Obsah (5)

§ 144§ 142§ 160§ 146§ 147

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Triin Uusen-Nacke, Andra Pärsimägi, Kersti Kerstna-Vaks Otsuse tegemise aeg ja koht 30. märts 2022, Tartu Tsiviilasja number 2

§ 144

alusel aegub koos põhikohustusest tuleneva nõudega ka kõrvalkohustusest tulenev nõue, kuigi see ei oleks eraldi veel aegunud. Aegunud on kõik enne

1. märtsi 2018 arvestatud viivised ja ka need viivised, mis on arvestatud kõigile enne
2. märtsi 2018 tekkinud hageja põhinõuetele. Hagiavaldusest nähtub, et viivise määr on 0,06% iga viivitatud päeva eest. Hageja ei ole täpsustanud, millisest seadusest nõutav viivise määr tuleneb. Hageja poolt kohaldatud viivise määr ei ole põhjendatud. VÕS § 113 lg 1 kohaselt loetakse viivise määraks l käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Seega on seadusest tuleneva viivise määr 0,02 % iga viivitatud päeva eest. Arvestatud viivise suurus ületab hageja põhinõuet ca 1,5 korda. Kostja viitab VÕS § 162 lg- le
3. MAAKOHTU LAHEND
4. Viru Maakohus rahuldas
5. novembri 2021 otsusega (otsuses märgitud ekslikult otsuse tegemise kuupäevana
6. november 2021) hagi ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 507, 51 eurot ning viivised 789, 29 eurot. Menetluskulud jättis kohus kostja kanda.
7. detsembri 2021 vigade parandamise määrusega parandas kohus otsusega välja mõistetud menetluskulude suuruse 766 eurolt 566 euroks. Kohus asus seisukohale, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada hagiavalduses märgitud asjaoludel. Kostja tunnistas hagi 180 euro põhivõla osas. Vaidlust ei ole selles, et kostja on hageja liige, kes päris liikmelisuse oma isalt ja ise garaaži ei vajanud. Kostja hageja tegevuse ja oma kohustuste suhtes huvi ei tundnud ja arvas, et hageja on lõppenud. Kostja jättis ajavahemikul 1999-2020 hooneühistu liikmemaksud tasumata, ühistuga ühendust ei võtnud ja oma sidevahenditest ühistut ei informeerinud, mistõttu ei olnud võimalik talle kuni
8. septembrini 2020 arveid kätte toimetada. Hooneühistuseaduse § 6 lg-te 5 ja 6 alusel on ühistu liige kohustatud teatama ühistule oma sidevahendite (telefon, e-postiaadress) ja elu- või asukoha andmed. Kostja seda ei teinud, mistõttu on vastutav tegemata jätmisest põhjustatud tagajärgede eest. Kostja vastuväited viiviste ja hagi aegumise osas olid maakohtu hinnangul alusetud. Hageja nõue ei ole aegunud, kuivõrd hagejal oli võimalik esitada kostjale arveid alles
9. septembril
10. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
11. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist osaliselt. Kostja palub teha uus otsus, millega jätta hagi 170 eurot ületavas osas rahuldamata ja kõik menetluskulud hageja kanda. Maakohus ei ole järginud TsMS §-des 229, 232, 436 ja 442 lg 8 sätestatud nõudeid. Kohus on rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme, ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse norme ja valesti hinnanud tõendeid ning see on kaasa toonud asjas ebaõige kohtulahendi. 3 Maakohus ei ole otsuses põhjendanud, miks ta ei nõustunud kostja vastuväidetega. Kohtuotsuse põhjendavast osast nähtub, et hageja sai kostjale arveid kätte toimetada alles
12. septembrist
13. Antud kohtu järeldus on kostja jaoks üllatuslik. Kohtuotsusest ei selgu, mille alusel tuvastas maakohus antud asjaolu. Kostja vaidles sellele hageja väitele vastu. Materiaalõigusega vastuolus on kohtu järeldus, et hageja nõue ei ole aegunud, kuivõrd kostjale oli võimalik esitada arveid alles
14. septembrist
15. Maakohus asus ebaõigele seisukohale, et hageja nõue muutus sissenõutavaks alates arve kätte toimetamisest kohustatud isikule (

§ 142lg 1 ja § 147 lg 1).

Hagiavaldusest nähtub, et arvete esitamise aluseks on hageja üldkoosolekute otsused (s.h põhikiri). Hageja ei ole (nõude suuremas osas) kohtu poole pöördunud aegumistähtaja jooksul. Hageja viivise nõue on täielikult põhjendamatu. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 966 eurot (200 + 766). Hageja poolt kantud menetluskulud moodustavad 766 eurot (s.o riigilõiv 200 eurot ja õigusabikulud 566 eurot). Maakohus mõistis kostjalt välja menetluskuluna välja 200 eurot rohkem kui hageja nõudis. 5.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Kostja eirab asjaolu, et hagejal ei olnud võimalik kostjale arveid jm dokumente kätte toimetada põhjusel, et kostja ei olnud teatanud hagejale oma kontaktandmeid nagu seadus ette nägi. Seetõttu vastutab kostja seni selle õigusrikkumise eest ja hageja nõue ei aegu enne arvete kostjale kätte toimetamist. Õigusrikkumine ei saa luua õigust. Hageja viivisenõue tugineb hageja põhikirja p-s 32 sätestatud viivisemäärale 0,1% päevas. Viivisemäära kuni 0,06% päevas on lubatud eraisikute puhul kohaldada. Arvestades kostja rikkumist teatada oma kontaktandmed, oli põhjendatud viiviste arvestus alates hageja üldkoosolekute poolt määratud tähtajast. Hageja ei vaidle vastu, et tema menetluskulud I kohtuastmes olid kokku 766 eurot ja kohus on tehtud vea ka

1. detsembri 2021 kohtumäärusega parandanud. Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
2. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada materiaalõiguse ebaõige kohaldamise ning menetlusnormi olulise rikkumise tõttu kostjalt väljamõistetava põhivõla ja viivise suuruse ning menetluskulude jaotuse ning väljamõistmise osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas TsMS § 657 lg 2 p 2 alusel asja esimese astme kohtule uueks arutamiseks saatmata ise uue otsuse, millega mõistab hagejalt kostja kasuks välja põhivõlana 170 eurot ja viivisena 72, 94 eurot ning jaotab menetluskulud. Kostja apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt. Tühistada tuleb ka Viru Maakohtu
3. detsembri 2021 määrus otsuses vigade parandamise kohta.
4. Maakohus tuvastas, et kostja on hooneühistu liige ja selle asjaolu üle ei ole vaidlust. Hooneühistu liikmena on kostjal kohustus tasuda üldkoosoleku otsusega määratud makseid (aastamaks). Hageja esitas maksekäsukiirmenetluse avalduse
5. märtsil
6. Hageja on üldkoosoleku otsustega kehtestanud aastamakse suuruseks
7. aastal 100 eurot,
8. aastal 40 eurot ja
9. aastal 30 eurot. Hageja on selles osas hagiga nõus ja osamaksete suurust ei vaidlusta. Ülejäänud osas (aastamaksed enne
10. aastat) on kostja esitanud hageja nõudele aegumise vastuväite. Ringkonnakohus ei nõustu hageja ja maakohtu seisukohaga, et aegumine ei kohaldu seetõttu, et kostja jättis täitmata kohustuse edastada hagejale oma kontaktandmed. Hooneühistu 4 seaduse § 6 lg-tes 5 ja 6 sätestatud kohustuste mittetäitmine ei ole aluseks aegumistähtaja pikenemisele või aegumise peatumisele.

§ 160

lg 1 kohaselt aegumine peatub õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. Hageja kostja vastu enne 10. märtsi 2021 kohtusse ei pöördunud. Probleemid arvete edastamisega kohustatud isikule ei ole aga seaduse alusel aegumise peatumise aluseks. Asjas ei ole tuvastatavad ka muud asjaolud, mis oleksid andnud alust aegumise peatumiseks. Hageja oleks saanud pöörduda rahvastikuregistri poole kostja elukoha päringuga ka varem. 8.

§ 146

lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg 3 aastat.

§ 147lg 1 kohaselt algab aegumistähteg nõude sissenõutavaks muutumisega.

Ringkonnakohus ei nõustu kostja seisukohaga, et hageja osamakse nõuded muutusid sissenõutavaks hageja üldkoosoleku otsustes märgitud kuupäevadel. Hageja üldkoosoleku otsustes vastav kuupäev kas puudub või ühtib see hagejale edastatud arvel märgitud tasumiseks antud tähtajaga. Asjas kuulub kohaldamisele aegumistähtaja alguse osas

§ 147

lg 3, mille kohaselt algab kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. Kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada.

§ 144

alusel aegub koos põhinõudega ka kõrvalkohustustest tulenev nõue, kui see ei oleks eraldi veel aegunud. Seega on hageja nõue

1. aasta maksele eelnevas osas aegunud ning hagi saab põhivõla osas rahuldada üksnes 2018-2020 aastamaksete 170 eurot ulatuses.
2. Hageja nõuab viivist ühekordse summana seisuga
3. aprill
4. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et kostjalt on õigus nõuda viivist 0,06 % viivitatud summalt päevas, nagu on märgitud ka kostjale esitatud arvetel. Hageja selgitas maakohtu istungil, et ta nõuab viivist hooneühistu põhikirja p 32 alusel, milles on viivise määraks 0, 1 % viivitatud summalt päevas. Hagejal on õigus nõuda viivist ka põhikirjas märgitust väiksemas summas. Olukorras, kus hooneühistus on põhikirjaga kokkulepitud seadusjärgsest määrast kõrgemas viivise määras, ei pea hageja lähtuma viivise nõudmisel VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määrast. Arve nr 715 alusel tuli kostjal tasuda 100 eurot, tasumise tähtaeg oli
5. september
6. Viivise suurus perioodil
7. september 2018 –
8. aprill 2021 on 55,80 eurot. Arve nr 778 alusel tuli kostjal tasuda 40 eurot, tasumise tähtaeg oli
9. september
10. Viivise suurus perioodil
11. september 2019 –
12. aprill 2021 on 13,56 eurot. Arve nr 837 alusel tuli kostjal tasuda 30 eurot, tasumise tähtaeg oli
13. september
14. Viivise suurus perioodil
15. september 2020 –
16. aprill 2021 on 3,58 eurot. Kokku tuleb kostjalt seisuga
17. aprill 2021 välja mõista viivisena 72, 94 eurot. Arvestades kostja poolt kohustuse täitmisega viivituses oldud aega, ei ole viivis liiga suur ega kostjat ebamõistlikult koormav. Kostja esitatud väited viivise vähendamiseks alust ei anna.
18. Ringkonnakohus rahuldab hagi 170 + 72,94 = 242, 94 euro ulatuses ca 20 % hagihinnast (1296,80 eurot). Maakohtu otsuse osalise tühistamise tõttu tuleb muuta ka menetluskulude jaotust (TsMS § 173 lg 3) ja jätta menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel mõlemas kohtuastmes kooskõlas hagi rahuldamise ulatusega 20% kostja ning 80 % hageja kanda. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on tema menetluskulud maakohtus 766 eurot (sh riigilõiv 200 eurot) ja ringkonnakohtus 160 eurot (2h õigusabikulu). Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on tema menetluskulud maakohtus 540 eurot (4, 5 h õigusabikulu) ja ringkonnakohtus 390 eurot (3, 25 h õigusabikulu), lisandub riigilõiv apellatsioonkaebuselt 200 eurot. 5 Ringkonnakohus peab põhjendatud menetluskulu suuruseks hagejal kokku 926 eurot ja kostjal 1130 eurot. Arvestades menetluskulude jaotust tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista menetluskuluna 719 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ 6