← Eesti

2-20-8668/38

Obsah (16)§ 3111§ 315§ 313§ 657§ 3141§ 326§ 317§ 327§ 692§ 691§ 423§ 322§ 309§ 168§ 173§ 149

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-20-8668 Otsuse kuupäev Tartu, 6. mai 2022 Kohtukoosseis Eesistuja Peeter Jerofejev, liikmed Kaupo Paal ja Tambet Tampuu

) § 3141 alusel. Samuti edastas kostja II hagejale I täitmisteate kulleriga rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressile. Kuna saadetist ei õnnestunud kahel katsel (

  1. ja
  2. aprillil 2019 vastavalt kell 14.00 ja 11.00) hagejale I kätte toimetada, siis jäeti täitmisteade
  3. aprillil 2019 hageja I elukoha postkasti. Dokumendi edastamisel on järgitud

§-s 326 sätestatud korda. Lisaks edastas kostja II hagejale I täitmisteate

  1. mail 2019 Ametlike Teadaannete kaudu. Arestimisakti edastas kohtutäitur hagejale I
  2. veebruaril 2020 tähitult rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressile, kuid see tagastati kohtutäiturile hoiutähtaja möödumisel. Hagejad on kinnitanud, et hageja I elas täitemenetluse toimumise ajal ja elab ka praegu märgitud elukohas. Samuti lasi kostja arestimisakti avaldada Ametlikes Teadaannetes, mille kohta edastati teade hageja I e-posti aadressile.
  3. Hagejad esitasid apellatsioonkaebuse, milles palusid maakohtu otsuse tühistada ning teha uue otsuse, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostjate kanda. Hagejad leidsid, et maakohus asus ebaõigesti seisukohale, et täitmisteade ja arestimisakt on hagejale I kätte toimetatud. Sõltumata sellest, kas e-posti aadress on avaldatud rahvastikuregistris või mitte, eeldab menetlusdokumendi kättetoimetatuks lugemine seda, et dokumendi kättesaamist on kinnitatud (

§ 3111lg 3).

Kuivõrd hageja I ei saanud talle e-posti teel saadetud täitmisteadet kätte, ei saanud ta kättesaamist kinnitada. Samuti on tõendamata, et kuller toimetas täitmisteate hagejale I kätte (

§ 315lg 5).

Dokumendi mahajätmine on lubatav üksnes juhul, kui adressaat on keeldunud dokumendi vastuvõtmisest (

§ 313lg 3 p 5).

Seda aga praegusel juhul tõendatud ei ole. Maakohus tugines täitmisteate hagejale I kättetoimetatuks lugemisel põhjendamatult

§-le 3141, sest enne selle sätte alusel menetlusdokumendi kättetoimetamist tuleb proovida dokument saajale muid viise kasutades üle anda. Hagejat I ei ole ka viidatud sätte kohaldamisest nõuetekohaselt hoiatatud. Lisaks ei saa täitmisteadet lugeda hagejale I kättetoimetatuks tema postkasti jätmisega

§-s 326 sätestatud korras. Nimelt ei nähtu täitmisteate kättetoimetamise aktist, kas täitmisteade jäeti

  1. aprillil 2019 aktis märgitud aadressile viisil, mis oli sellel aadressil elavatele isikutele kättesaadav ja mis välistas saadetise kaotsimineku. Kuivõrd täitmisteate kättetoimetamise esimene katse tehti tööpäeval ja tööajal, siis oleks teine katse pidanud olema tehtud pärast tööpäeva lõppu, mitte puhkepäeval. Samad minetused, mis tehti täitmisteate kättetoimetamisel, tehti ka arestimisakti kättetoimetamisel, mistõttu ei ole alust pidada kättetoimetatuks ka arestimisakti.
  2. Kostjad palusid jätta hagejate apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
  3. Tallinna Ringkonnakohus jättis apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse resolutsiooni

§ 657lg 1 p 21 alusel muutmata. Ringkonnakohus nõustus maakohtu lõppjäreldusega, kuid muutis osaliselt maakohtu otsuse põhjendusi ja täiendas neid. 3

(9)2-20-8668 8.1. Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus ekslikult, et täitmisteate saab lugeda

§ 3141alusel kättetoimetatuks saatmisega.

Ringkonnakohtu põhjenduste kohaselt edastas kohtutäitur täitmisteate 9. aprillil 2019 hageja I e-posti aadressile hermo.piirsalu@mail.ee (tl 67). Kuivõrd hageja I ei kinnitanud täitmisteate kättesaamist, siis ei saa täitmisteadet lugeda

§ 3111lg 5 järgi kättetoimetatuks.

Kuivõrd ühtegi dokumenti ei olnud hagejale I kätte toimetatud ega olnud hageja I avaldanud e-posti aadressi

§ 3141

lg-te 1 ja 2 mõttes samas täitemenetluses, siis ei ole täidetud ka

§ 3141lg-te 1 ega 2 kohaldamise eeldused.

Samas ei saa ka

§ 3141lg 3 p 1 alusel lugeda täitmisteadet kättetoimetatuks.

Kohtutäitur saatis täitmisteate hageja I e-posti aadressile, mille kaudu kohtutäitur on hagejaga I suhelnud

  1. jaanuaril 2018 teises täitemenetluses (tl 75). Kohtule ei ole teatatud, et täitemenetlus, milles kohtutäitur hagejaga I suhtles, on käimasolev, st ei ole lõppenud. Ka puudus
  2. aprilli
  3. a e-kirjas igasugune viide

§ 3141

lg-le 1 ning sellele, et täitmisteade loetakse kolme tööpäeva möödumisel kättetoimetatuks (vt Riigikohtu 9. märtsi 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-189-15, p-d 15–16).

§ 3141

kohaldamine eeldab, et isikuga, kellele soovitakse dokumenti kätte toimetada, on saavutanud varasema kontakti kohtutäitur või on tema andmed kohtutäiturile teatavaks saanud. Seetõttu ei puutu asjasse tõik, et hageja I on vastanud kõnealuselt e-posti aadressilt sissenõudjale. Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus valesti, et täitmisteate saab lugeda kättetoimetatuks

§ 326järgi postkasti panekuga.

Kohtutäitur proovis täitmisteadet hagejale I kätte toimetada ka kulleri abil aadressil Kivi 26a–13, Jõhvi

  1. aprillil 2019 kell 14.00 ja
  2. aprillil 2019 kell 11.00 (tl 77). Aadress, millel prooviti täitmisteadet üle anda, on hageja I rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadress (tl 10) ning hageja I kinnitas hagis, et ta elab seal. Täitmisteate kättetoimetamise aktist nähtub, et täitmisteadet ei õnnestunud allkirja vastu hagejale I kätte anda (tl 77). Dokumendi saab lugeda kättetoimetatuks üksnes siis, kui kättetoimetamist ettenähtud viisil on võimalik ka seaduses sätestatud vormis tõendada (vt Riigikohtu
  3. septembri
  4. a määrus tsiviilasjas nr 2-18-9218/40, p 12), kuid käesoleval juhul ei nähtu kättetoimetamise aktist, kuhu ja kuidas täitmisteade aadressile jäeti. Kuna täitmisteate postkasti jätmine on nõuetekohaselt dokumenteerimata, siis ei saa kättetoimetamist siiski lugeda

§ 326järgi toimunuks.

Täidetud ei ole ka nõue proovida enne dokumendi mahajätmist seda saajale isiklikult üle anda vähemalt kahel korral oluliselt erinevatel kellaaegadel vähemalt kolmepäevase vahega (

§ 326lg 2).

Üks katse dokumenti isiklikult üle anda toimus puhkepäeval kell 14.00 ja teine katse tööpäeval kell 11.00, kuid kuna isik võib tavalise tööaja piires olla tööl ja võib ka nädalavahetusel eluruumidest eemal viibida, siis tulnuks üks katse üritada teha pärast tööaja lõppu. Ringkonnakohtu hinnangul oli põhjendatud toimetada täitmisteade hagejale I kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu.

§ 317

lg 1 p 1 järgi on avaliku kättetoimetamise esmasteks eeldusteks küll asjaolud, et isiku aadressi ei nähtu registrist või isik ei ela sellel aadressil, kuid isegi siis, kui tegemist võis olla isiku eluruumiga, on õiguste võimaliku pahauskse kasutamise tõttu välistatud isiku tuginemine väitele, et talle oleks saanud dokumendid kätte toimetada muul viisil kui avalikult (vt Riigikohtu

  1. veebruari
  2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-13, p 11). Kuigi kohus peab olema enne avalikku kättetoimetamist veendunud, et dokumenti ei saa vahetult kätte toimetada, ei eelda see, et oleks kasutatud kõiki võimalikke seadusandja ette nähtud viise. Ringkonnakohus märkis, et praegusel juhul saatis kohtutäitur täitmisteate hageja I rahvastikuregistrisse kantud e-posti aadressile (tl 67) ja püüdis kätte toimetada kulleri vahendusel rahvastikuregistrisse kantud aadressil. Hageja I ei ole väitnud, et e-posti aadress, mille kaudu kohtutäitur talle täitmisteate saatis, ei kuulu talle või ta ei kasuta seda. Lisaks on hageja I kinnitanud, 4

(9)2-20-8668 et ta elab rahvastikuregistris märgitud aadressil. Sellises olukorras ei saa hageja I ringkonnakohtu arvates tugineda väitele, et talle ei saanud täitmisteadet avalikult kätte toimetada. Ringkonnakohtu hinnangul on kohtutäitur tõendanud, et ükski muu proovitud kättetoimetamise viis tulemust ei andnud. Ringkonnakohus ei nõustunud hagejate seisukohaga, et avalik kättetoimetamine on lubatud üksnes pärast seda, kui võlgnikku on kohustatud teatama kohtutäiturile oma kontaktandmed ja võlgnik ei ole seda kohustust täitnud või on andmed ebaõiged. Ringkonnakohus leidise, et kohtutäituril on ka enne, kui tal õnnestub võlgnikuga saada vähemalt ühe korra tegelik kontakt, võimalus valida

-s ette nähtud kättetoimetamise viisidest konkreetsel juhul sobiv, arvestades menetluse asjaolusid, menetlusosalise koostöövalmidust jm. 8.2. Ringkonnakohus nõustus maakohtu järeldusega, et ka arestimisakt on hagejale I kätte toimetatud, lisades oma täiendavad põhjendused. Kohtutäitur saatis arestimisakti hagejale I tähitud kirjaga hageja I rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressil, kuid see tagastati hoiutähtaja möödumisel (tl 80). Ringkonnakohus leidis, et kuna asjas ei ole esile toodud, et arestimisakt oleks hagejale I või muule isikule üle antud allkirja vastu ega hageja I keeldumist arestimisakti vastuvõtmisest, ei saa lugeda arestimisakti kättetoimetatuks tähitud kirjaga

§ 313lg 1 järgi.

Ringkonnakohtu hinnangul ei saa lugeda arestimisakti fiktsioonina kättetoimetatuks ka selle hageja I postkasti jätmisega

§ 326

järgi ega hoiustamisega

§ 327järgi.

Kohtutäitur ei ole tuginenud dokumendi mahajätmisele § 326 kohaselt. Samuti ei ole ringkonnakohtu arvates täidetud dokumendi hoiustamisega kättetoimetamise tingimused.

§ 327

lg 1 järgi võib dokumendi mh hoiustada dokumendi kättetoimetamise kohas asuvas postkontoris, kuid tingimusel, et

§ 326eeldused on täidetud.

Viimast aga ei ole asjas esile toodud, mistõttu ei saa kättetoimetamist lugeda toimunuks

§ 327järgi.

Väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldatud arestimise teade edastati ka hageja I e-posti aadressile (tl 83), kuid kuna ei järgitud

§-s 3111 ega

§-s 3141 sätestatut, ei saa arestimisakti kättetoimetamist lugeda toimunuks nende sätete kohaselt. Siiski tuleb ringkonnakohtu hinnangul ka arestimisakt lugeda hagejale I nõuetekohaselt avalikult kättetoimetatuks väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Seda eelkõige põhjusel, et kohtutäitur oli ringkonnakohtu hinnangul teinud kõik mõistlikult vajaliku, et toimetada menetlusdokumendid hagejale I kätte muul viisil kui avalikult, kuid hageja I ei reageerinud. Hageja I ei selgitanud, millisel viisil ja aadressil oleks saanud talle dokumendid kätte toimetada, mistõttu on alust arvata, et hageja I on ise hoidunud täitemenetluse dokumentide vastuvõtmisest. 8.

  1. Kuivõrd ringkonnakohus nõustus maakohtu seisukohaga, et hagejale I oli arestimisakt kätte toimetatud, siis oleks ta pidanud õigel ajal esitama kohtutäiturile kaebuse kohtutäituri määratud hinna vaidlustamiseks. Seetõttu ei võtnud ringkonnakohus seisukohta hageja väite, et kohtutäituri arestimisaktis märgitud vara hind erineb turuhinnast, sisulise põhjendatuse kohta. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
  2. Hagejad paluvad kassatsioonkaebuses tühistada kohtute otsused ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Hagejate väitel leidsid kohtud valesti, et avaliku kättetoimetamise eeldused on täidetud. Avalik kättetoimetamine on ultima ratio abinõu, mida võib kasutada üksnes siis, kui kõik teised kättetoimetamise vahendid ei ole tulemust andnud.

§ 3141

lg 1 kohaldamine on õigustatud üksnes olukorras, kus menetlusosalisega on saadud varasem kontakt.

§ 3141lg 1 rakendamine 5

(9)2-20-8668 ei tohiks olla esmane, vaid siiski erandlik menetlusdokumentide kättetoimetamise viis ning enne tuleks üritada menetlusdokument saajale muid viise kasutades tegelikult üle anda. Ebaõige on ringkonnakohtu etteheide hageja I hoolsuse kohta, kuivõrd täitmisteade oligi esimene dokument, mis oleks hagejale I andnud teavet tema vastu täitemenetluse alustamise kohta. Ka on väär ringkonnakohtu seisukoht, et menetlusdokumentide avalik kättetoimetamine oli õigustatud, kuna ükski muu proovitud kättetoimetamise viis tulemust ei andnud. Ringkonnakohtu sellekohane seisukoht on mõnevõrra vastuolus ringkonnakohtu enda tuvastatuga, mille kohaselt enamik alternatiivseid katseid täitmisteadet hagejale I kätte toimetada ei olnud tehtud nõuetekohaselt. Ringkonnakohus tuvastas, et kohtutäitur ei ole täitmisteate hagejale I kättetoimetamisel järginud

§-des 3111, 3141 ja 326 sätestatud menetlusdokumendi kättetoimetamise korda, mistõttu puuduvad avaliku kättetoimetamise eeldused

§ 317järgi.

Kui dokumenti kätte toimetama kohustatud isik ei järgi dokumendi kättetoimetamisel dokumendi kättetoimetamise konkreetsele viisile ettenähtud nõudeid, ei ole õige dokumendi adressaati, kes ei ole dokumenti kätte saanud, pidada eelduslikult pahatahtlikuks või pahauskseks. Täitmisteate kättetoimetamise kohta ülalpool märgitu kehtib samaväärselt ka arestimisakti kättetoimetamise kohta. Ringkonnakohus tuvastas, et enne arestimisakti avalikult kättetoimetamist on kohtutäitur püüdnud arestimisakti ühel korral toimetada hagejale I kätte tähitud kirjaga rahvastikuregistrisse kantud aadressil, kuid see kiri tagastati hoiutähtaja möödumisel. Ringkonnakohus on valesti pidanud avalikku kättetoimetamist lubatavaks pärast seda, kui kostja II oli teinud ühe alternatiivse kättetoimetamise katse. 10. Kostjad paluvad jätta kassatsioonkaebuse rahuldamata ja ringkonnakohtu otsuse muutmata ning menetluskulud hagejate kanda. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 11. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb

§ 692

lg 1 p-de 1 ja 2 järgi tühistada materiaal- ja menetlusõiguse normi väära kohaldamise tõttu. Hageja II hagi osas tuleb tühistada ka Harju Maaskohtu 30. märtsi 2021 otsus ja jätta hagi läbi vaatamata. Hageja I hagi osas tuleb asi

§ 691p 2 järgi saata samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

Kassatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt. 12. Kolleegium leiab, et hageja II hagi tuleb jätta

§ 423lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata.

Hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks täitemenetluse seadustiku (TMS) § 223 järgi võib esitada üksnes täitemenetluse osaline. Täitemenetluse osalised on isik, kes on täitmiseks esitanud nõude (sissenõudja), isik, kelle vastu on täitmiseks esitatud nõue (võlgnik), ja muud isikud, kelle õigusi täitemenetlus puudutab (TMS § 5 lg 1). TMS § 5 lg 2 kohaselt on täitemenetluse osalised muu hulgas isikud, kellel on sundtäitmist takistav õigus või nõue, mis annab õiguse saada osa vara müügist saadavast rahast, ning kes teatavad oma õigusest kohtutäiturile ja kohtutäituri või menetlusosalise nõudmisel seda põhistavad. Kolmandad isikud, sh võlgniku abikaasa või muu isik, kes väidab arestitud asja endale kuuluvat, võivad esitada TMS § 222 järgi hagi vara arestist vabastamiseks sissenõudja ja võlgniku vastu (vt selle kohta ka nt Riigikohtu

  1. septembri
  2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-95-15, p-d 20–22). Kui enampakkumise toimumise ajaks ei ole arestitud vara suhtes enampakkumist takistava õiguse omaja esitanud kohtutäiturile kokkulepet või kohtulahendit vara aresti alt vabastamiseks või täitemenetluse peatamiseks või lõpetamiseks ning vara enampakkumisel müüakse, kaotab kolmas isik TMS § 222 lg 5 järgi õiguse varale ja tal on õigus üksnes enampakkumise tulemile. Esitatud andmete järgi (tl 121) – millele ka täitur võis tugineda – on hooneühistu liikmeks ainult hageja I. Hagejad ei ole esile toonud, et nad on teatanud hageja II õigusest 6

(9)2-20-8668 kohtutäiturile ja seda vajaduse korral põhistanud. Seetõttu ei saa hagejat II pidada menetlusosaliseks ka TMS § 5 lg 2 tähenduses.
  1. Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga, et TMS § 223 lg 1 kohaselt võib esitada kohtule hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks mh juhul, kui enampakkumine toimus tühise arestimise alusel või rikuti teisiti enampakkumise olulisi tingimusi. TMS § 55 p-de 2 ja 4 kohaselt on arestimine tühine ja sellest ei tulene õiguslikke tagajärgi eelkõige siis, kui võlgnikule ei ole kätte toimetatud täitmisteadet või võlgnikku ei ole olulises osas teavitatud tema õigustest täitemenetluses ja see tõi kaasa võlgniku õiguste rikkumise. Seetõttu on praegusel juhul oluline, kas täitmisteade ja arestimisakt on hagejale I nõuetekohaselt kätte toimetatud.
  2. TMS § 10 lg 1 järgi tuleb nii täitmisteade kui ka vara arestimise akt võlgnikule kätte toimetada. Dokumentide kättetoimetamisele täitemenetluses kohaldatakse TMS § 10 lg 2 esimese lause järgi tsiviilkohtumenetluses menetlusdokumentide kättetoimetamise kohta sätestatut.
  3. Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga selles, et käesoleval juhul ei saa täitmisteadet lugeda hagejale I kättetoimetatuks elektroonilise kättetoimetamisega

§ 3111

lg 5 kohaselt, kuna hageja I ei kinnitanud kättesaamist, ega saatmisega

§ 3141lg-te 1 ega 2 kohaselt, kuna mh ei olnud tehtud hoiatust § 3141 tagajärje kohta.

Erinevalt ringkonnakohtust leiab kolleegium aga, nõustudes selles osas maakohtuga, et täitmisteate saab lugeda hagejale I kättetoimetatuks

§ 326

järgi hageja I postkasti panekuga.

§ 326

lg 1 kohaselt loetakse dokument adressaadile kättetoimetatuks dokumendi panemisega tema elu- või äriruumi juurde kuuluvasse postkasti või muusse sellesarnasesse kohta, mida saaja või tema esindaja kasutab posti kättesaamiseks ja mis harilikult tagab saadetise säilimise, kusjuures kättetoimetamine lõikes 1 nimetatud viisil on sama paragrahvi lõike 2 (kättetoimetamise ajal kehtinud redaktsioonis) kohaselt lubatud üksnes juhul, kui menetlusdokumenti on proovitud isikule isiklikult üle anda vähemalt kahel korral oluliselt erinevatel kellaaegadel vähemalt kolmepäevase vahega ja menetlusdokumenti ei ole võimalik kätte anda elu- või äriruumis viibivale muule isikule

§ 322lg 1 või § 323 kohaselt.

Dokumendi saab lugeda kättetoimetatuks üksnes siis, kui kättetoimetamist ettenähtud viisil on võimalik ka seaduses sätestatud vormis tõendada (vt Riigikohtu 16. septembri 2020. a määrus tsiviilasjas nr 2-18-9218/40, p 12). Praegusel juhul on

§ 326

lg 1 kohaldamise seisukohalt oluline hinnata, kas täitmisteade pandi hageja I eluruumi juurde kuuluvasse postkasti või muusse sellesarnasesse kohta, mida saaja või tema esindaja kasutab posti kättesaamiseks ja mis harilikult tagab saadetise säilimise. Kolleegium ei nõustu ringkonnakohtu seisukohaga, et täitmisteate hageja I postkasti jätmine on nõuetekohaselt dokumenteerimata, kuna täitmisteate kättetoimetamise aktist ei nähtu, kuhu ja kuidas see dokument aadressile jäeti. Maakohus on täitmisteate kättetoimetamise akti alusel tuvastanud, et kuna täitmisteadet ei õnnestunud kulleril kahel katsel (

  1. aprillil 2019 ja
  2. aprillil 2019) hagejale I aadressile Kivi 26a–13, Jõhvi linn, Jõhvi vald, Ida-Virumaa kätte toimetada, jäeti täitmisteade
  3. aprillil 2019 hageja I elukoha aadressile. Hageja I kinnitas hagis, et ta elab nimetatud aadressil. Hageja I ei ole tuginenud sellele, et selle aadressiga kortermaja trepikojas ei olnud elanike postkaste. Seetõttu tuleb eeldada, et täitmisteade jäeti hageja I postkasti. Kolleegium ei nõustu ka ringkonnakohtu hinnanguga, et ei esinenud

§ 326

(kättetoimetamise ajal kehtinud redaktsioonis) kohaldamise teine eeldus, mille kohaselt tuleb enne dokumendi mahajätmist proovida seda saajale isiklikult üle anda vähemalt kahel korral oluliselt erinevatel kellaaegadel vähemalt kolmepäevase vahega.

§ 309sätestab, et menetlusdokumendi võib 7

(9)2-20-8668 isikule kätte toimetada igal päeval mis tahes kellaajal igas kohas, kus isik viibib. Käesolevas asjas on püütud hagejale I täitmisteadet isiklikult kätte toimetada viiepäevase vahega oluliselt erinevatel kellaaegadel, millega on kolleegiumi arvates täidetud ka

§ 326(kättetoimetamise ajal kehtinud redaktsioonis) kohaldamise teine eeldus.

Eelöeldut arvestades tuleb lugeda täitmisteade kättetoimetatuks

§ 326

kohaselt, mistõttu puudub vajadus analüüsida täitmisteate avaliku kättetoimetamise asjaolusid. 16. Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga, et väljastusteate puudumise tõttu ei saa lugeda arestimisakti hagejale I kättetoimetatuks tähitud kirjaga ning arestimisakti ei saa kättetoimetatuks lugeda ka selle hageja I postkasti jätmisega

§ 326

järgi ega hoiustamisega

§ 327järgi, kuna neile sätetele ei ole tuginetud.

Samuti nõustub kolleegium ringkonnakohtu järeldusega, et väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldatud arestimise teate edastamine hageja I e-posti aadressile ei vasta

§ 3111

järgi elektrooniliselt ega

§ 3141

järgi saatmisega dokumendi kättetoimetamise nõuetele, mistõttu ei saa kättetoimetamist sellele asjaolule tuginedes lugeda toimunuks.

  1. Kolleegium ei nõustu ringkonnakohtu seisukohaga, et kohtutäituril oli õigus vara arestimise akt kätte toimetada avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu eelkõige seetõttu, et kohtutäitur oli teinud kõik mõistlikult vajaliku, et toimetada dokumendid hagejale I kätte muul viisil kui avalikult, kuid hageja I ei reageerinud. Kolleegium jääb oma varasema seisukoha juurde, et kuna menetlusdokumendi avaldamine väljaandes Ametlikud Teadaanded ei ole optimaalne viis anda füüsilisest isikust menetlusosalisele teada temale saadetud dokumentidest, võib menetlusdokumendi avalikult kätte toimetada alles siis, kui kõik teised kätteandmise vahendid ei ole tulemust andnud (vt Riigikohtu
  2. jaanuari
  3. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-2-3-14, p 7 ja seal viidatud kohtupraktika). Kolleegium täpsustab seda seisukohta ja märgib, et kättetoimetamise viisid, mida konkreetsel juhul ei ole võimalik kasutada, ei saa olla tulemuslikud, mistõttu ei pea nendega seotud toiminguid tegema (nt juhul, kui on teada, et adressaat ei ela oma registrijärgses elukohas, ei pea dokument avaliku kättetoimetamise eeldusena olema jäetud seal asuvasse postkasti).

§ 317

lg 1 p 1 järgi on avaliku kättetoimetamise esmasteks eeldusteks asjaolud, et isiku aadressi ei nähtu registrist või isik ei ela sellel aadressil. Käesolevas asjas oli hageja I aadress kantud registrisse ning hageja I elas registrisse kantud aadressil. Kuna hagejale I oli võimalik arestimisakt kätte toimetada

§ 326

järgi või siis hoiustada arestimisakt

§ 327

järgi, siis ei kasutatud enne arestimisakti avalikku kättetoimetamist kõiki kättetoimetamise võimalusi. Seetõttu rikkus kohtutäitur

§ 317

lg-s 1 sätestatut ning arestimisakti avaldamisega väljaandes Avalikud Teadaanded ei saa arestimisakti lugeda hagejale I kättetoimetatuks.

  1. Eeltoodust tulenevalt tühistab kolleegium ringkonnakohtu otsuse ja saadab asja samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus peab asja uuel läbivaatamisel hindama, kas enampakkumine toimus tühise arestimise alusel või rikuti teisiti enampakkumise olulisi tingimusi TMS § 223 lg 1 tähenduses.
  2. Kolleegium selgitab, et TMS § 55 p-de 2 ja 4 kohaselt on arestimine tühine ja sellest ei tulene õiguslikke tagajärgi eelkõige siis, kui võlgnikule ei ole kätte toimetatud täitmisteadet või võlgnikku ei ole olulises osas teavitatud tema õigustest täitemenetluses ja see tõi kaasa võlgniku õiguste rikkumise. 8

(9)2-20-8668 TMS § 10 lg 1 kohaselt peab kohtutäitur toimetama võlgnikule kätte täitmisteate, vara arestimise akti ja enampakkumise akti. Juhul, kui võlgnik ei ole kätte saanud arestimisakti, võib tegu olla arestimise tühisuse alusega (TMS § 55), mis toob TMS § 223 lg 1 alusel kaasa enampakkumise kehtetuks tunnistamise (vt Riigikohtu
  1. septembri
  2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-69-11, p 13). Samas ei ole arestimisakti võlgnikule kätte toimetamata jätmine arestimise tühisuse tingimatu alus. TMS § 55 sätestab arestimise tühisuse eeldused avatud loeteluna. Seetõttu ei saa ainuüksi asjaolust, et arestimisakti ei toimetatud võlgnikule kätte, järeldada, et võlgniku õigusi on oluliselt rikutud. Arestimise juurest puudunud võlgniku teavitamine tema õigustest täitemenetluses võib lisaks sellele, et talle toimetatakse kätte arestimisakt (TMS § 75 lg 4), olla tagatud muude toimingutega. Kui võlgnikku teavitatakse enampakkumisest ja sellest teavitusest nähtub, et tema vara on arestitud, ning talle teatatakse ka enamapakkumisele pandud vara hind, siis on tal võimalik TMS § 74 lg 7 alusel kaebusega vaidlustada arestitud vara hinda selle mittevastavuse tõttu turuhinnale TMS § 217 lg-s 1 sätestatud korras. TMS § 217 lg 6 sätestab, et kui menetlusosaline ei esita tähtaegselt kaebust, kaotab ta õiguse tugineda hiljem asjaoludele, mida ta oleks võinud esitada kaebuses. Nimetatud sätte eesmärk on teiste menetlusosaliste (eelkõige sissenõudja ja enampakkumise korral ka ostja) huvides tagada õigusselgus, et mh enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagis ei tuldaks välja vastuväidetega, mida oleks saanud varem kaebuses esitada. Teistsugune on õiguslik olukord siis, kui võlgnik ei olnud teadlik täitetoimingust, st tal puudus enne enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi esitamist selle toimingu vaidlustamise võimalus. Sel juhul võib arestimine olla tühine TMS § 55 lg 1 järgi, mis toob omakorda TMS § 223 lg 1 järgi kaasa enampakkumise kehtetuks tunnistamise (vt Riigikohtu
  3. septembri
  4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-69-11, p 13). Kui ringkonnakohus vara arestimise tühisust ei tuvasta, ei tähenda see veel seda, et enampakkumise muid olulisi tingimusi ei ole TMS § 223 lg 1 tähenduses rikutud. Eelkõige on oluline küsimus, kas hagejat I teavitati enampakkumisest korrakohaselt (TMS § 84 lg 3). Hilisematest täitetoimingutest lihtsama teavitamise korra rakendamise eelduseks on see, et esmane täitmisteade on edastatud menetlusdokumendi kättetoimetamiseks kehtestatud korras ja võlgnik on juba menetlusest teadlik või peab sellest teadlik olema.
  5. Hageja II menetluskulud tuleb

§ 168lg 2 alusel jätta tema enda kanda.

Kuna kolleegium tühistab ringkonnakohtu otsuse hageja I hagi osa ja saadab asja uueks läbivaatamiseks, jääb pooltevaheline lõplik menetluskulude jaotus

§ 173lg 3 järgi ringkonnakohtu otsustada.

  1. Kassatsioonkaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 lg 21 ja kuni
  2. detsembrini 2021 kehtinud

§ 149lg 4 esimese lause alusel tagastada. (allkirjastatud digitaalselt) 9

(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.