KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Viru Maakohus Andres Hallmägi Kohtuasja number 11. november 2021, Narva kohtumaja 2-21-106802 Kohtuasi Hooneühistu Lombi ha
§ 113
lg-st nähtub, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Seega seadusest tuleneva viivise määr on ca 0,02 % iga viivitatud päeva eest. 4
(7)2-21-106802 Arvestatud viivise suurus on ca 1,5 korda ületab hageja põhinõuet.
§ 162
lg 1 sätestab, et kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kehtiva kohtupraktika alusel ei või olla viivise suurus (s.o kõrvalnõuete suurus) mõistlik (
§ 7), kui see ületab põhinõuet.
Kostja rõhutab, et tema ei saanud kuni hagiavalduse kättesaamiseni hagejalt mitte ühtegi üldkoosoleku protokolli ega ka arvet. Sellest lähtudes ei olnud kostjale teada, et temal on täitmata kohustusi hageja ees. Hageja ei ole tõendanud, et tema edastas kostjale enne hagiavalduse esitamist arved või muu dokumendid. TsMS § 230 lg 1 1 ls sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.
§ 113
lg 2 sätestab, et kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Lähtudes eeltoodust puudus hagejal üldse õigus arvestada kostjale viivist. Kostjal on põhjendatud kahtlus, et hageja arved on koostatud enne hagiavalduse esitamist. Kostja soovib pöörata kohtu tähelepanu hageja poolt esitatud arvetele. Hageja poolt enne 2011 koostatud arvetest nähtub, et arved olid juba esitatud eurodes (kuigi tol perioodil olid käibel veel kroonid). Samuti on kahtlased arvete kuupäevad. Arvete koostamise kuupäevadeks on märgitud iga-aastaselt (kuni 2011 aastani (k.a)) 31. jaanuar. See on võimatu kuna jooksva aasta üldkoosolek ei ole veel toimunud. Lähtudes eeltoodust on kostjal põhjendatud seisukoht, et hageja poolt esitatud arved ei ole usaldusväärsed tõendid (TsMS § 238 lg 5). Kostja väidab, et hageja ei ole varem esitanud kostjale mitte ühtegi arvet. Eeltoodu alusel kostja taotleb rahuldada hagi osaliselt, s.o suuruses 170 eurot (s.o põhinõuded 2018-2020 aastate eest). Hageja ei ole enne kohtu poole pöördumist esitanud kostjale mitte ühtegi arvet ega pretensiooni. Juhul, kui hageja pöörduks kostja poole enne kohtule avalduse esitamist, oleks kostja maksnud hagejale vabatahtlikult põhinõude suuruses 170 eurot. Lähtudes eeltoodust koostoimes TsMS § 168 lg-ga 6 leiab kostja, et kostja menetluskulud tuleb välja mõista hagejalt ning hageja menetluskulud tuleb jätta hageja enda kanda. Hageja vastus kostja vastuväidetele 5
(7)2-21-106802 Hageja esitas kostja vastuväidetele seisukoha, milles ta vastuväiteid ei tunnista. Kostja vastuses hagiavaldusele (edaspidi: vastus) on esitatud vastuolulisi ja ilmselt ebaõigeid väiteid. Ebaõige on vastuse p 3.2., milles kostja väidab, et oli kindel garaažiboksi mitteeksisteerimises. Hagiavalduse p 2 on esitatud kostja isiklik osalemine ühistu üldkoosolekutel koos tõenditega, mida kostja ei ole vaidlustanud. Ühtlasi ei kostja põhjendanud, miks ta vastuoluliselt arvas, et garaažiboksi ei eksisteeri. Kostja on vastuses esitanud eksitavaid väiteid. Punktis 3.
- väidab kostja, et ei ole vähemalt alates 2003 kätte saanud hagejalt ühtegi kutset üldkoosolekutele ega saanud hagejalt teavet hageja üldkoosolekutel vastu võetud otsuste kohta ega ole saanud ka ühtegi arvet. Eeltooduga eirab kostja hagiavalduses esitatud ja tõendatud fakti, et hageja on hiljemalt 2006 üritanud kostjale dokumente esitada. Kostja peab ühistu liikmena olema teadlik kohustusest teatada ühistule sidevahendite andmed, eelkõige telefoninumbri või elektronposti aadressi (ka hooneühistuseaduse § 6 lg 5) ja kui liikme elu- või asukoht erineb kinnisasja asukohast, on liige kohustatud ühistule teatama ka oma elu- või asukoha postiaadressi (ka hooneühistuseaduse § 6 lg 6). Põhjusel, et kostja seda ei olnud teinud (kostja kohustus tõendada, et oli teatand või et hageja teadis kontaktandmeid), on kostja vastutav selle tagajärgede eest. Punktis 3.4 väidab kostja, et sai hageja dokumentatsiooniga tutvuda üksnes siis, kui sai hagimaterjalid kohtust, ning hageja ei võtnud ega proovinud võtta kostjaga ühendust enne kohut. Sellega kostja eirab fakti, et hageja üritas eelnevalt kostjaga ühendust võtta (koos hagiavaldusega esitatud postikviitungid), kui hagejal õnnestus kohtutäituri kaudu saada kostja andmed. Eelnevalt oli hageja pöördunud AS Andmevara poole ja saanud sellelt 4.04.2006 vastuse, et kostja aadress on x. Hageja saatis kostjale kirja augustis 2020 ja veebruaris 2021, enne maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamist. Hageja lisab 18.02.2021 kirja. Arved saadeti kostjale 15.09.
- Hagejal õnnestus saada kontakti kostja esindajaga, kelle väitel kostja garaažiboksist lahti väites end mitte olevat ühistu liige (ka vastuolu vastuse punktiga 3.1.). Hageja saab neid asjaolusid tõendada juhul, kui kostja neid eitab. Kostja on vastuse punktis 3.
- esitanud hagi põhinõudele 507,51 eurot aegumise vastuväite, välja arvatus 170 eurot, mis osas ta oleks valmis nõude tasuma ka ilma kohtuta. Väide valmisolekust nõue ilma kohtuta osaliselt tasuda on vastuolus asjaoluga, et hageja saatis eelnevalt kostjale arved. Hageja ei nõustu kostja väitega, et hagiavalduses esitatud viiviste arvestus ei ole selge, sest hagiavaldusele on lisatud viiviste arvestus ja kostja ei ole märkinud, mis selles on ebaselget. Viiviste nõue 789,29 eurot on õigustatud, arvestades asjaolusid. Hageja leiab, et tema nõue kostja vastu ei ole aegunud, kuivõrd hageja sai esitada ja esitas kostjale arved alles 15.09.
- KOHTU PÕHJENDUSED Kohus on seisukohal, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada hagiavalduses märgitud asjaoludel. Kostja tunnistas hagi 180 euro põhivõla osas. 6
(7)2-21-106802 Poolte vaidlust pole selles, et kostja on Hooneühistu Lombi liige, kes päris liikmelisuse oma isalt ja jättis ise garaaži ei vajanud. Hooneühistu tegevuse ja oma kohustuste üle selles huvi ei tundnud ja arvas, et hooneühistu on lõppenud. Kostja jättis ajavahemikul 1999-2020 hooneühistu liikmemaksud tasumata, ühistuga ühendust ei võtnud ja oma sidevahenditest ühistut ei informeerinud, mistõttu ei olnud talle kuni 15.09.2020 arveid kätte toimetada. Hooneühistuseaduse § 6 lg-te 5 ja 6 alusel on ühistu liige kohustatud oma teatama ühistule oma sidevahendite (telefon, e-postiaadress) ja elu- või asukoha andmed. Kostja seda ei teinud, mistõttu on vastutav tegemata jätmisest põhjustatud tagajärgede eest. Kostja vastuväited viiviste ja hagi aegumise osas on alusetu. Hageja nõue ei ole aegunud, kuivõrd tal oli võimalik esitada kostjale arveid alles 15.09.2020. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskuud rahaliselt kindlaks kohtuotsuses. Kuivõrd lahend tehakse kostja kahjuks, jäävad menetluskulud kostja kanda. Hageja on esitanud menetluskuludena asjas tasutud 200 eurot riigilõivu ja esindaja õigusabikulu 566 eurot (sh 94,34 eurot käibemaksu). Hageja on kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohuslane ega saa käibemaksu tagasi, mistõttu tuleb õigusabi välja mõista koos käibemaksuga. Samuti on hageja kinnitanud, et kõik nimetatud menetluskulud on kantud käesolevas kohtumenetluses. Hageja õigusabikulud on põhjendatud nii tunnitasumääras (40-80 eurot/tund, sh käibemaks) kui ka ajakulus. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 200 eurot riigilõivu ja 566 eurot õigusabikulu. (digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tartu Ringkonnakohtu 30.03.2022 kohtuotsusega. 7
(7)