Obsah (7)

§ 663§ 172§ 171§ 173§ 175§ 174§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Gaida Kivinurm, Imbi Sidok-Toomsalu, Indrek Soots Määruse tegemise aeg ja koht 13.04.2022, Tallinn Kohtuasja number 2-20-9086 Kohtuasi Kyoko Ryo

) § 172 lg 1). Avalduse menetlemine oli avaldaja huvides. Menetlust ei põhjustanud puudutatud isik, kuna puudutatud isik oli 08.06.2020 avaldaja nõude teabe saamiseks valdavas osas täitnud. Kohus tuvastab, et korteri kasutusjuhendis (dtl 639-649) on välja toodud vee- ja elektriarvestite asukohad. Nähtuvalt avaldaja korteri valduse üleandmise aktist (dtl 662-663) on selles mh fikseeritud elektri- ja veearvestite näidud valduse avaldajale üleandmise seisuga 12.01.

1. Avaldaja väide, et näite tegelikkuses arvestite järgi ei fikseeritud, kuna avaldajal puudus kahtlus aktis kirjas olnud kogustes, on paljasõnaline ning vastuolus aktis märgituga. Kohus tuvastab nimetatud tõendite alusel, et avaldajale pidid olema arvestite asukohad 12.05.2020 seisuga teada ning puudus vajadus kohtumenetluse algatamiseks nõudmaks sama teavet puudutatud isikult.
2. Puudutatud isikule hüvitamisele kuuluvate menetluskulude põhjendatud suurus on 1860 eurot (15,5 h x 120 eurot/h). Puudutatud isiku menetluskulude nimekirja kohaselt tekkis tal menetluskulu 3225 eurot, s.o kulu lepingulisele esindajale. Puudutatud isik on märkinud, et tema esindaja tegi menetluses järgmised toimingud järgmise ajakuluga: 4 2-20-9086
3. avaldusega tutvumine - 2,5h;
4. kliendi nõustamine – 1,5 h;
5. 20.09.2020 vastuse koostamine – 3 h;
6. 16.10.2020 seisukohaga tutvumine ja 17.11.2020 menetlusdokumendi koostamine – 3,5 h;
7. avaldaja 13.12.2020 seisukohaga tutvumine 0,25 h;
8. kliendi nõustamine – 0,5 h;
9. 15.01.2021 seisukoha koostamine – 4,5 h;
10. 26.01.2021 avaldaja seisukohaga tutvumine – 0,25 h;
11. toimiku materjalide analüüs, kliendi nõustamine, kohtukõne koostamine – 5,5 h. Ajakulu kokku 21,5 tundi.
12. Kohus leiab, et võttes arvesse avalduse sisu ja asja vähest keerukust, ei võinud avaldusega tutvumisele ning selle kliendiga arutamisele põhjendatult kuluda kokku enam kui 1,5 tundi. Kokkuvõtva seisukoha koostamisele (toiming 9) ei olnud samadel põhjustel mõistlik kulutada üle 1,5 tunni. Samas esitatud menetluskulude nimekirja koostamisele võis põhjendatult kuluda kuni pool tundi, põhjendatud ajakulu oli seega toimingule 9 kohtu hinnangul kokku 2 tundi ning kõikide toimingute tegemiseks kokku 15,5 tundi.
13. Puudutatud isik on välja toonud, et õigusteenust osutati hinnaga 150 eurot tunnis (sh käibemaks). Kohus leiab, et nimetatud tasu ei ületa oluliselt keskmist vandeadvokaadi poolt osutatud õigusteenuse eest makstavat tasu. Küll ei ole äratuntav vajadus kasutada lihtsas hagita menetluse asjas lepingulise esindajana vandeadvokaati. Selliste kulutuste tegemine lepingulisele esindajale ei ole kohtu hinnangul proportsionaalne ega mõistlik. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-18-11 (p 19) märkinud, et hagita menetluses ei lahendata suuresti keerulisi õigusküsimusi, vaid kohus kohaldab esmajoones kaalutlusõigust ning seega puudub üldjuhul ka hagimenetlusega võrreldav vajadus kasutada menetluses professionaalset õigusabi. Põhjendatud tunnitasu õigusabile käesolevas asjas ei ületa 120 eurot tunnis (sh käibemaks). Määruskaebus
14. Avaldaja esitas 14.07.2021 määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse osas, millega avaldus jäeti rahuldamata ning menetluskulude jaotuse osas. Avaldaja palub teha asjas uue määruse, millega avaldus rahuldada ja jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda.
15. Puudutatud isiku juhatuse liikme poolt koostatud näitude Exceli tabel ei ole selleks dokumendiks, millega tutvumist avaldaja taotles. Kaugloetavate mõõtjate poolt fikseeritud andmed kajastuvad mõõtmisteenust osutavate äriühingute dokumentides. Avaldaja soovib tutvuda näitudega nagu need on kajastatud mõõdistamise teenust osutava isiku või elektrimüüja poolt koostatud dokumentides. Avaldaja kohtusse pöördumine oli ajendatud soovist leida võimalus kontrollida juhatuse poolt esitatavaid arveid elektri ja vee tarbimise osas. Puudutatud isik ei ole põhjendanud, kuidas on tal võimalik esitada avaldajale arveid, millel on näidatud tarbitud elektri ja vee kogused, kui teenuseosutaja arvetel neid andmeid ei ole.
16. Avaldaja sai vee- ja voolumõõtjate asukohtadest teadlikuks menetluse käigus, mitte 12.01.2017 valduse üleandmise-vastuvõtmise akti alusel. Näitude kinnitamine ei ole tõendiks selle kohta, et näitude kinnitamisele eelnes arvestite asukoha tutvustamine.
17. Menetluskulud tuleb jätta puudutatud isiku kanda, kuna avaldaja pöördus kohtusse põhjendatud avaldusega. Alles 17.11.2020 esitas puudutatud isik kohtule mõõtjate asukohti tõendavad dokumendid. Lisaks on tegemist õiguslikult lihtsa tsiviilasjaga ning menetluskulude summas 1860 eurot avaldajalt väljamõistmine on põhjendamatu ja ebaõiglane. 5 2-20-9086 Menetlusosaliste seisukohad ja menetluse edasine käik
18. Puudutatud isik palus jätta määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda.
19. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 26. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Määrus tuleb

§-i 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ja tulenevalt

§-st 659 ja § 654 lg-st 6 neid ei korda. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist.

1. Maakohus on asja lahendamisel õigesti viidanud KrtS § 45 lg-tele 1 ja
2. Kolleegium märgib, et KrtS § 45 lg 3 alusel esitatud nõude korral on avaldajal kohustus põhjendada ja kohtul kontrollida, kas nõutud teabe või dokumentidega on põhjendatud tutvuda. Samuti tuleb teabe taotlemise ja dokumentidega tutvumise nõude lahendamisel ning teabeõiguse piiride määramisel arvestada nii õigustatud kui ka kohustatud isiku õiguste ja huvidega. Kuivõrd KrtS seaduseelnõu seletuskirja järgi on KrtS § 45 lg 3 eeskujuks ÄS § 166, mis reguleerib osaniku õigust teabele, siis arvestab kolleegium asja lahendamisel ka osaniku teabeõigust puudutavat kohtupraktikat.
3. Kolleegium märgib esmalt, et iseenesest on korteriomanikul põhjendatud huvi andmete ja dokumentide suhtes, mille alusel ta saab hinnata, kas korteriühistu majandamiskulude nõue tema vastu on põhjendatud. Avaldaja on selleks palunud kohustada puudutatud isikut võimaldama avaldajal tutvuda eriomandi 37 vee- ja elektritarbimist mõõtvate seadmete näitudega ajavahemikus 01.10.2017-30.04.
4. Esitatud avalduses on avaldaja lisaks selgitanud, et ta soovib tutvuda dokumentidega, kus oleksid fikseeritud teenuseosutajate näidud iga korteriomandi tarbimise kohta.
5. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et puudutatud isik on täitnud avaldaja nõude teabe andmiseks (s.o näitude esitamiseks) sellega, et on esitanud Exceli tabelid elektri-, jahutuse, kütte- ja veearvestite näitude kohta. Ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtu põhjendustega. Puudutatud isik on selgitanud, et ühistu saab tarbimised kätte selliselt, et logib Rotermanni 14 hoone automaatika arvutisse, kopeerib näidud ja salvestab need Exceli faili, mis ongi majasisese tarbimise dokumendiks.
6. Avaldaja nõue tutvuda dokumentidega, kus on kajastatud teenusepakkujate näidud iga korteriomandi tarbimise osas, ei sisaldunud 12.05.2020 teabenõudes. Kolleegium märgib, et kohtu kaudu teabe saamise eelduseks on esiteks see, et avaldaja on esmalt taotlenud teavet või dokumentidega tutvumise õigust ühistult (RKTKm nr 2-16-3492, p 11). Avaldaja peab piisavalt selgelt näitama, milliste konkreetsete dokumentide ja teabega ta tutvuda soovib (RKTKm nr 32-1-132-07, p 14). Dokumendid peavad olema piisavalt piiritletud, et kohus saaks otsustada nõude rahuldamise või rahuldamata jätmise üle (RKTKo nr 3-2-1-108-10, p 12). Avalduse taotlusi on lubatud menetluses küll täpsustada, kuid ei ole lubatud esitada selliseid küsimusi ega taotleda tutvumist selliste dokumentidega, mida ei ole enne kohtusse pöördumist küsitud. Kui avaldaja ei ole enne kohtusse pöördumist samade küsimustega pöördunud ühistu poole või kui ta on seda teinud vaid osaliselt, siis ei saa avaldust rahuldada teabe osas, mida avaldaja ei 6 2-20-9086 ole nõudnud (RKTKm nr 2-16-3492, p 12). Seega, kuivõrd avaldaja ei ole 12.05.2020 teabenõudes esitanud nõuet tutvuda eeltoodud dokumentidega, siis on maakohus jätnud avalduse viidatud osas õigesti rahuldamata.
7. Lisaks eeltoodule on puudutatud isik ka selgitanud, et korteriühistul ei ole selliseid dokumente, kus on kajastatud teenusepakkujate näidud iga korteriomandi tarbimise osas. Puudutatud isik on selgitanud, et Rotermanni 14 hoones on hooneautomaatikasüsteem (BMS), mis vahendab muu hulgas ka korteriomandite tarbimisi. Haldaja saab tarbimised kätte automaatikast selliselt, et logib sisse automaatika arvutisse, kopeerib näidud ja salvestab need Exceli faili. Sellisel kujul saab andmed raamatupidaja, kes jagab kulud liikmete vahel ära vastavalt üldkoosolekul kehtestatud kulude jagamisele. Teenuspakkujad esitavad puudutatud isikule arve kogu KÜ tarbitud teenuse eest tervikuna (teenusepakkuja teab ainult kogu KÜ tarbimist). Korteriomandite kaupa tarbimist näeb vaid haldaja ja korteriühistu kulusid jagav raamatupidaja. Iga korteriomandi kulu arvestatakse eraldi iga korteriomandi näitude alusel pärast teenusepakkujalt KÜ kogukulul põhineva arve saamist. Asja materjalidest nähtuvalt on kulude tekkepõhimõtteid selgitatud avaldajale juba tsiviilasjade nr 2-19-7316 ja 2-20-6136 raames. Kolleegium märgib, et avaldaja ei saa nõuda korteriühistult tutvumist selliste dokumentidega, mida ei ole olemas. Kui pooled vaidlevad selle üle, kas dokument, mida avaldaja näha soovib, on olemas või mitte, peab avaldaja põhistama dokumendi olemasolu (RKTKm nr 2-16-3492, p 14.2). Arvestades puudutatud isiku eeltoodud selgitusi, ei ole avaldaja teinud usutavaks, et tema poolt nõutavad dokumendid eksisteerivad. Seejuures ei oma tähtsust avaldaja subjektiivne arvamus selle kohta, milliste dokumentide alusel peaks puudutatud isik avaldaja hinnangul kommunaalkulude arvestust teostama. Puudutatud isik on selgitanud, et teenusepakkujad esitavad puudutatud isikule arve kogu KÜ tarbitud teenuse eest tervikuna ning andmed iga korteriomandi tarbimise osas on olemas ühistul. Puudutatud isik on selgitanud, kuidas toimib ühistus tarbimise arvestamine ning ringkonnakohtule puudub alus kahelda puudutatud isiku selgitustes. Puudutatud isik on selgitanud, et ühistul puuduvad sellised dokumendid, kus on kajastatud teenusepakkujate näidud iga korteriomandi tarbimise osas. Avaldaja ei ole usutavalt vastupidist põhistanud.
8. Avaldaja ei vaidlusta määruskaebuses, et tal on olemas teave selle kohta, kus paiknevad eriomandi 37 vee- ja elektrimõõtjad. Avaldaja märgib, et ta sai vee- ja elektrimõõtjate asukohtadest teadlikuks puudutatud isiku 17.11.2020 menetlusdokumendist. Kolleegium ei pea usutavaks avaldaja väidet, et selline teave ei olnud avaldajale teada juba 12.05.2020 teabenõude esitamise ajal ning nõustub selles osas samuti maakohtu määruse põhjendustega. Avaldaja ei ole ümber lükanud maakohtu poolt tuvastatut, et vee- ja elektriarvestite asukohad on välja toodud korteri kasutusjuhendis. Samuti pidi mõõtjate asukoht olema avaldajale teada, kui ta fikseeris elektri- ja veearvestite näidud korteri valduse saamisel. Avaldajal puudub õiguskaitsevajadus nende dokumentide osas, mis tal endal olemas on või kättesaadavad muul viisil (RKTKm nr 2-18-13213, p 31). Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
9. Maakohus jättis menetluskulud avaldaja kanda ning ringkonnakohus ei pea võimalikuks selles osas maakohtu määrust muuta.

§ 172

lg 1 teise lause kohaldamine on kohtu diskretsiooniotsus ja kõrgema astme kohus saab sellesse sekkuda vaid juhul, kui diskretsiooni piire on ületatud (RKTKm nr 3-2-1-176-16 p 27). Maakohus kohaldas menetluskulude jaotamise otsustamisel õigesti kaalutlusõigust ega ületanud selle piire. Maakohtul oli õigus otsustada menetluskulude jaotus, lähtudes õigluse põhimõttest (RKTKo nr 3-2-1-87-14, p 29). Maakohus ei ole menetluskulude jaotamisel menetlusõiguse norme rikkunud. Kohu on oma 7 2-20-9086 seisukohta põhjendanud ja määruskaebuse väited ei anna ringkonnakohtule alust teistsuguse otsustuse tegemiseks. Kolleegium nõustub, et menetlust ei põhjustanud puudutatud isik. 34. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad ringkonnakohtu menetluskulud avaldaja kanda (

§ 171lg 1).

Juhindudes

§ 173

lg 1 teisest lausest märgib ringkonnakohus määruse resolutsioonis kogu seni kantud menetluskulude jaotuse. 35. Avaldaja on määruskaebuses esitanud vastuväiteid ka maakohtu poolt kindlaks määratud puudutatud isiku menetluskulude suurusele.

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu kaalutlusotsus. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa maakohtule ette heita diskretsioonipiiride ületamist puudutatud isiku lepingulise esindaja kulude hindamisel, seega ei ole alust kulude põhjendatust ja vajalikkust ümber hinnata (RKTKm nr 3-2-1-43-10, p 19; 3-21-115-14, p 11). Maakohtu poolt põhjendatuks peetud ajakulu on ringkonnakohtu arvates kooskõlas asja keerukuse ja mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga (RKTKm nr 2-19-10324, p 17). Ringkonnakohus ei saa ümber hinnata maakohtu poolt põhjendatuks loetud lepingulise esindaja kulusid pelgalt seetõttu, et menetlusosalise hinnangul kulus õigusabi osutaval isikul menetlusdokumendi koostamiseks või menetlustoimingu tegemiseks vähem aega, kui maakohus pidas põhjendatuks. Maakohus on puudutatud isiku poolt taotletud lepingulise esindaja kulu juba oluliselt vähendanud (s.o 3225 eurolt 1860 eurole), määrates rahaliselt kindlaks puudutatud isiku menetluskulud vajalikus ja põhjendatud ulatuses. Ringkonnakohus ei pea menetluskulude täiendavat vähendamist põhjendatuks. See, et avaldaja maakohtu analüüsiga ei nõustu, ei muuda maakohtu järeldust ebaõigeks. 36. Vastavalt

§ 174

lg-le 3 määrab ringkonnakohus kindlaks väljamõistetavad menetluskulud määruskaebemenetluses. Puudutatud isik esitas määruskaebemenetluses menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on ta kandnud määruskaebemenetluses menetluskulusid 1462,50 eurot (9,75 h x 150 eur/h, sh km). Puudutatud isiku esindaja toimingud on järgnevad: maakohtu lahendiga tutvumine 0,75 h; määruskaebusega tutvumine – 1 h; kliendi nõustamine – 0,5 h; määruskaebusele vastuse koostamine – 7,50 h.

1. Menetluskulude nimekirjas märgitud toimingud on ringkonnakohtu hinnangul vajalikud ja põhjendatud. Siiski peab ringkonnakohus põhjendatuks vähendada toimingute ajakulu, kuivõrd puudutatud isiku lepingulise esindaja õigusabitoiminguteks kulunud aeg on dokumentide sisu ja mahtu arvestades ülepaisutatud. Maakohtu määruse sisu ja mahtu arvestades on põhjendatud ajakulu sellega tutvumiseks 0,5 tundi. Määruskaebuse analüüsimise ajakulu on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud samuti 0,5 tunni ulatuses, kuivõrd määruskaebuse sisuline osa on kahel leheküljel ning kaebaja on määruskaebuses valdavalt korratud maakohtus esitatud väiteid. Suhtlus kliendiga mahus 0,5 h on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud. Arvestades, et vastuses määruskaebusele on puudutatud isik korranud suures osas maakohtus esitatud seisukohti ning vastus on koostatud suuremas osas copy&paste meetodil (RKTKm nr 3-2-1-4310, p 14), siis on määruskaebuse koostamise põhjendatud ajakuluks 2 h. Seega peab ringkonnakohus põhjendatud ja vajalikuks puudutatud isiku lepingulise esindaja ajakuluks määruskaebemenetluses 3,5 h.
2. Lisaks õigusabitoimingute vajalikkusele ja põhjendatusele tuleb kohtul hinnata ka ühe tööühiku, st esindaja tunnitasu põhjendatust. Konkreetse toimingu tegemisel kohaldatav põhjendatud tunnitasu suurus sõltub eelkõige asja ja vastava toimingu keerukusest ja mahukusest, samuti esindaja kvalifikatsioonist ja menetluse kestusest ning üldjuhul ei ole 8 2-20-9086 põhjendatud ja vajalik tunnitasu, mis ületab oluliselt sarnase õigusteenuse keskmist turuhinda (RKTKm nr 2-17-13164, p 10). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole puudutatud isiku esindaja tunnitasumäär 150 koos käibemaksuga põhjendatud. Arvestades puudutatud isiku esindaja kvalifikatsiooni, vaidluse all olnud küsimusi ning sellega seoses asja keerukust ja mahukust (tegemist on lihtsama vaidlusega) ja menetluse kestust, leiab ringkonnakohus, et põhjendatud tunnitasu määraks tuleb lugeda 120 eurot koos käibemaksuga. Eeltoodud tunnitasu määr vastab ligikaudu sarnase õigusteenuse keskmisele hinnale.
3. Eeltoodust tulenevalt kuulub puudutatud isikule hüvitamisele menetluskulu 420 eurot (3,5 h x 120 eurot/h, sh km). Puudutatud isiku taotlus jääb rahuldamata 1042,50 euro ulatuses (1462,50-420). 40.

§ 178

lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

§ 178

lg 2 järgi võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) 9