Obsah (10)

§ 326§ 317§ 371§ 663§ 657§ 306§ 662§ 171§ 174§ 372

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Krista Kirspuu, Mati Maksing Määruse tegemise aeg ja koht 07.03.2022, Tallinn Tsiviilasja number 2-21-17916 Tsiviilasi X hagi Y OÜ

) § 371 lg 1 p 4 alusel, kuna pooltevaheline kohtueelse menetluse lahend jõustus 03.11.

1. Kostja avaldus maakohtule oli esitatud hilinemisega. Kohus jättis menetluskulud kostja kanda. Kohus menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määranud. Töövaidluse lahendamise seadus (TvLS) § 58 lg 1 kohaselt töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel võivad pooled pöörduda sama töövaidlusasja läbivaatamiseks kohtusse 30 kalendripäeva jooksul arvates töövaidluskomisjoni otsuse saamisest. Kui töövaidluskomisjon jätab avalduse rahuldamata või rahuldab selle osaliselt, võib avaldaja esitada kohtusse hagi töövaidlusasja lahendamiseks rahuldamata osas (TvLS § 58 lg 3). Kui töövaidluskomisjon avalduse täielikult või osaliselt rahuldab, võib teine pool esitada kohtule taotluse, et kohus vaataks töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras hagina. Sel juhul on hageja töövaidluskomisjoni poole pöördunud isik ja kostja kohtule taotluse esitanud pool (TvLS § 58 lg 4). Töövaidluskomisjon esitas 29.11.2021 kohtule töövaidlusasja nr 4-1/1186/21 toimiku, millest nähtus, et 01.09.2021 töövaidluskomisjoni otsus jõustus 03.11.
2. Töövaidluskomisjoni toimikust nähtus, et otsus saadeti tähitult kostja kui äriühingu aadressile Narva mnt 55a, Tallinn. Postiljonil ei õnnestunud tööandjale otsust juriidilisel aadressil allkirja vastu üle anda. Samuti ei õnnestunud postiljonil peale teist ebaõnnestunud katset jätta tähitud kiri tööandjale postkasti TvLS § 24 ja

§ 326alusel.

Tähitud kiri tagastati töövaidluskomisjonile märkega „puudub postkast ja nimesilt“. Seejärel toimetati töövaidluskomisjoni otsus kostjale kätte 17.09.2021 avalikult väljaandes Ametlikud Teadeanded (

§ 317lg 5).

Maakohus leidis, et

§ 371

lg 1 p 4 eesmärgiks on välistada kohtusse pöördumine vaidluses, mis on juba siduvalt lahendatud. See säte on kohaldatav analoogia alusel ka juhtudel, kui seaduses sätestatud kohtueelses menetluses on jõustunud lahend, mille osas on seaduses vastavalt kindlaks määratud kohtueelse menetluse lahendi õigusjõud vaatamata sellele, et kohtus asja algatamise aluseks on muu kui hagiavaldus. Selline jõustunud lahend saab olla tehtud näiteks töövaidluskomisjoni poolt töövaidluses. TsLS § 58 lg 1 tulenev kohtusse pöördumise tähtaeg on kaebeõigust reguleeriv õigust lõpetav tähtaeg, mille möödalaskmisel töövaidluskomisjoni otsus jõustub ja välistab samas asjas kohtusse pöördumise (vt Tallinna Ringkonnakohtu 13.09.2021 lahend tsiviilasjas 2-21-6874 ja

K II, § 371 kommentaar, p 3.3.4.

1. a). Määruskaebus
2. Kostja palus tühistada maakohtu määrus ja saata asi tagasi ning vaadata uuesti läbi töövaidluskomisjoni otsus. Töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel võib pool pöörduda 30 päeva jooksul kohtusse. Kostja leidis 14.10.2021 oma rämpspostkastist (XXX) ekirja töövaidluskomisjoni otsuse saatmise kohta, mis oli saadetud aadressilt ametlikudteadaanded@just.ee. Kostja sai otsuse ka hagejalt ning kostja teatas hagejale 14.10.2021 e-kirjaga, et ta kavatseb pöörduda kohtusse. Seega sai kostja töövaidluskomisjoni otsuse kätte 14.10.
3. Postiljon ei teinud oma tööd nõuetekohaselt. Postiljonil oli võimalik majja siseneda. Maja sissepääsu juures oli väljas kostja info kontakttelefoniga ja uksekell. Kostja ei saa ilma üürileandja nõusolekuta fassaadi puurida ega postkasti paigaldada. Majal oli ka teine sissepääs, kus uksel olid märgitud kostja andmed ja uksel oli postkast. Menetluse edasine käik
4. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja küsis hageja seisukohta. Hageja vaidles määruskaebusele vastu. Maakohus jättis kostja kaebuse rahuldamata ning edastas selle läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule

§ 663lg 5 alusel.

2 RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 5. Tallinna Ringkonnakohus leiab, et vastavalt

§ 657

lg 1 p-le 1 ja §-le 659 tuleb maakohtu määrus jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. 6.

371 lg 1 p 4 näeb ette, et kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui on olemas jõustunud Eesti kohtu otsus või menetluse lõpetamise määrus, samuti Eestis tunnustamisele kuuluv välisriigi kohtu lahend või jõustunud lahend kohtueelses menetluses, muu hulgas õiguskantsleri kinnitatud kokkulepe, mis on tehtud vaidluses samade poolte vahel sama eseme kohta samal alusel ja mis välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise. Maakohus ei eksinud, kui leidis, et kostja taotluse menetlusse võtmisest tuleb keelduda

371 lg 1 p 4 alusel. Ringkonnakohus nõustub, et

§ 371

lg 1 p 4 eesmärgiks on välistada kohtusse pöördumine vaidluses, mis on juba siduvalt lahendatud. See säte on kohaldatav analoogia alusel ka juhtudel, kui seaduses sätestatud kohtueelses menetluses on jõustunud lahend, mille osas on seaduses vastavalt kindlaks määratud kohtueelse menetluse lahendi õigusjõud vaatamata sellele, et kohtus asja algatamise aluseks on muu kui hagiavaldus. TsLS § 58 lg 1 tulenev kohtusse pöördumise tähtaeg on kaebeõigust reguleeriv õigust lõpetav tähtaeg, mille möödalaskmisel töövaidluskomisjoni otsus jõustub ja välistab samas asjas kohtusse pöördumise. Töövaidluskomisjoni otsus jõustus 03.11.2021. Kostja pöördus kohtusse 12.11.2021 - seega hilinenult. 7. Vastuseks määruskaebuse väidetele kättetoimetamise kohta märgib ringkonnakohus järgmist.

§ 306

lg 2 näeb ette, et menetlusdokumendi üleandmine peab kättetoimetamise puhul toimuma seaduses sätestatud vormis ning olema ettenähtud vormis dokumenteeritud.

i kohaselt saab lugeda dokumendi kättetoimetatuks eelkõige, kui selle kohta on menetlusosaliselt laekunud kohtule (töövaidluskomisjonile) kinnitus. Seega saanuks tähtaeg hakata kulgema alles sellest hetkest, kui menetlusosaline ise saadab töövaidluskomisjonile nõuetekohase kinnituse kättesaamise kohta. Asjaolu, et kostja teatas 14.10.2021 vastaspoolele, et ta kavatseb kaebust esitada, ei oma tähtaja kulgemise osas tähtsust. Vastaspoolele ega muule isikule teadaandmine pole võrdsustatav avalduse esitamisega kohtule. Postkasti omamise ja selle paigutamise korraldamine on kostja tagada ja kostja enda vastutusalas. Juhul kui majal on kaks sissepääsu, siis peab kostja hoolitsema selle eest, et leitakse õige sissepääs tema asukohale. Ringkonnakohus tuvastab, et kostja poolt määruskaebemenetluses esitatud piltidel ei nähtu postkasti olemasolu. Postiseaduse § 30 lg 1 p 4 näeb ette, et postisaadetise kättetoimetamise võimatus käesoleva seaduse tähenduses on olukord, kus postisaadetist ei ole võimalik saajale edastada postkasti puudumise, postkastile ligipääsu puudumise või käesolevas seaduses postkasti kohta sätestatud nõuete järgimata jätmise tõttu. Lisaks nähtub töövaidluskomisjoni toimikust, et töövaidluskomisjonil oli ka menetluse ajal raskusi kostjale menetlusdokumente kätte toimetada nii e-kirja teel kui ka tähitud kirjaga (dtl 95). Seega etteheidete tegemine postiasutuse töötajale on alusetu. 8. Ringkonnakohus võtab määruskaebemenetluses esitatud tõendid vastu (

§ 662lg 3).

9. Määruskaebusega seotud menetluskulud jäävad kostja kanda (

§ 171lg 1).

Hagejal kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad (

§ 174lg 1).

10. Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse

§ 372lg 5 teise lause alusel.

(allkirjastatud digitaalselt) 3