← Eesti

2-21-142395/10

Obsah (5)§ 486§ 172§ 144§ 175§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Anna Liiv Otsuse tegemise aeg ja koht 17.03.2022.a., Tallinna kohtumaja Kohtujurist Lii Zerel Tsiviilasja number 2-21-1423

) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGI ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED

  1. Osaühing EUROPARK ESTONIA esitas 18.12.2021 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 70 euro saamiseks. Kohus tegi 21.12.2021 võlgnikule makseettepaneku. Võlgnik D. J. esitas 05.01.2022 nõudele vastuväite. Pärnu Maakohus andis 17.01.2022 määrusega seoses võlgniku vastuväitega nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Harju Maakohus võttis hagi 27.01.2022 määrusega menetlusse.
  2. Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja Osaühing Europark Estonia (EP) kostjalt D. J. leppetrahvide summas 60 eurot (2 x 30) ning sissenõudmiskulude summas 10 eurot tasumist.
  3. Hageja põhjendab oma nõudeid järgmiselt. Kostjale kuuluvad sõidukid (registreerimismärgiga xxx ja xxx) olid pargitud EP opereeritavale parkimisalale. EP on parkimisteenust osutav ettevõte. Iga EP poolt opereeritava parkla sissesõidu juurde on paigaldatud vastav infotahvel koos viitega tüüptingimustele ja/või viitega, kus tüüptingimustega tutvuda saab. Tüüptingimused sisaldavad tingimusi sõiduki parkimiseks. Ühtlasi on EP avaldanud tüüptingimustes selgesõnaliselt oma tahet lepingu sõlmimiseks, kui sõiduki kasutaja auto EP parklasse pargib. Lisaks parkimistingimustele on parkla sissesõidu juurde, sh parkimisalale paigaldatud rida liiklus- ja teavitusmärke, mis annavad parkimisalale sõitjale teada, et ta siseneb eraparklasse ja eraparkla operaator EP on seal parkimiseks kehtestanud enda tingimused. EP tuvastas kontrollimisel, et kostja sõidukid olid pargitud parkimistingimusi rikkudes, kuivõrd parkides ei olnud sõidukite armatuurlaual vastaval alal parkimisõigust andvat 2 parkimiskaarti või parkimisautomaadist ostetud parkimispiletit ning mobiilse parkimise tuvastamiseks tehtud päringu vastuse järgi ei oldud alustatud ka mobiilset parkimist. Parkimistingimuste avaldamisega esitas EP omapoolse pakkumuse, mida EP on selgelt parkimistingimustes väljendanud. Parkimisega esitati nõustumus pakkumusele, mistõttu sõiduki parkimisega tekkis lepinguline suhe. Parkimislepingu tingimustes on kehtestatud, et parkimistingimuste rikkumisel tuleb tasuda leppetrahvi. Parkimislepingu rikkumise tõttu väljastatud leppetrahvinõue on käesoleva ajani tasumata. Kostja ei ole leppetrahve vaidlustanud ettenähtud tähtaja jooksul. Samuti ei vastanud kostja kohtueelselt saadetud nõudekirjadele.
  4. Sõidukite (registreerimismärgiga xxx ja xxx) parkimistingimuste vastase parkimise tõttu on sõiduki omanikule (kostjale) koostatud järgmised leppetrahvid: 1) 09.07.2020, Roseni majad, leppetrahviumber 1200 9072 0213 1103, maksetähtaeg 23.07.2020, võlgnevuse summa 30 eurot; 2) 21.12.2018, Olümpia, leppetrahvinumber 0692 1121 8102 4285, maksetähtaeg 04.01.2019, võlgnevuse summa 30 eurot.
  5. Kostjat oli teavitatud leppetrahvinõude esitamisest leppetrahvi kviitungite asetamisega sõidukite (registreerimismärgiga xxx ja xxx) kojamehe vahele. Leppetrahvid kogusummas 60 eurot on kostja poolt jäetud tasumata.
  6. Kostjale D. J.’le olid hagimaterjalid avaliku e-toimiku kaudu kätte toimetatud 22.02.2022, kuid kostja hagile õigeaegselt nõuetekohast hagivastust ei esitanud. KOHTU SELGITUSED
  7. Kohus selgitab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

  1. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja ja neid kulusid tõendavad dokumendid, millest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks menetluses tasutud riigilõiv kogusummas 100 eurot (s.o maksekäsu kiirmenetluses tasutud 45 eurot ja hagimenetluses täiendavalt tasutud 55 eurot), maksekäsu kiirmenetluse kulud summas 20 eurot ning õigusabikulud summas 160 eurot (s.o 2 tundi tööd tunnihinnaga 80 eurot).
  2. Kohus selgitab, et kuivõrd

§ 486

lg-st 2 tulenevalt loetakse hagi hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest ja kuna maksekäsu kiirmenetluse avaldus on antud asjas esitatud 18.12.2021, siis lähtudes

  1. aastal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg-st 1 ja Lisast 1 tuli hagi hinnalt 70 eurot tasuda riigilõivu kokku summas 75 eurot. Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks mõista kostjalt välja riigilõiv summas 75 eurot.
  2. Tulenevalt

§ 172

lg-st 9 ja § 4842 peab kohus põhjendatuks mõista kostjalt välja ka hageja maksekäsu kiirmenetluse kulu summas 20 eurot. 11. Kohtuväline kulu on

§ 144

p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht on sellised, mis õigustavad hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud eelkõige hagiavalduse koostamise ning selle kohtusse esitamisega. Kohus on seisukohal, et antud juhul saab põhjendatud ajakuluks hagiavalduse koostamisele (sh dokumentide komplekteerimine ja analüüs) lugeda 2 tundi. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu 80 eurot/h (käibemaksuta) peab kohus antud juhul samuti mõistlikuks. Hageja taotleb õigusabikulude hüvitamist ilma käibemaksuta, mistõttu mõistab kohus kostjalt õigusabikulud välja ilma käibemaksuta. Eeltoodu alusel määrab kohus hageja 3 lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks 160 eurot ilma käibemaksuta (s.o 2 tundi tööd tunnihinnaga 80 eurot). 12. Kokku on kohtu hinnangul hageja põhjendatud menetluskulu 255 eurot (75 + 20 + 160). Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 255 eurot ning menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. 13.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (

§ 178lg 4).

/allkirjastatud digitaalselt/ Anna Liiv kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.