← Eesti

1-22-231/10

Obsah (8)§ 120§ 74§ 121§ 64§ 68§ 65§ 69§ 75

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 20. aprill 2022, Viljandi kohtumaja Kriminaalasja number 1-22-231 (21284000282) Kohtunik Aivar Hint Kohtuistungi sekre

§ 120

lg 1, § 121 lg 2 p 3 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör abiprokurör Maiken Mardim Süüdistatav Roland Kravtšuk (isikukood: 50101026010; elukoht: xxxx xx-xx xxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxxx, töökoht: xx xxxxxxxxx, xxxxxxx-xxxxxxxxxxxx ; karistatus: Tartu Maakohtu 19.01.2021 otsusega

§ 120

lg 1, § 121 lg 2 p 3 järgi, karistuseks vangistus 1 aasta 6 kuud, millest

§ 74

lg 2 alusel kuulus kohesele ärakandmisele 4 kuud vangistust, ülejäänud 1 aasta 2 kuud vangistust jäeti 2aastase katseajaga täitmisele pööramata; tõkend: ei ole kohaldatud) RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p 5 ja § 249 kohus otsustas: 1. Tunnistada Roland Kravtšuk süüdi karistusseadustiku (

) § 120 lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks 5 (viis) kuud vangistust. Tunnistada Roland Kravtšuk süüdi

§ 121

lg 2 p 3 järgi ja mõista talle karistuseks 1 (üks) aasta 2 (kaks) kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel kergema karistuse raskemaga kaetuks lugemisega mõista Roland Kravtšukile liitkaristuseks 1 (üks) aasta 2 (kaks) kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata eelvangistuse aeg 19.09.2021-12.01.2022, s.o 3 (kolm) kuud ja 23 (kakskümmend kolm) päeva mõistetud karistusaja hulka ning lugeda Roland Kravtšukil lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistus 10 (kümme) kuud 7 (seitse) päeva.

§ 65

lg 2 alusel suurendada käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistust Tartu Maakohtu 19.01.2021 otsusega Roland Kravtšukile mõistetud karistuse ärakandmata osa 1 (üks) aasta 2 (kaks) kuud vangistust võrra ning mõista Roland Kravtšukile liitkaristuseks 2 (kaks) aastat 7 (seitse) päeva vangistust.

§ 74

lg 5 ja

§ 69

lg 1, 3 alusel asendada Roland Kravtšukile mõistetud 2 (kaks) aastat 7 (seitse) päeva vangistust üldkasuliku tööga 727 (seitsesada kakskümmend seitse) tundi ja määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 2 (kaks) aastat kohtuotsuse jõustumisest arvates.

§ 69

lg 4 alusel on Roland Kravtšuk kohustatud üldkasuliku töö tegemise perioodil järgima

§ 75

lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid: 1) elab kohtu määratud alalises elukohas – xxxx xx-xx xxxxxxx xxxx; 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Määrata Roland Kravtšukile

§ 75lg 2 p 2 alusel käitumiskontrolli ajal kohustusena mitte tarvitada alkoholi. 2. Menetluskulude hüvitamine: Kr

MS § 180 lg 1 alusel välja mõista Roland Kravtšukilt kriminaalmenetluse kuludena sundraha 600 (kuussada) eurot, riigi õigusabi tasu 434 (nelisada kolmkümmend neli) eurot 40 senti ja kohtupsühhiaatriaekspertiisi tegemise kulu 380 (kolmsada kaheksakümmend) eurot riigi kasuks. Määrata kriminaalmenetluse kulud 1414 (üks tuhat nelisada neliteist) eurot 40 senti tasumisele ositi aasta jooksul järgmiselt: 1) alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuise menetluskulu osa 117 (ükssada seitseteist) eurot 87 senti tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg kuu

  1. kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (Swedbank AS) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS), märkides ära viitenumbri 99922700013907 ning selgituse “Roland Kravtšuk, otsus nr 1-22-231, menetluskulu“. KrMS § 180 lg 3 alusel jätab kohus Roland Kravtšuki sundraha summas 381 eurot riigi kanda.
  2. Asitõendid ja salvestised: 2 CD-plaati jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimiku juurde. Edasikaebamise kord ja selgitused kohtuotsusele Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata KrMS §-s 318 sätestatud alustel Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel. 2 Käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldusosakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele. Üldkasuliku töö täitmisele pööramiseks saadetakse kohtuotsus täitmiseks süüdimõistetu elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale. Ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud Eesti Vabariigile. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED Süüdistus Süüdistusest nähtuvalt on Roland Kravtšuk toime pannud kuritegudena: 1) tapmisega ähvardamise, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist

§ 120

lg 1 järgi, mis seisnes selles, et tema, olles eelnevalt 19.09.2021 kella 23:19 paiku löönud metallkangiga CE.Si poolt taksoteenuse osutamiseks kasutatavat sõiduautot Škoda registreerimisnumbriga xxx xxx , käitus pärast seda ähvardavalt C-E.Si suhtes, ajades autost väljunud kannatanut metallkangiga taga ning karjudes, et kannatanu võimalikult kiiresti lahkuks. C-E.S tundis hirmu ning kartis temale võõra Roland Kravtšuki poolset metallkangi kasutamist kehavigastuste tekitamise eesmärgil, kuna ähvardamine toimus öisel ajal tänaval ning eelnevalt oli ta lõhkunud kannatanu kasutuses olevat sõidukit. 2) teise inimese tervise kahjustamise ja valu tekitava kehalise väärkohtlemise, mis on toime pandud korduvalt

§ 121

lg 2 p 3 järgi, mis seisnes selles, et olles Tartu Maakohtu 19.01.2021 kohtotsuse nr 1-20-8885 alusel süüdi tunnistatud korduva kehalise väärkohtlemise eest, lõi 19.09.2021 kella 23:40 paiku Viljandi linnas A. Irve 1 asuva kortermaja juurde pargitud politseibussi kongis temale esmaabi osutanud kiirabiõde A.S jalaga ühel korral vastu parema käe küünarvart ning ühel korral jalaga vastu vasakut reit. Oma tegevusega põhjustas Roland Kravtšuk kannatanule valu. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks

§ 120

lg 1 järgi ja mõista karistuseks vangistust 5 kuud; süüdimõistmiseks

§ 121

lg 2 p 3 järgi ja mõista karistuseks vangistust 1 aasta 2 kuud.

§ 64

lg 1 alusel moodustada liitkaristus lugedes kergema karistuse kaetuks raskemaga ning kuritegude kogumi eest mõista liitkaristuseks vangistus 1 aasta 2 kuud.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka Roland Kravtšuki vahi all viibimise aeg 19.09.2021-12.01.2022, s.o 3 kuud ja 23 päeva ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda vangistus 10 kuud 7 päeva.

§ 65

lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Tartu Maakohtu 19.01.2021 mõistetud ärakandmata karistuse - 1 aasta 2 kuud vangistust - võrra, mõistes liitkaristuseks vangistuse 2 aastat 7 päeva.

§ 74

lg 5 ja § 69 alusel asendada karistus 2 aastat 7 päeva vangistust üldkasuliku tööga, arvestades, et ühele päevale vangistusele vastab 1 tund üldkasulikku tööd, seega kohustub süüdistatav tegema 727 tundi üldkasulikku tööd. Üldkasulik töö tuleb ära teha 2 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Üldkasuliku töö tegemisel allutada Roland Kravtšuk

§ 75

lõikes 1 sätestatud käitumiskontrollile.

§ 75

lg 1 kohaselt on Roland Kravtšuk kohustatud täitma talle sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Tulenevalt

§ 75

lg 2 p 2 on Roland Kravtšuk kohustatud käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi. Põhjendused süüdimõistmises Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses õigusliku kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Põhjendused karistuse mõistmisel

§ 120

lg 1 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.

§ 121

lg 2 p 3 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 09. detsembri 2021 määrusest nr 116 (Töötasu alammäära kehtestamine), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 654 eurot kuus. KrMS § 179 lg 1 kohaselt on sundraha teise astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära, s.o 981 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Süüdistatava Roland Kravtšuki kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 434,40 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt on menetluskuluks riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemise või joobe tuvastamisega tekkinud kulud. Kriminaalasjas kohtupsühhiaatriaekspertiisi tegemise kulu 380 eurot. KrMS § 189 lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega (KrMS § 189 lg 2). KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse KrMS §-s 182 sätestatud erandeid. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. 4 Kuna Roland Kravtšuk ei tööta hetkel, tema igakuine sissetulek on pension/puudetoetus keskmise puude eest ca 280 eurot, siis on põhjendatud KrMS § 180 lg 3 alusel vähendada sundraha ning mõista välja sundraha 600 eurot. Kriminaalmenetluses on süüdistatavale arvestuslikult menetluskuludeks kokku 1414,40 eurot: sundraha 600 eurot, riigi õigusabi tasu 434,40 eurot ja kohtupsühhiaatriaekspertiisi tegemise kulu 380 eurot. Arvestades süüdimõistetu majanduslikku olukorda määrata tal menetluskulude tasumine ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa. Kohtu muud põhjendused ja eelvangistusaja arvestus Roland Kravtšuk on viibinud vahi all 19.09.2021-12.01.2022, seega on Roland Kravtšuk viibinud eelvangistuses 3 kuud ja 23 päeva.

§ 68

lg 1 kohaselt arvatakse eelvangistus karistusaja hulka, kusjuures ühele eelvangistuspäevale vastab üks vangistuspäev. Kriminaalasja juures olevad asitõendid 2 CD-plaati tuleb jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimiku juurde. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.