← Eesti

1-21-8759/14

Obsah (11)§ 424§ 68§ 74§ 75§ 78§ 50§ 55§ 16§ 56§ 57§ 691

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 6. aprill 2022.a, Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-21-8759 Kohtunik Rutt Teeveer Kohtuistungi sekretär Helju Reb

§ 424

lg 2 järgi lühimenetluses Süüdistatav Marek Arujõe isikukood: 37906232743 elukoht: XXX kodakondsus: XXX kodanik emakeel: XXX haridus: XXX, töökoht: XXX, XXX telefon: XXX, e-posti ei kasuta kriminaalkorras karistatud ühel korral kahtlustatavana kinnipeetud 28.10.2021.a – 30.10.2021.a tõkendit ei ole kohaldatud Kaitsja lepinguline kaitsja advokaat Andres Veski RESOLUTSIOON 1. Süüdi tunnistada Marek Arujõe

§ 424lg 2 järgi ning mõista temale karistuseks 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada Marek Arujõele mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, so 6 (kuue) kuu vangistuse võrra ning mõista Marek Arujõele ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata Marek Arujõe eelvangistuses viibitud aeg 28.10.2021.a – 30.10.2021.a, so 3 (kolm) päeva karistusaja hulka ning lugeda Marek Arujõe kandmata karistuseks 11 (üksteist) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.

§ 74

lg 1, 2, 3 alusel kuulub Marek Arujõel kohesele ärakandmisele 2 (kaks) kuud vangistust ning 9 (üheksa) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust jätta Marek Arujõe suhtes tingimisi kohaldamata ja täitmisele pööramata, kui Marek Arujõe ei pane 2 (kahe) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ning täidab

§-s 75 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi. KrMS § 414 lg 1 kohaselt saadetakse süüdimõistetule teatis selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta karistuse kandmiseks peab ilmuma. KrMS § 414 lg 2 alusel arvestatakse kohesele ärakandmisele kuuluva 2 (kahe) kuu pikkuse vangistuse kandmise aega alates Marek Arujõe vanglasse saabumisest. KrMS § 414 lg 3 kohaselt, kui süüdimõistetu ei ilmu määratud ajaks vanglasse vangistust kandma, edastab vangla Politsei- ja Piirivalveametile sundtoomise taotluse. Marek Arujõe on kohustatud katseajal järgima

§ 75lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid, st: 1.

elama kohtu määratud alalises elukohas, so aadressil XXX;

  1. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
  2. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
  3. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks;
  4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;
  5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p 2 alusel keelata Marek Arujõel käitumiskontrolli ajal alkoholi tarvitamine.

§ 75

lg 2 p 8 alusel kohustada Marek Arujõed käitumiskontrolli ajal osalema kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammis.

§ 78

p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 06.04.2022.a ning kriminaalhooldusega kaasnevate nõuete täitmise kohustus algab kohtuotsuse jõustumisest.

§ 75

lõikes 5 sätestatu kohaselt peatub kriminaalhooldusega kaasnevate nõuete täitmise kohustus osaliselt täitmisele pööratud vangistuse kandmise ajaks. 2. Lisakaristus

§ 50

lg 1 p 1 alusel võtta Marek Arujõelt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 7 (seitsmeks) kuuks. Kohustada Marek Arujõed loovutama oma juhiluba elukohajärgsesse Maanteeameti liiklusregistri büroosse 5 (viie) päeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. 2

(11)

§ 55

lg 1 kohaselt laieneb lisakaristus vangistuse kandmise kogu ajale ning lisaks kohtuotsusega määratud tähtajale.

  1. Menetluskulu/makseinfo KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1, 3 alusel välja mõista Marek Arujõelt menetluskulu sundraha 981 (üheksasada kaheksakümmend üks) eurot. Võimaldada Marek Arujõel menetluskulu tasuda osadena kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulu tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, nr EE502200221014193355 Swedbank AS-is või nr EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is, märkides viitenumbri 99922700012115 ning selgituseks kohustatud isiku nime, kohtuasja numbri ning makse liigi. Otsuse vabatahtliku täitmise korral tuleb riigituludesse makstavad menetluskulud tasuda kohtu määratud tähtajaks. Selleks tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus menetluskulude osas sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Vastavalt KrMS §-le 318 lg 3 p-le 2 ei saa prokuratuur esitada apellatsiooni lühimenetluses tehtud süüdimõistva kohtuotsuse peale. Süüdimõistetul on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule. Süüdimõistetul on KrMS § 315 lg 5 p 2 alusel õigus apellatsiooniõigusest loobuda. Kaitsja võib apellatsiooniõigusest loobuda üksnes kaitsealuse kirjalikul nõusolekul. Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 (viieteistkümne) päeva jooksul, alates motiveeritud kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I SÜÜDISTUSE SISU Marek Arujõed süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda on Tartu Maakohtu 19.12.2018 otsusega nr 1-18-9220 karistatud joobes juhtimise eest, juhtis uuesti, s.o XXX kella 17:05 paiku XXX
  2. km XXX külas, XXX mootorsõidukit Volvo XC90, reg. nr. XXX, olles alkoholijoobes, kui alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli 1,31mg/l kohta. Marek Arujõe rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 sätteid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. LS § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse mootorsõiduki juht alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 milligrammi alkoholi või tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi. Marek Arujõe pani toime

§ 424lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, mis on toime pandud korduvalt. II KOHTU SEISUKOHT SÜÜDISTUSE OSAS 3

(11)

§ 424

lg 2 näeb ette vastutuse mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, kui see on toime pandud korduvalt. Tunnistaja politseiametnik S.T. andis kohtueelses menetluses ülekuulamisel ütlusi, mille kohaselt oli ta XXX.a teenistuses liikluspolitseinik E.P-ga. Nad said kell 16.22 väljakutse XXX maakonda, XXX valda, XXX, kus hakkas sõitma joobes isik sõidukiga Volvo XC90 reg. nr XXX XXX suunas. Sõidukit märkasid nad kella 17.05 paiku XXX maantee

  1. kilomeetril sõitmas XXX suunas. E. peatas sõiduki käemärguandega ning sõiduk peatus tee servas. Sõidukijuhti kontrollides oli tunda väga tugevat alkoholilõhna, mistõttu kasutas E. indikaatorvahendit, mis näitas tulemit 1,73 mg/l, lõplikuks tulemiks oli 1,31 mg/l. Sõidukijuhiks osutus Marek Arujõe. Emil tutvustas isikule tõendusliku alkomeetri õiguseid ja kohutusi ning isik oli nõus joobe tuvastamisega tõendusliku alkomeetriga. Sõiduki teisaldasid Tartu linn, Tähe 106A tasulisse parklasse ja isiku toimetasid Tartu Vanglasse kinnipidamiseks. Isikusamasuse tuvastamise protokoll kinnitab S.T. ütlusi selle kohta, et sõiduautot Volvo XC90 registreerimismärgiga XXX juhtinud isikuks oli Marek Arujõe. Protokolli kohaselt tuvastas politseiametnik S.T. andmete kontrollimisel rahvastikuregistrist X. XXX XXXX.a õigusrikkumise toime pannud isikuna Marek Arujõe. Sõiduki hoiukohta teisaldamise akt kinnitab S.T. ütlusi, et sõiduauto Volvo XC90 registreerimismärgiga XXX teisaldati hoiukohta aadressil Tartu linn Tähe 106A. Isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokoll tõendab asjaolu, et Marek Arujõe peeti kinni X. XXX XXXX.a kell 17.05 XXXX XXX külas. M. Arujõe vabastati XXXX.a kell 14.
  2. Süüdistatav Marek Arujõe tunnistas kohtus antud ütlustes mootorsõiduki joobes juhtimist. Ta selgitas, et XXX XXX. aastal jõi ta nädalavahetustel mõne õlle, aga enne seda ei tarvitanud ta pikalt alkoholi. X. XXX XXXX.a lõunasel ajal sai ta teada enda XXX haigusest ja see lõi teda endast välja. Tegemist on raske haigusega, XXX on XXX. Ta läks sõbra juurde, kes elas umbes poolteist kilomeetrit eemal, et südant puistata ja siis läkski võtmiseks, ta jõi kanget alkoholi. Kui ta sõbra juurde läks, mõtles ta algul, et jätab auto sinna, aga hommikul oli autot vaja. Siis ta sõitiski vaikselt Volvo XC90-ga koju, kui politsei tuli autost välja ja andis talle peatumismärguande. Politsei pidas teda kinni tuttava juurest koju sõites. Ta oli praktiliselt koju jõudmas, enamus maa oli sõidetud, sada meetrit oli veel jäänud koju. See oli enne kella 17.
  3. Teel, kus ta sõitis, oli väga väike liiklus. Ta peatas auto, teda pandi puhuma ja siis võeti seletus ning teda viidi arestimajja. Tema joove oli 1,
  4. Tol hetkel ta tunnistas, et ta istus alkoholijoobes rooli. Objektiivse koosseisu tunnused seisnevad mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis (Sootak, J., Pikamäe, P.

(2021). Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tartu: Juura. 1205). Seega tuleb kohtul tuvastada, kas süüdistatav juhtis mootorsõidukit ja kas süüdistatav oli mootorsõiduki juhtimise ajal joobeseisundis Liiklusseaduse (LS) § 2 p 40 järgi on mootorsõiduk mootori jõul liikuv sõiduk, välja arvatud üksnes piiratud liikumisvõimega isikule kasutamiseks ettenähtud mootoriga sõiduk, jalgratas, kergliikur, pisimopeed, robotliikur, maastikusõiduk, tramm ja sõiduk, mille valmistajakiirus ei ületa kuut kilomeetrit tunnis. 4
(11)Õiend mootorsõiduki kohta tõendab, et Volvo XC90, registreerimismärgiga XXX on mootorsõiduk ehk mootori jõul liikuv sõiduk. Juhtimise mõiste on tuletatav LS § 2 p-st 19, mis defineerib juhti kui isikut, kes juhib sõidukit /…/. Seega tuleb juhtimiseks lugeda igasugune juhi tegevus sõiduki kulgemise suunamisel (Sootak, J., Pikamäe, P.
(2021). Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tartu: Juura. 1197). Tunnistaja S.T. ütlustest nähtuvalt märkas tema ja liikluspolitseinik E.P. XXX.a kella 17.05 paiku XXX maantee
  1. kilomeetril sõitmas sõidukit Volvo Haaslava suunas. Sõidukijuhtiks osutus Marek Arujõe. Süüdistatav Marek Arujõe kinnitas kohtus antud ütlustes, et ta sõitis koju, kui politseiametnik talle peatumismärguande andis. Ta jõudis peaaegu koju sõita, umbes sada meetrit teed oli veel jäänud koju. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus tõendab, et Marek Arujõe juhtis XXX.a sõidukit Volvo XC90, registreerimismärgiga XXX ning ta kõrvaldati sõiduki juhtimiselt alates XXX.a kell 17.05 liiklusseaduse § 91 lg 2 punkti 2 alusel, kuna on alust arvata, et ta veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära. Eeltoodu alusel on tõendatud, et Marek Arujõe juhtis X. XXX XXXX.a mootorsõidukit Volvo XC
  2. Süüteo subjekt saab olla vaid erilise isikutunnusega isik § 24 lg 2 mõttes, so isik, kes on joobeseisundis (Sootak, J., Pikamäe, P.
(2021). Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tartu: Juura. 1205). M. Arujõe poolt XXX.a toime pandud joobes juhtimise ajal kehtinud ja ka käesoleval ajal kehtiva LS § 69 lg 1 kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses (KorS) sätestatud korras. KorS § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. KorS § 36 lg 4 sätestab joobeseisundi liigid, milleks punkti 1 kohaselt on alkoholijoove ja punkti 2 kohaselt narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove. KorS § 38 lg 1 järgi kontrollib politsei või seaduses sätestatud juhul muu korrakaitseorgan indikaatorvahendiga alkoholi sisaldumist isiku väljahingatavas õhus või tuvastab alkoholijoobe kohapeal tõendusliku alkomeetriga. Kui isikut kontrollitakse indikaatorvahendiga, siis selle positiivse näidu korral alkoholijoobe tuvastamise vajaduse esinemisel tuvastatakse alkoholijoove tõendusliku alkomeetriga või toimetatakse isik tema nõudmisel tervishoiuteenuse osutaja juurde alkoholisisalduse määramiseks veres vereproovi uuringuga. LS § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse alkoholijoobes olevaks mootorsõidukijuht, kelle väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Tõendusliku alkomeetri väljatrükist nähtuvalt tuvastati tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 9510 EE ARLE-0015 XXX.a kell 17.17-17.22 Marek Arujõe ik 37906232743 väljahingatavas õhus alkoholisisaldus 1,45 +/- 0,14 mg/l kohta. Mõõtetulemus 1,31 mg/l kohta. 5
(11)Tunnistaja S.T. sõnul oli XXXX.a M. Arujõed kontrollides tunda väga tugevat alkoholilõhna. Ka süüdistatav ise tunnistas, et ta tarvitas enne sõitma asumist koos sõbraga alkoholi. Süüdistatav tarvitas enda sõnul kanget alkoholi. Seega on tõendatud ka see, et süüdistatav M. Arujõe oli mootorsõiduki juhtimise ajal joobeseisundis, alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli 1,31 mg/l kohta. Korduvus ehk retsidiiv on eriline isikutunnus § 24 lg 1 mõttes. Isik peab olema vähemalt kahel korral toime pannud mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis (Sootak, J., Pikamäe, P.
(2021). Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tartu: Juura. 1207, 487) Marek Arujõe tunnistati Tartu Maakohtu 19.12.2018.a otsusega nr 1-18-9220 süüdi

§ 424

lg 2 järgi ning teda karistati 1 aasta ja 4 kuu pikkuse vangistusega, millest tuli koheselt ära kanda 30 päeva vangistust ning ülejäänud karistus jäeti

§ 74lg 1, 3 alusel täitmisele pööramata 2 aasta pikkuse katseajaga.

Kohtuotsusega on tõendatud, et Marek Arujõed on varem kriminaalkorras karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Eelnevalt nimetatud tõenditega kogumis loeb kohus tõendatuks, et Marek Arujõe, keda on karistatud Tartu Maakohtu 19.12.2018.a otsusega nr 1-18-9220 joobes juhtimise eest, juhtis uuesti XXXX.a kella 17.05 paiku XXX maantee 9. kilomeetril XXX XXX külas mootorsõidukit Volvo XC90, registreerimismärgiga XXX, olles alkoholijoobes. Alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli 1,31 mg/l kohta. Seega täitis süüdistatav Marek Arujõe oma tegevusega

§ 424lg 2 objektiivse koosseisu.

Selgitamaks välja, kas M. Arujõe on toime pannud

§ 424

lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, tuleb tuvastada tahtlus kõigi objektiivsete tunnuste suhtes. Koosseis on realiseeritud, kui süüdlane pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Seega ta teab või vähemalt peab võimalikuks, et ta juhib sõidukit joobeseisundis (Sootak, J., Pikamäe, P.

(2021). Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tartu: Juura. 1206).

§ 16lg 1 kohaselt on tahtlus kavatsetus ning otsene ja kaudne tahtlus.

Seejuures

§ 16

lg 3 kohaselt on otsese tahtlusega tegu siis, kui isik teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Kohus on seisukohal, et süüdistatav pani joobes juhtimise toime otsese tahtlusega. M. Arujõe kohtus antud ütlustest saab järeldada, et ta oli igati teadlik sellest, et tema seisund ei ole sobilik sõiduki juhtimiseks alkoholijoobe tõttu. Süüdistatav jõi enne juhtima asumist sõbraga kanget alkoholi. M. Arujõe ütluste kohaselt ta teadis enne sõitma asumist, et ta on alkoholijoobes. Kriminaalne joove algab LS § 69 lg 2 p 1 kohaselt sellisel juhul, kui juhi väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem, seega oli M. Arujõe joobeaste 1,31 mg/l kohta väljahingatavas õhus X. XXX XXXX.a väga suur ning sellise joobeastme puhul peab isik juba aru saama, et ta ei ole võimeline mootorsõidukit juhtima. Kohtus ülekuulamisel selgitas M. Arujõe, et teda on elu jooksul kaks või kolm korda karistatud joobes juhtimise eest. Teda on karistatud üldkasuliku tööga ja vangistusega. Seega oli Marek Arujõe teadlik ka sellest, et teda on varem kriminaalkorras karistatud mootorsõiduki joobes juhtimise eest. 6

(11)Eeltoodust tulenevalt on kohus hinnangul, et M. Arujõe pani mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis toime otsese tahtlusega, kuna nii raske joobeastme puhul on isik teadlik, et ta ei ole kaine, samuti oli süüdistatav vaieldamatult teadlik, et selline seisund on juhile keelatud, tema tegevus on lubamatu ja karistatav, kuid hoolimata sellest langetas ta teadliku valiku mootorsõidukit juhtida. Kohus ei tuvastanud Marek Arujõe õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid. III KOHTU SEISUKOHT KARISTUSE OSAS

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtupraktikas on väljendatud seisukohta, et karistuse mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr, seejärel tuleb tuvastada süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr.

§ 424

lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on Marek Arujõed võimalik karistada kuni nelja-aastase vangistusega ning sama sätte lõige 4 punkti 1 kohaselt ei jäeta mõistetud karistust täielikult tingimisi kohaldamata. Karistusregistri andmetel on M. Arujõed kriminaalkorras karistatud ühel korral Tartu Maakohtu 19.12.2018.a otsusega nr 1-18-9220

§ 424

lg 2 järgi 1 aasta ja 4 kuu pikkuse vangistusega, millest kohesele ärakandmisele kuulus 30 päeva vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati Marek Arujõe eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning lõplikuks kohesele ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti M. Arujõele 28 päeva vangistust.

§ 74lg 1, 3 alusel jäeti karistuse ülejäänud osa, 1 aasta ja 3 kuud vangistust M.

Arujõe suhtes täitmisele pööramata 2 aasta pikkuse katseajaga (19.12.2018.a - 18.12.2020.a).

§ 50lg 1 p 1 alusel võeti M.

Arujõelt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 6 kuuks. Kohtueelse ettekande kohaselt väitis M. Arujõe ametnikuga vesteldes, et pärast viimase kriminaalhoolduse lõppu detsembris

  1. aastal suutis ta umbes 6 kuud olla kaine. Suvel
  2. aastal alustas ta taas õlle joomist ning sealt edasi lisandus ka kange alkohol. Tõsisem alkoholi tarvitamine sai alguse siis, kui M. Arujõe XXX tuvastati raske haigus. Stressi leevendamiseks tarvitas M. Arujõe kuriteopäeval alkoholi, kuigi see ei olnud tal plaanis. M. Arujõe tunnistas, et kui ta tarvitab viina, ei mõtle ta enda tegude üle ning võib käituda impulsiivselt ja tagajärgedele mõtlemata. M. Arujõe väljendas nõusolekut sõltuvusravile minemise osas. Kriminaalhooldusel olles suutis ta olla täiesti kaine, seega vajab M. Arujõe kainena püsimiseks välist motivaatorit, kuna ta ise ei suuda ennast kontrollida. M. Arujõe sõnul ei teki tal alkoholi tarvitanuna himu kihutada, pigem sõidab ettevaatlikult. M. Arujõe põhjendas otsust sõitma minna ka sellega, et tegemist oli külavaheteega, millel on vähe liiklust. Süü suuruse hindamisel arvestab kohus sellega, et Marek Arujõe joove 1,31 mg/l väljahingatavas õhus on üle keskmise kriminaalse joobe määra, seega sellise alkoholijoobega isiku osalemine liikluses on ohtlik. Kuid arvesse tuleb võtta sedagi, et õnnelikul kombel liiklusohtlikke olukordi süüdistatav ei põhjustanud, ta sõitis vähese liiklusega külavaheteel aeglaselt ning politseiametnikele ta vastupanu ei osutanud. M. Arujõe on oma süüd tunnistanud kogu menetluse kestel. Pärast viimase kohtuotsusega määratud šokivangistuse kandmiselt 7

(11)vabanemist kulges süüdistatava katseaeg edukalt, ilma probleemide ja rikkumisteta. Marek Arujõe rääkis kohtus sellest, et pärast vanglast vabanemist ei tarvitanud ta alkoholi pea kolm aastat. Kui ta sai teada enda XXX haigusest, viis see teda endast välja ning seetõttu hakkas ta kanget alkoholi tarvitama. Süüdistatav selgitas ütlusi andes, kuidas umbes kuu aega hiljem pärast politseile joobes juhtimisega vahelejäämist lasi ta endale XXX süsti teha ja talle kirjutati tabletid välja. Pärast süsti tegemist ei ole ta alkoholi tarvitanud. Kui tal tuleb isu alkoholi tarvitada, võtab ta tableti. M. Arujõe ütlusi selle kohta, et ta on otsinud abi alkoholi tarvitamisest loobumiseks, kinnitab OÜ XXX tõend, millest nähtuvalt pöördus Marek Arujõe XXX.a XXX XXXX XXX vastuvõtule. M. Arujõele teostati pikatoimeline alkoholisõltuvuse vastane ravi, mis ei luba ühe aasta vältel alkoholi tarvitada. Marek Arujõe väitis kohtus ka seda, et pärast süsti tegemist ja tablettide võtmist tal vastupandamatut soovi alkoholi tarbida enam ei ole. Tabletid rahustavad ta stressi korral maha, ta tarbib neid ka selleks, et saaks magada. Eelmise karistusega oli tal muuhulgas kohustus osaleda programmis „Tervem ja kainem Eesti“. Ta käis seal ühel korral, aga talle öeldi, et sõltuvust tal ei ole ja ravi ei vaja. Kõiki eelnevalt nimetatud asjaolusid arvestades ei ole kohtu hinnangul M. Arujõe süü suur. Süüdistatav avaldas nii kahtlustatavana ülekuulamisel kui ka kohtus kahetsust. M. Arujõe ütluste kohaselt ei tarvitanud ta vanglast vabanedes üldse alkoholi. Ta hakkas õlut jooma enne politseile vahelejäämist, aga kanget alkoholi jõi ta siis, kui ta sai teada enda XXX haigusest ja kui ta politseile X. XXX XXXX.a vahele jäi. Seega süüdistatav kahetseb, et taaskord alkoholijoobes sõidukit juhtima asus, seetõttu arvestab kohus karistust kergendava asjaoluna

§ 57lg 1 p 3 alusel puhtsüdamlikku kahetsust.

Karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kaitsja esitas 10.03.2022.a kohtule taotluse, mille kohaselt M. Arujõe poolt toime pandud kuriteo eest mõistetav karistus võib mahtuda piiridesse, kus vangistuse asendamine elektroonilise valvega on võimalik, seetõttu taotles kaitsja, et kohus teeks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonnale ülesandeks selgitada välja elektroonilise valveseadme paigaldamise võimalikkus M. Arujõe elukohta. Marek Arujõe avaldas 01.04.2022.a toimunud kohtuistungil nõusolekut vangistuse asendamiseks elektroonilise valvega.

§ 691

lg 1 sätestab, et mõistes kuni üheaastase vangistuse, võib kohus asendada selle elektroonilise valvega. Ühele päevale vangistusele vastab üks päev elektroonilist valvet. Vangistus asendatakse elektroonilise valvega üksnes süüdlase nõusolekul. Tartu Vangla kriminaalhooldusametnik kontrollis Marek Arujõe elukoha sobivust elektroonilise seadme paigaldamiseks ning teatas kohtule, et tegemist on rahuldavas seisukorras talumajaga. Kodukülastusel tegi kriminaalhooldusametnik kindlaks, et antud elukoht on sobilik elektroonilise valve kohaldamiseks aadressile XXX talu XXX küla, XXX vald, XXX juhul, kui korraldatakse sobilik koht seadme paigutamiseks. Käesolevalt seadme paigutamiseks koht puudub. Kohus ei pea põhjendatuks mõista süüdistatavale Marek Arujõele karistuseks kuni 1 aasta vangistust ning seda eelkõige seetõttu, et eelmise kohtuotsusega mõisteti M. Aurjõele samalaadse süüteo eest karistuseks 1 aasta ja 4 kuud vangistust, millest tuli reaalselt ära kanda 30 päeva vangistust. Ka Riigikohus on oma otsuses 3-1-1-58-13 leidnud, et samalaadseid kuritegusid jätkuvalt toime panevale isikule järjest kergemate karistuste mõistmine ei kaitse õiguskorra huvisid ega mõjuta süüdlast hoiduma õigusrikkumiste toimepanemisest. Seetõttu ei tule käesolevas kriminaalasja kõne alla vangistuse asendamine elektroonilise valvega. 8

(11)Arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, M. Aurjõe süü suurust ning tema puhtsüdamlikku kahetsust, samuti seda, et süüteo toimepanemisest on möödunud enam kui viis kuud ning uusi kuritegusid kohtule teadaolevalt Marek Arujõe toime pannud ei ole, süüdistatav on pöördunud psühhiaatri vastuvõtule ja otsinud abi vabanemaks alkoholi tarvitamise probleemist, ei ole kohtu hinnangul kogu vangistuse reaalselt ärakandmine süüdistatava puhul otstarbekas. Kohus peab võimalikuks jätta süüdistatavale mõistetava karistuse osaliselt tingimisi kohaldamata, andes M. Aurjõele viimase võimaluse tõestada, et ta on võimeline muutuma ja hoiduma uute liiklusalaste süütegude toimepanemisest. Käitumiskontrollile allutamine on süüdistatava puhul olnud piisavalt heaks väliseks motivaatoriks, mis aitab tal vähemalt katseajal takistada alkoholi tarvitamist ja sellest tulenevalt ka kuritegude toimepanemist. Kriminaalhooldusel olles säilib süüdistatava üle regulaarne kontroll ning kui M. Arujõe peaks siiski kontrollnõudeid rikkuma, on kohtul võimalus karistus täitmisele pöörata. Kõike eelnevat arvesse võttes peab kohus põhjendatuks mõista M. Arujõele karistus alla sanktsiooni keskmist määra, seega tuleb Marek Arujõe süüdi tunnistada

§ 424lg 2 järgi ja mõista temale karistuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust.

Kuna kriminaalasja arutamine toimus lühimenetluses, tuleb KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada Marek Arujõele mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, so 6 kuu vangistuse võrra ning mõista Marek Arujõele ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta vangistust.

§ 68

lg 1 alusel tuleb Marek Arujõe eelvangistuses viibitud aeg 28.10.2021.a – 30.10.2021.a, so 3 päeva arvata karistusaja hulka ning lugeda Marek Arujõe kandmata karistuseks 11 kuud ja 27 päeva vangistust.

§ 74

lg 1, 2, 3 alusel kuulub Marek Arujõel kohesele ärakandmisele 2 kuud vangistust ning 9 kuud ja 27 päeva vangistust jätab kohus Marek Arujõe suhtes tingimisi kohaldamata ja täitmisele pööramata, kui Marek Arujõe ei pane 2 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ning täidab

§-s 75 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi. KrMS § 414 lg 1 kohaselt saadetakse süüdimõistetule teatis selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta karistuse kandmiseks peab ilmuma. KrMS § 414 lg 2 alusel arvestatakse kohesele ärakandmisele kuuluva 2 kuu pikkuse vangistuse kandmise aega alates Marek Arujõe vanglasse saabumisest. KrMS § 414 lg 3 kohaselt, kui süüdimõistetu ei ilmu määratud ajaks vanglasse vangistust kandma, edastab vangla Politsei- ja Piirivalveametile sundtoomise taotluse. Marek Arujõe on kohustatud katseajal järgima

§ 75

lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid, st elama kohtu määratud alalises elukohas, so aadressil XXXX; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kohus peab vajalikuks Marek Arujõe käitumiskontrollile allutamisel lisakohustuste määramist, et ei toimuks tagasilangust ning süüdistatav ei hakkaks taas alkoholi tarvitama ega alkoholijoobes mootorsõidukit juhtima. Seega

§ 75lg 2 p 2 alusel keelab kohus Marek 9

(11)Arujõel käitumiskontrolli ajal alkoholi tarvitamise ning kohustab

§ 75

lg 2 p 8 alusel Marek Arujõed käitumiskontrolli ajal osalema kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammis.

§ 424

lg 4 punkt 2 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud kuriteo korral kohaldatakse lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist. Õiendist nähtub, et Marek Arujõe omab kehtivat juhiluba. Marek Arujõe on varem toime pannud joobes juhtimise, seega ei olnud tegemist ühekordse erandliku juhtumiga. Ühiskonna ja liikluses osalejate kaitseks, samuti mõjutamaks süüdistatavat hoiduma sama liiki süütegude toimepanemisest, on vajalik ja põhjendatud lisakaristuse kohaldamine ehk mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 7 kuuks. Tartu Maakohtu 19.12.2018.a otsusega nr 1-18-9220 võeti M. Arujõelt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 6 kuuks, seega süüdistatava mõjutamiseks edaspidi mitte enam toime panna uusi liiklussüütegusid, on kohtu arvates põhjendatud

§ 50lg 1 p 1 alusel mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 7 kuuks.

Kohtu hinnangul vastab Marek Arujõele mõistetud lisakaristus käesoleval juhul koos isikule mõistetud põhikaristusega nii tema süü suurusele kui ka üld- ja eelkõige eripreventiivsetele eesmärkidele. Lisakaristuse aja algust arvatakse alates kohtuotsuse jõustumisest. IV KOHTU SEISUKOHT MENETLUSKULUDE OSAS KrMS § 173 lg 1 p 1 ja § 173 lg 2 ning KrMS § 175 lg 1 p 9 järgi on käesolevas kriminaalasjas menetluskuluks sundraha. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Alaealise puhul võib menetluskulud tervikuna jätta riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Marek Arujõe menetluskuluks on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, so 981 eurot (kuutasu alammääraks alates

  1. jaanuarist 2022.a on 654 eurot). Tõendist isiku maksutatava tulu kohta nähtub, et Maksu- ja Tolliametil puuduvad andmed Marek Arujõe tulude kohta
  2. aastal. Teatis süüdistatava keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta kinnitab, et Maksu- ja Tolliameti andmetel oli Marek Arujõe deklareeritud sissetuleku suurus
  3. aastal 0 eurot. Kohtueelses ettekandes on märgitud, et Marek Arujõe on igapäevaselt tegev XXX ettevõttes, mis tegeleb kartulikasvatuse ning saaduse müügiga erinevatesse Eesti kohtadesse. Teatmik.ee andmetel on M. Arujõe OÜ XXX XXX, kuid Töötamise registris ei kajastu, et ta oleks XXX ettevõttes töötav, seega saab ta ettevõttest sissetulekut mitteametlikult. Registri Täitis andmetel on M. Arujõel sissenõutavaks muutunud võlgnevusi kokku XXX eurot. Marek Arujõe avaldas kohtule, et tal on kaks XXX ülalpeetavat. Ta töötab XXX ettevõttes. 10

(11)Eeltoodu alusel ning lähtudes KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1, 3, tuleb Marek Arujõelt välja mõista menetluskulu sundraha 981 eurot. Arvestades süüdistatava majanduslikku olukorda ja resotsialiseerumisväljavaateid, käib süüdistatavale menetluskulude korraga tasumine üle jõu. Seetõttu annab kohus süüdistatavale võimaluse tasuda menetluskulud osadena kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates 12 kuu jooksul. (allkirjastatud digitaalselt) Rutt Teeveer Kohtunik 11
(11)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.