Kostja täiendavad seisukohad Hagiavalduse lisana esitatud auto ülevaatuse aktist ei nähtu, milliseid remonttöid sõiduk vajas, mistõttu pole võimalik kindlaks teha kas üldse ning milles pooled väidetavalt kokku leppisid. Auto ülevaatuse aktist nähtub vaid asjaolu, et sõiduk vajas remonti ning selles ei olegi vaidlust. Töövõtulepingu sõlmimist ei tõenda ka garantiikiri. Garantiikirja on väljastanud kindlustusandja, millest nähtub, et sõiduki taastusremondi töövõtuleping sõlmitakse A.K Autoteenindus OÜ ja kindlustusvõtja vahel. Järelikult ka garantiikirja järgi pidid pooled eraldi töövõtulepingu sõlmima. Hageja poolt 24.07.2020 esitatud dokumendi lisast nähtub, et suhtlus remonttööde tegemise kohta on toimunud vaid hageja ja kindlustusandja vahel. Kostja ei ole nendes vestlustes osalenud. Sh nähtub hageja 24.07.2020 seisukoha lisast, et ta on esitanud remonttööde kalkulatsiooni kindlustusandjale, mitte kostjale. Hageja esitatud tõendist nähtub seega, et kostja ei ole olnud lepinguliste läbirääkimiste pooleks. Hageja sõlmis tõenäoliselt töövõtulepingu kindlustusandjaga, mistõttu võib hagejal olla nõue hoopis kindlustusandja vastu. On arusaamatu ka, kas hageja hinnangul on poolte vahel sõlmitud suuline või kirjalik leping. Kuna hageja viitab võimalusele sõlmida töövõtuleping ka suuliselt, siis eelduslikult on tema hinnangul pooled väidetavalt sõlminud suulise töövõtulepingu. Hageja tunnistab seega ka ise, et kirjalikku töövõtulepingut poolte vahel sõlmitud ei ole. Kostja ei pea eluliselt usutavaks, et majandus- ja kutsetegevuses tegutsev isik sõlmiks sedavõrd kuluka (arve nr 19703 alusel kuulub tasumisele 5 641.54 eurot) teenuse osutamiseks vaid suusõnalise lepingu. Hageja väited suulise lepingu sõlmimise kohta on paljasõnalised ning tõendamata, samuti ei ole ka auto ülevaatuse akti näol tegemist töövõtulepinguga. Hageja esitas kohtule kirjavahetuse kindlustusandjaga, millega soovib tõendada klaasi vahetust ja selle põhjust. Asjaolu, et hageja esitab kohtule kirjavahetuse kindlustusandjaga, mitte kostjaga, tõendab, et hageja on remonttööde teostamiseks läbirääkimisi pidanud mitte kostjaga, vaid kindlustusandjaga. Kindlustusandja ei saa kostja asemel esitada tahteavaldusi. Kindlustusandja ei ole kostja seaduslik esindaja. Hageja viitab
lg 1, mis sätestab, et kui töövõtulepinguga ei ole tasus või selle suuruses 4 kokku lepitud, kuulub maksmisele tavaline tasu, selle puudumisel aga vastavalt asjaoludele mõistlik tasu. Järelikult möönab ka hageja ise, et tööde tasus kokku ei lepitud. Hageja väited on ka vastuolulised. Hageja on selgitanud, et kostja seaduslikule esindajale tutvustati enne auto ülevaatuse akti allkirjastamist teostatavate tööde mahtu ja hinda. Lisaks selgitab hageja, et kostja väited lepingu ning remonttööde maksumuse kokkuleppe puudumise kohta on paljasõnalised ja vastuolus hageja poolt juba esitatud tõenditega. Seega on arusaamatu, kas hageja väidab, et remonttööde hinnas oli kokku lepitud või mitte. Samuti on paljasõnalised hageja põhjendused ebamõistlikult kõrge töö maksumuse kohta. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et madalama hinnaga remonttööde teostajad on maksupetturid. Antud juhul oli auto klaas täiesti terve, seal ei olnud ühtegi mõra – seda kinnitab ka hageja. Samuti olid terved ka klaasiliistud. Mõistetamatu on, miks peaks kostja tasuma hagejale klaasi ja klaasiliistude vahetuse eest, mis olid enne remonti terved. Seda enam, et hageja ei ole üldse tõendanud, et ta oleks sõidukil aknaklaasi ja klaasiliistud vahetanud. Hageja 24.07.2020 seisukoha lisast nähtub tema selgitus kindlustusandjale, mille kohaselt „tagaklaasi tervena kätte ei saanud.“ Hageja selgitustest saab aga järeldada, et sõiduki aknaklaasi eemaldamine tervena on võimalik. Isegi, kui hageja oleks sõidukil aknaklaasi ja klaasiliistud vahetanud, ei pea kostja hagejale tasuma hageja hooletuse eest. Samuti ei ole hageja tõendanud klaaside toonimise vajadust. Hageja ei ole ka tõendanud, et ta üldse oleks klaasi tooninud. Isegi, kui uskuda hageja väiteid klaasi toonimise kohta, oleks hageja selgitustest nähtuvalt tegemist toredusliku kulutusega TsÜS § 63 p 3 mõttes. Klaasi toonimiseks puudus mistahes praktiline vajadus ning kostjaga pole selline töö (analoogselt teistele töödele) kooskõlastatud. Eriti arvestades, et sõiduki klaasid olid enne remonttööde teostamist terved. Ühe klaasi teist tooni jätmine ei saa olla „võimatu“ nagu hageja on märkinud. Ka hageja alternatiivne nõue kostja vastu
Hageja on menetluses jätnud täielikult tähelepanuta ka, et M. K. ei olnud 08.11.2019 seisuga kostja seaduslik esindaja. Seega ei saanud M. K. 08.11.2019 seisuga sõlmida mistahes kehtivaid lepinguid kostja nimel ning võtta kostjale mingeid õigusi või kohustusi. Kostja seaduslik esindaja 08.11.2019 seisuga oli K. L.. M. K.ist sai kostja seaduslik esindaja alles 05.02.
) § 422 lg 1 sätestab, et kindlustuslepinguga kohustub üks isik (kindlustusandja) kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju või maksma kokkulepitud rahasumma ühekordselt või osadena või täitma lepingu muul kokkulepitud viisil (kindlustusandja täitmise kohustus). Kohtule tõendina esitatud garantiikirjast nr 19435 nähtub, et Seesam Insurance AS garanteerib kostjale sõiduki Xxxx (reg.märgiga xxxx) kahju nr 2019012080 käigus tekkinud vigastuste taastusremondi tasu vastavalt hageja 12.11.2019 eelkalkulatsioonile (sõiduki taastusremont summas 5 401.15 eurot). Nimetatud garantiikirjast nähtub ka, et sõiduki taastusremondi 7 töövõtuleping sõlmitakse Osaühing A.K. Autoteenindus (hageja) ja kindlustusvõtja (kostja) vahel ning et sõiduki taastamiskulud kohustub tasuma hagejale kostja (dtl 37). Alusetud ja põhjendamatud on seega kohtu hinnangul kostja väited, et hageja on vaidlusaluse lepingu sõlminud Seesam Insurance AS-iga, kui kindlustusandjaga. Kohus selgitab, et kindlustusandjal on auto kaskokindlustuse puhul vaid kohustus hüvitada autole tekkinud kahjud siis, kui kindlustusvõtja (käesoleval juhul kostja) on ise avarii põhjustaja. Vaidlusalune töövõtuleping sai seega olla sõlmitud vaid hageja ja kostja vahel, mitte hageja ja kindlustusandja vahel. Kohus selgitab ka, et
lg 1 alusel kui kindlustusvõtja ei teatanud käesoleva seaduse §-s 440 sätestatut rikkudes olulisest asjaolust, samuti kui kindlustusvõtja vältis tahtlikult olulise asjaolu teadasaamist või andis olulise asjaolu kohta ebaõiget teavet, võib kindlustusandja lepingust taganeda. Toimiku materjalidest nähtubki, et kuivõrd kostja on kindlustusseltsile (Seesam Insurance AS) seoses kahjujuhtumiga nr 2019012080 esitanud valeandmeid (liiklusõnnetuse on tegelikkuses põhjustanud M. K.i teismeline poeg T. K., kel puudus juhtimisõigus), on kindlustusselts kostjale väljastatud garantiikirja sõiduki remondikulude taastamiseks tühistanud (dtl 123-125). Nimetatu ei mõjuta aga kohtu hinnangul hageja ja kostja võimalikku omavahelist õigussuhet. Vaatamata sellele, et hageja on menetluse alguses väitnud, et poolte õigussuhte ajal on kostja seaduslikuks esindajaks olnud M. K., teatas hageja hiljem siiski, et sai alles kostja 19.07.2021 seisukohaga tutvudes teadlikuks, et M. K. ei olnud novembris 2019 äriregistris kostja seadusliku esindajana ehk juhatuse liikmena registreeritud. Puudub vaidlus seega, et liiklusõnnetuse toimumise ning väidetava töövõtulepingu sõlmimise ajal ei olnud M. K. kostja seaduslik esindaja, ta sai kostja juhatuse liikmeks alles 05.02.2020 (dtl 114, 120). Kostja seaduslik esindaja 08.11.2019 seisuga oli K. L.. Kostja esindaja on kohtule teatanud, et M. K. oli vaidlusalusel ajal vaid kostja töötaja ning tal puudus õigus kostja nimel mistahes lepingute sõlmimiseks. Kohus siinkohal kostjaga ei nõustu ning põhjendab oma seisukohta järgnevalt. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 115 lg 1 teise lause järgi kehtib esindaja tehtud tehing esindatava suhtes, kui esindaja tegi tehingu esindatava nimel ja esindajal oli tehingu tegemiseks esindusõigus. Seega on kehtivaks esinduseks vajalik nende mõlema eelduse olemasolu. Üldjuhul eeldab esindamine, et esindaja väljendaks tehingu tegemisel, et ta ei tegutse enda nimel, vaid teeb tehingu teise isiku (esindatava) nimel. Tehingu tegemine esindatava nimel võib tuleneda ka tehingu tegemisega seotud asjaoludest (TsÜS § 116 lg 1). Esindaja tehtava tehingu teisel poolel peab tehingu tegemisel olema võimalik aru saada, kellega ta tehingu teeb ning kas tehing hakkab kehtima esindaja või esindatava suhtes. TsÜS § 116 lg 2 järgi eeldatakse, et tehing on tehtud majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku nimel, kui tehingu on teinud majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku töötaja või muu isik, kelle eest majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik vastutab, ja tehing on seotud sellise majandus- või kutsetegevusega (vt Riigikohtu
lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Seega on lepingu jõustumiseks olulised poolte vastastikused samasisulised tahtevaldused ja leping on sõlmitud siis, kui pooled on saavutanud konsensuse. Kohus selgitab ka, et lepingu sõlmimiseks tuleb vahetada vastastikuseid tahteavaldusi ning leping loetakse sõlmituks, kui on jõutud kokkuleppele lepingu oluliste tingimuste suhtes. Tahteavaldusteks loetakse vastavalt oferti (pakkumus, ettepanek leping sõlmida) ning selle aktsepti (nõusolek lepingu sõlmimiseks). Et lugeda leping sõlmituks, peab aktsept oma sisult vastama pakkumusele. Alates aktsepti kättesaamisest loetakse leping sõlmituks ning pooltel tekib õigus nõuda lepinguliste kohustuste täitmist. Kui pakkumusele vastuseks saadetud tahteavaldus sisaldab võrreldes esialgse pakkumusega oluliselt erinevaid tingimusi, ei ole tegemist enam aktseptiga, vaid uue pakkumusega, millele teine läbirääkimiste pool peab omalt poolt nõusolekuga vastama, et leping saaks sõlmitud.
lg 1 näeb ette, et töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Töövõtuleping on seega tasuline leping, mille kohaselt oma omavahelises vastastikuses seoses töövõtja kohustus tööd teha ning tellija kohustus selle eest tasu maksta (RK TKo 3-2-1-80-08, p 16).
lg 1 järgi peab töö vastama lepingutingimustele.
lg 1 kohaselt kui töövõtulepinguga ei ole tasus või selle suuruses kokku lepitud, kuulub maksmisele tavaline tasu, selle puudumisel aga vastavalt asjaoludele mõistlik tasu.
lg 3 alusel muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest.
lg 4 kohaselt kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Riigikohus on töövõtulepingutest tulenevate vaidluste lahendamisel asunud seisukohale, et lepingujärgse tasu nõude rahuldamiseks tuleb esmalt kindlaks teha, kas töövõtja tasunõue on muutunud sissenõutavaks. Selleks tuleb selgeks teha, mille eest ja kui suur tasu kokku lepiti ja mida selle eest tehti. Seejärel saab hinnata, kas tellija on esitanud tasunõudele vastuväiteid, mis välistaksid nõude maksmapaneku kestvalt või annaksid õiguse tasu maksmisest ajutiselt keelduda (RK TKo 3-2-1-145-14, p 14). 10 Kohus on eelnevalt leidnud, et töövõtuleping võis olla sõlmitud vaid hageja ja kostja vahel (mitte hageja ja kindlustusandja vahel, nagu väidab kostja) ning et kuna kirjalikku töövõtulepingut ei ole sõlmitud, siis said pooled sõlmida suulise töövõtulepingu. Kohtuistungil antud tunnistaja ütlustest nähtub, et 08.11.2019 tuli M. K. koos M. A.ga hageja töökotta seoses kahjustada saanud sõidukiga. Kahjuavalduse koostas M. A., kui väidetav liiklusõnnetuse põhjustaja, M. K. esindas kostjat. Kuna tegemist oli kaskojuhtumiga, palus M. K. saata remondi pakkumise kindlustusandjale (dtl 140-141). Kohtule esitatud tõenditest nähtub ka, et M. K. on allkirjastanud 29.11.2019 kindlustusandja poolt antud garantiikirja (dtl 37), millest kohaselt on hageja kindlustusandjale 12.11.2019 esitanud eelkalkulatsiooni sõiduki taastamisremondiks summas 5 401.15 eurot. Nimetatud tõendiga on kohtu hinnangul tõendanud, et hageja on teinud kindlustusvõtjale ja ka kostjale hinnapakkumise, mille ka kostja oma allkirjaga aktsepteeris. Tunnistaja ütlustest nähtub ka, et pärast garantiikirja saamist on hageja suhelnud M. K.iga telefoni teel varuosade jms tellimise osas ning viimane on andnud nõusoleku remondiosade tellimiseks ja auto remontimiseks (dtl 141, 147). Lisaks nähtub tunnistaja ütlustest (dtl 141-142), et just M. K. tõi vaidlusaluse sõiduki hageja juurde remonti ning allkirjastas auto ülevaatuse akti, milles teostatavate tööde selgituseks on kirjutatud remont vastavalt eelarvele (dtl 39). Tunnistaja ütlustest nähtub ka, et hageja saatis hinnapakkumise kindlustusandjale, kostjale selgitati kõik asjaolud telefoni teel, kostjal puudus huvi kirjaliku hinnapakkumise vastu (dtl 146). Kohus peab sellist tunnistaja väidet eluliselt usutavaks, kuna kui tegemist on kindlustusjuhtumiga ning eelduslikult peab kulud hüvitama kindlustusandja, ei ole reeglina kindlustusvõtja kogu remondisuuruse ja kulude kindlakstegemisest sedavõrd huvitatud, et saada pakkumist ka nt kirjalikult. Nimetatud tõenditest nähtub kohtu hinnangul üheselt, et hageja on kostjale pakkumise teinud, kostja on hageja pakkumise aktsepteerinud, pooled on saavutanud sõiduki remondi ja tasu osas kokkuleppe. Kohus selgitab, et tasunõude sissenõutavuse hindamiseks peab esmalt tuvastama, kas hageja ja kostja vahelises töövõtulepingus lähtus tasu sissenõutavus töö valmimisest või töö vastuvõtmisest. Riigikohus on selgitanud, et tasunõude sissenõutavuse eeldusteks võivad esiteks olla töö valmimine ja ülevaatamise võimaluse andmine (
lg-d 3 ja 5) või teiseks töö vastuvõtmine või vastuvõetuks lugemine (
Kuivõrd poolte esitatust ei ole võimalik selgelt tuvastada poolte kokkulepet tasunõude sissenõutavuse kohta, on kohus seisukohal, et olukorras, kus hageja teostas auto remonditöid, on sellise töö omadustest tulenevalt tavaline, et töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks
Iseenesest puudub vaidlus, et kostja sõiduauto sai hageja poolt remonditud ehk korda tehtud. Tunnistaja ütlustest nähtub, et peale hageja poolt sõiduki korda tegemist, tuli M. K. sellele järgi, on selle üle vaadanud ning kirjutas kindlustuse poolt antud garantiikirjale oma nime, allkirja ja kuupäeva (dtl 37). M. K. võttis auto vastu, mistahes pretensioone teostatud tööde kohta ei esitanud (dtl 142). Ka toimiku muudest tõenditest ei nähtu, et kostjal oleks teostatud tööde osas mistahes pretensioone olnud. Hageja leiab, et tasunõue on muutunud sissenõutavaks, ta on tööd lepingukohaselt valmis teinud, kostja on pärast tööde valmimist tööd üle vaadanud ja need ka vastu võtnud, kostja ei ole hagejale teostatud tööde osas mistahes pretensioone esitanud. Kohtu hinnangul on eelnevaga tõendatud, et pooled sõlmisid suulise töövõtulepingu sõiduki remontimiseks, hageja on oma lepingulised kohustused täitnud, s.o autot remontinud. Kostja on ka töö üle vaadanud ja vastu võtnud. Puudub vaidlus, et hageja esitas kostjale teostatud tööde eest 29.11.2019 arve nr 19703, summas 5 641.54 eurot, arve tasumise tähtaeg oli 09.12.2019 (dtl 41). Kostja on nimetatud arve kätte saanud ning lubanud tasuda märtsi lõpus (dtl 45). Pooled ei vaidle, et kostja ei ole hageja arvet tasunud. 11 Kostja väited, et ta on vaidlustanud temale esitatud arve ning teatanud, et ta ei võta töid vastu, on jäänud kohtu hinnangul paljasõnaliseks ja tõendamata. Vaatamata sellele, et kostja on kohtule teatanud ka, et arvel märgitud tööd ja tööde hinnad on liialdatud, ei ole ta ühtegi usaldusväärset tõendit ka selle kohta esitanud. Kuivõrd algselt pidi tööde eest tasuma kindlustusandja, siis on ka eluliselt usutav hageja väide, et kindlustusseltside kahjukäsitlejad kontrollivad väga tähelepanelikult vahetavate osade nimekirja ja vahetamise vajadust, samuti remonditööde maksumust. Kohtul puudub alus teostatavate tööde nimekirjas ja maksumuses kahelda. Ka kostja ei ole tõendanud, et remonditöid oleks saanud teha teistsuguse hinnaga ja teises mahus. Seoses lisatöödega (klaasi vahetamine) märgib kohus järgmist. Kuivõrd kostja on hageja arve aktsepteerinud ning ei ole ka mistahes pretensioone ei arve ega teostatud tööde kvaliteedi ega mahu kohta enne käesolevat menetlust esitanud (ka käesolevas menetluses on kostja esitanud vaid paljasõnalisi väiteid), leiab kohus, et on eluliselt usutav, et poolte vahel oli ka kokkulepe auto tagaklaasi vahetuse ja toonimise osas. Lisaks on hageja kohtule selgitanud ning põhjendanud, et selliste kahjustuste korral, nagu on kostja sõiduk liiklusõnnetuses saanud, on tagaklaasi vahetamise vajadus sageli paratamatu. Kostjal ei ole seega eelnevast tulenevalt põhjust teostatud tööde eest tasumisest keelduda. Hageja on oma lepingulised kohustused täitnud. Kostjal puudub õigus keelduda tasu maksmisest, tasu maksmise nõue on muutunud sissenõutavaks. Kostjal on seega võlaõigusseaduse ja pooltevahelise töövõtulepingu järgi kohustus tasuda hageja tehtud tööde eest, kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus summas 5 641.54 eurot. Hageja on esitanud ka viivisenõude ning palub kostjalt välja mõista viivise alates 10.12.2019,
lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses põhisummast kuni nõude kohase tasumiseni.
kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
lg 1 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, oma võlgnetava kohustuse täitmisest keelduda, nõuda kahju hüvitamist, taganeda lepingust või öelda leping üles, alandada hinda, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.
lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse
§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Toimiku materjalidest ei nähtu, et pooled on kokku leppinud seadusjärgsest erinevas viivisemääras. Kohtu hinnangul on hageja viivisenõue õiguslikult põhjendatud ja hageja on nõuet tõendanud. Kohus on seisukohal, kohustuse täitmata jätmise korral, peab võlgnik arvestama sellega, et viivitamisel järgnevad
Eeltoodust tulenevalt kuulub ka hageja viivisenõue rahuldamisele. Kuivõrd kohus on leidnud, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele töövõtulepingut puudutavate sätete alusel, ei pea kohus hageja teise alternatiivse nõude (alusetu rikastumise sätete
MS 442 lg 8). 12 Hageja on esitanud kohtule 22.10.2021 taotluse erinevatele asutustele (Transpordiamet, Maksu- ja Tolliamet jne) päringute tegemiseks. TsMS § 236 lg 2 kohaselt kui tõendit esitada sooviv menetlusosaline ei saa tõendit ise esitada, võib ta taotleda kohtult tõendite kogumist. Tõendite kogumine on kohtu tegevus menetluses tõendite kättesaadavaks tegemiseks ja nende uurimise võimaldamiseks. TsMS § 238 lg 1 p 2 alusel kohus võtab vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Tõendil ei ole asjas tähtsust eelkõige, kui asjaolu kohta on kohtu hinnangul juba piisavalt tõendeid esitatud. Kuivõrd vaidlusaluste asjaolude kohta on kohtu hinnangul asjas piisavalt tõendeid esitatud, jätab kohus hageja 22.10.2021 taotluse tõendite kogumiseks rahuldamata. MENETLUSKULUD TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 4 kohaselt kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus määrab menetluskulud rahaliselt kindlaks mõistliku aja jooksul pärast käesoleva otsuse jõustumist. /allkirjastatud digitaalselt/ Angelina Abol Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 31.03.2022 kohtuotsusega jäeti Viru Maakohtu 17. detsembri 2021. a otsus muutmata. 17.12.2021 kohtuotsus 2-20-105054 jõustus 03. mail 2022 Tartu Ringkonnakohtu kohtuotsusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Lea Herne referent 13
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.