1-22-1033/30

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2022, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-22-1033 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk, Erkki Hirsnik Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja)
2. märtsi 2022 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdistatav Marko Armi (Arm; isikukood 38009216010) kaitsja vandeadvokaat Anu Vilt, apellatsioon RESOLUTSIOON Jätta apellatsioon läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
3. Marko Armi süüdistatakse KarS § 4231 järgi selles, et tema, olles karistatud Tartu Maakohtu 19.10.2017 otsusega asjas nr 1-17-8683 ning Tartu Maakohtu 29.04.2021 otsusega asjas nr 121-3117 joobeseisundis ja ilma vastava kategooria juhtimisõiguseta mootorisõiduki juhtimise eest (teod 02.06.2017, 13.08.2017, 08.12.2020 ja 28.04.2021) ja milline karistatus on kehtiv, juhtis uuesti, s.o süstemaatiliselt 17.01.2022 kella 21.29 ajal Silla tänaval Põltsamaa linnas Jõgeva maakonnas mootorsõidukit Volkswagen Passat registreerimisnumbriga XXX , omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ning olles alkoholijoobes, kus tema väljahingatavas õhus oli alkoholi sisaldus 0,35 mg/l kohta.
4. Tartu Maakohtu 25.03.2022 otsusega karistati M. Armi KarS § 4231 järgi 8 kuu vangistusega, mida KarS § 65 lg 2 alusel suurendati eelmise Tartu Maakohtu 29.04.2021 otsusega kriminaalasjas nr 1-21-3117 mõistetud karistuse ärakandmata osa 1 aasta 2 kuu vangistuse võrra, mõistes M. Armile liitkaristuseks 1 aasta 10 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg 17.01.2022-25.03.2022, s.o 2 kuud 9 päeva karistusaja hulka ja M. Armi karistuse kandmise aega arvestati alates kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates 17.01.
5. M. Armil on kandmata karistust seisuga 25.03.2022 1 aasta 7 kuud 21 päeva vangistust.
6. Karistuse osas leidis maakohus, et M. Armile tuleb karistuseks mõista reaalne vangistus. 3.
7. Karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid ei esine. Eelmise Tartu Maakohtu 29.04.2021 kohtuotsusega kohaldati M. Armile üldisi kontrollnõudeid ja lisakohustustena kohustust osaleda sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki süütegude ärahoidmine. Veel määrati M. Armile KarS § 75 lg 4 järgi lisakohustusena kohustus registreerida ennast alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise“ teenusele (riikliku alkoholiravi programmi raames) ja teha hiljemalt 1 kuu jooksul pärast vangistusest vabanemist ja edaspidi kuni käitumiskontrolli lõpuni alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorse vereanalüüsi CDT. Kohus selgitas kohtuotsuses sellise näidu määramise olemust ja tagajärgi. M. Arm vabanes koheselt ärakandmisele kuuluva 4-kuulise vangistuse kandmiselt 27.08.
8. Kriminaalhooldusametniku 27.01.2022 esitatud iseloomustuse kohaselt näitasid vereanalüüsid CDT kohta, et isik liigtarvitas alkoholi. M. Arm on kriminaalhooldusametnikule tunnistanud alkoholi tarvitamist ja teadmist, et rikub kohtu poolt määratud kohustust. Ametnik reageeris sellisele rikkumisele hoiatusega. M. Armi sõnul on ta varem teinud karistusena ka üldkasulikku tööd. Seda kinnitab ka karistusregistri teade, millest nähtub, et märtsis 2007 on M. Armile mõistetud vangistus 9 kuud asendatud üldkasuliku tööga 540 tundi, mis on täidetud 01.06.
9. Viimane ametlik töökoht oli enne eelmist kohtuotsust AMV Metall (metalliettevõte Karkis-Nuias), kus tema sõnul teda oodatakse tööle. M. Armil on kaks alaealist last (15 a, 9 a), kellega ta koos ei ela. M. Arm elab koos elukaaslasega ja tema lapsega (14 a). 3.
10. Maakohus oli seisukohal, et M. Armi varasem elukäik ja varasem karistuste täitmine ei võimalda mõista talle leebeimat liiki karistust ehk rahalist karistust. M. Armi süü tema poolt toime pandud teos on keskmisest märgatavalt suurem põhjusel, et just samaliigilisi rikkumisi on ta varasemalt pannud toime korduvalt. Kuna M. Arm kandis 17.01.2022 rikkumist toime pannes karistust eelmise kohtuotsuse järgi, sh samaliigilise teo eest, siis oli talle selgelt teada ka selle teo kordamise tagajärg – eelmise karistuse täitmisele pööramine. Kuna M. Armi tahe uuesti samaliigilist süütegu toime panna oli suurem kandmisel oleva karistuse mõjust, tuleb tema süü hinnata keskmisest märgatavalt suuremaks. M. Armi süüd toimepandud teos suurendab asjaolu, et ta oli autorooli istudes ka alkoholijoobes. Arvestada tuleb ka õiguskorra kaitsmise huvisid. Isik, kes juhib mootorsõidukit süstemaatiliselt, olemata läbinud sellekohast oskuste ja teadmiste kontrolli ja olles seejuures ka veel alkoholijoobes, on liikluses ohtlik. Maakohus leidis, et põhjendatud karistus on 8 kuud vangistust ning lisaks tuleb moodustada eelmise kohtuotsusega liitkaristus ning arvestada eelvangistuse aeg karistusaja hulka. 3.
11. Mõistetud karistus tuleb reaalselt ära kanda. Vaatamata varasemale kriminaalhooldusele on süüdistatav jätkuvalt tarvitanud alkoholi ja pannud toime uue samaliigilise rikkumise. Tingimuslik karistus, katseaeg, kontrollnõuded ja järelevalve ei ole M. Armi puhul piisav ega mõjus, et hoida ära uut süütegu. Võimalike alternatiividega – täitmisele pööratava vangistuse asendamisega üldkasuliku tööga või allutamisega elektroonilisele valvele – ei saa ära hoida ega takistada isiku istumist mootorsõiduki juhina rooli. M. Armi enda ütlustest tuleneb, et juhtimisõiguse puudumine ei ole tema jaoks üldse takistav põhjus, kui on tahtmine rooli istuda.
12. Tartu Maakohtu 25.03.2022 otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav M. Armi kaitsja vandeadvokaat Anu Vilt, kes palub tühistada maakohtu otsuse mõistetud karistuse osas ning asendada vangistus üldkasuliku tööga. Alternatiivselt kohaldada M. Armile karistuse mõistmisel KarS § 74 lg 5 sätestatut, kohaldades liitkaristusest uuesti tingimisi vabastamist ühes käitumiskontrolliga, allutades ta elektroonilisele valvele KarS § 75 lg 2 punktis 9 sätestatud korras. 4.
13. Kaitsja hinnangul on M. Arm end temale esitatud süüdistuses süüdi tunnistanud ning kõigist tema ütlustest ja käitumisest kohtus saab üheselt järeldada, et ta kahetseb väga enda poolt toimepandut ega õigusta millegagi enda käitumist. 2 Samuti ei nõustu kaitsja maakohtu seisukohaga selle kohta, et M. Arm on muuhulgas liikluses ohtlik ka seetõttu, et pole läbinud oskuste ja teadmiste kontrolli ning teinud liikluseksamit. Asjas ei ole ümber lükatud M. Armi ütlused selle kohta, et ta on autokooli läbinud ja tal on olnud ka juhtimisõigus, kuid see on karistusena ära võetud ning peale seda on tal eksam tegemata. Seega ei ole tegemist inimesega, kelle oskused oleksid takistuseks mootorsõiduki juhtimisel. Tegemist on formaalsete kohustuste rikkumisega, mis kahtlemata ei saa olla õigustuseks seaduserikkumisele, küll aga on oluline asjaolu süü suuruse hindamisel. 4.
14. M. Arm on kirjeldanud kohtus enda elukorraldust ning tunnistanud alkoholiprobleemi, mis on ka seaduserikkumiste peamiseks põhjuseks. Samas kirjeldas ta samme, milliseid on teinud alkoholisõltuvusega tegelemiseks. Ta on ka vabatahtlikult pöördunud psühhiaatri poole alkoholitarvitamise häire raviks ning on käinud psühhiaatri juures 20-30 tundi. Kõike seda kinnitab ka kriminaalhooldusametnik M. Armi kohta koostatud iseloomustuses. Paraku on toimunud ka tagasilööke, mida M. Arm tunnistab. Ei kohus, kaitsja või prokuratuur ei ole pädevad hindama kui pika aja jooksul ja millist ravi peab isik saama, et saavutada püstitatud eesmärk. Käesoleval juhul on olemas piisavalt suur tõenäosus, et pikemaajalise ravi jooksul on M. Armi puhul võimalik saada alkoholi liigtarbimine kontrolli alla, mis ei ole võimalik vangistuses. Lisaks alkoholiprobleemile tegeles A. Arm vabaduses ka enda võlgadega, kasutades Töötukassa kaudu pakutavat teenust MTÜ-s Nõutuba. 4.
15. M. Armil on ülalpidamisel (koos laste emadega) 2 bioloogilist last, kellele ta tasub elatist. Samuti toetab ta enda 14-aastast kasutütart, kelle elab koos ühes leibkonnas. Lisaks peab ta aitama enda 93-aastast vanaema, kes elab eraldi ning kelle abistamine on suures osas M. Armi õlgadel. Tal on koheselt võimalik asuda ka tööle metallifirmasse AMV Metall, kus varem töötas. 4.
16. Tulenevalt eelnevast peaks M. Armi suhtes kohaldama seadusest tulenevaid võimalusi selleks, et M. Arm saaks enda karistust kanda vähem vabadust piiraval moel kui seda on vangistus. Sellisel juhul saaks M. Arm täita enda kohustust perekonna ees, samuti tegeleda enda võlgade ja alkoholiprobleemiga. Selleks, et M. Armi tegevus ja elukorraldus oleks kontrolli all on võimalik määrata talle lisakohustusi, mille täitmata jätmine viib paratamatult selleni, et karistus tuleb ära kanda vanglas. M. Arm on andnud nõusoleku nii üldkasuliku töö kui ka elektroonilise valve kohaldamiseks. 4.
17. Kohtuotsusest ei nähtu selgeid ja arusaadavaid põhjendusi selle kohta, miks M. Armi puhul on välistatud võimalus tema vabadusse jätmiseks ja täiendavate kohustuste panemiseks. Maakohus on piirdunud üldsõnalise tõdemusega, et mootorsõiduki juhtimine on M. Armile harjumuspärane käitumisviis ning teised karistused, peale reaalse vangistuse, ei hoia ära tema istumist mootorsõiduki juhina rooli. M. Armi karistamine reaalse vangistusega ei ole vältimatult vajalik ning pikemas perspektiivis on võimalik teda positiivselt mõjutada vabaduses, samas rakendades tema suhtes erinevaid vajalikke kohustusi ja tingimusi, millega isik on nõus. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
18. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioon tuleb KrMS § 326 lg 3 alusel jätta läbi vaatamata, kuna see on ilmselgelt põhjendamatu. KrMS § 326 lg 3 alusel võib ringkonnakohus apellatsiooni määrusega jätta läbi vaatamata juhul, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt välja kujunenud seisukohtadega (nt teo õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks 3 kohtupraktikat muuta (RKKKm 3-1-1-49-10, p 5). Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on seega võimalik reeglina vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. Ilmselt põhjendamatuks KrMS § 326 lg 3 mõttes tuleb lugeda sellist apellatsiooni, mida on põhjust pidada perspektiivituks ehk mille rahuldamist ei pea kolm ringkonnakohtu kohtunikku üksmeelselt võimalikuks. Tegemist on olukorraga, kus kaebus jääb prognoositavalt rahuldamata.
19. Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu otsuse ja esitatud apellatsiooniga, leiab, et mõistetud karistus on kooskõlas seadusega ning on põhjendatud. Apellatsioonis väljatoodud asjaolud ei anna alust teistsugusele seisukohale asumiseks ega karistuse vähendamiseks. Maakohus on karistuse mõistmisel arvestanud kõiki KarS § 56 sätestatud karistuse mõistmise aluseid ning on analüüsinud piisava põhjalikkusega, miks käesoleval hetkel tuleks mõista M. Armile just selline karistus. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhistustega. Ringkonnakohus ei jaga ka kaitsja seisukohta karistuse mõistmise osas taaskordselt tingimisi vangistuse mõistmiseks, seda küll koos elektroonilise valvega ega ka vangistuse asendamisega üldkasuliku tööga. Maakohus on väga põhjalikult analüüsinud seda, kuidas süüdistatavale mõistetud varasemad leebemad karistused ei ole mõju avaldanud ning kuidas katseajal pani isik toime uue süüteo ja taaskord samaliigilise kuriteo. Seejuures on maakohus hinnanud M. Armi süüd keskmisest suuremaks, mistõttu ei leia ka ringkonnakohus, et tingimisi vangistus oleks süüdistatava puhul põhjendatud. KarS § 56 lg 1 kohaselt tuleb karistuseks mõista selline karistus, mis mõjutaks süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja mis kaitseks ka õiguskorra huvisid. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb nõustuda maakohtuga, et selliseks karistuseks on reaalne vangistus. Esitatud apellatsioon ei anna juba eelmenetluse staadiumis alust maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale asuda ja jääb edutuks.
20. Eeltoodu alusel ning juhindudes KrMS § 326 lg-st 3 jätab ringkonnakohus apellatsiooni läbi vaatamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Tiit Lõhmus Erkki Hirsnik Maarika Kuusk 4