KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht
- aprill 2022, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-18-3913 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus ja Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)
- märtsi 2022 määrus Vladimir Šlokuni
(38203203729)tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu ja määruskaebused tema kaitsja Valeriy Gimaevi vandeadvokaat Valeriy Gimaevi RESOLUTSIOON
- Jätta Vladimir Šlokuni ja määruskaebused läbi vaatamata. tema kaitsja
- Määrata OÜ-le Narva Esimene Advokaadibüroo määruskaebemenetluses Vladimir Šlokunile osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 92,40 eurot (sealhulgas käibemaks 15,40 eurot).
- Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Vladimir Šlokunilt Eesti Vabariigi kasuks välja 92,40 eurot. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtumääruse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. Edasikaebamise kord: Käesoleva määruse peale saavad prokuratuur, kannatanu advokaadist esindaja või kahtlustatava advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil nad said vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidid teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
- Vladimir Šlokun tunnistati süüdi Viru Maakohtu
- septembri
- a otsusega. Teda karistati KarS § 184 lg 2 p 2 ja KarS § 424 lg 1 järgi liitkaristusega 3 aastat 4 kuud ja 20 päeva vangistust. KarS § 76 lg 8, § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu
- augusti
- a kohtuotsusega karistuse ärakandmata osa võrra. V. Šlokunile mõisteti liitkaristuseks 5 aastat ja 2 päeva vangistust. Eelvangistuses viibitud aeg loeti karistusaja hulka ning kandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 5 aastat vangistust. Karistust asus V. Šlokun kandma
- oktoobril
- Karistuse lõpptähtaeg on
- oktoober
- Viru Vangla esitas maakohtule materjalid V. Šlokuni vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Vangla ja prokuratuur V. Šlokuni tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei toeta. V. Šlokun soovib vabaneda ja tema püüdlusi toetab ka kaitsja.
- Viru Maakohtu
- märtsi
- a määrusega jäeti V. Šlokun tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohus märkis, et formaalsed eeldused (KarS § 76 lg 2 p 2) on täidetud, sisulised aga mitte.
- V. Šlokunil puuduvad distsiplinaarkaristused. Ta kahetses toimepandut. Positiivseks pidas kohus veel süüdlase elu- ja töökoha, toetavate lähedaste ning enda ja elukaaslaste alaealiste laste olemasolu. Samas aga märkis, et elukoht ning samasugused suhted lähedastega olid V. Šlokunil ennegi. Ka
- aastal sündinud laps (ning elukaaslase lapsed) olid kuritegude toimepanemise ajal. Need ei välistanud aga uute kuritegude toimepanemist. Kuna pere teda varem kuritegude toimepanemisest eemale ei hoidnud, ei pruugi ta seda teha ka nüüd.
- Karistusregistri andmetel on V. Šlokunil neli kehtivat kriminaalkaristust, viimane neist liitkaristus. Korduvkaristatus näitab V. Šlokun oskamatust probleeme õiguskuulekalt lahendada. Teda on vabastatud ka tingimisi ennetähtaegselt, ent ta pani toime uued kuriteod. Seega ei maandanud varasemalt uue kuriteo toimepanemise riski ei vangistus ega tingimisi ennetähtaegne vabastamine.
- V. Šlokun mõisteti süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 ja KarS § 424 lg 1 järgi. Peamiselt on teod toime pandud materiaalse kasu saamisele orienteeritult ja grupis. Soodusteguriks on narkootikumide tarvitamine ning puudulik probleemide lahendamise oskus. Vangla tõdeb V. Šlokunil riski ja ohtlikkust narkootikumide osas. Iseloomustuse kohaselt ei ole V. Šlokun psühhiaatri tõendi kohaselt narkosõltlane. Kahtlemata on aga tegemist staažika narkootikumide tarvitajaga (vangla iseloomustus, V. Šlokuni kohtuistungil antud ütlused, süüdimõistetu karistus KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ja kehtiv väärteokaristatus NPALS § 151 lg 1 järgi). Ka mootorsõiduki juhtimise pani V. Šlokun toime joobeseisundis, olles tarvitanud amfetamiini, metamfetamiini ja alprasolaami. Ta on läbinud vangistuses sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ koos jätkutegevustega ning alustanud programmiga „Sütik“. Sellele vaatamata puudus kohtul veendumus, et see maandab V. Šlokuni sõltuvusainete manustamise riski. Ka varem on isik läbinud vangistuses sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, ent naasis pärast vanglast vabanemist harjumuspärase eluviisi juurde – hakkas tarvitama narkootikume ja pani toime uue narkokuriteo. Sel põhjusel ei pidanud kohus seekordseid sotsiaalprogrammide läbimisi nii kaalukaiks, et nendele ennetähtaegne vabastamine rajada.
- V. Šlokuni varasem käitumine näitab, et ta kas ei hoolinud uimastitega seonduvatest negatiivsetest tagajärgedest või ei suutnud neid endale adekvaatselt teadvustada. Tõsi, vanglas on V. Šlokun narkootikumide tarvitamise probleemiga tegelenud, kuid see ei garanteeri veel probleemi adekvaatset mõistmist ega välista vabaduses narkootikumide tarvitamisega jätkamist. Vangistuses on narkootikumidele juurdepääs oluliselt pärsitud. Seepärast on võimalik, et vaatamata praegustele positiivsetele plaanidele võib V. Šlokun vabaduses kogeda siiski tagasilangust. Kohtuistungil märkis V. Šlokun, et tal oli ka varem ligikaudu aastane periood, kus ta narkootikume ei tarvitanud, kuid hiljem ta siiski tarvitamisega jätkas.
- Narkootikumide tarvitamise riski ei maandaks piisavalt ennetähtaegse vabastamisega kaasnevad nõuded. V. Šlokun pani ka praeguse vangistuse aluseks oleva kuriteo toime ennetähtaegselt vabanenuna kriminaalhoolduse ajal. Peamise retsidiivsusriski, narkootikumide tõttu, tuleks nende tarvitamine keelata. Seda keeldu ei pruugi V. Šlokun täita. Uimastite tarvitamise tõttu võivad aga jääda täitmata ka ülejäänud kontrollmeetmed. 2
(5)- Uute kuritegude toimepanemise riski suurendab mõningal määral ka V. Šlokuni vabanemisjärgne majanduslik olukord. Narkokuriteo pani ta toime muuhulgas majandusliku kasu saamiseks. Vabanemisjärgsele töökohale vaatamata on tal siiski ka võlgnevused. V. Šlokuni sõnul on ta rahalised kohustused vangla iseloomustust märgitud summast kaks korda väiksemad. Ent ka sel juhul on tal märkimisväärsed võlgnevused. V. Šlokuni kinnitusel on kohtutäiturid tema arveldusarved arestinud. Seega on tõenäoline, et suur osa V. Šlokuni igakuisest ametlikust sissetulekust võetakse täitemenetluste raames ära tasumata nõuete katteks. Järele jääv summa ei pruugi aga vastata V. Šlokuni ootustele ja vajadustele, mis võib soodustada n-ö lihtsamat teed minemist ehk kuritegude toimepanemisega jätkamist. Seda seisukohta kinnitab V. Šlokuni enda kohtuistungil öeldu, et ta tegeles lisaks narkootiliste ainete tarvitamisele ka nende edasimüügiga, et saada raha narkootiliste ainete enda tarbeks soetamiseks. Olenemata ametlikust töökohast olid ka vabaduses viibides V. Šlokuni kontod arestitud, tema ülalpidamisel 3 last ja olemasolevast rahast ei jätkunud. Seega puudus kohtul veendumus, et V. Šlokun suudab vabaduses töökohta pikemaaegselt pidada ning selle eest saadava töötasuga rahul olla.
- V. Šlokuni karistusajast tulenevalt saabub
- aprillil 2022 avavanglasse ümberpaigutamise võimaluse tähtaeg. Seda kinnitas isik ka istungil. Kohus pidas positiivseks V. Šlokuni üleviimist avavangla osakonda, kus ta saaks jätkata rehabilitatsiooni suurema liikumisvabaduse tingimustes. See näitaks ka kinnipeetava valmisolekut ja suutlikkust pidada kinni vähenenud piirangute tingimustes kinnipidamisasutuses kehtestatud normidest. Avavanglasse suunamine on mõistlikuks vaheetapiks enne lõpliku vabastamise otsustuse tegemist.
- Kohus leidis, et V. Šlokuni praegusel ajal iseloomustavatest andmetest (korduvkaristatus, uue kuriteo toimepanemine ennetähtaegse vabastamisega kaasnenud katseajal), ei ole uute kuritegude toimepanemise tõenäosus väike. Varasem karistus (3 aastat 5 kuud vangistuses ja 1 aasta katseaega koos käitumiskontrolliga) näitab, et see ei olnud piisav isiku käitumise muutmiseks. Seega pole põhjust arvata, et ka 3 aastat ja 4 kuud vangistust oleks V. Šlokuni käitumisele avaldanud tarvilikku mõju. Määruskaebused
- Määruskaebustes palutakse maakohtu määrus tühistada ja teha uus määrus, millega vabastada V. Šlokun talle mõistetud karistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt. V. Šlokun on nõus alluma vabatahtlikult ka elektroonilisele valvele.
- Kaitsja V. Gimaevi arvates on Viru Maakohus teostanud kaalutlusõigust vastuolus välja kujunenud kohtupraktikaga, mis on toonud kaasa kohtumääruse puuduliku põhjendatuse. Süüdimõistetu kasuks rääkivad rohked asjaolud on jäetud arvestamata.
- V. Šlokunil puuduvad distsiplinaarkaristused, mis on vastavalt riigikohtu praktikale ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Asjaolusid, mis õiguspärase käitumise vangistuses üles kaaluksid, ei esine. V. Šlokunil on vabanemisel elukoht ning võimalus alustada tööd, tal on toetavad lähedased ning enda ja elukaaslase alaealised lapsed. Leides, et need asjaolud ei takistanud varasemalt uute kuritegude toimepanemist, irdus maakohus kõikide asjaolude kogumis arvestamise põhimõttest. See tõi kaasa põhjendamatu otsuse. Korduvkaristatus ei saa olla takistuseks, et jätta V. Šlokun tingimisi enne tähtaega vabastamata, sest seda on arvestatud juba karistuse määramisel. 3
(5)- Riigikohtu lahendi kohaselt on ennetähtaegne vabastamine võimalik, kui saab teha prognoosi isiku edaspidise õiguskuuleka käitumise kohta. V. Šlokun esitas koos määruskaebusega kohtule käskkirja, mille kohaselt on tema ohtlikkuse tase niivõrd madal, et võimaldab asuda karistust kandma avavanglas. Määruskaebuse esitamise ajal ta juba viibibki seal, mis samuti räägib ennetähtaegse vabastamise kasuks.
- V. Šlokuni riskifaktoriks on narkootikumide tarvitamine. Ta on probleemist teadlik ja oskab seda kriitiliselt hinnata. Kohtuistungil rääkis ta avameelselt kuriteo toimepanemisest ning miks ta selle käitumiskontrolli ajal sooritas – seegi näitab kahetsust ja teadlikkust probleemist. Vanglas läbi viidud vestlustest ja programmidest tegi V. Šlokun järeldused kuritegude toimepanemise teguritest. Juba vanglas on ta aktiivselt narkoprobleemidega tegelenud ning suudab vabaduses leida narkootilistest ainetest vabanemise viisi (mh kriminaalhooldaja poolt soovitatud sotsiaalprogrammis osaledes). Kriminaalhooldus on uute kuritegude takistamiseks parem, sest karistuse tähtaeg saabub igal juhul. Karistuste täielikul ärakandmisel ei teki V. Šlokunil mingisugust kohustust.
- V. Šlokun ei nõustu kohtu arvamusega, nagu ei oleks tema karistuse eesmärke võimalik saavutada muul viisil kui vangistusega. Päev pärast määrust esitas ta vangla käskkirja, milles ollakse temast teistsugusel arvamusel (vt määruskaebusele lisatud käskkiri).
- Vaieldav on kohtu seisukoht, justkui kaaluks konkreetsed kuriteo asjaolud ja isikut iseloomustav üles teda positiivselt iseloomustava teabe. Kohtumääruse p 13 on vastuolus vangla käskkirjaga, mille kohaselt „riskid on maandatud“. Riigikohus on öelnud, et tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimuse otsustamisel ei saa arvesse võtta uue võimaliku kuriteo riskiprotsente.
- V. Šlokunil on vabanemisel töökoht (võrdluseks vaid 50% avavangla vangidest on töökoht tagatud). V. Šlokun palub arvesse võtta kõiki asjaolusid ja vabastada ta tingimisi enne tähtaega, sh on ta nõus vabatahtlikult alluma elektroonilisele valvele. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
- Kaalutlusõigusele on olemuslikult omane menetleja kaalutlusruum, mis vaid erandjuhtudel võib redutseeruda ühe õiguspärase lahenduseni. Reeglina on aga õiguspäraseid lahendusi mitu. Märgitust järeldub, et sageli võib sarnasetel asjaoludel olla õiguspärane nii süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegne vabastamine kui ka vabastamata jätmine. Materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist süüdimõistetu ennetähtaegsel vabastamisel või vabastamata jätmisel saab kohtule tavaliselt ette heita üksnes siis, kui kohus on teinud kaalutlusvea. Kaalutlusveaga on tegemist eeskätt siis, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire, ei ole kaalutlusõigust teostanud, on lähtunud sobimatutest või ebaõigetest kaalutlustest või jätnud mõne olulise asjaolu tähelepanuta. Otsustus selle üle, milline asjasse puutuvatest ja kaitsmist väärivatest õigustest ja huvidest on süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel kaalukam, on kohtu kaalutlusõiguse tuum. Õiguste ja huvide ebaõigele väärtustamisele saab kõrgema astme kohus tugineda eeskätt juhul, kui see on toimunud meelevaldselt või vastuolus diskretsioonivolituse eesmärgiga, õiguse üldpõhimõtetega või senise kohtupraktikaga (TrtRKo
- aprilli 2019 määrus asjas nr 1-16-9898).
- Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus lähtunud sobimatutest või ebaõigetest kaalutlustest ega jätnud tähelepanuta olulisi asjaolusid. Määrusest nähtuvad selged põhjendused, miks maakohtul ei tekkinud veendumust, et korduvalt kriminaalkorras karistatud V. Šlokuni karistuse eesmärgid on täidetud. Maakohus ei omistanud V. Šlokuni vabastamata 4
(5)jätmisel ühelegi asjaolule ilmselgelt ebaõiget kaalu, sh arvestas I astme kohus kaalutlusõiguse teostamisel ka süüdlase siirdumisega avavanglasse.
- Seega ei ole maakohus menetletavas asjas KarS § 76 lg-t 4 kohaldades teinud sellist kaalutlusviga, mis võiks anda ringkonnakohtule aluse kohtumääruse tühistamiseks. Seetõttu edulootust määruskaebustel ringkonnakohtus ei oleks.
- Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 326 lg-st 3, jätab Tartu Ringkonnakohus määruskaebused läbi vaatamata.
- Kaitsja esitas ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi tasu kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal maakohtu määrusega tutvumiseks ja kaitsealusega rääkimiseks 45 minutit ja määruskaebuse koostamiseks 40 minutit. Kaitsja palub määrata OÜ-le Narva Esimene Advokaadibürooriigi õigusabi tasu 92,40 eurot (sh käibemaks 15,40 eurot). Ringkonnakohus, juhindudes riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 22 lg-st 7, § 23 lg-st 1 ja justiitsministri
- juuli 2016 määruse nr 16 § 1 lg-test 6 ning 10 ja § 7 lg-st 1, leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud. Kuna ringkonnakohus määruskaebust ei rahulda, jääb see menetluskulu KrMS § 187 lg 2 esimese lause alusel V. Šlokuni kanda. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Maarika Kuusk Aarne Sarjas Tiit Lõhmus 5
(5)