Ametlikud allikadriigiteataja.ee · EUR-Lex
Europaius
Eesti
ČeštinaDeutschFrançaisEspañolPolskiItalianoNederlandsÖsterreichBelgiquePortuguêsSvenskaDanskSuomiSlovenčinaIrelandMagyarLietuviųLatviešuSlovenščinaHrvatskiΚύπροςMaltiRomânăΕλληνικάLuxembourgБългарски
Eesti

1-20-8538/93

Obsah (4)§ 315§ 8§ 126§ 175

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 20. mai 2021.a Pärnu Kuninga tn kohtumaja Kriminaalasja number 1-20-8538 (20267000503) Kohtukoosseis Kohtunik Rubo Kik

§ 315lg 4 järgi kohus otsustas: Süüdi tunnistada Mikk Tarraste Kar

S § 114 lg 1 p 2, 3, 6 järgi ja mõista talle karistuseks 20 (kakskümmend) aastat vangistust. Süüdi tunnistada Mikk Tarraste KarS § 418 lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust. 1

(49)KarS § 63 lg 2 ja § 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskemaga ning mõista liitkaristuseks 20 (kakskümmend) aastat vangistust. Karistuse kandmise aja algust arvata Mikk Tarrastel alates tõkendi vahistamise kohaldamise kuupäevast, so alates 07.06.2020.a. Kohaldatud tõkend vahistamine jätta muutmata ja tühistada kohtuotsuse jõustumisel. KarS § 51 alusel võtta Mikk Tarrastelt lisakaristusena ära relva ja laskemoona soetamise, hoidmise, edasitoimetamise ja kandmise õigus maksimaalseks seadusega ettenähtud tähtajaks, so 5 (viieks) aastaks. Kohtuotsuse koopia edastada Politsei- ja Piirivalveametile Teenistus- ja Tsiviilrelvade registrisse sellekohase kande tegemiseks. KarS § 55 lg 1 kohaselt lisakaristuse mõistmisel koos vangistusega laieneb lisakaristus põhikaristuse kandmise kogu ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud tähtajale. Tsiviilhagid. Rahuldada R. H. tsiviilhagi Mikk Tarraste vastu täies ulatuses summas 55 000 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivise nõudes alates 19.11.2020 - 20.05.2021.a summas 2214,30 eurot ning tekitatud kahjult 55 000 eurolt viivise nõudes alates 21.05.2021 TsMS § 367 alusel kuni põhinõude rahuldamiseni VÕS § 113 lg 1 ja VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud määras. Rahuldada R. R. K. tsiviilhagi Mikk Tarraste vastu täies ulatuses summas 80 000 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivise nõudes alates 19.11.2020 - 20.05.2021.a summas 3220,80 eurot ning tekitatud kahjult 80 000 eurolt viivise nõudes alates 21.05.2021 TsMS § 367 alusel kuni põhinõude rahuldamiseni VÕS § 113 lg 1 ja VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud määras. Rahuldada R. R. K. tsiviilhagi Mikk Tarraste vastu täies ulatuses summas 80 000 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivise nõudes alates 19.11.2020 – 20.05.2021.a summas 3220,80 eurot ning tekitatud kahjult 80 000 eurolt viivise nõudes alates 21.05.2021 TsMS § 367 alusel kuni põhinõude rahuldamiseni VÕS § 113 lg 1 ja VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud määras. Rahuldada E. K. tsiviilhagi Mikk Tarraste vastu täies ulatuses summas 30 000 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivise nõudes alates 19.11.2020 - 20.05.2021.a summas 1207,80 eurot ning tekitatud kahjult 30 000 eurolt viivise nõudes alates 21.05.2021 TsMS § 367 alusel kuni põhinõude rahuldamiseni VÕS § 113 lg 1 ja VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud määras. Rahuldada S. K. tsiviilhagi Mikk Tarraste vastu täies ulatuses summas 21 505 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivise nõudes alates 19.11.2020 - 20.05.2021.a summas 865,79 eurot ning tekitatud kahjult 21 505 eurolt viivise nõudes alates 21.05.2021 TsMS § 367 alusel kuni põhinõude rahuldamiseni VÕS § 113 lg 1 ja VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud määras. Rahuldada R. K. tsiviilhagi Mikk Tarraste vastu täies ulatuses summas 10 000 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivise nõudes alates 19.11.2020 - 20.05.2021.a summas 402,60 eurot ning tekitatud kahjult 10 000 eurolt viivise nõudes alates 21.05.2021 TsMS § 367 alusel kuni põhinõude rahuldamiseni VÕS § 113 lg 1 ja VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud määras. 2
(49)Rahuldada M. R. tsiviilhagi Mikk Tarraste vastu täies ulatuses summas 48 177,60 eurot, milline kanda M. R. arveldusarvele nr x. Rahuldada R. S. tsiviilhagi Mikk Tarraste vastu täies ulatuses summas 6000 eurot, milline kanda R. S. arveldusarvele nr x SEB Pangas. Rahuldada R. L. tsiviilhagi Mikk Tarraste vastu täies ulatuses summas 754.99 eurot, millele lisandub mittevaralise kahju hüvitis kohtu poolt määratud ulatuses summas 3000 eurot, millised summad kanda R. L. arveldusarvele nr x Swedbangas. Pärnu Maakohtu 18.06.2020 määrusega asjas nr 1-20-4183 ja 22.06.2020 määrusega asjas nr 1-204371 on tsiviilhagide tagamiseks arestitud sõidukid x registreerimismärgiga x ja x registreerimismärgiga x, kinnistu nr x aadressiga x, x, x, x ning Mikk Tarraste rahakotist leitud sularaha 180,49 eurot, milline on 26.06.2020 kantud PPA tagatiskontole. Pärnu Maakohtu 18.06.2020 määrusega asjas nr 1-20-4183 ja 22.06.2020 määrusega asjas nr 1-204371 seatud hagi tagamise abinõud jätta muutmata ja vara aresti alla kuni tsiviilhagide täitmiseni ning keelumärked kustutada pärast nimetatud nõuete tasumist. Sõiduk x registreerimismärgiga x, milline seisab x avalikus kohas, x ees, anda

§ 8p 5 alusel kohaliku omavalitsuse, so Tallinna linna (Linnavalitsuse kaudu), hoiule. Asitõendid ja konfiskeerimine. Kar

S § 421 ja § 83 lg 2 alusel kuuluvad Mikk Tarrastelt konfiskeerimisele ning

§ 126lg 3 p 4 ja Relva

S § 83 lg 1 p 3 alusel kohtuotsuse jõustumisel hävitamisele kuriteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud Lääne prefektuuri relvuri juures hoiul olevad järgmised esemed: Aktiga nr 3.2-1/18028-1 üle antud: 183 tulirelva laskemoona hulka kuuluvat 7,62x25 mm kaliibrilist püstolipadrunit 24 tulirelva laskemoona hulka kuuluvat 303 British kaliibrilist vintpüssipadrunit 40 tulirelva laskemoona hulka kuuluvat 7,62x25 mm kaliibrilist püstolipadrunit KarS § 83 lg 1 alusel kuuluvad Mikk Tarrastelt konfiskeerimisele ja

§ 126lg 3 p 4 ja Relva

S § 83 lg 1 p 3 alusel kohtuotsuse jõustumisel hävitamisele või EKEI poolt esitatud taotlusel EKEI relvakogusse jätmiseks kuriteo toimepanemise vahenditena Lääne prefektuuri relvuri juures või EKEI juures hoiul olevad järgmised asitõendid: EKEI-le ekspertiisiks saadetud ja hoiul olevad uuringuobjektid: 888 223REM kaliibrilist vintpüssipadrunit 1749 9x19 mmm kaliibrilist püstolipadrunit Vintpüss Vepr-1V nr TK0907 Vepr padrunisalv Aktiga nr 3.2-1/18028-1 üle antud: Pakend 3R- püstol Jericho Pakend 1W- püstol Walther Pakend 4R- 3 Jericho püstoli salve ja 43 padrunit Pakend 6R-1- 4 Vepr salve koos 124 padruniga kal. 223REM Pakend 2W- 69 padrunit kal 223REM Pakend 6R.3- 2 Walthri salve 65 padruniga kal 22LR Pakend 6S- 1 salv Pakend 6R.2- 1 salv 3

(49)Mikk Tarrastelt sündmuskoha vaatluste ja läbiotsimistega ära võetud järgmised tulirelvad, nende osad ning laskemoon – jätta hoiule Lääne prefektuuri relvuri juurde RelvS § 44 lg 1 ja 3 alusel, kuivõrd nende üle tehakse otsustus haldusmenetluse raames: Aktiga nr 3.2-1/18028-1 üle antud: Pakend x- püssirohi, 1 keskmise pikkusega, kuulid 4 tk, 1 padrunikest Pakend x-109 padrunit Pakend x- 252 padrunit Pakend x- 15 padrunit Pakend x- 2 padrunit ja 6 padrunikesta Pakend x- 91 padrunit erinevate kaliibritega (va 40 püstolipadrunit, millised on konfiskeeritud üleval) Pakend x- 1 padrun Aktiga nr 3.2-13280-1 üle antud: Pakend x: Tulirelv poolautomaatne vintpüss Varminter 2 relvakotti 2 helisummutit 1 salv Metallist tulirelva laskemoona hoidik Aktiga nr 3.2-1/18750-1 üle antud: Pakend 6R.4- summuti keerme ots Pakend x- optiline sihik Umarek

§ 126

lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde: Kriminaalasja toimiku juures asuvad CD-plaadid, pakendid 1CD-28CD, kokku 28 tk Sõiduauto x - anda asitõendiks tunnistatud sõiduki omaniku R. H. nõusolekul kohtuotsuse jõustumisel eksponaadiks Eesti Politseimuuseumile. Pakend PäästeN1- kuul - anda kohtuotsuse jõustumisel Lihula Päästekomando seina tabanud kuul eksponaadiks Eesti Tuletõrjemuuseumile.

§ 126lg 3 p 2 alusel tagastada kohtuotsuse jõustumisel M.

R.: Pakend 41- Mootorratturi kindad Pakend 4VR- V. R. riided-saapad Pakend 5VR- V. R. riided-püksid

§ 126

lg 3 p 2 alusel tagastada kohtuotsuse jõustumisel Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuurile: Pakend 1RS- Politseiametniku kiiver

§ 126lg 3 p 2 alusel tagastada kohtuotsuse jõustumisel D.

B.: Sõiduauto x, reg nr x

§ 126

lg 3 p 2 alusel tagastada kohtuotsuse jõustumisel Mikk Tarrastele temalt 07.06.2020 kinnipidamise käigus ära võetud: Pakend 8MT- halli värvi kampsun, sinist värvi t-särk, sinist värvi teksapüksid, pruuni värvi püksirihm, musta värvi saapad 4

(49)Pakend 6R- Seljakott Pakend 6R.4- Märkmik nahast kaantega

§ 126

lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja menetlemise käigus Lääne prefektuuri relvuri juurde või Lääne Prefektuuri asitõendite hoidlasse hoiule antud esemed: Aktiga nr 3.2-1/18028-1 üle antud: Pakend 24- 1 metallist ese/ kuul Pakend 1M- 1 padrunikest Pakend 22L- 5 kuuli ja kuuli tükid Pakend 5V- kuuli tükid Pakend 1V- kuuli tükid Pakend 2V- kuuli tükid Pakend 4V- kuuli tükid Pakend 1Kiirabi- kuulitükk Pakend 1Mitsubishi- 1 kuul Pakend 37- 1 kuul Pakend 6VR- kuuli tükid Pakend 6ÜH- kuuli tükid Pakend 1x- 2 plastikkonteinerit kuuli tükkidega Pakend 1L-21L- igas pakendis 1 padrunikest Pakend 1-23 ja 25-33- igas pakendis 1 padrunikest Pakend 7S- kuuli tükid 07.06.2020 sündmuskoha vaatluse käigus leitud: Pakend 34- Mobiiltelefon IPhone ja sim kaart. Telefonil 5 läbivat auku Pakend 35- DNA-proov, verekahtlane määrdumine teepinnalt Pakend 36- DNA-proov, verekahtlane määrdumine teepinnalt Pakend 39.1- DNA-proov, verekahtlane määrdumine x sõiduautolt Pakend 39.2- DNA-proov, verekahtlane määrdumine x sõiduautolt Pakend 39.3- DNA-proov, verekahtlane määrdumine x sõiduautolt Pakend 39.4- DNA-proov, verekahtlane määrdumine x sõiduautolt Pakend 39.5- DNA-proov, verekahtlane määrdumine x sõiduautolt Pakend 39.6- DNA-proov, verekahtlane määrdumine x sõiduautolt Pakend 39.7- DNA-proov, verekahtlane määrdumine x sõiduautolt Pakend 39.8- DNA-proov, verekahtlane määrdumine x sõiduautolt Pakend 39.9- DNA-proov, verekahtlane määrdumine x sõiduautolt Pakend 39.10- DNA-proov, verekahtlane määrdumine x sõiduautolt Pakend 39.11- DNA-proov, verekahtlane määrdumine x sõiduautolt Pakend 39.12- DNA-proov, verekahtlane määrdumine x sõiduautolt Pakend 39.13- DNA-proov, verekahtlane määrdumine x sõiduautolt Pakend 39.14- DNA-proov, verekahtlane määrdumine x sõiduautolt Pakend 39.15- DNA-proov, verekahtlane määrdumine x sõiduautolt Pakend 39.16- DNA-proov, verekahtlane määrdumine x sõiduautolt Pakend 40- Mootorratturi kiiver Pakend 43- Esistange Pakend 44- Läbipaistvast plastikust ese Pakend 45- Läbipaistvast plastikust ese Pakend 39- Kiivrialune müts 5

(49)10.06.2020 asitõendi vaatlus x, reg x ära võetud: Pakend 1S- 3 ravimitopsi, 2 tühja, ühes x Pakend 2S- 5S- DNA proovid auto linkidelt Kohtuarstliku lahangu käigus edastatud järgmised esemed: Pakend 1ÜH- Ü. H. riided-sokid, aluspüksid, rinnahoidja Pakend 2ÜH- Ü. H. riided-lühikeste käistega t-särk Pakend 3ÜH- Ü. H. riided-dressipüksid Pakend 4ÜH- Ü. H. riided-dressipluus Pakend 5ÜH- Ü. H. riided- pikkade käistega pluus Pakend 1VR- V. R. riided-musta värvi t-särk Pakend 2VR- V. R. riided- musta värvi sokid Pakend 3VR- V. R. riided-aluspüksid Pakend 6VR- V. R. riided- tagi Pakend 7VR- V. R. seljakott Pakend 2MT- Mikk Tarraste kätelt lasujäägiproovid Pakend 40.2- Lasujäägiproovid V. R. kiivrilt Pakend 38- Lasujäägiproovid V. R. põselt Pakend 5R.1- Lasujäägiproovid V. R. pükstelt Pakend 2x- Haigla poolt üle antud riided Menetluskulud. Arvata käesoleva kriminaalmenetluse menetluskuludeks:

§ 175

lg 1 p 1 kannatanu esindaja vandeadvokaat Ants Nõmmiku kulu 982,80 eurot;

§ 175lg 1 p 2 alusel tunnistaja J.

L. kohtusse ilmumise kulu 74,79 eurot, tunnistaja K. T. kohtusse ilmumise kulu 19.01 eurot, kannatanu R. L. kohtusse ilmumise kulu 172,79 eurot, tunnistaja J. P. kohtusse ilmumise kulu 76,35 eurot, tunnistaja P. V. kohtusse ilmumise kulu 24,40 eurot, tunnistaja L. P. kohtusse ilmumise kulu 19,93 eurot, tunnistaja M. M. kohtusse ilmumise kulu 35,70 eurot, tunnistaja J. E. kohtusse ilmumise kulu 116,79 eurot, tunnistaja M. L. kohtusse ilmumise kulu 266 eurot, kõik kokku 805,79 eurot;

§ 175

lg 1 p 3 järgi ekspertiisitasud summas 12 279 eurot;

§ 175

lg 1 p 3 järgi joobe tuvastamise kulu 52 eurot;

§ 175

lg 1 p 4 järgi määratud kaitsja vandeadvokaat Rünno Roosmaa tasu summas 7625,52 eurot;

§ 175

lg 1 p 6 järgi asitõenditega seotud kulu 785,28 eurot;

§ 175lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 1 järgi sundraha 1460 eurot.

Kokku on menetluskulude summaks 23 990,39 eurot. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE502200221014193355 Swedbank AS-is või a/a nr: EE401700017002872300 Luminor Bank, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber 99921700021291. Selgituseks märkida: menetluskulud, isiku nimi, kriminaalasja number. Riigi kasuks välja mõistetud summa tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumise hetkest. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 6

(49)Kohtuotsus saata selle jõustumise järgselt Politsei- ja Piirivalveametile, Tartu Maakohtu Kinnistusosakonnale ja Tallinna Linnavalitsusele. Edasikaebamise kord Apellatsioonõiguse kasutamise soovist teatada Pärnu Maakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi

15. peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 15 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Pärnu Maakohtule. Tähtaegselt apellatsioonteate laekumise korral motiveeritud kohtuotsuse avaldamine: 11.06.2021.a Pärnu kohtumaja kantselei kaudu. Asjaolud ja menetluse käik Mikk Tarrastet süüdistatakse KarS § 114 lg 1 p 2, 3, 6 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et tema, olles saanud Kaitseliitlasena väljaõppe, mis hõlmas ruumides ja avatud alades liikumise taktikat ning relvade kasutamist ja omades lisaks relvade käsitsemise oskusi seoses relvaloa omamisega, ajavahemikul 06.06.2020 kell 21.42 kuni 07.06.2020 kell 00:36 Pärnu maakonnas Lääneranna vallas Tuudi- Raudtee teel, kasutades kahte tulirelvavintraudset püssi Vepr-1-V TK0907 ja vintraudset püstolit Jericho -941-F 101649, tappis kaks inimest, vigastas viit inimest ja ohustas oma tegevusega määramata arv isikute elusid ning tervist, aga samuti tekitas varalist kahju. Nimelt, Mikk Tarraste põhjustas 06.06.2020 umbes kella 21.40 paiku Pärnu maakonnas Lääneranna vallas Alaküla tee 22 asuva Lihula Olerexi tankla parkimisalal liiklusõnnetuse tema kasutuses oleva sõiduautoga x, reg.nr x, sõites vastu kahte sõiduautot x reg.nr x ja x reg.nr x, millega põhjustas varalise kahju ning seejärel sõitis vastu Olerexi tankla seina, millega tekitas samuti varalise kahju. Mikk Tarraste, saades aru enda poolt toimepandud Liiklusseaduse (LS) rikkumistest ja tagajärgedest, ei teatanud tema poolt põhjustatud liiklusõnnetusest ning põgenes sündmuskohalt, millise käitumisega rikkus LS sätteid ja millised teod on kvalifitseeritavad LS § 223 lg 1, 236 lg 1, 237 lg 1 rikkumistena. Samuti ajendas Mikk Tarrastet sündmuskohalt põgenema asjaolu, et ta hoidis ja transportis samal ajal sõidukis talle kuuluvad tulirelvi- Jericho -941-F 101649, Vepr-1-V TK0907 ning Walther –PPQ PP020417 ning laskemoona relvade jaoks, rikkudes Relvaseaduse (RelvS) § 89 1 sätteid, milline on kvalifitseeritav RelvS järgi väärteona ja milliste tegude eest võib isiku relvaloa ja soetamisloa kehtivuse peatada või kehtetuks tunnistada. V. R., nähes Mikk Tarraste ohtlikku sõidustiili ja toimepandud liiklusrikkumisi, andis sellest teada hädaabinumbrile 112 ning korrakaitseorganite abistamise eesmärgil järgnes x reg.märgiga x sõiduautole x, mille roolis oli Mikk Tarraste. Mikk Tarraste liikus Lihula Olerexi tanklast Pärnu suunas, sõitis sõiduautoga x korduvalt teelt välja teepeenrale ja kraavi ning keeras maanteelt enne Tuudi-Raudtee teed asuvale taluhoovi viivale teele, kust omakorda keeras põllule, kust suundus põldu ületades Tuudi-Raudtee tee suunas. Tuudi-Raudtee teele jõudes keeras Mikk Tarraste paremale suunaga Tuudi poole, kus umbes 350 meetri kaugusel Pärnu-Lihula mnt ja Tuudi-Raudtee tee ristmikust sõitis autoga teelt välja, väljus autost ning tulistas temale kuuluvast tulirelvast Jericho-941-F 101649 (väljastatud relvaluba 15.10.2018 RL795625) eelpool nimetatud süütegude varjamise ja põgenemise eesmärgil, kavatsusega talle järgnenud inimene tappa, V. R. suunas vähemalt kolm lasku. Esimene lask tabas V. R. jalas olnud pükste kangast põlvekõrgusel, kuid ei vigastanud V. R.. Teine lask tabas V. R. peapiirkonda, sisenemisavaga vasakul pool kukla piirkonnas juustega kaetud peanahal ja väljumisavaga ülahuulel keha keskjoonest veidi paremal ning sellest lasust kukkus V. R. teepeenrale selili. Seejärel läks Mikk Tarraste maas lamava V. R. juurde ning tulistas lähedalt, lähemalt kui 1,5 meetrit, tabades V. R. pea piirkonda, sisenemisavaga vasakul pool näol põse piirkonnas ja 7

(49)väljumisavaga kiiru piirkonnas juustega kaetud peanahal ning võõrkehade peetumisega paremal pool kukla piirkonnas kõõlustanus. V. R. suri saadud vigastustesse 06.06.2020 sündmuskohal. Tema surma põhjuseks on pead läbivad kaks laskevigastust tulistamisest tulirelvast pihtamislaengutega. Mikk Tarraste tekitas tahtlikult V. R. järgmised vigastused: pea läbiv laskevigastus koos pihtamislaengu sisenemisavaga vasakul pool kukla piirkonnas juustega kaetud peanahal ja väljumisavaga ülahuulel keha keskjoonest veidi paremal näo- ja koljuluude killunenud murdudega, koljupõhimikuluude murdudega eesmises-, keskmises- ja tagumises koljuaugus, kõvakelme rebenditega, metallilise võõrkeha peetumisega lülisamba
  1. kaelalüli lülikehas ning
  2. kaelalüli murd, kõri ja neelu piirkonna pehmete kudede rebendid ja verevalumid neelu limaskestal, ülalõualuu killuline murd, limaskestaalused verevalumid suuesikus põrutus-rebimishaavaga juustega kaetud peanahal ja näol ning pea läbiv laskevigastus pihtamislaengu sisenemisavaga vasakul pool näol põse piirkonnas ja väljumisavaga kiiru piirkonnas juustega kaetud peanahal ning võõrkehade peetumisega paremal pool kukla piirkonnas kõõlustanus juustega kaetud peanahal näo- ja koljuluude killunenud murdudega, kõvakelme rebenditega, mõlema suurajupoolkera osalise lömastusega, põrutus-rebimishaavaga näol ja juustega kaetud peanahal, nahaaluse verevalumiga vasaku silma alalaul ja parema silma ülalaul. Seejärel, menetlusega täpsemalt tuvastamata ajal, vahetas Mikk Tarraste püstoli Jericho vintraudse püssi Vepr-1-V TK0907 (väljastatud relvaluba 15.10.2019 DL50005171) vastu ning suunas relva samal Tuudi-Raudtee teel olnud kahe sõiduauto: x reg.nr x ja tema taga oleva sõiduauto x reg.nr x suunas ning tulistas korduvalt, eeluurimisega täpselt tuvastamata arv kordi tagurdavate sõidukite suunas, eesmärgiga tabada sõiduautodes olnud isikuid. Tulistamise ajal viibis sõidukis x reg.nr x kokku 7 isikut, kes olid eelnevalt V. R. kokku leppinud, et lähevad korrakaitseorganite abistamise eesmärgil x liiklusõnnetuse põhjustanud ning sündmuskohalt lahkunud juhti kinni pidama. Sõidukis viibisid täiskasvanud R. L. (juht), R. K. (kõrvalistuja) ning tagaistujad K. T., R. T., K. V., J. L. ning 7-aastane laps L. L., kellele auto suunas tulistamine oli ohuks nii nende eludele kui ka tervisele ja tekitas hirmu ning varalist kahju. Tagumises sõidukis x reg.nr x viibisid tulistamise ajal 2 isikut: S. K. (juht) ja K. K. (kõrvalistuja), kellele nende auto suunas tulistamine oli ohuks nii nende eludele kui ka tervisele ja tekitas hirmu. Sõidukid tagurdasid mööda Tuudi-Raudtee teed kuni Pärnu-Lihula maantee ja Tuudi-Raudtee tee ristmikuni, seiskusid hetkeks, kuid Mikk Tarraste jätkas nende suunas tulistamist. Sõidukid ületasid maantee ja liikusid mööda Piiri tänavat Lihula suunas ning seiskusid Piiri 10 asuva Lääne-Eesti Päästekeskuse Läänemaa päästeosakonna Lihula Päästekomando hoone juures, samal ajal Mikk Tarraste jätkas nende suunas tulistamist, tabades ka Päästekomando hoone seina. Mikk Tarraste tulistas antud isikute suunas, üle tihedalt sõidetava riigimaantee, eeluurimisega täpselt tuvastamata arv kordi, pannes sellega toime kuriteo üldohtlikul viisil, kujutades ohtu elule ja tervisele otseselt nii sõiduautodes olnud isikutele kui ka varale, tabades talle lähemal olevat sõidukit Mitsubishi esistanget, registreerimismärgist umbes 10 cm kõrgusele ning sisenev kuul vigastas sõiduauto radiaatorit ning akut (sõidukile tekitatud vigastuste remonditasu summas 754,99 eurot) ja määramata arv inimeste elule ja tervisele, kes samal ajal riigimaanteel liigeldes oleks võinud juhuslikust kuulist tabamuse saada. Järgnevalt liikus Mikk Tarraste, menetlusega täpselt tuvastamata ajal, jalgsi mööda Tuudi- Raudtee teed Tuudi suunas umbes 611 meetrit ning tulistas endaga kaasas olevast tulirelvast Vepr-1-V TK0907 eeluurimisega täpselt tuvastamata objekti suunas eeluurimisega täpselt tuvastamata arv kordi, kuid vähemalt kolm korda ning seejärel liikus edasi umbes 217 meetrit, kasutades loodulikku varjet, tulistas Mikk Tarraste kavatsetult mööda Tuudi-Raudtee teed Lihula suunas juhuslikult liikunud sõiduauto x reg.nr x pihta nii sõiduki esiosasse, juhipoolsesse külge kui sõiduki tagaosasse eeluurimisega täpselt tuvastamata arv kordi, kuid vähemalt viisteist kuuli, eesmärgiga tappa sõiduautos viibinud inimesi, millega seadis otseselt reaalsesse ohtu kõik autos viibinud viie isiku elu ja tervise. Kuulid tabasid autos olevaid inimesi- Ü. H., R. H. ning 5-aastast R. R. K. ning 3aastast R. R. K., 9-aastasel E. K. ei saanud vigastusi, kuid nägi pealt tulistamist, tal tekkis hirm ning tekkis raske tagajärjena äge stressreaktsioon. 8
(49)Kõrvalistuja Ü. H., kes enda kehaga kaitses tagaistmel istuvaid lapsi, suri saadud kehavigastuste tagajärjel sündmuskohal. Ü. H. surma põhjustas paremasse rinnaõõnde tungiv laskevigastus tulirelvast pihtamislaengu sisenemisavaga paremal pool rindkere ülaosas ja võõrkehade peetumisega paremal pool seljas nahaaluskoes ja lihastes koos parema kopsu purustuse, südamepauna vigastuse, verisüdamepauna ja killuliste roidemurdudega. Mikk Tarraste, kasutades tulirelva, tekitas Ü. H. tahtlikult järgmised kehavigastused: põrutus-rebimishaav (laskehaav) paremal pool rindkere ülaosas koos naha ja pehmete kudede defektiga, verevalumitega rinnalihastes, I kuni III roide killuline purustus, rinnakelme rebendid rinnaku kõrvaljoonel, parema kopsu ülasagara purustus koos metallilise võõrkeha peetumisega kopsus, verevalum keskseinandis, südamepauna rebend koos metalliliste võõrkehade peetumisega südamepauna ülaosas, verisüdamepaun, traumaatiline parempoolne verirind, parempoolse V roide killuline murd abaluujoonel koos rinnakelmerebendiga ja metalliliste võõrkehade peetumisega paremal pool seljal abaluujoonel nahaaluses pehmes koes; nahka ja nahaaluskude läbivad laskehaavad rindkere eespinnal, laskehaav paremal pool kaela külgpinnal, parema õlaliigese eesmisel pinnal ja õlavarre ülemises ning keskmises kolmandikus, vasakul pool kiiru-oimupiirkonnas juustega kaetud peanahal, vasakul pool näol oimu piirkonnas, vasakul kõrvalestal, vasaku õlavöötme pealmisel pinnal, vasaku labakäe seljal; laskehaav vasaku reie ülemises kolmandikus väliskülje ja parema reie alumises kolmandikus eesmisel pinnal. Lisaks sedastatud radioloogilisel uuringul hulgaliselt väikeseid metallitihedusega võõrkehi rindkere ja ülajäsemete ning pea ja kaela piirkonna nahaaluskoes, rindkereõõnes, paremas kopsus, keskseinandis; kaks suuremat metallitihedusega võõrkeha paremal pool seljalihastes ja nahaaluskoes. Sõidukit juhtinud R. H. tekitas Mikk Tarraste tahtlikult järgnevad kehavigastused: laskehaavad koos metallilise tihedusega võõrkehade peetumisega vasaku kiiru piirkonnas koos kõõlustanualuse verevalumiga ning lokaalne kõvakelmealune verevalum ja traumaatiline ämblikuvõrkkelmealune verevalum vasakul otsmiku-oimu-kiirupiirkonnas, laskehaavad koos metallilise tihedusega võõrkehade peetumisega näos ja kuklapiirkonnas, kaela tagaosas nahaaluskoes ja kaelalihastes, vasakul labakäel, ulatuslik laskehaav parema sääre tagumisel siseküljel koos sääre tagumise grupi lihaste vigastusega ja laskehaavad koos metallilise tihedusega võõrkehade peetumisega paremal säärel, laskehaav paremal rangluu ülaserva kõrgusel koos metallilise tihedusega võõrkeha peetumisega trapetslihases. R. H. tekitati süüdistatava poolt teiste hulgas vigastus, mis kestab rohkem kui 4 nädalat ja vähem kui 4 kuud. Laskmise hetkel juhi taga istunud R. R. K. tekitas Mikk Tarraste tahtlikult järgnevad vigastused: kõhuõõnde tungiv laskevigastus laskehaavaga paremal pool kehatüvel roidekaare alaosa ja kõhu külgseinas, maksa parema sagara ja parema neeru vigastusega ning metallilise võõrkeha peetumisega maksas, verikõht, nahamarrastused paremal õlavarrel, laskehaavad metallilise tihedusega võõrkehade peetumisega nahaaluses koes selja piirkonnas, parema roidekaare alaosa kõrgusel ja kõhu külgseinas nahaaluses koes ja lihaste vahel paremal pool, parema õlavarre ülaosas selgmistes pehmetes kudedes, vasakul pool seljal seljalihastes 1. roide ja 5. roide kõrgusel, vasaku rangluu kohal pehmetes kudedes, vasakul pool rindkerel vahetult 1. roide ees, paremal otsmiku ja kiiru piirkonnas suunaga tagantpoolt ette. Kõhuõõnde tungiv laskevigastus laskehaavaga paremal pool kehatüvel roidekaare alaosa ja kõhu külgseinas koos maksa parema sagara ja parema neeru vigastusega on eluohtlik ning ilma arstiabita oleks laps surnud. R. R. K., kes istus laskmise hetkel tagaistmel keskmisel kohal, tekitas Mikk Tarraste tahtlikult järgnevad vigastused: vasaku õlavarre laskevigastus koos vasaku õlavarreluu lahtise hulgikillunenud lähimise otsa murru ja laskehaavaga (suunaga tagant ette) vasaku õlaliigese tagumisel pinnal, laskehaavad koos võõrkehade peetumisega vasakul pool rindkere pehmetes kudedes, laskehaavad kaelal ja pea piirkonnas, vasakpoolse suure rinnalihase rebend, vasak kopsu ülasagara põrutus, massiivne nahaalune verevalum vasakul pool rindkerel ja vasaku õlaliigese 9
(49)piirkonnas. Vasaku õlavarreluu lahtine hulgikillunenud lähimise otsa murd on eluohtlik ning ilma arstiabita oleks võinud laps surra. Sõidukis, kõrvalistuja istme taga istmel istunud 9-aastase E. K. elu oli otseselt ohus, kuigi kuulitabamusi ja laskevigastusi ta ei saanud, samas tekkis tal üleelatust äge stressreaktsioon. Alaealine E. K. nägi pealt vanaema surnuks tulistamist, tema kõrval istunud vendade ja roolis istunud vanaisa tulistamist, mille läbielamine tekitas lapsele raske tagajärjena ägeda stressireaktsiooni ning sellest tulenevalt emotsionaalseid üleelamisi ja hirmu ka sündmusele järgneval ajal. Järgnevalt tulistas Mikk Tarraste tahtlikult tulirelvast Vepr-1-V TK0907, millele paigaldas sündmuskohal, täpselt tuvastamata ajal, optilise sihiku (kuni 4 kordse suurendusega), korduvalt mootorratturi tapmise sündmuskohale saabunud politseiametnike, kiirabitöötajate, sõiduautoga x sinna kohale jõudnud R. H., Ü. H., R. R. K., E. K. ja R. R. K. ning sündmuskohale jõudnud kannatanute lähedaste suunas eeluurimisega täpselt tuvastamata arv kordi, seades otseselt reaalselt ohtu kohapeal viibinud kolmandate isikute elu ja tervise ning raskendas kannatanute abistamist. Nii kannatanute kui ka nende abistajate elu ja tervise kaitseks tuli kiirabibrigaadil sündmuskohalt lahkuda, millega omakorda oli raskendatud kannatanute elu päästmine. Järgnevalt, täpselt tuvastamata ajal, liikus Mikk Tarraste mööda Tuudi-Raudtee teed Tuudi suunas mootorratturi tapmiskohast umbes 3,7 km kaugusel asuva Tuudi Raudteejaama hoone juurde, kus tema 06.06.2020 kell 23.40 paiku, eeluurimisega täpselt tuvastamata kellaajal, Pärnu maakonnas Lääneranna vallas Tuudi külas Tuudi- Raudtee teel, hoone juures muruplatsil märkas Tuudi-Raudtee tee ja Tuudi-Risti maantee ristmikul seisvat politseisõidukit ning helkurvestidega politseiametnikke ning oma eelnevate süütegude varjamise ja sündmuskohalt põgenemise eesmärgil, kavatsetult tulistas tulirelvast sündmusele reageerinud Haapsalu politseijaoskonna politseiametnike R. S. ja J. P. suunas eesmärgiga politseiametnikke tabada. Üks kuul tabas patrullpolitseinik R. S. peas olevat kiivrit, mille tagajärjel tuvastati R. S. hilisemalt haiglas ajuvapustus ning kaelalihaste venitus. Seejärel, oma eelnevate süütegude varjamise ja sündmuskohalt põgenemise eesmärgil, tulistas Mikk Tarraste korduvalt, eeluurimisega täpselt tuvastamata arv kordi, kuid vähemalt üheksateist kuuli Tuudi-Raudtee tee ja Tuudi- Risti maantee ristmikule jõudnud teiste politseiametnike suunas, tabades nii politseisõidukit z, reg nr z kui ka ristmiku tähistavaid liikluskorraldusvahendeid, seades otseselt reaalsesse ohtu politseiametnike elu ja tervise. Mikk Tarraste, omades oskusi käsitseda relvi ja olles saanud vastava väljaõppe, teadis, et relvade kasutamine relvastamata isikute suhtes neile ootamatus ja ettearvamatus olukorras võib põhjustada inimesele raskeid ja ka surmavaid vigastusi, soovis neid tagajärgi, tema poolt tulirelvade kasutamine oli eesmärgipärased käitumisaktid, st ta pani need toime kavatsetusega. Kahe inimese tapmise ja vähemalt viie inimese tapmiskatsega, kellest kahele Mikk Tarraste tekitas eluohtlikke tervisekahjustusi, kolmele kergemaid vigastusi ja seades ohtu enda üldohtlikul viisil käitumisega kõikide erinevatel sündmuskohtadel viibinud inimeste elu ja tervise, sai Mikk Tarraste aru, et ta võib põhjustada mistahes raskusega tagajärgi, sh surma, kuid tema käitumisest ja tegudest nähtuvalt oli tal võimaliku tagajärje saabumisest ükskõik, ta ei teinud midagi, et tagajärgi ära hoida. Oma sellise käitumisega pani Mikk Tarraste kavatsetult toime KarS § 114 lg 1 p 2, 3, 6 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o tapmise kahe või enama isiku suhtes, mis on toime pandud üldohtlikul viisil ja teise süüteo varjamise eesmärgil. Samuti süüdistatakse Mikk Tarrastet KarS § 418 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et tema käitles – omas, hoidis ja osaliselt laadis ümber – ebaseaduslikult laskemoona, ja nimelt 10
(49)- x x x eeluurimisega täpselt tuvastamata ajast alates, kuid vähemalt kuni 07.06.2020 ebaseaduslikult laskemoona - 183 tulirelva laskemoona hulka kuuluvat 7,62x25 mm kaliibrilist püstolipadrunit ning 24 tulirelva laskemoona hulka kuuluvat .303 British kaliibrilist vintpüssipadrunit. - x x x eeluurimisega täpselt tuvastamata ajast alates, kuid vähemalt kuni 07.06.2020 ebaseaduslikult laskemoona - 40 tulirelva laskemoona hulka kuuluvat 7,62x25 mm kaliibrilist püstolipadrunit; Mikk Tarraste rikkus Relvaseaduse § 45 lg 1 nõudeid, mille kohaselt võib relva või laskemoona hoida isik, kellel on relvaluba või tegevusluba relvade või laskemoona valmistamiseks, müügiks, parandamiseks, ümbertegemiseks või hoidmiseks teenusena. Mikk Tarrastel puudus antud laskemoona omamiseks ja ümber laadimiseks luba. Sellise tahtliku käitumisega pani Mikk Tarraste toime KarS § 418 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o laskemoona ebaseadusliku käitlemise. Menetlusosaliste põhjendused maakohtus Mikk Tarraste tunnistab end KarS § 114 lg 1 p 2, 3 ja KarS § 418 lg 1 alusel kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises süüdi. Mikk Tarraste ei tunnista end süüdi KarS § 114 lg 1 p 6 järgi, ehk tapmise toimepanemises teise süüteo varjamise eesmärgil. Kaitsja toetab süüdistatava seisukohti. Prokurör leiab, et süüdistatava süü on kuritegude puhul täies ulatuses tõendamist leidnud. Prokurör taotleb kohtult Mikk Tarraste süüditunnistamist KarS § 114 lg 1 p 2, 3, 6 ja KarS § 418 lg 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemise eest. Maakohtu seisukoht
  1. Kohus leiab alljärgneva tõendite ülevaate ja analüüsi pinnalt, et süüdistatava süü talle süüks pandud kuritegude toimepanemises on leidnud tõendamist. KarS § 114 lg 1 p 2, 3, 6 järgi kvalifitseeritavad süüteod:
  2. Mõrv on tapmise raskem koosseis, selle järgi subsumeeritakse tapmine juhul, kui esinevad üks või mitu KarS § 114 lg 1 p-des loetletud asjaolu ning puuduvad KarS § 115 ja § 116 tunnused. Tapmisega rünnatav õigushüve on inimese elu ja tagajärjeks on teise inimese surm. Tapmise subjektiivne külg on tahtlus, mis peab esinema kõigi objektiivsete tunnuste – surmav tegu, surm ja nendevaheline kausaalseos – suhtes. Antud juhul süüdistatakse Mikk Tarrastet mõrva toimepanemises üldohtlikul viisil, kahe inimese suhtes ning teise süüteo varjamise eesmärgil.
  3. Süüdistatav Mikk Tarraste 05.04.2021 kohtus antud ütluste kohaselt (ütlused alates protokolli lk 6) 06.06.2020 päeval tarbis alkoholi ja suhtles M. L. hanke teemadel, pikalt ka küsimuses, et peab minema esmaspäeval ühte x asendama, aga samuti teemal, et tehakse sauna ja süüdistatav kaalutles, kas minna tema juurde sauna või mitte. Süüdistatav magas enda sõnul päeval 2-3 tundi, tarbis vaheldumisi nii alkoholi kui ka rohtusid ja õhtul kella poole 10 aeg hakkas minema Olerexi tankla poole, esialgu küll otsusega minna sauna M. L. juurde, aga siis ikkagi tundis, et on joobes ja mõtles hoopis minna ostma tomatimahla ning minna maakoju tagasi, et teha Bloody Mary kokteili. Seda ta mõtles sõites tee peal. Veel arutles süüdistatav endamisi, kas minna Konsumisse või Olerexi, jäi ristmikul pööramisega hiljaks, pidurdas, auto ei kuulanud sõna ja ta sõitis üle ohutussaarte tanklasse. Süüdistatav ei märganud, et sõitis vastu liiklusmärke, märkas vaid, et auto hüppas ja esiklaasi tekkis mõra. Seda, et süüdistatav oleks ramminud teisi autosid ja tankla seina, ta kas ei mäletanud või ei märganud. Auto lihtsalt hüppas kõvasti. Süüdistatav adus, et on tekkinud jama, seisis mõne minuti ja lahkus sündmuskohalt, kuna tahtis relvad koju viia põhjusel, et ta oli alkoholijoobes. Kui oleks kohe politsei kutsunud, siis oleks 11
(49)tekkinud küsimus, et miks ta on alkoholijoobes ja relvad on autos. Tahtis relvad koju viia ja siis politseid teavitada, et on avarii toime pannud. Ära sõites auto kaldus korduvalt kraavi, ei kuuletunud roolile, süüdistatav sõitis mööda rohumaad ja mööda teed, kuni jõudis Tuudi-Raudtee teeni ja kaldus kraavi. Mikk Tarraste oli veel autos, tegi ukse lahti ja ootamatult seisis tema juures keegi mees mootorrattal ja karjus „Seis! Tulistan!“ Süüdistatav lasi ukse kinni ja hakkas kohe otsima püstolit, ta ei saanud kuidagi veenduda, kas see mees ka tulistab või ei tulista. Võttis püstoli, vinnastas, lükkas parema jala põlvega ukse lahti, tõstis relva ja tulistas, 2x2 lasku kiiresti. Mootorratturi käsi süüdistatav ei näinud ja mootorrattur oli temast tagapool, tajus, et kuskil 20-25 meetri kaugusel, kuid hiljem kohapeal (sündmuskohal käies) sai aru, et tegelikult oli olnud inimene kuskil 5m kaugusel. Prokuröri küsimustele vastates on süüdistatav siiski möönnud, et nägi mootorratturit juba varem, juba siis, kui viimane veel Pärnu-Lihula maanteel, nägi teda keeramas maantee pealt teele. Tulistamise hetkeks oli jõudnud mootorrattur juba mootorratta seljast maha tulla ja oli selle taga ning kui Tarraste tema suunas tulistas, ta vajus kokku. Püstoli haaras reflektoorselt ja tulistas, kuna tundis tõsist ohtu enda elule. Tulistas rindkere suunas. Olgugi, et relva ei näinud, hindas ohtu enda elule. Tulistamine oli automatiseeritud tegevus, refleks, ohuhinnang ja tegutsemine vähemaga, kui mõned sekundid. Peale tulistamist oli ainus, millele süüdistatav mõtles, et kui politsei sündmuskohale jõuab, et kuidas vältida siis kinnipidamisel ise surma saamist. Seejärel tuli autost välja, võttis autost enda asjad ja relvad ja hakkas maakodu poole kõndima. Kuna süüdistatav oli veendunud, et mootorrattur on surnud, siis puudus ka mõte teda vaatama minna. Seejärel süüdistatav hakkas kõndima maakodu poole, ehk nagu ise istungil väljendas, mõtles kogu aeg, et kuidagi tuleb neid sündmusi deeskaleerida, et tema ei saaks tulevahetuses surma. Oli kõndinud nii 10-15 minutit, nägi tagasi vaadates, et mootorratturi tulistamise kohas vilkureid ja tulistati, kus suunas polnud aru saada, aga tulistati ja sellest oli süüdistatav veel rohkem hirmunud, sest ta mõtles, et ikka alguses tullakse ja rahulikult lähenetakse, aga kohe tulistati ja võimalik, et ta võis ka üle peade vastu tulistada ning kohe lähenes ka temale suurel kiirusel vastassuunast paremalt poolt Tuudi poolt auto. Autol oli täistuled peal ning kuna vasakult poolt tulistati, siis arvas Mikk Tarraste, et teda nüüd rünnatakse ja tahetakse maha lasta. Võttis poolautomaatse vintpüssi ja sihtis selle läheneva auto suunas kahe esitule vahele ning tulistas. Sihtis mootorit, et auto jääks seisma, et ta saaks põllu peale joosta ja leida võimaluse, kuidas eemalduda ning leida sobivat kohta, et alla anda. Autosse ei näinud ja autot hakkas tulistama kuskil siis, kui auto oli 50m kaugusel ja ilmselt lasi ka siis, kui auto möödus ja ka tagant ning siis alles sai aru, et tegemist on tsiviilautoga. Tagatuled olid väljaulatuvad ja siis veel mõtles, et politseil on ka eri värvides sõidukid, aga see tundus hästi vanaaegne auto olevat, sai aru, et auto ei olnud seotud sündmusega ja et auto ei rünnanud teda. Siis jalutas edasi ja järgmisena tulistas alles siis, kui oli jõudnud Tuudi raudteejaama hoone juurde ning mingil hetkel kuulis, et saabus mingi sõiduk, sai aru, et tegemist on bussiga ja politseinikega, täpsemalt 2 politseinikuga, otsustas üle peade tulistada, et ise selle varjus üle tee joosta. Tulistas, aga ikka kartis üle tee minna ning istus ja ootas, kuni kostsid uuesti auto hääled ning ta sai aru, et eriüksus saabus. Soovis uuesti üle tee minna ja tulistas jälle, nüüd siis juba eriüksuslaste suunas. Aga nemad tulistasid vastu ja siis ei olnud enam mõeldavgi üle tee minna – ellujäämise nimel andis Mikk Tarraste end üles. 4. Süüdistuse põhjal 06.06.2020 kella 21.42.11 ajal läheneb Mikk Tarraste poolt juhitav sõiduauto x reg märgiga x Pärnumaal Lääneranna vallas asuvale Olerexi tankla teenindusjaamale, sõidab üle Pärnu-Lihula mnt ja Risti-Virtsu mnt ristmiku eraldava eraldusriba suunaga tankla suunas, sõidab üle mururiba, kõrvalistujapoolne külg ja kõrvalistujapoolne esiosa saavad kokkupõrkes reklaamtahvli kinnituspostiga kahjustada ning sõiduk liigub edasi tankla suunas ja sõidab tankla terrassiala ette parkinud kahe sõiduauto x vastu, kahjustades mõlema sõiduki tagaosa. Seejärel sõiduk liigub edasi tankla taha, sõidab mururibale tankla taga ning kell 21.42.33 keerab sõidukijuht sõiduki tankla Lihulapoolsele küljele ning sõiduk keerab suure kaarega vastu tankla seina. Mikk Tarraste otsustab sündmuskohalt lahkuda. Kell 21.42.43 suundub sõiduk seina juurest teise RistiVirtsu mnt tankla väljapääsu poole, kell 21.42.51 juba suundub üle Pärnu-Lihula maantee ja 12
(49)maandub Pärnu-Lihula maantee parempoolsele kraavipervele, kust proovib siis välja saada edasitagasi liikumisega ning põgenebki sündmuskohalt.
  1. Kaitsja leiab kaitsekõnes, et kuna viidatud kahe sõiduauto x omanikud ja Olerexi tankla ei figureeri menetluses kannatanute või tsiviilhagejatena, samuti põhjusel, et kaitsja ei leidnud 14.08.2020 sündmustiku olustikuga seostamise menetlustoimingu käigus tanklal vigastusi, ei ole vastavad kahjusid, millele prokurör viitab, järelikult reaalselt olemas. Kohus selgitab, et juhul kui kuriteokooseisu eesmärk, so põhjus, miks koosseisus kirjeldatud tegu on karistatavaks tunnistatud, ei hõlma isikul tekkinud kahju ärahoidmist, puudub ka alus isikut selle kuriteokoosseisu järgi toimuvas kriminaalmenetluses kannatanuks lugeda (vt Riigikohtu lahend nr 3-1-1-97-10 p 19). Näiteks on KarS § 422 järgi toimuvas kriminaalmenetluses kannatanuks isik, kes sai süüdistatava poolt liiklusnõuete rikkumise tõttu raske tervisekahjustuse, mitte aga isik, kes kandis sama liiklusõnnetuse tagajärjel üksnes varakahju. Kuna kirjeldatud Olerexi tanklas toimunu näol on tegemist käesolevas asjas arutatavate eluvastaste süütegude toimepanemisele vahetult eelnenud sündmustega, on kohtu hinnangul mõistetav, miks Olerexi tanklas toimunu on prokuröri poolt süüdistuakti kirja pandud. Vahetult eelnenud ja järgnenud sündmused olulised, et aru saada süüdistuses kirjeldatud kuriteo kontekstist. Küll ei tähenda see eelviidatu põhjal, et vastava kahe x omanikud ja tankla saaksid olla käesolevas asjas automaatselt kannatanud. Arvestades, et nimetatud kannatanute kahju ei tulene antud kriminaalmenetluse aluseks olevate kuriteokoosseisudega kaitstavate õigushüvede rikkumisest, saavad vastavad isikud nõuda neile tekitatud kahju tsiviilkohtumenetluse korras. Kriminaalmenetlusõiguses kaitsja viidatud tsiviilhageja instituuti aga ei tunta ja tsiviilhagi esitamise õigus kriminaalmenetluses on üksnes kannatanul (vt Riigikohtu lahend nr 3-1-1-50-15). Seega kaitsja viidatud argumentidest ei saa järeldada, et Mikk Tarraste kahele sõiduautole x ja Olerexi tanklale 06.06.2020 otsa ei sõitnud ning varalist kahju vara omanikele ei tekitanud.
  2. Vastupidiselt kaitsja seisukohale varalise kahju puudumise kohta, tõendab selle tekitamist Olerexi tanklas Mikk Tarraste poolt käesoleva kohtuotsuse p 3 toodud viisil üldmemo PPA peadirektorile (kd 5 tl 182-193) ning peamiselt asitõendi 27.08.2020 vaatlusprotokoll, lisa CD-plaat, pakend 1CD (kd 1 77- 91), mille käigus on vaadeldud tõenduslikku tähtsust omavat Pärnumaal Lääneranna vallas Lihula Olerexi teenindusjaama videosalvestust 06.06.2020 ajavahemikul 21.41.54 kuni 21.43.41, millelt nähtub sõiduauto x reg märgiga x lähenemine tanklale, liiklusõnnetuse põhjustamine tankla territooriumil ja lahkumine sündmuskohalt. Kokku viibis Mikk Tarraste tankla territooriumil 40 sekundit. Tähtsust omavad samuti tõendina kohtutoimikusse esitatud liiklusõnnetuse skeemid ja osalejate andmed, millistest nähtuvad süüdistatava poolt avarii toimepanemise asjaolud, süütegude toimepanemise asjaolud 06.06.2020, tankla seina kahjustamine ja kahju tekitamine tankla juures pargitud sõidukitele ning sündmuskohalt lahkumine. Asitõendi vaatlusprotokolli juures olevatelt fotodelt on näha esiteks mootorrattur V. R. (kd 1 tl 7780), seejärel kuidas 06.06.2020 kell 21:42:17 kahele pargitud x läheneb Mikk Tarraste sõiduk (alates tl 79) ning x pargivad parkimisjoonte vahel. X möödudes on aga x parkimisjoonte vahelt viltuselt Mikk Tarraste sõiduki sõidusuunas välja lükatud ning Mikk Tarraste sõiduki kõrvalistujapoolne auto esimene nurk oluliselt enam kahjustatud kui x alles lähenedes ning rattakoobas oluliselt deformeerunud (kd 1 tl 81). Samal lehel on leitav ka foto, kuidas V. R. sündmust eemalt jälgib. Foto x avariilistest tagaosast on leitav kd 5 asuvast memost tl 192 ning kahjustatud ja mõlkis tankla seinast samal lehel (kd 5 tl 192). Kuidas Mikk Tarraste juhitav sõiduk suure kaarega tanklale seinale enne kokkupõrget läheneb, nähtub fotodelt asitõendi vaatlusprotokollist kd 1 tl
  3. Koopitest liiklusõnnetuse skeemidest ja osalejate andmetest (kd 1 tl 92-94), nähtuvad süüdistatava poolt avarii toimepanemise asjaolud, süütegude toimepanemise asjaolud 06.06.2020, tankla seina kahjustamine ja kahju tekitamine tankla juures pargitud sõidukitele ning sündmuskohalt lahkumine. Osalejateks 13
(49)x reg nr x, x reg nr x, x reg nr x ja Olerex AS tankla, mille hoone sein sai kahjustatud 1,45 cm ulatuses. Kui kaitsja tankla seinal asuvaid vigastusi 14.08.2020 enam ei märganud, olid need selleks ajaks aga ilmselt juba parandatud. Ühtegi põhjust kohtu hinnangul ei esine, miks vigastuste fikseerimise järgselt ei oleks tankla võinud vastavaid kohti mitme kuu vältel remontida lasta. Nagu viidatud, on vigastusetest on toimikus olemas ka foto. Varalise kahju tekitamist tanklas Mikk Tarraste poolt tõendab ka väljatrükk kuvatõmmistega V. R. grupivestlusest. Sõnumiside vestlusest nähtub, et 06.06.2020 kell 21.49 saadab V. R. grupivestlusesse sõnumi, et ajab Lihulas joodikut taga, viimane sõitis tanklas mitu autot sodiks. Sellele järgnes küsimus: „Said kätte?“ , „Ei“ vastab V. R.. Grupivestluse kohta on kohtuistungil andnud selgitavaid ütlusi tunnistaja T. T. (08.03.2021 kohtus antud ütluste kohaselt alates protokolli lk 12).
  1. Kohus nõustub prokuröriga ka selles, et tegelikult sai Mikk Tarraste juba sõites Olerexi tankla poole aru, et on alkoholijoobes ja sõita ei tohiks, aga jätkas ikkagi sõitu. Süüdistatav on tanklast põgenemisele, tulistama asumisele ja V. R. tapmisele eelnenut kirjeldanud, et magas nii 2-3 tundi, tarbis vaheldumisi nii alkoholi kui ka rohtusid ja õhtul kella poole 10 aeg hakkas minema Olerexi tankla poole, esialgu küll otsusega minna sauna M. L. poole, aga siis ikkagi tundis, et on joobes, ja mõtles hoopis minna ostma tomatimahla ning minna maakoju tagasi, et teha Bloody Maryt. Veel arutles süüdistatav, kas minna Konsumisse või Olerexi, jäi pööramisega hiljaks, pidurdas, auto ei kuulanud sõna ja ta sõitis üle ohutussaarte tanklasse. Vahemärkusena sedastab kohus, et indikaatorvahendi kasutamise protokollist 07.06.2020, joobeseisundi tuvastamise saatekirjast ja hinnangust isiku joobeseisundi olemasolu või puudumise kohta koos lisaga nähtub, et 07.06.2020 kell 03.38 oli Mikk Tarraste indikaatorvahendi näit 0,23mg/l, isikul esines silmade punetus, omamehelik käitumine, alkoholilõhn suust, muidu väga rahulik ja emotsioon puudub, samuti selgub, et isikult analüüsiks võetud uriinist leitud ained viitavad ravimitele, isikul esinevad 07.06.2020 kella 03.38 ajal narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamise tunnused, kuid joovet ei esine. Vaatamata sellele, et süüdistatav enda sõnul ei märganud, et sõitis vastu liiklusmärke, vastu kahte tankla territooriumil parkinud x ja Olerexi tanklat, see reaalselt nii oli (vt käesoleva otsuse p 4 ja 5). Süüdistatav on möönnud küll, et märkas vaid, et auto hüppas ja esiklaasi tekkis mõra ning sai aru, et on toime pannud liiklusõnnetuse. Samuti, et autoga edasi sõites ja tankla territooriumilt lahkudes kaldus auto korduvalt kraavi, ei kuuletunud roolile. Kohtu hinnanguna süüdistatava ütlustele sai süüdistatav aru enda poolt toimepandud LS rikkumistest ja tagajärgedest ning teades, et ta on alkoholijoobes ning transpordib enda autos tulirelvi (Jericho -941-F 101649, Vepr-1-V TK0907 ning Walther –PPQ PP020417) ja laskemoona (RelvS) § 89 1). Süüdistatav selgitas kohtuistungil, et seisis mõne minuti ja lahkus sündmuskohalt, kuna tahtis relvad koju viia ning miks ta tahtis viia, oli põhjus selles, et ta oli alkoholijoobes. Kui oleks kohe politsei kutsunud, siis oleks tekkinud küsimus, et miks ta on alkoholijoobes ja relvad on autos. Tahtis relvad koju viia ja siis politseid teavitada, et on avarii toime pannud. Kohtu järeldus ongi, et süüdistatav soovis tanklast kui liiklusõnnetuse sündmuskohalt lahkuda, et viia relvad koju ja vältida enda jaoks kahjulikke suuremaid tagajärgi (seda siis nii relvaloast kui ka juhiloast ilmajäämine).
  2. Nagu kohtuotsuse p 6 viidatud, nähtus tankla videosalvestuse lõigust seegi, et Mikk Tarraste tegevust jälgib mootorrattur V. R., kes annab õigusrikkujast Hädaabinumbrile 112 teada. Vt ka sideettevõtjalt andmete nõudmise luba 08.06.2020 ja sideettevõtjalt saadud andmete 09.06.2020 protokoll koos lisaga: CD-plaat, pakend 17CD, mille käigus on vaadeldud süüdistatava ja kannatanu 14
(49)V. R. kasutuses olnud abonentnumbrite suhtlusring, suhtlus ning info vahetamise viis, kestus ja aeg, samuti asitõendi 25.06.2020 vaatlusprotokoll, lisa CD-plaat, pakend 2CD, mille käigus on vaadeldud tõenduslikku tähtsust omavat Häirekeskuse lühinumbrile 112 tehtud 8 kõne, mis tehtud 06.06.2020 ajavahemikul 21.44 kuni 22.
  1. V. R. esimene kõne nr 112 toimub kell 21.44, kus tal palutakse võimalusel järgi sõita Mikk Tarrastele, mida V. R. ka teeb. V. R. selgitas häirekeskusele tehtud kõnes, et: „… ma kardan seda, et ta ei ole adekvaatne ja ma ei läheks teda sinna torkima“. Edasi küsib V. R. ikkagi, et: „Kas ma sõidan talle järgi?“ ja Häirekeskusest vastatakse järgmist: „Kui te saate talle järgi sõita, siis oleks veel kõige parem variant, et siis saate täpselt kirjeldada, kus ta on.“ Niisiis, märkas V. R. liiklusrikkujat, andis sellest Hädaabinumbrile 112 teada ning järgnes õigusrikkujale, jälgides viimase põgenemist sündmuskohalt, et anda infot kõnekeskusele.
  2. Mikk Tarraste ohtlikku sõidustiili ja liikluskäitumist märkavad teisedki liiklejad. Nii andis kohtus 08.03.2021 ütlusi tunnistaja R. K. (ütlused alates protokolli lk 15), kelle sõnade kohaselt märkas ta Lihula Olerexi tankla juures autot tagurpidi kraavis, auto esimene nurk oli katki. Tunnistaja mõtles abi minna andma ja peatus, aga kuna beebi karjus tagaistmel, siis ta siiski liikus edasi. Tunnistaja märkas ka mootorratturit, kes seisis auto taga ja rääkis telefoniga. Esmalt arvas tunnistaja, et selliselt kraavi sõitnud autojuht vajab abi, aga kui ta edasi sõites märkas, et auto kraavist välja ukerdab, sai ta aru, et asi ei ole õige. Isegi tavaline alkoholijoobes inimene ei tee nii. Ehk isegi kui inimene on purjus, siis ta tuleb avarii järgselt sõidukist välja ja vaatab, et mis tema autol viga on. Kraavis olnud auto sõitis edasi Pärnu poole. Tunnistaja hoiatas ka enda ema, kes sõitis samal ajal läheduses, et seisma ei tohi jääda, tegu võib olla ebastabiilse inimesega või on tal narkootikumide tarvitamise nähud vms.
  3. Vastavalt R. K. kirjeldatule liikus ka süüdistuses märgitult Mikk Tarraste Lihula Olerexi tanklast lahkudes Pärnu suunas, sõitis sõiduautoga x korduvalt teelt välja teepeenrale ja kraavi ning keeras maanteelt enne Tuudi-Raudtee teed asuvale taluhoovi viivale teele, kust omakorda keeras põllule, kust suundus põldu ületades Tuudi-Raudtee tee suunas. Tuudi-Raudtee teele jõudes keeras Mikk Tarraste paremale suunaga Tuudi poole, kus umbes 350 meetri kaugusel Pärnu-Lihula mnt ja TuudiRaudtee tee ristmikust sõitis autoga teelt välja.
  4. Nimetatu kohta on kohtuistungil andnud ütlusi kannatanu R. L.. Kannatanu 22.02.2021 kohtus antud ütluste kohaselt (ütlused alates protokolli lk 1) järgnesid sündmused selliselt. Käidi kodus x ja võeti binokkel, sest soov oli minna lapsega vaatetorni loodust vaatama. Autos x viibiti seitsmekesi, 6 täiskasvanut ja laps. Liiguti Pärnu suunast Lihula tankla poole, kui märgati halli x Lihula Olerexi tankla juures, see masin oli tol hetkel R. L. juhitava sõiduki suhtes vasakul pool teel kraavis. Proovis tee peale sõita. Subarul olid välised kahjustused, katkise autoga proovis edasi sõita, esimesed rehvid olid tühjad. Roolis oli turskem mees üksinda. Jäädi Lihula Olerexi esimeses tee otsas seisma ja jälgiti, mida see auto edasi teeb ja siis ütles R. L. elukaaslasele R. T., et viimane helistaks politseisse. Teises tanklasse sissesõidu teeotsas seisis mootorrattur ja rääkis telefoniga. Siis mootorrattur sõitis nende auto juurde ja küsis, et kas R. L. seltskond tunneb juhti. Ütlesid, et ei tunne. Mootorrattur rääkis, et teavitas politseid sellest ja politsei soovitas tal anda teada auto asukoht, et mis suunas liigub. Edasi sõideti x järele nii, et x võis olla 200-300 meetrit vahet ja mootorrattur jäi umbes x ja x vahele. X liikus selliselt, et oli tee peal ning vahel kaldus kraavi või põllu peale ja siis proovis jälle tee peale saada. Liikus nii kuni raudtee teeni, kus ta enam maanteele ei saanud ning jätkas liikumist üle põllu. R. L. x jäi tee otsa seisma, mootorratturiga kõrvuti ja jälgiti, et mida x teeb. X liikus mööda põldu suunaga Tuudi poole, aga seal tuli tupik ette ning ta keeras otsa ümber ja tuli natuke Pärnu-Lihula maantee poole tagasi. Seal leidis koha, et sõita tagasi Tuudi-Raudtee teele. Tuudi-Raudtee teel ta enam pikalt sõita ei saanud, vajus paremale kraavi. 15
(49)Vahetult enne kraavi vajumist, tuli oma autoga S. K. sinna. R. L. tagurdas maanteele tagasi ja suhtles S. K., kes uuris, mis toimub. Siis liikus R. L. tagasi mootorratturi kõrvale ning ka S. K. jäi oma sõidukiga lähedale seisma.
  1. Järeldada saab, et Mikk Tarraste sõitis kord teeäärel, kord kraavis ja siis põllu peal, enne kui jõudis Tuudi-Raudtee teeni ja et tema sõidustiil oli ohtlik, ei vastanud normaalsele liikluskäitumisele ja äratas tähelepanu. Seda kinnitavad kõik sõiduautos x reg.nr x viibinud ja kohtus üle kuulatud 6 isikut R. L., R. K., R. T., K. T., J. L. ja K. V. ning sõidukis x reg.nr x viibinud ning kohtus üle kuulatud 2 isikut: S. K. ja K. K.. Mikk Tarraste ohtlik sõidustiil nähtub ka tunnistaja R. T. poolt üle antud telefoniga filmitud 58 sekundilisest videolõigust 06.06.2020 kell 21.51.12 (vt asitõendi 24.09.2020 vaatlusprotokoll koos lisaga: CD-plaat, pakend 19CD, mille käigus on vaadeldud tunnistaja R. T. poolt üle antud telefoniga filmitud videolõiku, millelt nähtub süüdistava ohtlik sõidustiil ning sõitmine temale kuuluva sõiduautoga x, aga samuti ilmastikuolud) ning jäljed sündmuskoha vaatlusest (vt sündmuskoha 07.06.2020 vaatlusprotokoll koos kõigi lisadega, mis märgitud vaatlusprotokolli p-s 8, sh pakendid, fototabel, skeemid.
  2. Nagu märgitud x juht R. L. koos kaasreisijatega järgnes samaselt V. R. õigusrikkujale, samal ajal helistas R. T. Hädaabinumbrile 112 ja andis õigusrikkujast teada ning ka nendel soovitati õigusrikkujale järgneda (vt asitõendi 25.06.2020 vaatlusprotokoll, lisa CD-plaat, pakend 2CD, mille käigus on vaadeldud tõenduslikku tähtsust omavat Häirekeskuse lühinumbrile 112 tehtud 8 kõne).
  3. Kohus nõustub siinkohal prokuröriga, et V. R. ega ka R. L. ei teinud Mikk Tarraste juhitud sõidukile järgnedes midagi valesti. V. R. täitis kodanikukohust, ta näitas üles julgust sekkuda õigusrikkuja tegevusse, takistamaks teda põgeneda sündmuskohalt ning teisalt ka veenduda, et endale ja teistele ohtlik Mikk Tarraste ehk äkki ise abi ei vaja. Taoline mõte käis ju läbi tunnistaja R. K. peast, et minna appi, kui poleks nutvat beebit autos olnud. Sama loomulikult nagu võttis V. R. kohustuse järgneda õigusrikkujale, võtsid ka isikud, kes viibisid sõiduautos x. Palus ju ka neil 112 kõnekeskuse töötaja hoida silma peal, kuhu õigusrikkuja liigub. Kui see esimene järgneja poleks olnud mootorrattur, siis oleks olnud esimesena Mikk Tarraste juures sündmuskohal 7 isikuga sõiduauto. Arvestades Mikk Tarraste poolt toimepandud hulgaliselt otsasõite erinevatele objektidele tanklas ning tema sõidustiili edasiselt, milline lausa tõmbas endale tähelepanu, ei ole sellises järgnemises kohtu hinnangul midagi kummastavat, ehk et õigusrikkuja vastutusele võtmisele kaasa aidata soovinud kodanikud Mikk Tarraste juhitud sõidukile järgnesid. V. R. x kannatanu M. R. 08.03.2021 kohtus antud ütluste kohaselt (ütlused alates protokolli lk 9) oligi V. R. selline hästi abivalmis ja heatahtlik, et ta märkas, kus abi vajatakse. Ta ei oodanud, et abi palutakse. Tihti õhtuti tuli töölt koju, vahetas riided, kui Aegviidu kandis olid raba tulekahjud, siis ta käis seal vabatahtlikuna samamoodi. Oli ka vabatahtlikuna kadunud inimesi abis otsimas. Selles, et V. R. järgnes 06.06.2020 õhtul liiklusrikkujale, ei ole tema ema jaoks midagi üllatavat. Samas kõige selle juures, et tal oli selline nagu enese alalhoiu instinkt, et V. R. oskas siiski ka reaalselt hinnata ohtu. Kohtu hinnangul järeldub kannatanu ütlustest, et profiililt oli V. R. isikuks, kes ei abistanud üksnes oma lähedasi, vaid käis ja oli ka ühiskondlikult aktiivne ning täitis abistavalt kodanikukohust mujalgi, kus tarvis.
  4. R. L. 22.02.2021 kohtus antud ütluste kohaselt (ütlused alates protokolli lk 4) oli teeotsast jälgides x juhti tema Tuudi-Raudtee tee kõrval asuvas kraavis oleva auto juures näha liikumas. Ta tuli autost välja ning siis liikus uuesti autosse. Mootorrattur ütles neile, et kuna x juht liigub välja ja tahab auto juurest lahkuda, siis tuleks minna ning võtta ta kinni. Et muidu veel põgeneb 16
(49)sündmuskohalt, sest politsei ei ole veel kohale jõudnud. Nii sõidetigi mööda Tuudi-Raudtee teed x lähemale, kõige ees mootorrattur, siis x ja siis x, sõideti kuskil 20-30m kaugusele, võib-olla lähemalegi (vt siinkohal ka kohtu poolt toimikusse võetud R. L. joonist). Edasi selgitas R. L., et otseselt ta ei näinud, mida x juht masina juures tegi. Oli seal ukse juures ja x oli kaldu, nagu poolkükakil või nii ukse vahel, ja siis kannatanu ja tunnistajad liikusid tema poole. R. L. jälgis mootorratturit ja ükshetk ta pidurdas järsult nagu ehmatusest. Blokeerus esimene ratas mootorratturil, siis sellest kannatanu sai aru, et ta nagu ehmatas millegi peale. Pidurdus oli nii järsk. R. L. mootorrattur ütles, et tal on relv, kuna x oli aken lahti ja oldi üsna lähestikku. Tuli mootorratta pealt maha ja püüdis mootorratast kohe tagurdama hakata, selleks hetkeks olid hakanud ka juba lasud. Lasud tulid x juhi poolt, esimesed lasud tulid siis, kui ta oli x ukse vahel kükakil. Mitte midagi ei jõudnud mootorrattur Mikk Tarrastele öelda, sest kohe tulid tema suunas lasud. Mootorrattur hoidis kahe käega mootorratast püsti ja püüdis koos mootorrattaga tagurdada, lükata mootorratast tagasi. Samal ajal püüdis veidi varjuda, kükakil oli mootorratta taga. Lasud käisid. Ka R. L. hakkas vaikselt tagurdama, jälgiti mootorratturit ja samal hetkel lasud kogu aeg käisid. Kui nägi, et mootorrattur sai tabamuse, siis ta kukkus vasakule poole pika rohu sisse. Mootorratas kukkus pikali ja siis sai R. L. aru, et nüüd peab kiiresti taganema sealt. Taganes nii kiiresti kui võimalik sündmuskohalt. Tagurdamise vahel, kui R. L. lasi mööda Pärnu-Lihula mnt liikunud sõiduauto, vaatas ta mootorratturi poole, siis ta nägi, et x juht liikus või oli mootorratturi juures või lähedal. Ta oli nagu mootorratturi juures, kummardas või mis täpselt tegi, seda R. L. ei näinud. Tagurdas 50 meetrit hinnanguliselt üle Lihula mnt. Päästekomando maja juurde jäädi autodega seisma, S. K. auto paremal pool, R. L. auto vasakul pool.
  1. Tunnistaja R. K., kes istus autos x juhi R. L. kõrval, kirjeldab 22.02.2021 kohtus antud ütluste kohaselt sündmust sarnaselt R. L. (ütlused alates protokolli lk 9). Temagi kinnitab seda, et x juht tuli autost välja ja hakkas tsiklimehe suunas tulistama. Tunnistaja nägi ka x juhi käes väikest revolvrit. Sel hetkel, kui mootorratturit tulistati, vaatas rattur taha, hüüdis midagi ja hakkas taganema, just sel hetkel sai ta pihta. Tunnistaja nägi kindlalt ühte lasku, mis tabas. Nägi, kuidas mootorrattur kukkus ja see oli kohe näha, et sai pihta ning kui mootorrattur sai pihta, hakkas x juht tulistama autode suunas. Koheselt auto pihta ei saanud, kuulid vajusid nende ette maha. R. K. nägi ka, kuidas Mikk Tarraste läks mootorratturi juurde, kummardus tema kohale ja tegi midagi.
  2. Tunnistaja R. T. 22.02.2021 kohtus antud ütluste kohaselt (ütlused alates protokolli lk 9) nähes pealt samuti Mikk Tarraste poolselt imelikku ja ohtlikku käitumist autoga, helistas Hädaabinumbrile 112, andis teada õigusrikkujast ning samal ajal jälgis, mis toimub. Ka tema ütluste kohaselt tuli x juht autost sirgjooneliselt välja, ei tuigerdanud ega midagi ja kohe hakkasid lasud käima tsiklimehe suunas. Tunnistaja kirjeldab, et tsiklimees oli motika peal. Kui need lasud hakkasid tulema, siis tsiklimees hakkas taganema. Ühel hetkel tuli tsiklimees maha sealt ja kõrvalt hakkas tagasi tõmbama ja siis käis tal vasakus küljes nõksatus jalas, siis käis uus lask ja siis kukkus tsiklimees. Tsiklimees jõudis veel enne hüüda, et tal on relv. Tsiklimehe suunas toimus mitmeid laske. Siis kui tsiklimees kukkus, siis nemad tagurdasid autoga. Tunnistaja oli vist tol hetkel hädaabiga ühenduses. Kohe ei saadud üle maantee, kuna auto tuli. R. L. lasi selle auto läbi. Samal ajal x juht läks tsiklimehe juurde, ta kummardas, ta tegi midagi. Lasku tunnistaja kuulis, aga tegevuse kohta ta ei saa öelda, see võis olla pulsi katsumine, no siuke kummardamine, et tunnistaja ei näinud nii täpselt, et kas ta lasi, aga lasu hääl oli. Seda oli kuulda, sest R. L. oli sõiduki aken lahti.
  3. Hädaabinumbrile 112 teeb R. T. 06.06.2020 kell 21.58 järjekordse kõne, et anda teada Lihula Olerexi juurest seoses selle autoga ja annab teada, et: Nüüd me oleme Tuudi-Raudtee tee peal, Lihulast siis pöörates, see sinine x on nüüd külili kraavis ja siis Ta tulistab! Jaa, tsiklimees on meie ees ja tulistab tsiklimeest. Appi! Sai pihta tsiklimees. Appi! Tsiklimees kukkus pikali, tulistati sai 17
(49)pihta! (vt asitõendi 25.06.2020 vaatlusprotokoll, lisa CD-plaat, pakend 2CD, mille käigus on vaadeldud tõenduslikku tähtsust omavat Häirekeskuse lühinumbrile 112 tehtud 8 kõne).
  1. Tunnistaja K. T. istus 22.02.2021 kohtus antud ütluste kohaselt (ütlused alates protokolli lk 21) sõiduautos x juhi taga. Tunnistaja kirjeldab sündmusi järgnevalt. x juht oli auto kõrval, kuid läks tagasi autosse ja võttis sealt midagi, hakkas mootorratturi poole tulistama. Mootorrattur ei hüüdnud midagi Mikk Tarrastele. Ta tegi rohkem kui ühe lasu. Mäletab, et mootorrattur tõstis oma parema jala üle mootorratta, et tahtis sinna taha varjuda, aga ta tulistas teda edasi. Siis mootorrattur kukkus vasakule kraavi ja siis tulistaja läks sinna juurde ja tunnistaja arust ta kuulis lasku, et ta lasi veel teda. Tunnistaja nägi, et x juht läks mootorratturi juurde, oli tema lähedal ja tunnistaja kuulis enda arvates veel ühte lasku. Tunnistaja küsis ka autos üle teistelt, et kas ta lasi teda veel. R. L. tegeles vist juba tagurdamisega. Hüpates taganeva auto poole, hakkas x juht juba x suunas püstoliga laskma.
  2. Tunnistaja J. L. 22.02.2021 kohtus antud ütluste kohaselt (ütlused alates protokolli lk 24) tuli tsiklimees tunnistaja meelest tsikli pealt maha ja siis tulid lasud, üks hetk ta kukkus. Siis tulid juba kuulid nende auto suunas ja siis hakati tagurdama. Ta üritas jah nagu tsikliga taganeda ja varjuda selle taha. Tsiklimees hüüdis, et tal on relv, hüüdis seda tunnistajate auto suunas. Ta üritas taganeda, kuid siis ilmselt sai pihta ja kukkus kohe.
  3. Tunnistaja K. V. 22.02.2021 kohtus antud ütluste kohaselt (ütlused alates protokolli lk 28) hakati sõitma, mootorrattur ees, nemad mootorratturi taga x poole ja mingi hetk mootorrattur pidurdas, vaatas taha, hüüdis midagi ja siis hakkasid lasud. Siis oli näha, et ta karjus midagi, oli näha et tahab midagi öelda. Hüüdmise hetkel oli mootorrattur tsikli peal, pidurdas ja hüppas vasakule küljele maha mootorratta kõrvale. Ja siis hakkasid lasud mootorratturi suunas. Tunnistaja ei näinud kuhu kohta, aga ühte lasku nägi kuskile vasakusse külge. See koht mootorratturil võpatas ja ta kukkus maha. Ta lasi samaaegselt mootorratturi suunas ja mingi hetk hakkas ka x poole laskma. Tunnistaja nägi, et x juht läks mootorratturi juurde. Tunnistaja nägi, et ta kummardus mootorratturi kohale. Tunnistajale kohe tundus, et ta lasi talle kuuli.
  4. Tunnistaja S. K. 08.03.2021 kohtus antud ütluste kohaselt (ütlused alates protokolli lk 1) jõuti x juurde. Tsiklimees hakkas hoogu maha võtma, pani jalad maha ja jõudiski diagonaali auto suhtes no 8-9 meetri peale ja siis käis kähku. Tunnistaja kuulis vaid paari lasku, siis nägi, et tsiklimees pani juba jala maha ja hakkas vajuma kraavi. Selle aja peale juba nii palju instinkti oli, et tunnistaja hakkas tagurpidi sõitma. Kiiresti sai aru, et lasud olid. Sellest sai aru, et see tsiklimees niisama ei oleks sinna maha kukkunud. Tunnistaja kuulis kohapeal, täpselt ei mäleta, aga arvab 3-4 lasku, lasud olid suhteliselt järjestikku.
  5. Tunnistaja K. K. 08.03.2021 kohtus antud ütluste kohaselt (ütlused alates protokolli lk 5) hakkas nägema inimest siis, kui lasud hakkasid kõlama ja kui nemad S. K. autoga juba tagurdama hakkasid. Selle peale helistas tunnistaja Hädaabinumbrile
  6. Nägi ta veel, kuidas x juht kõndis nende suunas. Kõlasid lasud (vt ka asitõendi 25.06.2020 vaatlusprotokoll, lisa CD-plaat, pakend 2CD, mille käigus on vaadeldud tõenduslikku tähtsust omavat Häirekeskuse lühinumbrile 112 tehtud 8 kõne, mis tehtud 06.06.2020 ajavahemikul 21.44 kuni 22.17).
  7. V. R. suhtes on läbi viidud surnu kohtuarstlik ekspertiis ning ekspertiisiakti nr 20E-AOS0037/95 kohaselt (vt 08.06.2020 ekspertiisimäärus ja ekspertiisiakt koos lisadega: fotod ja skeem) on V. R. surma põhjuseks pead läbivad kaks laskevigastust tulistamisest tulirelvast pihtamislaenguga. Surm saabus kohe peale vigastuste saamist. Vigastused on elupuhused ja tekitatud tulistamisest, kus 18
(49)esimene laskevigastus on tekitatud suunaga tagant ette ja teine laskevigastus suunaga eest taha. Teisena tekitatud laskevigastuse, s.o siis eest taha suunatud vigastuse, ajal on V. R. kehaasend olnud selili lamav. Ekspert oma põhjendustes märgib sedagi, et vasakul põsel paikneva põrutusrebimishaava morfoloogilisi iseärasusi arvestades ja ka sisenemisava ümber olevaid lähilasule iseloomulikke tunnuseid (hajusad täppverevalumid) on alust arvata, et tegemist on lähilasuga. Lähilasu kaugust kohtuarst ei hinda, kuid märgib, et vigastuste tekitamise ajal on mootorratturi kiivri visiir olnud avatud/üles tõstetud asendis, sest vigastusi visiiris ei sedastatud. Samuti on kiivri visiir olnud avatud/üles tõstetud asendis kui tekitati vigastus tulirelvast tulistamisel pea piirkonda suunaga tagant ette. Kohtuarst on lahangul võtnud V. R. seest metallilisi osakesi, need on pakendatud Pakendisse nr 8VR.
  1. Ekspertiisiakti nr 20E-TB0066 eksperdiarvamuse (vt ekspertiisimäärus 17.06.2020 ja tulirelva ekspertiisiakt) punktis 13, 14 on välja toodud, et pakendis nr 8VR esitatud kuuli fragmendid on lastud püstolist Jericho 941F, see on relv, mis kuulus Mikk Tarrastele. Kohtuekspert B. C., kes viis läbi tulirelva ekspertiisid, andis 15.03.2021 kohtus ütlusi (ütlused alates protokolli lk 18), mis puudutas lähilasu, kauglasu ja kontaktlasu erinevusi ning iseloomulikke tunnuseid ja tõi välja sedagi, et sõltumata relvast on üheselt võimalik öelda, millisel juhul on tegemist konktakt, millisel juhul lähi- ja millisel juhul kauglasuga. Kuni 3m loetakse lähilasuks, sealt edasi kauglasuks. Kohtuekspert selgitas, et lähilask on kaugus, mida on võimalik tuvastada, see jääb kuni 3 meetri kauguseni olenevalt relvast. Kui seda katset teha, lasu kauguse katset, siis jäävad sinna lasu vigastuse ümber püssirohu, süütesegu ja kuulist või rauast pärinevad metalliosakesed. Ekspertiisiakti nr 20E-TB0066 eksperdiarvamuse punktis 5 on välja toodud, et lähilasu korral esineb lasuvigastusel hõõrdering ning selle ümber püssirohutahma, põlemata ja poolpõlenud püssirohu- ja metalliosakesi ja sütiku süütesegu põlemisjääke, mille intensiivsus sõltub pihtamiskaugusest. Kauglasul puuduvad tahma-, püssirohu ja metalliosakesed, kuid lasuvigastusel esineb hõõrdering.
  2. Lasujäägiekspertiisiks esitati V. R. surnukehalt, näo piirkonnast, vasakult põselt ümber ümmarguse kuulihaava võetud lasujäägiproovid, aga ka lasujäägiproovid V. R. peas olnud kiivri esiosalt ning ekspertiisiakti nr 20E-AE0003 kohaselt (vt ekspertiisimäärus 17.06.2020 koos lisadega ja ekspertiisiakt) leiti nimetatud proovidest ohtralt mikroosakesi, mis on iseloomulikud tulirelva tulistamisel tekkivatele põlemisjääkidele. Lasujääkide suur kogus lasuvigastuse ümbruses viitab lasukaugusele vähem kui 1,5m ehk lähilasule. Ekspertiisiks esitatud proovidel, mis on võetud V. R. kiivrilt, leidub vähesel määral mikroosakesi, mis on iseloomulikud tulirelvast tulistamisel tekkivatele põlemisjääkidele. Lasujääkide leidumine kiivril viitab lähilasule. Lasujääke leidub ka Mikk Tarraste kätelt võetud proovidelt.
  3. Vaadeldud on ka V. R. seljas olnud riideid (vt asitõendi 26.06.2020 vaatlusprotokoll) ning tema jalas olnud mootorratturi pükstel on tuvastatud läbiv kangakahjustus. Kangavigastuste paiknemine viitab sellele, et mootorrattur on sel hetkel istunud mootorratta peal ja jalg põlvest kõverdunud. Kangakahjustuste ümbrusest võeti lasujäägiproovid ning saadeti ekspertiisi. Ekspertiisiakti nr 20EAE0004 kohaselt (vt ekspertiisimäärus 26.06.2020 koos lisadega ja ekspertiisiakt) proovidel, mis on võetud V. R. pükstelt vigastuste ümbrusest, leidub vähesel määral mikroosakesi, mis on iseloomulikud tulirelvast tulistamisel tekkivatele põlemisjääkidele. Tõenäoliselt on pükstel kauglasu vigastus ehk lasukaugus on suurem kui 1,5m.
  4. Uuringuks esitati ka V. R. kiiver ning kohturadioloogilise uuringu akti nr 20U-KT0001 kohaselt (vt 16.06.2020 taotlus nr 3.2-1/12525-1 uuringuks ja kohturadioloogilise uuringu akt) ilmneb kiivris 19
(49)2 vigastust. Vasakul pool kukla piirkonnas paikneva vigastuse väliskesta ja polstri defekti servad on suunatud kiivri sisemuse suunas, mistõttu on alust arvata, et tegemist võib olla väljastpoolt sissepoole kulgeva lasuvigastuse kanaliga. Paremal pool kukla piirkonnas paikneva vigastuse polstri ja väliskesta defekti servad on suunatud kiivrist väljapoole, mistõttu on alust arvata, et tegemist võib olla seestpoolt väljapoole kulgeva lasuvigastuse kanaliga. Ka metalli tihedusega võõrkehad, mis on tõenäoliselt kuuli/kuulide fragmendid ilmnevad tihedamalt vastavalt lasuvigastuste paiknemisele.
  1. Kinnipidamisel on Mikk Tarrastelt võetud ta riided, neid on vaadeldud ja neilt on võetud proovid, mis saadetud ekspertiisi. DNA-ekspertiisiakti nr 20E-GE0949 kohaselt vt ekspertiisimäärus 10.09.2020 ja ekspertiisiakt nr 20E-GE0949) proovid B200451-B200454 andisid positiivse tulemuse, mis viitab vere leidumisele nendes proovides. Sellest proov nr B200454, mis oli võetud Mikk Tarraste jalas olnud sinist värvi teksapükste tagaküljelt parema sääre istmikuosalt, saadi DNA-analüüsil täisprofiil, mis on pärit ühelt isikult. See DNA-profiil on kokkulangev V. R. DNA-profiiliga, kuid mitte Mikk Tarraste profiiliga. Hüpoteeside suhe on
  2. See tähendab, et antud DNA-profiili saamine on 1020 korda tõenäolisem juhul, kui proovis leiduv bioloogiline materjal pärineb V. R., võrreldes sellega, kui bioloogiline materjal pärineb juhuslikult valitud tundmatult isikult.
  3. Loetletud tõendeid kogumis hinnates saab teha alljärgnevad järeldused. Teelõik Pärnu-Lihlua maanteel, millel Mikk Tarraste ohtlikult sõitis, sh korduvalt teelt välja teepeenrale ja kraavi (vt R. T., R. L. ning R. K. ütlused), on suure liiklusega teelõik ning tema sõidustiil oli ohtlik teistele kaasliiklejatele. Olulist liiklustihedust näitab ka see, et sündmuskohalt sõidukiga tagurpidi põgenedes, pidi R. L. läbi laskma vastaval maanteel sõitnud auto. Mootorratturil oli kiiver peas, visiir üleval. Plaan minna ja õigusrikkuja kinni pidada kuni politsei saabumiseni tundus enamusele Mikk Tarrastele järgi liikunud isikutest vastuvõetav (sh V. R.., R. L., S. K.). Mootorrattur V. R. ei teinud Mikk Tarraste suunas mitte ühtegi ähvardavat liigutust vahetult enne seda, kui Mikk Tarraste teda tulistas. Absoluutselt kõik sündmust pealt näinud tunnistajad kinnitasid, et mootorrattur ei hüüdnud Mikk Tarrastele midagi, ta hüüdis kannatanule R. L. ja tunnistajatele, et: „Tal on relv“. Siinkohal tekivadki vastuolud tunnistajate ütlustes, kuidas nad olukorda nägid ja tajusid, samuti kuidas nad nägid V. R. tegutsevat, ning süüdistatava Mikk Tarraste ütlustes. Mikk Tarraste selgitas käesoleva kohtuotsuse p 3 väljatoodult, et oli veel autos ja tegi ukse lahti, kui tema juures seisis keegi mees mootorrattal ja karjus „Seis! Tulistan!“ Süüdistatav lasi ukse kinni ja hakkas kohe otsima püstolit, ta ei saanud kuidagi veenduda, kas see mees ka tulistab või ei tulista. Süüdistatav võttis püstoli, vinnastas, lükkas parema jala põlvega ukse lahti, tõstis relva ja tulistas, 2x2 lasku kiiresti. Samas on tunnistajate ütluste põhjal üheselt tuvastatav, et V. R. hüüdis tunnistajate kui teiste Mikk Tarraste sõidukile lähenejate poole, et „Tal on relv“, ehk Mikk Tarrastel on relv, koheselt seejärel, kui ta Mikk Tarraste käes relva nägi. V. R. lähenes tunnistajate ütluste kohaselt Mikk Tarraste sõidukile mootorrattal. Samas pidurdas V. R. enda poolt juhitud mootorratta ülijärsku seisma (R. L. on andnud ütlusi, et pidurdas selliselt, et mootorratta esimene ratas lausa blokeerus). Kohtu hinnangul märkas V. R. relva Mikk Tarraste käes just sel hetkel – relva silmamine ja ohuhinnangu tõus tingis järsu pidurduse, kui ilma relva nägemata plaanis V. R. Mikk Tarrastele veelgi lähemalegi sõita. Edasi jõudiski V. R. ratta seljast maha tulla, hüüda teistele x lähenejatelegi hoiatuseks, et Mikk Tarrastel on relv, kui algas Mikk Tarraste poolt V. R. suunas tulistamine. V. R., püüdes hakata mootorratta taha varjudes ning mootorratast lükates Mikk Tarrastest eemalduma, sai aga kahest tema suunas tulistatud kuulist tabamuse. Üks kuul läbis V. R. püksid põlve piirkonnas (tunnistaja R. T. on andnud ütlusi, et V. R. käis vasakus küljes nõksatus jalas, tunnistaja K. V. on andnud ütluseid, et nägi pihta saamist vasakusse külge), teine aga pähe kukla piirkonda (vt ka surnu kohtuarstlik 20
(49)ekspertiis ning ekspertiisiakti nr 20E-AOS0037/95). Ehk järeldada saab, et esimese kuulitabamuse pähe kuklapiirkonda sai V. R. hetkel, kui ta asus taganema. Kuklapiirkonda tabas teda lask, kui V. R. taganes ning seega vaatas, kuhu suunas liikuda ja mootorratast tagurdada. Tunnistaja R. K. on kirjeldanud, et sel hetkel, kui mootorratturit tulistati, vaatas rattur taha, hüüdis midagi ja hakkas taganema, just sel hetkel sai ta pihta. Tunnistajad on kirjeldanud, et V. R. poolsel hüüdmisel, et: „Tal on relv“ ning laskude alguse vahele sisulist ajalist vahet ei jäänud (R. L. andis ütlusi, et talle mootorrattur ütles, et süüdistataval on relv. Tuli mootorratta pealt maha ja püüdis mootorratast kohe tagurdama hakata, selleks hetkeks olid alanud ka juba lasud. R. T. ütluste kohaselt tuli x juht autost sirgjooneliselt välja ja kohe hakkasid lasud käima tsiklimehe suunas. Tunnistaja kirjeldab, et tsiklimees oli motika peal. Kui need lasud hakkasid tulema, siis tsiklimees hakkas taganema. Ühel hetkel tuli tsiklimees maha sealt ja kõrvalt hakkas tagasi tõmbama ja siis käis tal vasakus küljes nõksatus jalas, siis käis uus lask ja siis kukkus tsiklimees. Tsiklimees jõudis veel enne hüüda, et tal on relv). Toodu kinnitab V. R.. poolt tabamuse saamist teiste hoiatamisele järgnevalt taganema asudes. Mikk Tarraste aga kirjeldab, et kui talle hüüti juba tema juures seisva mootorratturi poolt „Seis! Tulistan!“, lasi süüdistatav auto ukse kinni ja hakkas kohe otsima püstolit, ta ei saanud kuidagi veenduda, kas see mees ka tulistab või ei tulista. Võttis püstoli, vinnastas, lükkas parema jala põlvega ukse lahti, tõstis relva ja tulistas. Viidatud tegevuteks kulub ajavahemik, mis tunnistajate ütlustega ei kattu. Seega loeb kohus süüdistatava Mikk Tarraste ütlused vahetult V. R. suunas tulistamisele eelnenu ning tule avamise osas, et ta tulistas enda elule ohtu tunnetades ja enesekaitseks mootorratturi suunas, ebausaldusväärseteks ning jätab need tõendikogumist välja. Seejuures ei oma üldse tähtsust, kas Mikk Tarraste nägi enne tulistama asumist mootorratturi käsi või mitte, sest Mikk Tarrastel endal oli juba enne mootorratturi pooset hüüdmist ja teiste kannatanute ning tunnistajate hoiatamist relv käes ning ta oli tulistamiseks valmistunud. Arusaadavalt püüavad süüdistatav ja kaitsja V. R. poolt tunnistajatele hüütut süüdistatava huvides ära kasutada. Nagu oleks vastavast V. R. hüüdest Mikk Tarraste alles teinud järelduse, et teda võidakse tulistada ja tuleb haarata relva järele. Kui tegelikult oli Mikk Tarrastel juba relv käes ning V. R. silmas süüdistatavale lähenedes sõidu pealt seda. Ehk ajal mil V. R. alles lähenes ilma midagi ütlemata Mikk Tarrastele, oli Mikk Tarraste juba valmis talle läheneva kannatanu pihta tulistamiseks. Mikk Tarraste on kohtuistungil ka ise möönnud järgmist: „Jah, ma ei õigusta oma käitumist, seega ma olen nõus sellega, et tegemist oli mõrvaga. Ma ei hakka ütlema, et see võis olla kuidagi seotud enesekaitsega. Olen nõus, et oli mõrv“. Enesekaitseks vajadust ei olnud. V. R. suri saadud vigastustesse ekspertiisiakti põhjal 06.06.2020 sündmuskohal. 31. Mootorratturi surmamist pealt näinud isikud kinnitavad edasise osas, et V. R. kuulitabamusest maha kukkumise järgselt läks Mikk Tarraste V. R. juurde ja tegi midagi (nimetatut kinnitab R. L., R. T., K. T., K. V.). Tõendite põhjal on teada ka, mida ta tegi - ta tulistas teda lähedalt. Vastuoluliselt tunnistajate ütlustele selgitas Mikk Tarraste kohtuistungil, et kuna enda autost tulistamise järgselt oli süüdistatav veendunud, et mootorrattur on surnud, siis puudus ka mõte teda vaatama minna. Tõenditele tuginedes on Mikk Tarraste süü on tõendatud selles, et tema tulistas temale kuuluvast tulirelvast Jericho-941-F 101649 kavatsusega talle järgnenud inimene tappa, V. R. suunas vähemalt kolm lasku. Esimene lask tabas V. R. jalas olnud pükste kangast põlvekõrgusel, kuid ei vigastanud V. R.. Selle peale on V. R. asunud sündmuskohalt taganema, hoiatades ka teisi, et Mikk Tarrastel on relv. Teine oli lastud taganevale ja tahapoole vaatavale mootorratturile sisenemisavaga vasakul pool kukla piirkonnas juustega kaetud peanahal ja väljumisavaga ülahuulel keha keskjoonest veidi paremal ning sellest lasust kukkus V. R. teepeenrale selili. Kolmanda lasu soortitas Mikk Tarraste lähemalt kui 1,5m, selleks liikus ta mootorratturi juurde ning tulistas maas lamavat V. R.. V. R. suhtes on läbi viidud surnu kohtuarstlik ekspertiis ning ekspertiisiakti nr 20E-AOS0037/95 (vt 21
(49)08.06.2020 ekspertiisimäärus ja ekspertiisiakt koos lisadega: fotod ja skeem) kohaselt on V. R. surma põhjuseks pead läbivad kaks laskevigastust tulistamisest tulirelvast pihtamislaenguga. Surm saabus kohe peale vigastuste saamist. Vigastused on elupuhused ja tekitatud tulistamisest, kus esimene laskevigastus on tekitatud suunaga tagant ette ja teine laskevigastus suunaga eest taha. Teisena tekitatud laskevigastuse, s.o siis eest taha suunatud vigastuse, ajal on V. R. kehaasend olnud selili lamav. Oluline on, et ekspertiis on määranud ära V. R. asendi teise kannatanut pähe tabanud lasu toimumise hetkel, samuti selle, et lask toimus lähemalt kui 1,5 meetrit. Ükski tunnistaja ega ka süüdistatav ise ei ole öelnud, et esmalt laskma asudes oleks Mikk Tarraste olnud V. R. nii lähedal. Küll on tunnistajad R. L., R. T., K. T. ja K. V. kinnitanud, et nägid Mikk Tarrastet minemas koha juurde, kuhu mootorrattur oli kukkunud ning seal ka kummardamas. Seega lähemalt kui 1,5 meetri kauguselt lasu sooritamiseks pidi Mikk Tarraste liikuma juba maas lamava V. R. juurde ning teda tulistama näo suunast arvates suunaga eest taha. Ebaoluline ei ole ka fakt, et kaks tunnistajat kuusid isegi vastava lasu heli. So nägid Mikk Tarrastet V. R. kohal ning kuulsid sel hetkel lasu heli. Tunnistaja K. T. on kirjeldanud, et siis mootorrattur kukkus vasakule kraavi ja siis süüdistatav läks sinna juurde ja minu arust ma kuulsin lasku, et ta lasi veel teda. Tunnistaja nägi, et x juht läks mootorratturi juurde, oli tema lähedal ja tunnistaja kuulis enda arvates veel ühte lasku. Tunnistaja R. T. on selgitanud, et samal ajal x juht läks tsiklimehe juurde, ta kummardas, ta tegi midagi. Lasku ma kuulsin. Tegevusena tunnistaja ei saa öelda, see võis olla ka pulsi katsumine, no siuke kummardamine, et ma ei näinud nii täpselt, et kas ta lasi, aga lasu hääl oli. Seda oli kuulda, sest R. L. oli sõiduki aken lahti. Ehk tunnistajad ei näinud küll lasu sooritamist Mikk Tarraste poolt sel hetkel, nägid aga, et Mikk Tarraste liikus V. R. juurde, kummardus ja võis teha seal midagi ning kuulsid lasu heli. Ükski teine isik samal ajal relvast sündmuskohal ei tulistanud, politsei ega kiirreageerijad sündmuskohale ei olnud jõudnud. Seega lasu heli, mida tunnistajad kuulsid, sai olla tekitatud vaid Mikk Tarraste poolt. Vastav tunnistajate poolt kuuludud heli tõendab kogumis ekspertiisiaktidega, et teise lasu sooritas Mikk Tarraste suunaga eest taha maas lamava V. R. pähe, viibides kannatanu juures lähemalt kui 1,5 m kauguselt. Süüdistatava käitumine sündmuskohal, kannatanu suunas sooritatud laskude arv ja tabamused pähe näitavad, et süüdistatav teadis juba sel hetkel sündmuskohal, et on kannatanu V. R. tapnud. Kohus on juba lugenud ülalpool ebausaldusväärseteks ning jätnud tõendikogumist välja süüdistatava Mikk Tarraste ütlused vahetult V. R. suunas tulistamisele eelnenu ja tule avamise osas, et süüdistatav tulistas enda elule ohtu tunnetades ja enesekaitseks mootorratturi suunas. Käesolevalt leiab kohus, et Mikk Tarraste ütlused tuleb lugeda ebausaldusväärseks kogu V. R. surmamist puudutavas osas, so nii tule avamisele eeltoodud osas, esmaste laskude sooritamise osas kui ka sellele järgneva tegevuse osas. Süüdistatava versiooni toimunust ei kinnita ükski tõend. Tunnistajate ütlused riimuvad aga ekspertiisiaktides tehtud järeldustega, mistõttu kohtul ei ole põhjust kahelda, et sündmused toimusid just tunnistajate poolt kirjeldatud viisil. 32. Sama vaidlusküsimuse juures tähtsust omab ka see, et DNA-ekspertiisiakti nr 20E-GE0949 kohaselt (vt ekspertiisimäärus 10.09.2020 ja ekspertiisiakt nr 20E-GE0949) proovid B200451B200454 andisid positiivse tulemuse, mis viitab vere leidumisele nendes proovides. Sellest proov nr B200454, mis oli võetud Mikk Tarraste jalas olnud sinist värvi teksapükste tagaküljelt parema sääre istmikuosalt, saadi DNA-analüüsil täisprofiil, mis on pärit ühelt isikult. See DNA-profiil on kokkulangev V. R. DNA-profiiliga, kuid mitte Mikk Tarraste profiiliga Kohtus tegi Mikk Tarraste oletuse, et V. R. veri tema pükstele sattus nõnda, et sama politseinik, kes püüdis edutult elustada mootorratturit, et seeläbi said tema käed verega kokku ning sama politseiametnik pidas ka teda kinni ja määris siis tema püksid ära kannatanu verega. Vastav oletus ei ole kohtu jaoks eluliselt usutav ning on lisaks ka tõendite põhjal ümber lükatav. Kiirreageerijast tunnistaja M. P. on 15.03.2021 kohtuistungil selgitanud, et (ütlused alates protokolli 22
(49)lk 14) meedik eemaldus nende rivist ja suundus mootorratturi juurde, et kontrollida tema pulssi. Ühtegi teist kiirreageerijat, kes oleks V. R. juurde ei läinud, tunnistaja ei maini. Vastavalt meedikult võtsid edasiselt abi andmise üle kiirabitöötajad (vt tunnistaja M. M. ütlused 15.03.2021 kohtuistungil, protokolli lk 10). Kiirreageerijate tegevuse kokkuvõtet põhjal (kd 5, tl 179-181), oli konkreetseks kiirreageerijaks H. L., kes mootorratturile esmaabi andmise järgselt asus meditsiinilist abi andma ka sõiduautos x olnud inimestele, aitas naisterahvast ja kahte poissi. Ehk nimetatud kiirreageerija tegeles kohapeal inimestele abi andmisega, mitte Mikk Tarraste kinnipidamisega. Samuti andis sama kiirreageerija V. R. juurest edasi liikudes abi x-is olnud veel kolmele inimestele (vt kiirreageerijate tegevuse kokkuvõtet), puuudes kokku nendegi verega. See tähendab, et juhul, kui sama kiirreageerija ka ei oleks vahepeal oma käsi puhastanud või kindaid puhastanud või vahetanud, ei oleks ta ikkagi saanud Mikk Tarraste poolt näidatud juhuse läbi anda süüdistatava riietele edasi kuidagi just esimesena abi andnud isiku V. R. DNA täisprofiilile vastavat veremäärdumist. Kiirreageerijalt saadud veremäärdumine oleks Mikk Tarraste versiooni puhul olema mitmelt inimeselt pärinev. Seega kuna eelnevalt on tõendatud, et Mikk Tarraste käis juba maas lamava V. R. juures ning sooritas V. R. suunas lähemalt kui 1,5 meetrit ka lasu, on usutav, et V. R. veri sai Mikk Tarraste riietele just Mikk Tarraste kokkupuudel V. R. või temast eralduva verega ning seda siis kui Mikk Tarraste käis juba maas lamava V. R. juures ning sooritas tema pähe teise lasu lähemalt kui 1,5 meetrit. Kokkuvõttes V. R. vere leidmine Mikk Tarraste pükstelt kinnitab veel omakorda, et Mikk Tarraste käis juba maas lamava V. R. juures ning sooritas tema pihta kannatanu juures olles ka lähilasu, so teise tabava lasu kannatanu pähe.
  1. Selle asemel, et abi kutsuda, aga kindlasti ka, et ise ei oleks jälgitav läbi telefoni positsioneerimise, on Mikk Tarraste tulistanud samast relvast, millega tappis V. R., enda telefoni Iphone läbi. X juurest leiti nii purunenud korpusega telefon kui ka telefoni alt mulla seest 5 kuuli ja kuuli tükid (sündmuskoha 29.06.2020 vaatlusprotokoll). Pakendis nr 22L esitati 5 kuuli ekspertiisi ning ekspertiisiakti nr 20E-TB0076 kohaselt on kuulid lastud püstolist Jericho 941F nr
  3. Nagu eelnevalt R. L. ütlustest (22.02.2020 kohtus antud ütlused alates protokolli lk 4) selgus, siis tagurdama hakati x hetkel, mil käis esimene lask. S. K. hakkas tagurdama kohe pärast esimest lasku, siis samal hetkel jälgis R. L. mootorratturit, et tema tagurdab ja teisest peeglist S. K.. Siis sai aru, et saab ka ise hakata tagasi liikuma. R. L. selgitas, et tagurduse hetkel käisid küll lasud. Peale mootorratturi kukkumist vahetult, kui sündmuskohalt eemaldus, siis kannatanu ise laske ei kuulnud, kuna tegeles auto tagurdamisega, lasi mööda suuremal maanteel liikunud sõiduauto ning tagurdas kuni Päästekomando majani. Jäädi autodega seisma, S. K. auto paremal pool, R. L. vasakul pool, oldi kõrvuti. Täpselt ei tea, kaua seisti. Aknad olid lahti, arutati, et mis juhtunud on, siis hakkasid üks hetk uuesti püssi laske kuulma. Saadi aru, et neid tulistatakse uuesti. Enne julgeti seal seisma jääda, kuna ta tulistas püstolist, siis R. L. teadis, et see laskeulatus ei ulatu sinnani, kus seisti, et peaks olema autos suhteliselt ohutu, aga kui hakkasid uuesti lasud käima, siis saadi aru, et neid tulistatakse uuesti. Laskude plõksud olid kuulda R. L. auto juures, ehk siis sai kannatanu aru, et need kuulid tabavad tema auto juures midagi. Tol hetkel hakkas tunnistaja taas tagurdama ja nägin, et auto summutist hakkab tulema imelikku sinist ja valget suitsu. Kannatanu eeldas, et tema auto sai tabamuse. Sõitis sealt minema R. T. vanaema juurde, see asus piisavalt kaugel antud sündmustest. Kannatanu läks teisele poole autot välja ja vaatas auto vigastused üle ning nägi kuuli auku esistanges. Nägi, et kuul on tabanud auto vasakpoolset juhi ees asuvat esistanget tule kõrvalt ja radiaatorist tuli vedelikku. Kannatanu tundis tulistamise hetkel surmahirmu ja ohtu enda ning teiste eludele. Tunnistaja R. K. (22.02.2020 kohtus antud ütluste kohaselt, alates protokolli lk 9) sai osa ka sellest, et nende auto poole tulistati, seda nii taganevas sõidukis viibides, kui ka siis, kui oldi Päästekomando 23
(49)hoone juures. Sündmus mõjus talle rängalt lisaks veel selle läbi, et kannatanuteks on tema venna pere. Tunnistaja R. T. kinnitab (22.02.2021 kohtus antud ütluste kohaselt, alates protokolli lk 9), et Mikk Tarraste tulistas tsiklimeest ja siis nende autot ja siis uuesti tsiklimeest ning kui x juht oli käinud tsiklimehe juures ära, siis tuli tagasi ja jäi keset teed seisma ning siis hakkasid lasud nende suunas. Kogu sündmus tekitas tunnistajas hirmu, paanikat, kas pääsevad/ei pääse, autos oli alaealine laps, kes seda kõike pealt nägi, nende elu sõltus R. L., kas ta päästab neid. Tunnistaja K. T. ütluste kohaselt (22.02.2021 kohtus antud ütluste alates protokolli lk 21), kui Mikk Tarraste oli lõpetanud mootorratturi poole tulistamise, siis suunas ta nende poole relva ja tulistas nende autot, käsi oli sirge, relv oli suunatud. Tunnistaja tundis hirmu enda elu pärast. Tunnistaja J. L. (22.02.2021 kohtus antud ütluste kohaselt alates protokolli lk 24) tundus, et ta elu on ohus, juhtuda oleks võinud kõige halvem. Autoga ei oleks saanud edasi sõita. Laske oli mitu. Tunnistaja K. V. (22.02.2021 kohtus antud ütluste kohaselt alates protokolli lk 28) tundis hirmu enda elu pärast, kui nende auto suunas tulistati, ta kartis ja oht elule oli reaalne. Tunnistaja S. K. (08.03.2021 kohtus antud ütluste kohaselt alates protokolli lk 1) kuulis auto suunas laske, kuulis endast möödumas kuule, nende vihisemist. Ta tundis ohtu oma elule ning enam heast tahtest kellelegi appi ei kipu minema. Tunnistaja K. K. (08.03.2021 kohtus antud ütluste kohaselt alates protokolli lk 5) tundis surmahirmu, tema elu oli ohus, juhtunu tekitas emotsionaalseid üleelamisi. Tunnistaja J. E. (08.03.2021 kohtus antud ütluste kohaselt alates protokolli lk 18), kes nägi sündmuskohalt kiiresti ära tagurdavaid autosid ja kuulis pauke, ei osanud esialgu midagi arvata peale selle, et tehakse kiirendusvõistlust ning antakse stardipauk. Hiljem sai aru, et midagi on väga valesti ja see, mis toimub tema kodu ümber, on midagi väga koledat. Sündmuse järgselt ei julgenud tunnistaja enam oma kodus olla.
  1. Eelnevate tunnistajate ütluste põhjal saab järeldada, et Mikk Tarraste tulistas taganevaid autosid, kõik autos olnud isikud tundsid surmahirmu ja reaalset ohtu enda elule. Samuti, et tulistamine toimus ka üle tiheda liiklusega maantee. Seejuures tuli R. L. maantee ületamiseks lasta seal sõitev sõiduauto mööda ja samal ajal käisid taganevate sõiduautode suunas lasud. Lasud toimusid kahes etapis, esmalt siis, kui Mikk Tarraste oli vahetult surmanud mootorratturi ja teisena siis kui Mikk Tarraste oli vahetanud relva ning vahetatud relva lasud ulatusid nii kaugele, et tabasid ka eemal olevat Lihula Päästekomando maja ning seal juures seisvat R. L. sõidukit. Nii on ekspertiisiks esitatud Pakend Pääste N1, mis sisaldas kollast värvi metallist eset ja oli välja võetud Piiri 10 Lihula linn Päästeameti hoone seinast ning ekspertiisiakti nr 20E-TB0066 arvamuse punkti 11,12 kohaselt on tegemist .223Rem kaliibrilise vintpüssipadruni kuuliga, mis sobib relvale VEPR-1V nr TK0907, kuulukahjustusi oli hoonel kokku
  2. Ekspertiisiaktis nr 20E-TB0066 antud eksperdiarvamuse punktis 11,12 kajastub, et pakendis 1 x esitati ekspertiisiks .223Rem kaliibrilise vintpüssipadruni kuul, mis on lastud vintpüssist VEPR-1V number TK
  3. Tegemist on Mikk Tarrastele kuuluva relvaga. Meeldetuletusena, et V. R. tappis Mikk Tarraste temale kuuluvast tulirelvast Jericho-941F
  4. Tulistamine oli kuulda ka kohalikele elanikele (vt tunnistaja J. E. ütlused), kellele tekitas see surmahirmu ja kartust. Mikk Tarraste enda ütlustes (05.04.2021 kohtus antud ütluste kohaselt alates protokolli lk 6) taganevate autode suunas tulistamist ei mäleta, kuid võtab omaks, et vähemalt see kuul, mis ühe auto sees oli, on tulistatud tema relvast. Mis oli eesmärk, ei tea, kuna ei mäleta.
  5. Kokkuvõtteks on tõendatud, et tulistades 2 taganeva sõiduauto suunas ja ka üle tihedalt sõidetava riigimaantee, eeluurimisega täpselt tuvastamata arv kordi, seadis Mikk Tarraste otseselt ohtu kokku vähemalt 9 inimese elu (ühes taganevas sõidukis 7 ja teises 2 inimest) ja tervise ning külvas hirmu 24
(49)ja kartust läheduses elavates inimestes ning kujutas ohtu elule ja tervisele määramata arv inimeste elule ja tervisele, kes samal ajal riigimaanteel liigeldes oleks võinud juhuslikust kuulist tabamuse saada, pannes seega kuriteo toime üldohtlikul viisil.
  1. Nagu jooksvalt kirjeldatud, oli 06.06.2020 õhtul mitmeid erinevaid isikuid, kes helistasid politseisse ja andsid teada ohtlikust õigusrikkujast. Algselt arvati, et juba Olerexi tankla juures toimunud juhtumis oli kannatanuid ja seepärast kiirabi esmalt kiirustas sinna sündmuskohale, selgus, et kannatanuid ei ole ning Häirekeskus saatis kiirabibrigaadi teisele kutsele. Jõuti teise kutse peale kohale ning seal vahetult peale kohale jõudmist sai kiirabi kutse tulla tagasi Lihulasse. Teate sisust oli vähe teada, üksnes, et on tulistatud mootorratturit. Kiirabibrigaadi, kes esimesena jõudis Tuudi-Raudtee teele kuulusid kiirabitehnik P. V., õde L. P. ja brigaadijuht M. M.. Tunnistajad on andnud ütlusi 15.03.2021 kohtuistungil. Brigaadijuht M. M. andis käskluse kiirabitehnikule, et ei saa sündmuskohale minna, sest täpselt ei teatud, kus see on ja kuna on ääretult ohtlik sündmuskoht, mistõttu brigaadijuht leidis, et peab ära ootama politsei. Vaatamata sellele sõitis kiirabitehnik sündmuskohale, mis asus Tuudi-Raudtee teel Lihula poolt tulles paremat kätt ning kus märgati mootorratast nii 200-250m kaugusel Pärnu-Lihula mnt teeristist vasakul pool tee ääres. Kiirabil vilkurid põlesid. Ilm ilus, hea nähtavus. Tunnistaja P. V. 15.03.2021 kohtus antud ütluste kohaselt (ütlused alates protokolli lk 1) mootorrattur oli kraavis, pea oli kraavis rohu sees. Tunnistaja jõudis talle vaid põgusa pilgu peale panna. Ilmselt ta elus ei olnud. Paremal pool kraavis oli x. Tunnistaja tahtis välja minna, aga sel hetkel kui ukse lahti tegi, hakkasid tulirelva lasud kostma. Täiesti kõrvale jõudis kiirabisõidukiga mootorratturile, hakkas uksest välja minema, aga kuulis tulirelva laske. Sel hetkel kui esimene lask käis, hakkas tunnistaja kiiresti tagurdama, kuni Pärnu maantee ristini. Selle aja sees võis 5-6 lasku küll olla. Lasud olid regulaarsete vahedega, tulid kuskilt eespoolt, jõe poolt, raudtee silla poolt. Kui kaugelt, seda tunnistaja aru ei saanud ja ei näinud kedagi. Tagurdas, keeras ringi ja sõitis Päästeteenistuse õue. Tunnistaja tundis, et ta elu on ohus. Tunnistaja L. P. 15.03.2021 kohtus antud ütluste kohaselt (ütlused alates protokolli lk 5) autojuht läks välja, misjärel kuuldi autost, et lasud käivad. Autojuht hüüti tagasi autosse, et läheme minema, et tulistavad. Laske oli rohkem kui kolm. Autojuht autosse ja hakati tagurdama Lihula Päästeteenistuse maja juurde. Tunnistaja tundis, et need lasud ohustavad teda. Tunnistaja M. M. 15.03.2021 kohtus antud ütluste kohaselt (ütlused alates protokolli lk 8) vasakul pool oli kummuli mootorrattur, tunnistaja arust tal sõiduvahendil isegi tuled põlesid, tagumine tuli nagu oli näha ja kraavis olid liikumatult mootorratturi kuju ja paremal pool kraavis oli x, esiotsaga kraavis. Kiirabitehnik hüppas autost välja ja ütles, et läheb esmaabi andma. Aga sama kiiresti oli autos tagasi ja ütles, et nende poole tulistatakse ja hakati kiiresti tagasi sõitma. Lasud tunnistaja arvates olid, kui palju, ei oska öelda, sest varjas end samal ajal kahe tooli vahel. Tagurdati ja jäädi päästemaja värava juurde seisma. Tunnistaja J. E. (08.03.2021 kohtus antud ütluste kohaselt alates protokolli lk 18) kinnitab seda, et tuli kiirabiauto ja sõitis vana Tuudi-Raudtee tee poole ja tagurdades tuli tagasi, siis olid jälle laskehelid. Tundus kummaline ning tekkis hirm, et midagi on valesti.
  2. Järeldub, et kui Mikk Tarraste oli tulistanud mootorratturi surnuks, hirmutanud tulistamisega eemale taganevad sõiduautod, jälgis ta maakodu poole kõndides ka seda, mis toimub tema selja taga. Kõnekas on fakt, et kiirabi ei saanud V. R. esmaabi osutada ja pidi sündmuskohalt pihta saamise hirmus taganema ning kannatanuni jõuti uuesti alles mitmeid minuteid hiljem, kui saabus kiirreageerijate buss eriüksuslastega. Nemad tulid esmalt kiirabi juurde, kes andis märku, et sündmuskoht on teisel pool. Käeviipega anti kiirabile märku, et nüüd võib sündmuskohale tulla. Kiirreageerijast tunnistaja M. P. on 15.03.2021 kohtuistungil selgitanud (ütlused alates protokolli lk 25
(49)14), et meedik eemaldus nende rivist ja suundus mootorratturi juurde, et kontrollida tema pulssi. Vastavalt meedikult võtsid edasiselt abi andmise üle kiirabitöötajad (vt tunnistaja M. M. ütlused 15.03.2021 kohtuistungil, protokolli lk 10). Kuigi ei olnud Häirekeskusest andnud käsklust, siiski kiirabi järgnes politseibussile. Sündmuskoht oli ohtlik, varjuti, kui politseibussi taha jäädi seisma, siis oli laske kuulda (M. M. 15.03.2021 kohtus antud ütlused alates protokolli lk 8). Kannatanule V. R. esmaabi andmine oli jällegi raskendatud, sest toimusid lasud.
  1. Edasisi sündmuste osas on kiirreageerijast tunnistaja M. P. 15.03.2021 kohtuistungil selgitanud, et (ütlused alates protokolli lk 14) kui jõuti sündmuskohale ja meedik eraldus mootorratturi juurde, siis seesama tee, siuke pikk sirge, sama tee lõpus nähti sõiduauto tulesid, kuskil 800 meetri pealt hakati nägema. Kui kiirreageerijad ise liikusid x suunas, siis sõiduauto, mis sirge lõpus oli, hakkas suurel kiirusel nende poole lähenema. Kuna mingi hetk, kui sõiduk hakkas liikuma nende suunas, kõlasid ka lasud, siis kiirreageerijatel oli tee blokeeritud ja sõidukile anti peatumise märguanne ning tehti hoiatuslasud õhku, et sõiduk peatuks. Lähenevas sõidukis olid R. ja Ü. H. koos lastelastega. Kannatanu R. H. 08.03.2021 kohtus antud ütluste kohaselt (ütlused alates protokolli lk 20) algul istus lapselaps E. K. vanaisa süles ja sõiduauto x roolis, poisid tagaistmel. Sealt, kust tee Tuudi-Raudtee teele keeras, on Pärnu-Lihula mnt kuskil 2-3km. Seal sai R. H. natuke maad sõita, kui Ü. H. märkas, et ees on vilkurid, äkki politsei ning selle peale läks E. tagaistmele istuma. Tee on seal sirge, Pärnu mnt on välja näha. Kuskil 400m kaugusel nägi R. H. ühte suuremat kogu tee ääres ja siis see kuju läks nagu põõsasse. R. H. sõitis edasi, üle Tuudi silla umbes 200m, seal, kus on üks üksik kask, selle koha peal hakkasid paugud käima. Esialgu mõtles R. H., et jahimehed. Esimene pauk lõi ühe klaasi sisse. Ja siis tuli teine, siis ta veel karjus naisele Ü. H., et suru poistel pead alla ja nii kui naine hakkas keerama juhi poole, sai rinna peale kärtsaka ära. Ja pärast seda läks see lasketihedus nii suureks, et ei saanudki täpselt aru, nagu oleks automaadist lasknud. Pigem ütleb tunnistaja, et hakkas külje pealt laskma, sest külg oli täksitud, R. H. viis sääremarjast rusika suuruse tüki minema. See lask pidi läbi ukse tulema. Lasi ilmselt kraavis olles, kuulid tulid nagu altpoolt ülespoole mingil määral, et nagu päris otse lasku ei olnud. Kuigi R. H. sai pähe 3 vigastust ja see lõi teda esialgu väga uimaseks, siis põhiline oli ellu jääda, et lapselapsed päästa, minema sealt. Ja siis andiski kannatanu gaasi niipalju veel, viskas end keskele külili maha, sest selle laskja eesmärk oli teda kindlalt tabada. Neljandat käiku ta sisse ei saanud, sest oli maas, naine juba enne vajus tema peale. R. H. lükkas ta püsti, et pea vastu. Mitte esimese, ega ka teise lasuga, ei pannud ta kiirendust sisse, aga siis kui naine juba paugu pihta sai, mõistis, et see enam ei saa juhuslik olla ja siis sai aru, et sihtmärk on tema, kui juht. Abikaasat tabanud lask tuli vasakult poolt ja läbi juhi ukse. Naine keeras kannatanu poole, hakkas poiste päid alla suruma ja siis ta saigi siia parema rinna peale. Pigem pidi lask veel eespoolt tulema. Oleks ta täielikult risti tulnud, siis põhimõtteliselt oleks kannatanu käed pidanud ette jääma, aga see on oletus.
  2. Kannatanu S. K. on 08.03.2021 kohtuistungil selgitanud (ütlused alates protokolli lk 25), et läks ema juurde, sest isa ütles, et emaga on halvasti. Ta oli maas ja S. K. rääkis temaga. Kannatanu on üsna veendunud, et ema kuulis teda, ta silmad reageerisid. Nägi kiirabiautos oma lapsi, sest isa esimese asjana ütleski, et lastega on kõik korras, aga emaga on pahasti. Kannatanu nägi seal, et lapsed olid nagu visuaalselt korras. Poisil oli mingi plaastri nutsakas pähe pandud. Nad nutsid, nad olid lihtsalt hirmunud. See siis lohutas teda. S. K. aitas hoida ema haava kinni. Surus haava peale sidemete moodi asju, sest kui Ü. H. tehti südame massaaži, siis haavast purskas verd välja. Ta aitas seda lihtsalt kinni hoida. R. K. on 08.03.2021 kohtuistungil selgitanud (ütlused alates protokolli lk 29), et Ü. H. oli väga-väga halvas seisus. Nägi lapsi, tundus, et nendega on suhteliselt okei. Muidugi kui tuli, siis hüüdsid issi 26
(49)ja natuke nutsid, et kardavad. R. K. rääkis, et kõik saab korda ja olge tublid. Siis läks ka Ü. H. juurde aitama. Hoidis tilguti kotti, millega tilgutati soolvett vms.
  1. Kõrvalistuja Ü. H., kes asus kaitsma tagaistmel istuvaid lapsi (vt R. H. ütlused), suri saadud kehavigastuste tagajärjel sündmuskohal. Surnu kohtuarstliku ekspertiisiakti nr 20E-AOS0036/97 eksperdiarvamuse (vt ekspertiisiakt nr 20E-AOS0036/97 koos lisadega: fotod, skeem, kohturadioloogilise uuringu akt nr 017/2020, saatekiri kohtuarstlikule lahangule ja 08.06.2020 ekspertiisimäärus) kohaselt Ü. H. surma põhjustas paremasse rinnaõõnde tungiv laskevigastus tulirelvast pihtamislaengu sisenemisavaga paremal pool rindkere ülaosas ja võõrkehade peetumisega paremal pool seljas nahaaluskoes ja lihastes koos parema kopsu purustuse, südamepauna vigastuse, verisüdamepauna ja killuliste roidemurdudega. Surmaajaks 06.06.2020 kell 23.
  2. Tema kehast on lahangul leitud deformeerunud võõrkehad. Kohturadioloogilise uuringu akti nr 017/2020 järgi Ü. H. surnukehal sedastatud vigastused on saadud tulistamisest tulirelvast pihtamislaenguga sisenemisavaga paremal pool rindkere ülaosas ja võõrkehade peetumisega paremal pool seljas nahaaluskoes. Suurema haavakanali suund on eest taha veidi ülevalt alla. Ü. H. kehaasend vigastuste tekitamise hetkel oli ajas muutuv, kuid üks võimalikest kehaasenditest on olnud – istuv kehatüvi pööratud vasakule, nii et parem kehapool oli eksponeeritud laskevigastusele. Arvestades, et laskehaavad on vasakul kõrval, vasakul pool oimu piirkonnas ja vasakul pool kiiruoimupiirkonnas juustega kaetud peavahal, kuid puuduvad vasakul õlavarrel ja küünarvarrel, siis on võimalik, et Ü. H. vasak käsi oli teatud hetkel suunatud/pööratud selja taha tõenäoliselt laste kaitsmiseks. Järeldada saab, et kohtuarstlik ekspertiis kinnitab R. H. ütlusi Ü. H. tegevuse osas autos vahetult enne kuulitabamuste saamist. Ekspertiisiakti nr 20E-TB0066 (vt ekspertiisimäärus 17.06.2020 ja tulirelva ekspertiisiakt) eksperdiarvamuse punktis 13, 14 on välja toodud, et pakendis nr 6ÜH esitatud kuuli mantli fragmendid on lastud püstolist VEPR-1V nr TK
  3. See on relv, mis kuulus Mikk Tarrastele. Pakendis nr 6ÜH sisaldas kuulitükke, mis olid välja võetud kohtuarsti poolt Ü. H. seest.
  4. Ekspertiisiakti nr 20E-AOI0148 (vt 19.06.2020 ekspertiisimäärus ja isiku kohtuarstlik ekspertiisakt nr 20E-AOI0148) kohaselt esinesid R. H. laskehaavad koos metallilise tihedusega võõrkehade peetumisega vasaku kiiru piirkonnas koos kõõlustanualuse verevalumiga ning verevalum vasakul otsmiku-oimu-kiirupiirkonnas, laskehaavad koos metallilise tihedusega võõrkehade peetumisega näos ja kuklapiirkonnas, kaela tagaosas nahaaluskoes ja kaelalihastes, vasakul labakäel, ulatuslik laskehaav parema sääre tagumisel siseküljel koos sääre tagumise grupi lihaste vigastusega ja laskehaavad koos metallilise tihedusega võõrkehade peetumisega paremal säärel, mis põhjustab liikumisfunktsiooni häiret, laskehaav paremal rangluu ülaserva kõrgusel koos metallilise tihedusega võõrkeha peetumisega trapetslihases. Kõik nimetatud vigastused on tekitatud 06.06.2020 tulirelvast tulistamisel, paranemine võtab vähem kui 4 nädalat. Arvestades R. H. kirjeldatud võõrkehade paiknemist pea, keha ja jäsemete piirkonnas on kannatanu asend tulirelvast tulistamise ajal ajas olnud muutuv ning üks võimalikest asenditest ajahetkel on olnud – pea painutatud ette õlgade vahele. R. H. on andnud kohtuistungil ütlusi (08.03.2021 kohtus antud ütluste kohaselt alates protokolli lk 20), et nägi pealt, kuidas ta abikaasa sai kuuli rindu, ta oli saanud ise pihta, käsi oli kõrbenud, paistes ja püssirohust põlenud, pärast sinine ning ajutiselt kaotas ka kõnevõime seoses peapõrutusega, lisaks teised tervisekahjustused. Praeguseks ajaks füüsilisi valusid ei ole, hingehaavad on ja need jäävad. SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla poolt edastatud haigusloo väljavõttest nähtub (vt 11.06.2020 nõudekiri nr 3.2-1/12306-1 ja selle vastus SA-lt Põhja-Eesti Regionaalhaigla koos lisadega 1-8), et 08.06.2020 ilmnes R. H. sõnade välja ütlemise raskust ning kõnehäire tõenäoliselt on tingitud emotsionaalsest seisundist. Nahaaluses koes pea piirkonnas esinevad metallilise tihedusega võõrkehad. 27
(49)
  1. Laskmise hetkel sõiduauto x juhi taga istunud R. R. K. tekitas Mikk Tarraste tahtlikult erinevad vigastused, mis loetletud ekspertiisiakti nr 20E-AOI0147 punktis 1 kajastatud eksperdi arvamuses (vt 19.06.2020 ekspertiisimäärus ja isiku kohtuarstlik ekspertiisakt nr 20E-AOI0147), neist kõhuõõnde tungiv laskevigastus laskehaavaga paremal pool kehatüvel roidekaare alaosa ja kõhu külgseinas koos maksa parema sagara ja parema neeru vigastusega oli eluohtlik ning ilma arstiabita oleks laps surnud. Vigastused on kõik tekitatud 06.06.2020 tulirelvast tulistamisel. Kõhuõõneorganite vigastus vajas kohest operatiivset ravi. Nii on laps toimetatud koheselt haiglasse, kus tal on 07.06.2020 teostatud operatsioon. Muuhulgas nähtub, et lapsel on arvukad metallilised võõrkehad mitmel pool kehatüvel ja peas, millest osa on eemaldatud (vt 11.06.2020 nõudekiri nr 3.2-1/12306-1 ja selle vastus SA-lt Põhja-Eesti Regionaalhaigla koos lisadega 1-8). R. R. K., kes istus laskmise hetkel sõiduauto x tagaistmel keskmisel kohal, tekitas Mikk Tarraste tahtlikult erinevad vigastused, mis on loetletud ekspertiisiakti nr 20E-AOI01146 punktis 1 kajastatud eksperdiarvamuses, neist vasaku õlavarreluu lahtine hulgikillunenud lähimise otsa murd on eluohtlik ning ilma arstiabita oleks võinud laps surra. Vigastused on kõik tekitatud 06.06.2020 tulirelvast tulistamisel. Laps on toimetatud koheselt haiglasse, kus tal on 10.06.2020 teostatud operatsioon, mille käigus on muuhulgas eemaldatud 2-3 suuremat metallilist kildu (SA Tallinna Lastehaigla ja SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla väljavõtted haigusloost). Ekspertiisiakti nr 20E-TB0066 (vt ekspertiisimäärus 17.06.2020 ja tulirelva ekspertiisiakt) eksperdiarvamuse punktis 13, 14 on välja toodud, et plastkonteineris „laste kehadest välja võetud metalltükid“, s.o R. R. ja R. R. K. seest võetud metallitükid, mis on välja võetud Tallinna Lastehaiglas ja SA Põhja-Eesti Regionaalhaiglas, esitatud kuuli fragment on lastud vistpüssist VEPR-1V nr TK
  2. See on relv, mis kuulus Mikk Tarrastele. Kannatanu S. K. on 08.03.2021 kohtuistungil selgitanud (alates protokolli lk 28), et R. R. ja R. R. K. kehas on endiselt kuulitükid, mida ei ole võimalik eemaldada. Kuna kuulid sisaldasid pliid, on lastel tuvastatud pliimürgistus ja seetõttu pidid lapsed võtma ravimeid ja teostatud ka täiendav operatsioon. Lastega käiakse pidevalt vereproove andmas ja R. R. K., kellel oli ka luumurd, käiakse pidevalt röntgenis, mis laste ema jaoks võrdub kiiritusega. R. R. K. käis 01.02.2021 operatsioonil, kus tal opereeriti välja võõrkehasid rindkere kudedest. Lastel on arme rohkem kui mõnel täiskasvanud mehel. Vaadeldud on muuhulgas R. R. K. seljas olnud riideid tol õhtul ja tema särk on väikesed kangavigastusi täis, seda nii paremal küljepiirkonnas kui ka varrukal ja õlapiirkonnas, seda nii esi- kui ka seljaosas, lisaks ohtrale verele muidugi, millest on riided läbi imbunud (asitõendi 11.09.2020 vaatlusprotokoll, patsiendi riiete hoiustamise akt).
  3. Sõidukis x kõrvalistuja istme taga istmel istunud 9-aastase E. K. elu oli otseselt ohus, sest kuulitabamusi ja laskevigastusi ta ei saanud, samas tekkis tal üleelatust äge stressreaktsioon. Alaealine E. K. nägi pealt vanaema surnuks tulistamist, tema kõrval istunud vendade ja roolis istunud vanaisa tulistamist, mille läbielamine tekitas lapsele raske tagajärjena ägeda stressireaktsiooni ning sellest tulenevalt emotsionaalseid üleelamisi ja hirmu ka sündmusele järgneval ajal. Tunnistaja H. S., kes töötab MTÜ Abi Võti psühholoog-nõustajaja, andis 05.04.2021 kohtuistungil ütlusi (alates protokolli lk 1), mille kohaselt oli E. K. pärast juhtunut väga endast väljas, ta nuttis palju, tal esines füüsilist tardumust, hirmu, õudu. Ja läbivalt, ka hiljem esines lapsel posttraumaatilisele stressreaktsioonile iseloomulikke tunnuseid nagu painavad unenäod, mälupildid juhtunust, kordused, vapped värinad, inimeste kartus ja masendus. See trauma jättis jälje autonoomsele närvisüsteemile, tajule, lihastele ning traumat olematuks ei tee vaatamata teraapiale. Laps peab vaid õppima, kuidas nende tunnete ja reaktsioonidega hakkama saada. Ta vajab tegelikult abi kestvalt ja jätkuvalt. Trauma ei kao kuhugi ja päästikud mõjutavad, et tekitada lapses esile jälle tugevaid kehalisi stressreaktsioone. 28
(49)S. K. on 08.03.2021 kohtuistungil selgitanud (alates protokolli lk 28), et arvab, et tütar E. K. oli šokis, sest ta ei nutnud, ta oli nagu liiga tavaline. S. K. psühholoogiat õppinud ja teab, et see on šokk. Arvab, et oli ka ise selline. Kui koju jõuti, siis S. K. ei olnud hirmu, et keegi võib teda tulistada. Võtsid koera ja läksid jalutama. Tagantjärgi ei oleks julgenud sellist asja teha. R. K. 08.03.2021 kohtuistungil andnud ütluseid (alates protokolli lk 29), et tegelikult, lapsed ei saanudki aru, mis täpselt toimub. Nad olid šokis. Poisid tegelikult midagi väga ei rääkinudki. Väike poiss ei rääkinud tegelikult üldse, oli süles ja ütles, et tal on valus ja et tahab magama jääda. Igapäevaelus tundub, et see ei ole neile jälge jätnud, et nad otseselt nagu ei räägi sellest, et saavad nagu hästi hakkama. Tegelikult on nii, et kui nad käivad lasteaias, just poisid, siis teised lapsed ikka küsivad, kui nad riideid vahetavad, sest R. K. poistel on arme rohkem kui ühelgi R. K. sõbralgi. Lapsed ikka lasteaias küsivad, et mis on ja mis juhtus. Vanemad on oma lastele ära rääkinud, et mis juhtus. Et teaks, et neil ei tuleks elu jooksul küsimusi, et miks on nii ja miks on naa. Seda soovitas muidugi psühholoog ka, et ei ole mõtet laste eest varjata. Siis nad ikka ütlevad, et pätt tulistas. E. on ennast süüdistanud. Algul oligi tema see, kes süüdistas kõiges ennast, et tema oli see, kes tahtis autoga sõitma minna.
  1. Asitõendi 10.06.2020 vaatlusprotokolli kohaselt (vt sõiduki hoiukohta teisaldamise akt ning asitõendi vaatlusprotokoll) on vaadeldud sõiduautot x reg.nr x. Nähtuvad ja on märgistatud tekitatud kahjustused, aga samuti leitud ja pakendatud kuuli fragmendid, mis saadetud ekspertiisi. Märgistused kahjustustele on vastavalt sellele, milline on sisenemisava (must täpp) ja milline kuuli väljumisava (punane täpp). Seejärel on kasutatud ballistilisi vardaid laskesuundade määramiseks. Ballistiliste varraste ja ekspertteadmiste abil on tehtud kindlaks, et tähisega nr 35, mis on sisenev vigastus ja asub pagasiruumi luugi iluliistul, on sisenenud tagaistmelt sõiduki ja läbinud salongi selle koha pealt, kus istus R. R. K. (juhi taga). Tähisega nr 37, mis on sisenev vigastus ja asub sõiduki tagumises numbrimärgis, numbrite 2 ja 3 vahelisel alal, on sisenenud sõiduki tagaistmelt ja läbinud salongi selle koha pealt, kus istus R. R. K. (keskel). Tähisest nr 26 läbi pandud ballistiline varras viitab sellele, et tegemist on suunaga tagant salongi siseneva vigastusega, mis tabas juhikohal istuvat R. H. pähe ning tähis 19 on tabanud R. H. jalga, kuul on sisenenud sealt salongi ja liikunud juhiistme ees oleva jalgade ruumi ning sealt kõrvalistuja istmesse. Tähis 21 asub sõiduki juhipoolsel küljel ja tegemist on siseneva vigastusega, selles tähistatud kohas ballistilisi vardaid kasutades saab öelda, et kuul lendas väljast sisse suunaga kõrvalistuja ülakeha piirkonda ja on surmavalt vigastanud Ü. H..
  2. Ekspertiisiakti nr 20E-TB0066 eksperdiarvamuse punktis 15, 16 on välja toodud, et pakendis nr 5V esitatud kuuli mantli fragment on lastud vistpüssist VEPR-1V nr TK0907, see on relv, mis kuulus Mikk Tarrastele. Pakendis nr 5V sisalduvad kuuli fragmendid pärinesid sõiduautost x reg.nr x. Ka relvalt VEPR on leitud Mikk Tarraste DNA-d (Ekspertiisimäärus 17.06.2020 ja Ekspertiisiakt nr 20E-GE0652, p 4, pakend R1).
  3. Sündmuskoha 08.06.2020 vaatluse käigus (vt sündmuskoha 08.06.2020 vaatlusprotokoll koos lisaga: fototabel) on täpsemalt ja täiendavalt vaadeldud Pärnumaal Lääneranna vallas Tuudi külas Tuudi-Raudtee teel asuvat sündmuskohta kohas, kus toimus sõiduauto x tulistamine. Sündmuskohta on pildistatud, märgistatud ja leitud padrunikestad pakendatud, kokku on leitud ja kaasa võetud 21 padrunikesta, neist 18 vasakpoolses teeservas ja 3 parempoolses teeservas, kus asub ka teeservas muljutud heinaga ala, mis on olnud laskekohaks Mikk Tarrastele. Samuti nähtuvad 07.06.2020 sündmuskoha vaatlusprotokollist (vt sündmuskoha 07.06.2020 vaatlusprotokoll koos kõigi lisadega, mis märgitud vaatlusprotokolli p-s 8, sh pakendid, fototabel, skeemid) ja selle lisadest nii x paiknemine, asend kui ka mootorratta ja mootorratturi asukohad, padrunite leidmise asukohad ning arv, telefoni leidmise asukohta, x esialgselt fikseeritud laskeaugud 29
(49)ning vere määrdumine. Lisaks nähtub osaliselt Mikk Tarraste poolt juhitud sõiduauto x teekond Pärnu-Lihula mnt külgneval rohumaal ja tee äärtes, leitud on ka x pärinevaid autoosi nagu esistange ja tuleklaas, põllul olev jälg, mis viib Tuudi-Raudtee teele ning Lihula Päästekomando maja aadressil Piiri 10 Lihula seinas olevale 2 augule, millest ühest on välja võetud metallist ese, mis ekspertiisiakti nr 20E-TB0066 arvamuse punkti 11,12 kohaselt on 223Rem kaliibrilise vintpüssipadruni kuul, mis sobib relvale VEPR-1V nr TK
  2. Asitõendi 11.08.2020 vaatlusprotokolli kohaselt on vaadeldud PPA erivarustuse ametnike vormikaamerate salvestusi ja politseiametnike kasutuses oleva teenistussõiduki pardakaamera salvestusi 06.06-07.06.2020 (vt asitõendi 11.08.2020 vaatlusprotokoll, lisa DVD-plaadid), mis on seotud Tuudi-Raudtee teel toimunud kuriteosündmusega. Salvestuste alusel saab välja tuua kõrvutatuna varem avaldatud tõenditega kogumis järgmised faktilised asjaolud. Tegemist on selge, hea nähtavusega õhtuga. Juba kiirreageerijate saabudes sündmuskohale, kui nad väljuvad autost on kuulda lasud ees, mitmel korral on seda nii kuulda kui ka politseiametnikud annavad infot edasi, et lasud ees, tulistamine on kuskil seal kaugemal. Praegu lasud toimuvad. Samal ajal, kui politseiametnik üritab anda esmaabi mootorratturile, kostuvad lasud ehk Mikk Tarraste oli esimene tulistaja. Mikk Tarraste oli tee peal ja x tulistamise ajaks liikus võsasse (vt R. H. ütlused). X põlesid tuled ning auto liikus rahulikult teel ajani, mil hakkasid toimuma lasud, purunes sõiduki klaas ning Ü. H. sai lapsi abistama asudes tabamuse rinda. Alles siis korduvate laskude mõjuväljas üritas R. H. kiirendada, et pääseda ja päästa lapselapsed. Mikk Tarrastel oli relv optilise sihikuga, mis võimaldas vaadata lähemalt, mis auto talle paremalt poolt läheneb ja veenduda, et tegemist ei olnud politseiautoga. X tulistamine toimus väga lähedalt ja külje pealt ning ka tagant suunas tee pealt sõidukile järele (vt asitõendi 10.06.2020 vaatlusprotokolli), mis tähendab, et Mikk Tarrastel oli võimalik näha, et tegemist on tsiviilautoga. So kohtu hinnangul sõidukiga kohakuti olles või juba möödunud sõiduki puhul, pidi olema Mikk Tarrastele teada, et tegemist on täiesti tavalise vanemast ajast pärit autoga. Samuti ei soovinud sõidukis viibinud isikud temaga kontakti astuda, vaid laskmise alla sattudes hoopis sõiduk kiirendas, et kiiremini eemalduda. Sellest, et tee oli kitsas ja vahemaad väikesed, saab veenduda ka sündmuskohal tehtud piltidelt, kus nähtub Mikk Tarraste laskepositsioon x suhtes. Ajal, mil Mikk Tarraste asus tulistama x-i ei olnud politsei teinud mitte ühtegi lasku – esimesed lasud tegi politsei alles pärast seda, kui x oli kiirendanud peale pihta saamisi ja jõudnud juba piisavalt lähedale, misjärel lasti õhku hoiatuslasud. Tulistamine jätkub Mikk Tarrste poolt ka siis, kui juba on x saabunud mootorratturi tapmise sündmuskohale, kus on ka kiirabi ja politsei kohal. Kiirabi tegeleb x saabunud kannatanutega ning lasud samal ajal kostuvad kaugelt. Esimene, kes tulistab ja kostub kuulide vilin, on Mikk Tarraste, alles seejärel teeb politsei veel korra hoiatuslasud õhku. Mikk Tarraste ütlused, et ta tulistas x, kuna pidas seda politseiautoks ja vasakult poolt tulistati ning seega ta arvas, et teda tullakse ja lastakse nüüd maha, on ebausaldusväärsed ja tuleb tõendikogumist välja jätta. Sellised ennast õigustavad ütlused on ümber lükatud ülalpool avaldatud tõendite ning analüüsiga ja tõendid kinnitavad vaid ühte – kasutades loodulikku varjet, tulistas Mikk Tarraste kavatsetult relvast Vepr-1-V TK0907 mööda Tuudi-Raudtee teed Lihula suunas juhuslikult liikunud sõiduauto x reg.nr x pihta nii sõiduki esiosasse, juhipoolsesse külge ning sõiduki tagaosasse eeluurimisega täpselt tuvastamata arv kordi, kuid vähemalt viisteist kuuli (vt asitõendi vaatlusprotokolli kd 4 tl al 94, kuulide sisenemisavad on tähistatud numbritega 3, 12, 19, 21, 22, 26, 27, 29, 30, 31, 32, 35, 36, 37, 38), eesmärgiga tappa sõiduautos viibinud inimesi, millega Mikk Tarraste seadis otseselt reaalsesse ohtu kõik autos viibinud viie isiku elu ja tervise. Kuulid tabasid autos olevaid inimesi- Ü. H., R. H. ning 5-aastast R. R. K. ning 3-aastast R. R. K., 9-aastasel E. K. ei saanud vigastusi, kuid nägi pealt tulistamist, tal tekkis hirm ning tekkis raske tagajärjena äge stressreaktsioon. 30
(49)
  1. Uuritud tõendite põhjal on kohus veendunud, et kiirreageerijad tegid hoiatuslaskusid vastavalt enda ütlustele ja korraldustele vaid õhku ning seda ka vaatamata kaitsja väljatoodule, et politsei vormikaamera salvestistelt on kuulda ütlused: „Vale auto, vale auto“. St kaitsja tekitab küsimuse, et kas järsku tabasid need kiirreageerijate kuulid midagi või veel hullem kedagi. Vastavalt kohtuotsuse p 48 analüüsitule tegi politsei tegi hoiatuslasud üksnes ja ainult õhku (vt asitõendi 11.08.2020 vaatlusprotokoll, lisa DVD-plaadid), mis nähtuvad selgelt vormikaamera videost ning edasi sellest, et sõiduautost ja . viibinud kannatanute kehadest leiti ainult Mikk Tarraste relvast Vepr lastud kuule. Õhku tulistamist on kinnitanud kohtuistungil ka tunnistaja M. P. (15.03.2021 kohtuistungil ütlused protokolli lk 15 ja 17-18). Ütlustega „Vale auto, vale auto“, anti seega kohtu hinnangul vaid teada, et vastavast autost ohtu ei ole, vastavast autost politseiametnikke või kiirabitöötajaid ei rünnata, ei tulistata. Peale kaitsja oletuse ei toeta ükski uuritud tõend politseinike või kiirreageerijate poolt sõiduki või inimeste pihta tulistamist.
  2. Kaitsja on menetluses tõstatanud ka küsimuse, et kui midagi, mis oleks võinud ära hoida selle, et sõiduauto x ei oleks saanud seal Tuudi-Raudtee teel sõita ja poleks kujutanud ohtu Mikk Tarrastele, siis tal poleks olnud põhjust sõiduauto suunas tulistada. Ehk miks ei toimunud teeotsa võimalikult kiiret sulgemist, et x ei oleks saanud sõita Tuudi-Raudtee teel. Kõigepealt tuleb nõustuda vaid prokuröriga, et päästikule vajutas siiski Mikk Tarraste ja seda olukorras, kus tal oli valikuvabadus ka mitte tulistada. Ja edasi, kui Mikk Tarraste poolt antud ütlusi aluseks võtta, siis isegi olukorras, kus teeots oleks kinni pandud, poleks see ära hoidnud süüdistatava poolset tulistamist, sest nagu süüdistatav ise ütles, pidas seda x politseiautoks ja kartis, et teda tahetakse ära tappa ning tulistas seepärast, mis järeldades tähendab lihtsalt seda, et jah, meil ei oleks kannatanuks mitte väikesed lapsed, vanaema-vanaisa, vaid politseiametnikud - ehk kannatanud oleks olemas ikkagi. Meelde tuleb tuletada ka, et tegemist ei olnud nö planeeritud laskeharjutusega, kus politseil oleks olnud laskja positsioon ja tule suund varakult teada. Seega on vastava teemapüstituse esitamine alusetu. Ilmselgelt üritasid nii politseinikud kui ka kiirabi teha kõik, et antud olukorras võimalikult vähe kannatanuid oleks ning juba vigastada saanutele kiirelt abi osutada. Mikk Tarraste tegevus oli suunatud aga vastupidisele.
  3. Politsei, kiirabi ja kannatanute suunas tulistamist enda ütlustes Mikk Tarraste omaks ei võta, vaid tema ütlused selle kohta on sellised. Prokuröri küsimus: olete kohtueelses menetluses öelnud, et vaatasite tahapoole te nägite, et sinna saabus ka kiirabi ja politsei ja vilkurid põlesid ja te saite aru, et sinna on saabunud isikud? Jah. Aga ometi tulistasite nende suunas, mis põhjusel? Ma tulistasin nende suunas siis, kui nemad olid minu suunas tulistanud valangutega (vt 05.04.2021 kohtus antud ütluste protokolli lk 30). Tunnistaja M. P. on andnud 15.03.2021 kohtuistungil ütlusi, et hetkel, kui saadi isikud sõidukist x välja ja hakati tagasi liikuma x suunas, kus kiirreageerijad olid nii-öelda kilpidega rivis, siis sellel hetkel kõlasid lasud ja oli kuulda reaalseid kuuli vihinaid ümberringi. Sel hetkel ei saadud aru, millega lastakse, aga suund oli teada, selles suunas kiirreageerijad ka oma kilbid seadsid. Lasud olid korduvad, neid oli rohkem kui üks ja need olid järjepidevad lasud. Esmalt kui hakkasid lasud nende suunas, siis sel hetkel oli kiirreageerijate taha juba saabunud lisaks viiele kannatanule ka kiirabi töötajad ja siis, et lasud lõppeksid, tehti ise ka laskude poole kattetuld ja sel hetkel lasud lõppesid. Tunnistaja M. M. ütluste põhjal 15.03.2021 kohtuistungil sel ajal, kui tunnistaja osutas esmaabi, kuulis ta laske. Oht on olemas, hirm on, aga keskendus ikkagi naisterahva abistamisele. Lahkuma pidi kiirabi natuke hiljem, kui oli appi tulnud juba Haapsalu kiirabi ja kaks Pärnu kiirabi ja tuligi käsk politsei poolt, et hakake taganema, sest et tulistaja

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.