3-21-2363/9

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-21-2363 Määruse kuupäev

1. november 2021 Kohtunik Maria Lõbus Kohtuasi Deniss Bodnja esialgse õiguskaitse taotlus Viru Vangla
2. septembri
3. a käskkirja nr 6-3/769-1,
4. oktoobri
5. a käskkirja nr 6-3/821-1 ja
6. oktoobri
7. a käskkirja nr 6-3/828-1 kehtivuse peatamiseks RESOLUTSIOON Jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muud selgitused Määrus toimetatakse kätte taotlejale ja Viru Vanglale. Taotlejale saadetakse ka määruse tõlge vene keelde. ASJAOLUD
8. Viru Vangla
9. septembri
10. a käskkirjaga nr 6-3/769-1 tunnistati Deniss Bodnja süüdi Viru Vangla kodukorra punkti 1.12.8 rikkumises ning talle määrati toimepandud rikkumiste eest karistuseks kartserisse paigutamine kokku kuueks ööpäevaks katseajaga kolm kuud.
11. Viru Vangla
12. oktoobri
13. a käskkirjaga nr 6-3/821-1 tunnistati D. Bodnja süüdi vangistusseaduse (VangS) § 67 punktide 1 ja 4 rikkumises ning talle määrati karistuseks VangS § 67 punkti 1 rikkumise eest kartserisse paigutamine kaheks ööpäevaks ja VangS § 67 punkti 4 rikkumise eest noomitus.
14. Viru Vangla
15. oktoobri
16. a käskkirjaga nr 6-3/828-1 tunnistati D. Bodnja süüdi Viru Vangla kodukorra punkti 1.12.5 rikkumises ning talle määrati karistuseks noomitus.
17. Tartu Halduskohtusse saabus
18. oktoobril 2021 D. Bodnja esialgse õiguskaitse taotlus, milles ta taotleb eelviidatud käskkirjade mõju peatamist. Taotleja on seisukohal, et õigusvastased käskkirjad võivad mõjutada tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist.
19. Viru Vangla edastas
20. oktoobril 2021 kohtule esialgse õiguskaitse taotluse kohta seisukoha ning taotluses viidatud käskkirjad ning nende peale esitatud vaided. 3-21-2363 Vangla on seisukohal, et vaidlus on väga minimaalse perspektiiviga, arvestades käskkirjades taotlejale etteheidetut ning esitatud vaietes sisuliste põhjenduste puudumist. Vaidlustatud käskkirjades ei ole ilmselgeid puuduseid, mis tingiksid nende kehtetuks tunnistamise. Distsipliini tagamine vanglas on oluline avalik huvi halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 249 lõike 3 tähenduses. Distsiplinaarmenetlus on sisult haldusmenetlus ning selles ei ole ette nähtud riigi poolt tõlke tagamist. Vanglale teadaolevalt ja vangiregistri andmetel on taotleja eesti keele tase B1, mistõttu ei ole ka eluliselt usutav, et isik ei saanud aru, millised on tema kohustused vanglas ja mis rikkumisi talle distsiplinaarmenetlustes ette heideti. Vangla hinnangul ei tingi karistusest ennetähtaegse vabastamise menetlus koheselt vajadust peatada distsiplinaarkäskkirjade kehtivus. Kinnipeetaval on võimalik menetluses selgitada, mida talle distsiplinaarmenetlustes ette heideti ja milline on tema nägemus sündmustest. Maakohtul on seejärel võimalik võtta seisukoht, millist kaalu vangi käitumine karistusest ennetähtaegse vabastamise menetluses omab.
21. Tartu Halduskohus jättis
22. oktoobri
23. a määrusega rahuldamata taotleja menetlusabi taotluse esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Taotleja teatas
24. novembril 2021 kohtule, et riigilõiv summas 15 eurot on tasutud. KOHTU SEISUKOHT
25. Taotleja on palunud peatada Viru Vangla
26. septembri
27. a käskkirja nr 6-3/769-1,
28. oktoobri
29. a käskkirja nr 6-3/821-1 ja
30. oktoobri
31. a käskkirja nr 6-3/828-1 kehtivuse (HKMS § 251 lõike 1 punkt 1). Taotleja on esitanud nimetatud käskkirjadele vaided, mistõttu on esialgse õiguskaitse taotlus kohtule esitamiseks lubatav. Riigilõiv on tasutud.
32. HKMS § 249 lõigete 1 ja 3 kohaselt võib kohus teha määruse taotleja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib taotleja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. Seega peab esialgse õiguskaitse kohaldamiseks taotlejal esinema esialgse õiguskaitse vajadus, mis kaalub üles asjassepuutuvad avalikud huvid ja kolmandate isikute õigused.
33. Taotleja põhjendab esialgse õiguskaitse vajadust sellega, et tema suhtes kehtivad distsiplinaarkaristused võivad mõjutada tema võimalusi ringkonnakohtus ennetähtaegselt vabanemiseks. Kohus möönab, et kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks esitatakse kohtule ka kinnipeetava iseloomustus, milles märgitakse muu hulgas andmed kehtivate distsiplinaarkaristuste kohta ja riskihinnangu kokkuvõte (justiitsministri
34. augusti
35. a määruse nr 28 „Kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamise materjalide ettevalmistamise kord“ § 9 lõike 2 punktid 10‒11).
36. Kohtute infosüsteemist nähtub, et Tartu Ringkonnakohus on kriminaalasjas nr 1-18-5675 jätnud
37. novembri
38. a määrusega taotleja tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Taotlejal on tulenevalt kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 383 lõikest 1 võimalik enda enne tähtaega vangistusest vabastamata jätmist üldises määruskaebekorras vaidlustada (KrMS § 387 lõige 1). Seejuures selgitab kohus, et vastavalt KrMS § 384 lõikele 2 ja § 344 lõikele 3 tuleb määruskaebus Riigikohtusse esitada advokaadi vahendusel. Taotlejal on võimalik määruskaebuses juhtida kohtu tähelepanu asjaoludele, et ta on Viru Vangla
39. septembri
40. a käskkirja nr 6-3/769-1,
41. oktoobri
42. a käskkirja nr 6-3/821-1 ja 2 3-21-2363
43. oktoobri
44. a käskkirja nr 6-3/828-1 vaidlustanud vaidemenetluses ning vangla iseloomustuses esitatud väited, mis on seotud vaidlusalustes käskkirjades kirjeldatud asjaoludega, on tema hinnangul ebatäpsed. Kohus märgib, et kuigi ühe punktina tuleb kinnipeetava iseloomustusse märkida ka distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul, ei ole tegemist asjaoluga, mis igal juhul kinnipeetava tingimisi ennetähtaegselt vabanemise võimaluse välistab. Kinnipeetava enne tähtaega vabastamine ei sõltu üksnes sellest, millise hinnangu annab taotlejale vangla. Vastava otsuse teeb kohus, tuginedes kõikidele kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamise materjalidele kogumina. Seega ei ole vangla poolt koostatud taotleja iseloomustusel määravat tähendust taotleja tingimisi enne tähtaega vabastamise menetluses.
45. Lisaks peab kohus antud juhul oluliseks avalikuks huviks ühiskonna turvalisust, mida võib mõjutada ebaõigele või mitteterviklikule teabele tuginedes kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamine. Taotlejale etteheidetavad teod iseloomustavad tema käitumist, uue kuriteo toimepanemise võimalikkust, ohtlikkust jne. Kohus peab vajalikuks, et taotleja tingimisi enne tähtaega vabastamise menetluse dokumendid kajastaksid kogu taotlejat iseloomustavat teavet, mille põhjal on võimalik hinnata tema võimekust elada õiguskuulekalt. See tähendab nii teavet taotleja distsiplinaarkorras karistamiste kohta kui ka teavet, et taotleja on talle määratud distsiplinaarkaristused vaidlustanud.
46. Eeltoodud põhjendustel ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamine põhjendatud ning kohus jätab esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 3