg 1 ja 64 lg 1 alusel mõisteti Tartu Maakohtu 16.03.2021 otsusega mõistetud karistuse 1 aasta vangistuse suurendamise teel süüdistatavale liitkaristuseks 1 aasta ja 2 kuud vangistust. Käesoleval ajal kannab Priit Pruss karistust Tartu Vanglas. Tema karistusaja algus on 20.07.2021 ja lõpp 20.09.2022. 11.02.2022 on Tartu Vangla edastanud Tartu Maakohtule Priit Prussi isikliku toimiku, otsustamaks Priit Prussi vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Tartu Vangla ei toeta Priit Prussi ennetähtaegset vabastamist. Kohtumenetluse poolte seisukohad Süüdimõistetu Priit Pruss soovib enda tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokurör on esitanud kirjaliku seisukoha, milles ei toeta Priit Prussi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kohtu põhjendused Priit Pruss kannab vanglakaristust teise astme kuriteo toimepanemise eest. Vastavalt
§ 76
lg-le 1 teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud: 1) vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega või 2) vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Priit Pruss on teise astme kuriteo eest mõistetud karistusest ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Seega on täidetud
§-s 76 lg 1 ps 2 sätestatud formaalsed eeldused süüdimõistetu vabastamiseks. Üksnes formaalsete aluste täidetus aga ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKo 3-1-1-18-11, p 9.1). See tähendab, et riik ei ole ennetähtaegse vabastamise võimaluse sätestamisega loonud süüdimõistetu jaoks õiguslikku positsiooni, millele tuginedes tekiks tal õiguspärane alus loota, et kogu karistust ei tule ära kanda (RKKKm 3-1-1-12-17, p 18). Küll aga on kinnipeetaval õigus seaduses sätestatud tähtaegade saabumisel tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemisele.
§ 76
lg 4 kohaselt tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kokkuvõttes peab nimetatud erinevate asjaolude hindamine viima arusaamani, milline on süüdimõistetust tulenev uute kuritegude toimepanemise oht. Kui see oht on väike, tuleb inimene vabastada, kui aga oht on arvestatav, tuleb ta jätta vabastamata. Kohus, ära kuulanud süüdimõistetu, tutvunud prokuröri kirjaliku arvamusega, uurinud süüdimõistetu isiklikus toimikus leiduvaid dokumente, leiab, et Priit Pruss tuleb vangistusest tingimisi enne tähtaega jätta vabastamata.
§ 76
lg 4 kohaselt välistab Priit Prussi ennetähtaegse vabastamise süüdimõistetu isik ja tema varasem elukäik, samuti osaliselt käitumine vangistuse kandmise ajal. Vangla iseloomustuse kohaselt Priit Prussil on 11 kehtivat distsiplinaarkaristust. Alates 17.01.2022 osaleb ta sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“ ning alates 11.10.2021 töötab 2
(4)vastavalt vangla võimalustele ja vajadusele. P.Prussi lähemasse sotsiaalsesse võrgustikku kuuluvad isa, vend, poolvend ja õed. Lähedased on süüdimõistetut toetanud vangistuse jooksul rahaliselt, kuid ei ole nõus tema elama asumisega venna juurde. Kuigi P.Pruss soovib vabaneda oma vennale kuuluvasse elamusse aadressile xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, pole see võimalik venna vastuseisu tõttu, mida viimane on 28.12.2021 kirjalikult kinnitanud. P.Prussi sissetulekuks oli vabaduses töövõimetoetus ca xxx eurot kuus. Tema vastu on rahalisi nõudeid kogusummas 5242,56 eurot. P.Prussi kohtuistungil avaldatu kohaselt sotsiaalprogramm „Eluviisitreening“ saab peatselt läbitud. Kuna vangla iseloomustuse koostamisest on möödunud juba enam kui kaks kuud, ei sea kohus seda süüdimõistetu väidet kahtluse alla, et programm saab peatselt läbitud. Kohus peab positiivseks, et Priit Pruss osaleb sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“, osaleb vangla tööhõives ning P.Prussil on lähedaste rahaline toetus. Sellegipoolest kaaluvad negatiivsed asjaolud käesoleval juhul üles Priit Prussi positiivselt iseloomustava teabe. Tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamisel ei lähtuta ainult käitumisest vanglas, lisaks tuleb vaadata ka tema varasemat elukäiku, sh mil määral on süüdimõistetu võimeline vabaduse olema seaduskuulekas. Karistusregistri 8.03.2022 teatis (tl 11-12) ja isiklikus toimikus olevate kohtulahendite väljatrükid tõendavad, et Priit Prussil on neli kehtivat kriminaalkaristust. Seega pole õigusvastane käitumine tema puhul juhuslikku laadi. Käesoleval ajal kannab P.Pruss liitkaristust korduva kehalise väärkohtlemise toimepanemise eest. Kinnipeetavat on varasemalt karistatud varguse, vägistamise katse, korduva kehalise väärkohtlemise ja korduva võimuesindaja vastu vägivalla kasutamise eest. Tegemist ei ole tema esimese vangistusega. P.Pruss on korduvalt viibinud vangistuses. Vaatamata sellele on süüdimõistetu jätkanud kuritegude toimepanemist. P.Pruss on jätkanud eriliigiliste kuritegude toimepanemist, ta on kuritegusid toime pannud ka katseajal ning teda ei ole uute kuritegude toimepanemiselt eemale hoidnud muuhulgas vangistuses viibimine. Seega ei ole kohtu arvates seni vanglas viibitud aeg (veidi üle 8 kuu) süüdimõistetust lähtuvat uute kuritegude toimepanemise ohtu minimeerinud. Oma varasema käitumisega on P.Pruss näidanud, et õiguskuulekas elu ei ole talle jõukohane ning seega ei saa kriminaalhooldust pidada karistuse eesmärkide saavutamiseks piisavalt efektiivseks. Kohtul puudub alus arvata, et süüdimõistetu suhtumine on senise vangistuse jooksul täielikult muutunud ja ta käituks edaspidi teisiti. Seda eriti asjaolu valguses, et ka vangistuses olles on P.Pruss pannud toime 2 kuu jooksul 11 distsiplinaarsüütegu, millede eest on teda karistatud enamasti kartseriga. Arvukate kehtivate distsiplinaarkaristuste olemasolu osutab asjaolule, et P.Pruss pole suuteline alluma reeglitele ja korrale isegi range järelevalve tingimustes. Kohus peab siinkohal vajalikuks viidata Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määruses asjas nr 3-1-1-91-06 ( punktis 8.1) avaldatud seisukohale et vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks on vangistatu õiguspärane käitumine. P.Prussi kohtuistungil avaldatu kohaselt on need arvukad rikkumised toime pandud vanglas kehtivast suitsemiskeelust tingitud närvilisuse tõttu. Kohtu arvates ei õigusta süüdimõistetu esile toodud põhjus rikkumisi. Vangla kinnitusel on süüdimõistetu vastu suures summas rahalisi nõudeid (5242,56 eurot), mille täitmine võib omakorda suure tõenäosusega vallandada uue kuritegeliku käitumise. Seda eriti asjaolu valguses, et P.Pruss on toime pannud ka varavastaseid süütegusid. Pensioni suurus ilmselgelt ei võimalda sellises ulatuses rahalisi nõudeid täita. 3
(4)Ka kohtupraktika kohaselt on kuritegude jätkuva toimepanemise tõenäosus vältimatult suurem nende isikute puhul, keda on ka varem süüdi tunnistatud ja karistatud (RKKKm 3-1-1-103-06, p 15). Jätkuvalt väga suur uute kuritegude toimepanemise oht välistab Priit Prussi tingimisi ennetähtaegse vangistusest vabastamise. Vangla iseloomustuse kohaselt on P.Prussil diagnoositud alkoholisõltuvus ja ta kuritegusid toime pandud alkoholijoobes ( sh viimati ühise alkoholitarvitamise käigus). Et vabaduses ta alkoholi tarvitas, kinnitas süüdimõistetu ka kohtuistungil. P.Prussi kalduvus alkoholiga liialdada suurendab uute kuritegude toimepanemise ohtu veelgi. P.Prussi kohtuistungil avaldatu kohaselt soovib ta vabaduses alkoholi tarvitamisest hoiduda. Et P.Pruss end vabaduses alkoholist eemale suudab hoida, selles kohtu arvates kuigivõrd kindel ei saa olla. Asjaolude valguses, et Priit Pruss ei ole alkoholi tarvitamisest varem suutnud hoiduda, ei ole eriti veenev Priit Prussi istungil avaldatud soov edaspidi alkoholi tarvitamisest loobuda. Priit Pruss osaleb käesoleval ajal sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“, kuid see ei garanteeri asjaolu, et ta ka vabaduses alkoholi ei tarvita. Kohtu hinnangul sotsiaalprogrammides ja sõltuvusravis osalemine võib ainult siis olla tulemuslik, kui inimene ise soovib enda sõltuvuskäitumist muuta. Priit Prussi senisele käitumisele tuginedes (kuritegude jätkuv toimepanemine alkoholijoobes, alkoholi kuritarvitamine) kohus sellist motivatsiooni süüdimõistetul ei sedasta. P.Prussi kinnitusel on ta küll üritanud alkoholitarvitamise probleemiga ka varem tegeleda (käis korra Viljandi Haiglas, alustas osalemist programmis „Kainem ja tervem Eesti“), kuid erinevatel põhjustel on see jäänud pooleli (vanglasse sattumise tõttu, koroona pärast). Motivatsioon kaineks eluviisiks on P.Prussil uuesti tekkinud vanglas, kus ta on alkoholist eemal nö sunnitult. Tema arvamus, et ta suudab vabaduses praegu võetud eesmärgile kindlaks jääda, on kujunenud olukorras ja tingimustes, kus tal pole vähimatki väljavaadet alkoholi saada. Vabadusse naasmisel ja oludes, kus alkohol on lihtsasti kättesaadav, võib kõik kiiresti muutuda ja Priit Pruss võib endise pahe juurde tagasi pöörduda. Seega ei ole suure tõenäosusega ka senine vangistuse pikkus avaldanud kinnipeetavale loodetud mõju. Suur uute kuritegude toimepanemise ja käitumiskontrolli nõuete rikkumise oht teeb aga kaheldavaks vabastamisel määratava katseaja edukuse. P.Prussi kohtuistungil avaldatu kohaselt on tal vabanemise korral võimalik elama asuda venna juurde Himmastesse, kuna vend on hiljuti meelt muutnud. See süüdimõistetu väide on paljasõnaline. Vangla kinnitusel puudub Priit Prussil vabanemisel kindel elukoht. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise üheks eelduseks on aga kinnipeetaval elukoha olemasolu, et oleks võimalik
§ 76lg 5 kohaselt rakendada katseajal käitumiskontrolli.
Seega ka elukoha puudumine välistab Priit Prussi tingimisi ennetähtaegse vabastamise. Eeltoodud asjaolusid kogumis hinnates on kohus seisukohal, et Priit Prussi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud ega kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Tulenevalt vangistusseaduse §-st 6 lg 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma eesmärgi saavutanud ja süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine võimalik juhul, kui tema puhul on oht uute kuritegude toimepanemiseks väike. Priit Prussi puhul see aga nii ei ole ning temast lähtuvaid kuriteoriske tuleb vaatamata vanglas toimunud sekkumistele (täitmiskavas ettenähtud tegevustes osalemine) pidada suureks. Kohtu arvates on ka vajalik, et karistuse edasise kandmise aja jooksul saaks Priit Pruss positiivseid nihkeid oma mõtlemises ja käitumises kinnistada. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Rita Kulberg 4
(4)