Obsah (14)

§ 6§ 159§ 119§ 115§ 127§ 162§ 637§ 638§ 101§ 158§ 160§ 29§ 635§ 641

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Kaire Pullerits Otsuse tegemise aeg ja koht 12. aprill 2021. a, Rakvere kohtumaja Tsiviilasja number 2-18-2869 Tsiviilasi AS Megaron-E hag

§ 6sätestatud heas usus käitumise kohustust.

Kostja esitas hagejale leppetrahvinõude alles 13.02.18, kuigi pidi enda põhjendustest tulenevalt seda tegema juba 03.12.17, kui talle pidi olema selge, et hageja ei suuda hoonet valmis saada (seda, et hoone oli tegelikult juba 29.12.17 valmis, püüab kostja eitada). See, et kostja kasutab hoonet juba alates 25.01.18, ei saa ta kuidagi eitada, sest sel kuupäeval väljastati talle kasutusluba. Selliselt tekitas kostja endale ilma õigusliku aluseta suure leppetrahvinõude (iga tööde vastuvõtmisega venitatud päeva eest 736,36 eurot, kokku 53 754,65 eurot). Kostja on oma garantiinõuet kuritarvitanud, tema käitumine on pahauskne ning poolte vahel sõlmitud 3 töövõtulepingut rikkuv. Garantiikohustuse näol on tegemist mitteaktsessoorse kohustusega, mis täidetakse tavaliselt esimesel võimalusel sõltumata sellest, kas garantiiga tagatav kohustus eksisteerib või mitte. Vaatamata sellele, et garantiikohustus on mitteaktsessoorne ning AS SEB Pank on kohustatud maksma hageja arvelt kostjale garantiisumma välja (või hagejal rahaliste vahendite puudumisel täitma garantiikohustuse enda vahendite arvelt ning esitama hageja vastu regressinõude), ei tähenda see seda, et hagejal puuduvad õiguskaitsevahendid. Alusetu garantiinõude esitamisega on kostja rikkunud töövõtulepingut ning pöördunud Garandiks oleva panga poole olematu kohustuse täitmise tagamiseks. Hageja tugineneb asjaolule, et garantiikirja alusel nõude esitamine on vastuolus lepinguga, pahauskne ning kujutab endast lepingu rikkumist. 8.1. Alljärgnevalt põhjendab hageja, milles seisneb kostja pahauskne ja lepingut rikkuv käitumine. 8.1.1. Kostja on kaotanud õiguse hagejalt leppetrahvi nõuda, kuna ta on selle esitanud töövõtulepingu punktis 16.6. toodud tähtaega rikkudes. Töövõtulepingu p 16.6. sätestab, et tellija kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist töövõtjale ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Loetakse, et leppetrahvi nõude esitamise mõistlik tähtaeg on 1 kuu rikkumisest teadasaamisest. Seega pidi kostja esitama hageja vastu leppetrahvinõude hiljemalt 02.01.2018, sest talle oli väga hästi teada, et kõik tööd ei olnud 02.12.2017 (tööde lõpptähtaeg) valmis. Kuna kostja esitas leppetrahvinõude alles 13.02.2018, siis on ta ilmselgelt minetanud õiguse seda nõuda, kuna mõistlik aeg on möödas.

§ 159

lg 2 on dispositiivne säte ning 1 kuuline tähtaeg ei saa antud asjaoludel olla ebamõistlik ning on kooskõlas hea usu põhimõttega. Pooled võivad nõuete esitamise mõislikkus tähtajas kokku leppida. Kuna pooled seda antud juhul ka tegid, siis ei saa olla vaidlust selle üle, kas leppetrahvinõue on esitatud mõistliku aja jooksul või mitte. Hageja on seisukohal, et lepingupoolte ühiseks tegelikust tahteks töövõtulepingu sõlmimisel oli see, et leppetrahvi nõude esitamise mõistlik tähtaeg oli 1 kuu rikkumisest teadasaamisest. Kuna lepingu tekst on koostatud ning hagejale allkirjastamiseks saadetud kostja poolt, siis pole hagejal võimalik esitada mõistlikke ning põhjendatud vastuväiteid selle kohta, et tema tahe leppetrahvi esitamise mõistliku tähtaja osas oli just selline nagu see on kirjas lepingu punktis. Hageja kinnitab ka, et ka tal ei tekkinud ei enne ega ka kunagi pärast lepingu allkirjastamist lepingu p 16.

1. osas küsimusi ega vastuväiteid, sest leppetrahvi esitamise tähtaeg on selgesõnaliselt ja üheselt mõistetavalt kirjas. Kuna töövõtuleping sõlmiti hankemenetluses (hange nr 181363), siis oli pakkujatel võimalik hankijale (kostja) sõlmitava töövõtulepingu kohta esitada küsimusi, millele kostja hankijana ka vastas. Töövõtulepingu lisa „Hankega 181363 seotud küsimused ja vastused“ on lisatud digitaalselt allkirjastatud töövõtulepinguga ühte digikonteinerisse. Sellest lepingulisast ei nähtu, et küsimust leppetrahvi esitamise tähtaja kohta oleks kellelgi üldse tekkinud. Ka see asjaolu kinnitab, et poolte tahe oli enne lepingu sõlmimist, lepingu sõlmimise ning ka selle täitmise ajal kõnealuses küsimuses ühesugune. 8.1.
2. Kostja oli tellijana vastuvõtuviivituses (

§ 119lg 1).

8.1.2.

1. Kostjapoolsed soovid küttelahenduse muutmiseks tingisid lepingutähtaja edasi lükkumise. Töökoosolekute protokollidest nr 2, 13 ja 19 tuleneb, et kostjal tekkisid kohe alguses probleemid küttesüsteemi projekteerimise ja ehitamisega, s.t küttesüsteemi lahendust tuli muuta ning need kestsid kuni novembrikuuni (hoone valmimise tähtaeg oli 02.12.17). Täpsemalt on protokollis nr 2 märgitud, et hankijal (kostja) olid sõlmitud eelkokkulepped kolmanda osapoole Jetgas’ga, kes pidi omalt poolt paigaldama gaasimahuti raudtee äärde ja ehitama välja gaasitrassi kinnistu piirile. Antud lahendusega oli arvestatud ka projekteerimisel. Jetgas loobus omapoolsest pakkumisest ning vajalik oli ära lahendada hoone küttesüsteemi lahendus, s.h kütteliik/toide. Erinevate alternatiivide analüüsimise tulemusel osutus otstarbekaimaks/soodsaimaks oma LPG gaasimahuti paigaldamine. Antud muudatustööd toovad kaasa osade tööde ära jäämise ning lisanduvad tööd, mis osaliselt kaetakse tellija reservi arvelt. Küttesüsteemi muutmisega tegeleti jätkuvalt veel 2017.a augustis (vt protokoll nr 13) ning protokollist nr 19, mis toimus 30.11.2017 tuleneb, et alles
2. nädalal oli küttesüsteemi väljaehitamine lõpetatud. 30.03.2017 esitas hageja kostjale ehitustööde detailse graafiku ning sellest 4 kuupäevast alates tegeles kostja küttesüsteemi valikuga (ehitusnõupidamise protokoll nr 2 p 8). Küttesüsteemi muudatustöödes suutis kostja lõpuks kokku leppida alles 24.08.
3. Kostja seadis eesmärgiks saada küttesüsteem valmis oktoobri alguses (ehitusnõupidamise protokoll nr 12 punkt 3). Küttesüsteemi pakkuja valik oli kostja ülesanne, hageja kohustuseks oli ehitamine. 02.11.2017 fikseeriti protokollis (ehitusnõupidamise protokoll nr 17 punkt 1) , et hoones puudub küte: „Töövõtjal on takistatud
4. ja
5. korruse viimistlustööd, kuna hoonel puudub küte. Töövõtja on esitanud taotluse lepingu tähtaja pikendamiseks. „ Alles 16.11.2017 fikseeriti koosoleku protokollis (ehitusnõupidamise protokoll 18, punkt 1), et küte on olemas. Kui ehitusgraafikus, mille hageja esitas 30.03.2017 arvestati, et hoone saab kütte 2017.a septembri lõpuks, kuigi vastavalt tööde ajagraafikule tuli „seinte ja lagede viimistlustööd“ teostada ajavahemikus 27.09.2017-21.11.2017, lükkus see töölõik ehitusnõupidamiste protokollide põhjal kostjast tulenevalt ca 1,5 kuud edasi. Sõltumata sellest suutis hageja lõpetada tööd põhimahus vähem kui 1 kuulise viivitusega ehk 29.12.
6. Lisaks olid mõned vaegtööd, millega siis tegeleti ka mingil määral jaanuaris 2018, kuid vaegtööd ei takista ehitise vastuvõtmist. Kostja suutmatus küttesüsteemi puutuvat lahendada tõi kaasa sisetööde edasilükkumise, mis tõi endaga kaasa hoone valmimise edasilükkumise. Küttelahenduse muutmise ettepanek tehti 13 päeva pärast töövõtulepingu sõlmimist. Hageja tuli selles osas kostjale vastu ning planeeris vastavalt algsele ehitusgraafikule (30.03.2017) teostada selle töö koos teiste välisvõrkudega ajavahemikus 10.04.05.05.
7. Ehitusnõupidamise koosoleku protokollis nr 14 on kirjas: “Küttesüsteemi lahenduse muutmine [24.08] Muudatustöö küttesüsteemi lahenduse muutmiseks LPG gaasi põhjal on kokku lepitud. Töövõtja on projekteerimistööga alustatud. [07.09] Gaasiballooni asukoha muudatus tellija poolt ja Inspecta poolt kooskõlastatud. Eesmärk on saada hoone küttesse oktoobri alguseks. [21.09] Mahuti on paanis järgmise nädala jooksul paika saada. Katlamaja projekt on Inspectas kooskõlastamisel. Juhul, kui kõik laabub saab sooja sisse
8. nädalal.“ Alles 24.08.2017 suutis kostja muudatuslahenduses kokku leppida ning alles pärast seda saadi hakata tegelema projekteerimisega. Gaasiballooni asukoht sai kooskõlastatud alles 07.09.2017, kuigi plaan oli hoone küttesse saada
9. nädalal. Kui kostja ei oleks kulutanud alates 15.03.2017 kuni 24.08.2017 (üle 5 kuu) küttesüsteemi lahenduse muutmisele, siis ei oleks välistrasside ehitus jäänud viimasele minutile ning hoone oleks võinud saada õigel ajal kütte. On selge, et tööde algfaasis (nii nagu hageja oli planeerinud) poleks välistrasside mõnevõrra pikem ehitusaeg lõpptähtaega mõjutanud. Kütte puudumine hoones tõi endaga kaasa viivituse 5 nädalat, hoones pidi küte olema
10. nädal, kuid see suudeti tagada alles
11. nädalal. 8.1.2.
12. Kostja poolt elektri liitumispunkti välja ehitamata jätmine nähtub 10.05.2017 protokollist (ehitusnõupidamise protokoll nr 5, punkt 10), so et elektri liitumispunkt on välja ehitamata. Hageja juhtis liitumispunkti puudumisele tähelepanu juba 10.05.2017 ehituskoosolekul (ehituskoosoleku protokoll nr 5). Lõplikult sai elektriga liitumine lahenduse alles 05.10.2017 (ehitusnõupidamise protokoll nr 15). Kokku pidi hageja selle muudatusega ehitustähtaja raames tegelema tervelt 5 kuud ning see tõi endaga kaasa hulgaliselt lisategevusi, millega hageja ei saanud lepingut sõlmides arvestada. Kuna kostja jättis liitumispunkti välja ehitamata (see oli tema ülesanne ning ei kuulunud hageja töövõttu), siis puudus ehitatavas hoones töödeks vajalik elektrivarustus. Ka selle probleemi lahendamisele kulutas hageja oma aega ja energiat, mis samuti mõjutas tööde valmimise edasilükkumist. Alles 07.09.2017 sai hageja pakutud alternatiivne lahendus ja hind tellija ja omanikujärelevalve kooskõlastuse ning alles 1 kuu hiljem (05.10.2018) allkirjastati see lahendus kostja poolt. 8.1.2.
13. Projekteerimisvigadest tulenevate lisatööde tellimine 30.11.2017 mõjutas väga selgelt ja otseselt tööde valmimist ning lükkas ka kasutusloa saamise edasi. Tellija tellis projekteerimisvigadest tingituna valgustite asendamise lisatöid veel alles 30.11.2017 (protokoll nr 19, punkt 14). Kõnealused lisatööd telliti 2 päeva enne lepingu lõpptähtaega ning nende mõju tööde valmimise tähtajale oli ca 1 kuu, millele lisandus veel kasutusloa hankimisele kulunud aeg. Ehitise lõplik valmimine lükkus edasi, kuna ilma uute valgustite tarne, paigalduse ja valgusmõõdistusteta kasutusluba ei väljastata. Viidatud protokollis on toodud, et tellija on muudatuse tellimisega nõus ehk aktsepteeris ka sellest tulenevat 5 täiendavat ajakulu. Seega ei olnud hagejal kuidagi võimalik kostjale kasutusluba tähtaegselt esitada. Valgustite asendamine hageja poolt teistega, see viivitus on tõendatud ehitusprotokollis nr 19 tooduga ning tekitas 5 nädalase viivituse. Mõõdistusprotokoll allkirjastati 04.01.
14. 13.12.17 sai hageja ekirja, kus on kirjas asendusvalgustite jõudmise aeg
15. – 22.12.
16. 8.1.2.
17. Kasutusloa taotluse esitamise edasilükkumine põhjusel, et kostja ei suutnud hagejale selleks üle anda nõuetekohaselt vormistatud projektdokumentatsiooni. Kasutusloa taotlemiseks oli vaja ka nõuetekohaselt vormistatud projektide faile, mida kostja ei suutnud esitada. Kostja soovis enne jõule kindlasti kasutusloa taotluse ära esitada, et menetluse tähtaeg kulgema hakkaks ning et kasutusluba kiiremini saada, aga kostja ei suutnud 18 päeva jooksul (18.12.2017 - 04.01.2018) nõuetekohaseid dokumente esitada. Lõpuks oli hageja sunnitud taotluse esitama ilma projekteerija allkirjata, sest vastasel juhul poleks kasutusluba ka 25.01.2018 väljastatud. Selle viivituse kohta esitab hageja kirjavahetuse. Õnneks ei saanud see kostja lohakus takistuseks, aga oleks võinud kasutusloa saamist veel edasi lükata. Nõuetekohaselt vormistatud projektdokumentatsiooni puudumine takistas kasutusloa taotluse esitamist ja seega ka selle saamist 18 päeva. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, nõuetekohane projektdokumentatsioon puudus. Kokkuvõtvalt tuleb märkida, et hageja tegi töövõtjana kõik endast sõltuva, et kasutusloa väljastamine toimuks nii kiiresti kui võimalik, kuid kostja venitas tellijana vajalike otsuste tegemisega ning muutis lahendusi. Seetõttu ei saa hageja olla vastutav selle eest, et tööd ei valminud tähtaegselt. 8.1.2.
18. Lifti telefoniühenduse puudumine ning apteegitööd. Lifti telefoniühenduse puudumine tekitas viivituse 12 päeva. Takistas kontrolli teostamist. Takistatus apteegis teostamisele kuuluvate tööde lõpetamiseks materjalide puudumise tõttu tekitas 7 päevase viivituse. Materjalid tarniti alles 2017.a detsembri alguses. Polnud reaalne apteegis töid lõpetada, kui tööde teostamise lõpptähtaeg oli juba 02.12.
19. Ülaltoodud vastuvõtuviivitust tõendavad asjaolud ning tööde vastuvõtmisega viivitamine, mida tuleb samuti käsitada vastuvõtuviivitusena, annavad aluse väita, et hageja ei ole kostja vastuvõtuviivituse tõttu tööde valmimise tähtaega rikkunud. Kuna antud juhul on tegemist tellija vastuvõtuviivitusega

§ 119

lg 1 mõttes, tellija soovitud muudatused hoone küttesüsteemis tingisid ehitise valmimise edasilükkumise, siis hageja ei ole selle eest vastutav. Kuigi hageja taotles muudatustöödest tulenevalt lepingutähtaja pikendamist, keeldus kostja lepingu tähtaega pikendamast. 8.1.2.

1. Kostja oli vastuvõtuviivituses ka seetõttu, et ei võtnud alusetult valmis tööd vastu. Hageja esitas 29.12.2017 kostjale teostatud tööde akti, milles oli töid akteeritud 99% ulatuses. Sellele aktile kostja mingisuguseid vastuväiteid ei esitanud, lihtsalt, nõudis, et vastavalt hankedokumentatsioonile jääks viimase makse suuruseks 10%. Seega oli hoone põhimahus valmis ja kasutatav ning tööde valmidusastet kostja ei vaidlustanud. Hageja püüdis veel korduvalt töid üle anda, kuid kostja allkirjastas lõppakti alles 19.02.
2. Kusjuures 13.02.2018 leppetrahvinõuet esitades märkis kostja, et hageja pole hoone ehitamisega hakkama saanud ning et hoone valmimiseks pole lootustki, kuid juba järgmisel päeval (14.02.2018) avas kostja pidulikult hoone ning 6 päeva hiljem (19.02.2018) allkirjastas lõppakti. Vaidlust ei saa olla asjaolu üle, et hoonele on antud kasutusluba juba 25.01.2018, kuigi kostja on esitanud hagejale 13.02.2018 esitatud nõudekirjas valeväite, justkui polevat kostja suutnud täita oma kohustust hoonet valmis ehitada. Antud juhul on tegemist olukorraga, kus kostja on vastuväited õigeaegselt esitamata jätnud ning selliselt aktsepteerinud, et töö on valmis, vaegtööd ei takista hoone kasutamist ning et töös ei esine olulisi puudusi. 8.
3. Hageja on seisukohal, et kuna kostja garantiinõuedel puudub materiaalõiguslik alus, siis on kostja kuritarvitanud oma garantiinõuet. Pärast garantiinõude esitamist maksis Garant garantiisumma välja ja võttis hageja kontolt maha 53 904,65 eurot. Kostja poolt garantiinõude kuritarvitamisest tekkinud kahju hüvitamise nõude esitamisel tugineb hageja

§ 115

lg 1 ja

§ 127lg 1 ja nõuab kahju summas 53 904,65 eurot väljamõistmist kostjalt.

Lisaks nõuab hageja kostjalt seadusjärgses määras viivise väljamõistmist alates kahjunõude esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni. 6 8.3. Hageja on esitanud ka taotluse leppetrahvi vähendamiseks. Hageja leiab, et tal on

§ 162

lg 1 tulenevalt kostja pahauskset käitumist arvestades õigus taotleda leppetrahvi vähendamist mõistliku suuruseni. Hageja esitab taotluse leppetrahvi vähendamiseks alternatiivselt juhuks kui kohus leiab, et kostja leppetrahvinõue on mingis osas põhjendatud. Kostja esitas 14.02.18 Garandiks olevale AS-ile SEB Pank garantiikirja nr 2018000280 alusel nõude 53 754,65 euro väljamaksmiseks. Garant maksis nimetatud summa kostjale välja 28.02.18. Hageja leiab, et leppetrahvinõue on ebaproportsionaalne seetõttu, et kostja pole saanud kahju ning seetõttu on leppetrahvinõue vastuolus hea usu põhimõttega (

§ 6lg 2).

Juhul, kui kostja asub väitma, et sai kahju, siis sel juhul tuleb märkida, et väidetav kahju tuleneb kostja enda tegevusest – kostja oli tellijana vastuvõtuviivituses. Lisaks palub hageja leppetrahvi vähendamisel arvestada, et tema ehitatud hoone oli juba 29.12.2017 kostjale esitatud teostatud tööde akti kohaselt akteeritud (valmis) 99% ulatuses ning on kasutuses alates 25.01.

1. See, et kostja allkirjastas lõppakti alles 19.02.2018 näitab tema soovi tööde vastuvõtmisega viivitada ning alusetu leppetrahvinõudega hageja arvelt teenida. Ka ei olnud töövõtulepingu p 16.
2. tulenevalt leppetrahvinõude esitamine hageja jaoks ettenähtav ning kostja lepingut rikkuv käitumine on pahauskne. Hageja palub lisaks ülaltoodule arvestada ka seda, et töövõtulepingus on poolte vastututust reguleerivad sätted ebaproportsionaalselt hageja kahjuks kaldu. Lepingu p 16.
3. seab töövõtjale (hageja) tööde valmimise lõpptähtaja ületamise eest kohustuse maksta lepptrahvi 0,05% lepingu hinnast päevas. Samas lepingu p 16.
4. sätestab, et tellija (kostja) suhtes saab maksetega hilinemise korral kohaldada viivist alles
5. hilinemise päevast. 8.
6. Hageja arvamus kostja seisukohtadele. Suulise märkuse tegemine omanikujärelevalve poolt ei ole tõendatud ning kostja esitatud väide ei ole täpne, kuna viidatud ehitusnõupidamise protokolli nr 7 punktis 1 on vaid märgitud, et “„Töövõtja esitas täpsustatud graafiku. Lõpptähtaega ei muudetud. Omanikujärelevalve käskis tempot tõsta“. Seega ei ole õige kostja väide, et omanikujärelevalve tegi ettepaneku ajagraafikut ajakohastada. Ajagraafik juba esitati nimetatud koosolekul ja see ei muutnud lõpptähtaega. See on tavapärane praktika, et peale töövõtja poolt valitud ja tellijaga kooskõlastatud alltöövõtjatega lõplike kokkulepete tegemist ajagraafik täpsustub. See ei muutnud lõpptähtaega ega tekitanud tellijale mingeid viivitusi. Pealegi tuleneb

§ 119

lg 2, et võlausaldaja vastuvõtuviivituse korral vastutab võlgnik oma kohustuse rikkumise eest üksnes juhul, kui ta põhjustas selle tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Allpool leiab käsitlemist kostja vastuvõtuviivitus, millele kostja on esitanud küll vastuväited, kuid hageja lükkab need ümber. Hageja ei muutnud, vaid täpsustas ajagraafikut ja seda ka vaid ühel korral 08.06.2017, mitte korduvalt, nagu kostja väidab. Kostja poolt viidatud ehitusnõupidamiste protokollides tuleneb üheselt ja selgelt, et lepingulised tööd olid ajagraafikus, ning et omanikujärelevalve ja kostja esindaja on protokollide allkirjastamisega kontrollinud ja kinnitanud fakti, et tööd on graafikus ja lõpptähtaeg on saavutatav. Vastasel juhul ei oleks nad ju protokolli sisuga nõustunud ning seda oma allkirjaga kinnitanud. Seda kõike kinnitavad ka kostja poolt toodud väited. Omanikujärelevalve poolt 27.09.2017 antud hinnang tööde teostamise ajagraafikule ei ole pädev ja on ebatäpne. Omanikujärelevalve märgib kostja poolt viidatud hinnangus, et “Analüüsisin tööde lepingujärgset graafikut ja tegelikku tööde seisu”. Samas oleks ta pidanud andma hinnangu 08.06.2017 korrigeeritud ajagraafikule tuginedes. Selle graafiku järgi olid pooled viimased 4 kuud ehitanud ning selle järgi oli ka igal ehitusnõupidamisel ehitustegevust protokollitud, sest kostja oli selliselt oma tahteavaldustega seda graafikut aktsepteerinud. Omanikujärelevalve seisukohad on eksitavad ning tervikuna ebausaldusväärsed. 05.10.2017 ehituskoosoleku protokollis juhtis hageja tähelepanu ka ühele konkreetsele töölõigu mahajäämusele seoses välisseinte ehitamisega. Samas on juba järgmises 19.10.2017 ehituskoosoleku protokollis nr 16 p

1. toodud, et teostatakse fassaaditöid, kipsseinte ehitust, klaasfassaadi ja akende paigaldamist, viimistlustöid, KVVK ehitust ning tugev- ja nõrkvoolutöid. Seega juba järgmise ehitusnõupidamise protokollis märgiti, et fassaaditööd ja sisetööd olid töös, millest tulenevalt ei avaldanud fassaaditööde teostamise hetkeline tagasilöök suuremat mõju sisetööde teostamisele. 7 Hageja ei nõustu kostja väitega, et tööd ei oleks varasemalt graafikus olnud. Graafikust kinni pidamist on pooled ja omanikujärelevalve ehituskoosoleku protokolle allkirjastades kinnitanud. Samas juhib hageja tähelepanu sellele, et viimistlustööde teostamise tegelikuks takistuseks oli hoopis kütte puudumine hoones, mis on fikseeritud ka ehituskoosoleku protokollis nr 17 p 1“Hoone välistarindid peavad sooja ja vihma. Töövõtjal on takistatud
2. ja
3. korruse viimistlustööd, kuna hoonel puudub küte. Töövõtja on esitanud taotluse lepingu tähtaja pikendamiseks.” Sama protokolli p. 3 nähtub, et kui varem oli planeeritud hoone küttesse saada
4. nädalal (millega hageja oli viimistlustööde teostamiseks arvestanud), siis nüüd oli see tähtaeg edasi lükkunud 3 nädalat ehk
5. nädalale. See mõjutas oluliselt ka viimistlustööde teostamist ning seega ka tööde tähtaegset lõpetamist. Pooled olid kokku leppinud, et vastavalt tööde reaalsele olukorrale, k.a hoone reaalselt küttesse saamisest tulenevalt, esitatakse oktoobrikuu lõpuks lepingu tähtaja pikendamise avaldus/taotlus, mida hageja ka tegi. Ehituskoosoleku protokollides nr
6. ja
7. on kirjas, et 21.09 mahuti on plaanis järgmise nädala jooksul paika saada. Katlamaja projekt on Inspectas kooskõlastamisel. Juhul, kui kõik laabub saab sooja sisse
8. nädalal. 05.10 Küttesüsteemi ehitus töös. Plaan on küttesüsteem valmis saada
9. nädalal. Kuna aga küttesüsteem ei saanud valmis
10. nädalal (09.10.2017-15.10.2017), siis saatis kostja esindaja K. S. 17.10.2017 hagejale kirja, et eile sain aru, et plaanite järgmine nädal juba kütmisega alustada- see tähendab, et peaks tänaseks olema selge kui palju vajate lisaaega.” Seega on kostja ise tunnistanud, et lisaaja vajadus tulenes hoone küttesse saamisest. Ehituskoosoleku protokollis nr 18 p. 3 on kirjas, et küte sai hoonesse alles 16.11.2017, mis oli 5 nädalat hiljem, kui see pidi algselt olema. Ei saa olla vaidlust, et selline viivitus tööde lõppfaasis mõjutas ka oluliselt tööde tähtaegset lõpetamist ning hageja on juba varem sellele tähelepanu juhtinud, et antud viivitus ei olnud kuidagi seotud hageja viivitusega, vaid sellega, et kostja langetas otsuse küttelahenduse osas liiga hilises tööde faasis. Kostja märkis, et “Kostja soovis anda Euroopa Liidu struktuurifondide toetuste rakendusüksusele sisse avalduse projekti „Esmatasandi Tervisekeskuse rajamine Tapale“ abikõlbliku perioodi pikendamiseks”. Hageja esitaski kostja soovist tulenevalt 27.10.2018 kostja palutud dokumendi. Seega oli hageja jaoks üllatav, kui kostja esitas 03.11.2017 täitmisnõude, milles võttis arusaamatul põhjusel seisukoha, et kõigi projektlahenduste muudatuste eest peaks vastutav olema hageja ning et, tööd peaksid valmis saama 04.12.2017 (kusjuures lepingu täitmise tähtaeg oli tegelikkuses 02.12.2107). Tegelikult fikseeriti 122 vaegtööd, mis suhteliselt suurel objektil on tavapärane. Pealegi on kostja lihtsalt süvenemata tuginenud vaegtööde nimekirjas toodud numeratsioonile. Vaegtööd on töödes avastatud puudused, mis ei takista hoone eesmärgipärast kasutamist ning sellele kasutusloa andmist. Tööde üleandmisel fikseeritakse vaegtööd ning peale vaegtööde likvideerimist loetakse vaegtööd vastuvõetuks. Kostja vastuses toodud 31-st puudusest oli varasematest puudustest likvideerimata vaid 5 puudust, ülejäänud 26 väidetavat puudust olid kõik sellised, mida kostja 04.01.2018 toimunud ülevaatusel polnud välja ei toonud. Kuna hageja soovis vaatamata asjaoludele töövõtu ilma suurema konfliktita lõpule viia, siis tuli ta kostja soovidele vastu. Hageja eesmärgiks oli saada tasu detsembris teostatud tööde eest ning jõuda lõppakti allkirjastamiseni. Omanikujärelevalve ei ole töövõtulepingu pooleks ning lepingus ei ole kokku lepitud, et ta peaks üldse lõppakti allkirjastamata. Lõppakti allkirjastavad reeglina poolte esindajad. Hageja on selgitanud 05.02.2018 kirjavahetuses, mida ta arvab väidetest, millised kostja esitas seoses 26.01.18 esitatud lõppaktiga. Hankedokumenti lisa 1 (riigihanke „Esmatasandi tervisekeskuse rajamine Tapale“ tehniline kirjeldus) punkt 3.16.
11. sätestab, et vastavalt Eesti seadusandlusele loetakse tööd ametlikult lõpetatuks kasutusloa väljastamisega omavalitsuse poolt vastavalt ehitusseadustikule ja rakendussätetele. Kuna hoonele väljastati kasutusluba juba 25.01.2018, siis on kostja alusetult keeldunud lõppakti allkirjastamisest. Venitamise eesmärgiks oli alusetu leppetrahvinõude suurendamine. Asjaolu, et lifti lõplik tehniline kontroll ei olnud teostatud, ei tähendanud seda, et lifti ei saanud eesmärgipäraselt kasutada. Pealegi ei saanud tehnilist kontrolli teostada, kuna kostja oli omapoolsete kohustuste täitmisega viivituses. Kostja kohustuseks oli telefoniühenduse loomine tervisekeskuse lifti jaoks tehnilise kontrolli teostamiseks. Kostja suutis lõpuks 12.02.2018 liftile kontrolliks vajaliku telefoniühenduse tagada ning koheselt pärast seda 8 (13.02.2018) teostati ülevaatus. Eelolevast tuleneb, et kostja viivitas leppetrahvi esitamisega seni kuni võimalik – hoone oli valmis, kasutusluba oli olemas, isegi vaegtööna üleval olnud lifti tööga seotud pisipuudused olid likvideeritud. Kuigi kostja oli tellijana viivituses (

§ 119

) ning tema viivituse tõttu ei saanud hageja töid tähtaegselt teostada, on leppetrahvinõue alusetu ka seetõttu, et kostja ei esitanud seda kokku lepitud 1 kuulise tähtaja jooksul. Kostja oleks pidanud leppetrahvinõude esitama hiljemalt 02.01.18, sest tööde valmimise tähtajaks oli 02.12.

1. Kostja minetas tähtaja rikkumise tõttu õiguse leppetrahvi nõuda. Hageja tõi välja, et tellija viivitus seisneb lisaks küttelahenduse muutmisele ka kütte puudumises hoones 5 nädalat, valgustite asendamises 5 nädalat, nõuetekohaselt vormistatud projektdokumentatsiooni puudumises, lifti telefoniühenduse puudumises, apteegis teostamisele kuuluvate tööde lõpetamiseks materjalide puudumises, kostja poolt Terviseametis projekti õigeaegselt kooskõlastamata jätmises. Kostja on hagejat kõigist eelmises punktis nimetatud asjaoludest teavitanud ning need kõik on ehituskoosoleku protokollides fikseeritud. Viidatud protokollides toodu ei jäta kostjale võimalust väita, et ta teda pole teavitatud, et tööde lõpptähtaeg on ohus. Hageja püüdis omalt poolt kostja vastutusalas olnud projekteerimisprobleemide lahendamisele operatiivselt kaasa aidata, otsustas kostja siiski pahauskselt hagejale leppetrahvinõude esitada. Hageja on tõendatud, et tal ei olnud võimalik lõpetada ehitustöid lõpptähtpäevaks kostjast tulenevatel põhjustel. Hageja on põhjalikult välja toonud kostja vastuvõtuviivituse asjaolud, mis tingisid tööde valmimise edasilükkumise. Kostja oli vastuvõtuviivituses ka seetõttu, et ei võtnud alusetult valmis tööd vastu. Vaegtööd (ehitise sihipärast kasutamist mittetakistavad puudused), millele kostja on tuginenud, ei saanud olla aluseks tööde vastuvõtmisest keeldumiseks. Hageja esitas juba 29.12.2017 kostjale teostatud tööde akti (ei ole väitnud, et lõppakti), milles oli töid akteeritud 99% ulatuses. Sellele aktile kostja esindaja mingisuguseid vastuväiteid pole õigeaegselt esitanud, lihtsalt, nõudis, et vastavalt hankedokumentatsioonile jääks viimase makse suuruseks 10%. Tööde valmiduse aste ja nende eest tasumine ei ole praktikas sageli omavahel korrelatsioonis. Asjaolu, et hageja esindaja märkis, et viimase makse suurus peab olema 10%, ei muuda asjaolu, et tööd olid vaatamata vaegtöödele 99% ulatuses (põhimahus) valmis. Hageja püüdis veel korduvalt töid üle anda, mille üle vaidlus puudub, kuid kostja allkirjastas lõppakti alles 19.02.
2. Seega jääb arusaamatuks kostja väide, et talle pole mõistlikku aega antud, et valmis tööd vastu võtta. Kusjuures 13.02.18 leppetrahvinõuet esitades märkis kostja, et hageja pole hoone ehitamisega „hakkama saanud“. Hoone (töö) oli valmis, töös ei esinenud olulisi puudusi ning vaegtööd ei takistanud hoone kasutamist. Kuigi lifti töös esines häireid, oli see kasutatav ja seega käsitasid pooled liftiga seonduvaid probleeme vaegtööna – puudusena, mis ei seganud hoone kasutamist. Seega oleks kostja pidanud hiljemalt pärast hoonele kasutusloa väljastamist hagejalt valmis töö vastu võtma. Kuna ta seda ei teinud, siis tuleb lugeda töö vastuvõetuks 25.01.2018, mil sai hoone kasutusloa. Seda miks sai hoone kasutusloa alles 25.01.18 on hageja ülalpool põhjalikult kostja viivitust käsitledes analüüsinud. Kostja poolt leppetrahvi esitamisega viivitamine, juhul kui ta poleks kaotanud õigust leppetrahvinõuet esitada, kuuluks igal juhul arvestamisele, sest leppetrahvinõude esitamisega viivitamine selleks, et teise poole arvelt rikastuda, on ilmselgelt vastuolus heas usus tegutsemise põhimõttega (TsÜS § 138 ja

§ 6

). Kuna kostja oli tellijana viivituses, siis hageja selle eest ei vastuta (

§ 119lg 2).

Kindlasti on leppetrahvi vähendamise taotluses tööde valmiduse astme väljatoomine asjakohane olukorras, kus tööd olid 99% ulatuses valmis ning kostja sellele asjaolule mõistliku aja jooksul vastu ei vaielnud. Küsimus pole antud juhul tööde vastuvõtmises või vastuvõetuks lugemises, vaid selles, et kui hoone oli põhimahus valmis juba 1,5 kuud enne leppetrahvinõude esitamist, siis on leppetrahvinõue ilmselgelt ebamõistlikult ja ebaõiglaselt suur. Kostjal ei saanud lõpptähtpäeva ületamisest tekkida kahju. 9 Kostja vastuväited

1. Kostja avaldab, et lepingu kohaselt (p-d 4.3 ja 9.1.3) pidi hageja tööde teostamisel järgima tööde teostamise ajagraafikut. Hagejal oli ehitusperioodi algusest peale raskusi ajagraafikus püsimisega. Juba
2. aasta mais tegi kostja omanikujärelevalve hagejale suulise märkuse, et tööd on graafikust maas. Ka
3. juuni 2017 ehitusnõupidamise protokollist nr 7 nähtuvalt teeb omanikujärelevalve hagejale ettepaneku tööde teostamist kiirendada ja ajakohastada tööde teostamise graafikut (vt protokolli p 1, „Töövõtja esitas täpsustatud graafiku. Lõpptähtaega ei muudetud. Omanikujärelevalve käskis tempot tõsta“). Ehitusperioodi jooksul tegid kostja ja omanikujärelevalve korduvalt hagejale märkusi, et sellises tempos jätkates ei valmi tööd õigeaegselt. Hageja muutis korduvalt tööde teostamise ajagraafikut (s.t muutis seda, milliseks nädalaks millised tööd valmis saavad), kuid kinnitas, et lõpptähtpäevaks saavad kõik tööd valmis. Tööde teostamise lõpptähtpäeva ei muudetud. Ehitusnõupidamiste protokollidest nr 8, 9, 10, 12, 13 ja 14 nähtuvalt kinnitas hageja, et kõik tööd on tööde teostamise ajagraafikus. Kuna kostja kahtles, kas hageja suudab tööd lõpptähtpäevaks lõpetada, palus kostja
4. septembri 2017 ehitusnõupidamise protokolli punktist 1 nähtuvalt omanikujärelevalvel anda hinnang tööde teostamise ajagraafikule. Omanikujärelevalve (K. K.) asus oma
5. septembri 2017 e-kirjas seisukohale, et hageja ei suuda töid lõpptähtpäevaks teostada. Olukord, kus alles
6. septembri 2017 ehitusnõupidamisel oli hageja kostjale kinnitanud, et kõik tööd on ajagraafikus, kuid kõigest kaks nädalat hiljem väitis, et ajagraafikus oli tekkinud oluline mahajäämus, näitab, et eelnevatel ehitusnõupidamistel antud hageja kinnitused, nagu oleks tööde teostamine olnud ajagraafikus, olid valed. Kuna kostjale sai selgeks, et hageja ei suuda töid lõpptähtpäevaks teostada, palus kostja hagejal teha sellekohane kirjalik avaldus. Avalduse asemel esitas hageja 27.10.2017 taotluse pikendada lepingu lõpptähtpäeva leppetrahvivabalt kuni 31.01.
7. 01.11.2017 keeldus kostja lõpptähtpäeva pikendamisest ja rõhutas, et reserveerib kõik lepingust tulenevad leppetrahvid ja neid menetletakse eraldiseisvalt. 4.01.2018 toimus tööde esimene ülevaatus. Ülevaatusel tuvastati 125 puudust, mille hageja pidi likvideerima. Muu hulgas puudus 4.01.2018 hoones töökorras lift. 23.01.2018 toimus tööde teine ülevaatus. Ülevaatusel tuvastati 31 puudust, mille hageja pidi likvideerima. Muu hulgas puudus ka 23.01.2018 hoones töökorras lift. 26.01.2018 esitas hageja kostjale allkirjastamiseks tööde üleandmise-vastuvõtmise lõppakti. Lõppakti lisaks oli puuduste nimekiri, millest nähtuvalt puudus ka lõppakti esitamise ajal hoones töökorras lift. Oma
8. jaanuari 2018 vastuses hagejale selgitas kostja, miks kostja ei saa lõppakti sellisel kujul allkirjastada. Muu hulgas tõi kostja esile, et omanikujärelevalve ei ole nõus lõppakti allkirjastama enne, kui hoone lift on töökorras, ning et kostja nõustub omanikujärelevalvega. Samuti tõi kostja esile, et ei ole nõus loobuma enda varalistest nõuetest (sh leppetrahvi nõudest) hageja vastu.
9. veebruari 2018 e-kirjas selgitas kostja, miks kostja ei saa kogu hoonet ilma töökorras liftita vastu võtta. 11.02.2018 esitas hageja kostjale uuesti allkirjastamiseks tööde üleandmisevastuvõtmise lõppakti, väites, et lift on nüüd töökorras. Lõppakti lisaks oli puuduste nimekiri, millest nähtuvalt ei olnud liftile tehnilist kontrolli veel teostatud. Kostja ei saanud
10. veebruaril 2018 esitatud lõppakti allkirjastada, kuna lift ei olnud tehnilist kontrolli läbinud ning kostja ei olnud saanud (vastava pädevusega isikult) kinnitust, et lift on töökorras ning kasutamiseks ohutu. Pärast lifti paigaldustööde lõpetamist 13.02.2018 kontrollis Inspecta Estonia OÜ inspektor lifti. Inspektor asus seisukohale, et liftil esinevad puudused, mis ei võimalda vastavuse sertifikaati (s.t kinnitust, et lift vastab ohutus- ja kõigile muudele nõuetele) väljastada. Pärast seda, kui lift ei läbinud
11. veebruaril 2018 tehnilist kontrolli ning võttes arvesse, et hageja oli tööde üleandmisega hilinenud juba mitu kuud, esitas kostja
12. veebruaril 2018 hagejale lõpliku nõude töövõtulepingu alusel leppetrahvi tasumiseks summas 53 754,65 eurot. Hageja ei tasunud kostjale leppetrahvi.
13. veebruaril 2018 esitas kostja Garandile nõude 53 754,65 euro suuruse garantiisumma väljamaksmiseks. 15.02.2018 toimus hoone avamispidu. Hoone avamise ajaks ei olnud liftile vastavussertifikaati 10 väljastatud ja lift ei olnud töökorras. 19.02.2018 väljastas Inspecta Eesti OÜ sertifikaadi, mis kinnitas, et lift läbis vastavushindamise, s.t on töökorras ning kasutamiseks ohutu. Samal päeval võttis kostja tööd vastu ning allkirjastas tööde üleandmise-vastuvõtmise lõppakti.
14. veebruaril 2018 maksis Garant kostjale välja Garantii summas 53 754,65 eurot. 9.
15. Hageja väidab, et töövõtulepingu punkt 16.6 kohustas kostjat esitama leppetrahvinõude 1 kuu jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist. Kostja ei nõustu sellega. Töövõtulepingu punkt 16.6 esimene lause on identne

§ 159

lõikele 2 ning kohustab tellijat teatama leppetrahvinõudest mõistliku aja jooksul rikkumise avastamisest. Töövõtulepingu punkti 16.6 teine lause üksnes täpsustab esimest lauset ning kuigi lause sõnastus on eksitav, on selle eesmärgiks määratleda mõistlik aeg leppetrahvi nõudest teatamiseks, mitte nõude esitamiseks. Selliseks mõistlikuks teatamise ajaks loeti 1 kuu. Töövõtulepingu p 16.6 teist lauset ei saa tõlgendada selliselt, et leppetrahvinõude esitamise tähtaeg on 1 kuu. Lisaks erinevalt hageja poolt väidetust ei olnud poolte ühine tahe töövõtulepingu punkti 16.6 kokkuleppimisel, et kostja peab esitama leppetrahvinõude 1 kuu jooksul ning et kui kostja seda ei tee, kaotab kostja õiguse leppetrahvi nõuda. Menetluses ei ole ühtegi tõendit, mis tõendaks, et selline oli poolte ühine väidetav tahe. Kostja ei oleks pidanud hagejat leppetrahvi nõudmise kavatsusest üldse teavitama, kuna kostja esitas vaidlusaluse leppetrahvinõude juba enne, kui hageja täitis oma kohustuse. Hageja rikkus lepingus sätestatud kohustust teostada tööd lõpptähtpäevaks. Riigikohtu praktika kinnitab, et kostja ei kaotanud leppetrahvi nõudeõigust. Riigikohtu praktikast nähtub seega, et leppetrahvinõude esitamine ei tohi olla võlgniku jaoks üllatuslik ning seda tagabki leppetrahvinõudest teatamine. Olukorras, kus (

1. i)kostja teatas hagejale korduvalt, et plaanib hagejalt leppetrahvi nõuda ja (
2. ii)hageja on ise kinnitanud, et teadis kohe pärast lõpptähtpäeva möödumist (s.t kohustuse rikkumist hageja poolt), et kostja nõuab temalt leppetrahvi, ei saanud hagejal tekkida õigustatud ootust, et kostja temalt leppetrahvi ei nõua. Lisaks, käesoleval juhul oli leppetrahv ajas suurenev, kuna sõltus sellest, millal hageja tööd nõuetekohaselt lõpetab. Riigikohtu praktika kohaselt ei pidanud kostja seetõttu hagejale enne kohustuse nõuetekohast täitmist meelde tuletama, et nõuab hagejalt töövõtulepingus sätestatud leppetrahvi tasumist. Hageja lõpetas tööd nõuetekohaselt 19. veebruaril 2018. Riigikohtu praktika kohaselt oleks kostja seega saanud kaotada leppetrahvi nõudeõiguse üksnes juhul, kui ei oleks teatanud leppetrahvinõude esitamisest mõistliku aja jooksul pärast 19. veebruari 2018. 13. veebruaril 2018, mil lift ei läbinud tehnilist kontrolli, kuid leppetrahvisumma suurusjärk oli teada (võis eeldada, et lähinädalatel tööd nõuetekohaselt lõpetatakse) esitas kostja hagejale formaalse kirjaliku leppetrahvinõude koos maksedetailidega. Eelnevat arvesse võttes on hageja väide, nagu oleks kostja leppetrahvi nõudeõiguse kaotanud, Riigikohtu praktikat arvestades perspektiivitu. Kostja teatas hagejale kirjalikult leppetrahvi nõude esitamise soovist kohe, kui hageja informeeris kostjat, et ei suuda töid õigeaegselt lõpetada. Kostja keeldus 1.11.2017 lõpptähtpäeva pikendamisest ning rõhutas hagejale, et „reserveerib kõik lepingust tulenevad leppetrahvid ja neid menetletakse eraldiseisvalt“. Kostja väljendas hagejale seega ühemõtteliselt, et kostja plaanib lõpptähtpäeva ületamise eest nõuda hagejalt leppetrahvi (kuid et leppetrahviga seonduvat soovib kostja menetleda eraldiseisvalt). Kostja peamine eesmärk oli tol hetkel saada hoone valmis ning seejärel, kui hilinemise pikkus (s.t ka leppetrahvisumma) on teada, esitada formaalne leppetrahvinõue koos maksedetailidega. Hageja pidi juba kostja 1. novembri 2017 kirjast aru saama, et kostja rakendab tema suhtes leppetrahvi. Hageja on seda ka ise kohtueelselt tunnistanud. Kostja nõudis pärast 1.11.2017 kirjalikku teavitust hagejalt ka suuliselt leppetrahvi tasumist. Seega, kostja ei kaotanud

§ 159

lõike 2 ja töövõtulepingu punkti 16.6 alusel õigust nõuda hagejalt leppetrahvi tasumist. Kostja teavitas hagejat leppetrahvi nõudmisest ning kostja nõudis hagejalt leppetrahvi tasumist korduvalt nii kirjalikult kui ka suuliselt (sh kohe pärast lõpptähtpäeva möödumist ning enne

1. jaanuari 2018). Olukorras, kus hageja on ise kinnitanud, et teadis hiljemalt
2. detsembril 2017, et kostja nõuab temalt leppetrahvi tasumist, on hageja väide leppetrahvi nõudeõiguse kaotamisest vastuolus Töövõtulepingu, seaduse, Riigikohtu praktika ja hea usu põhimõttega. 11 9.
3. Hageja väidab, et hageja ei vastuta lõpptähtpäeva ületamise eest, kuna hageja ei saanud töid lõpptähtpäevaks teostada kostja tegevuse tõttu. Kostja leiab, et mitte ükski hageja väide ei vasta tõele. Hageja on kohtumenetluses asunud väitma, et tööde teostamise lõpptähtpäeva ületamise põhjustas kostja tegevus, kuigi kohtueelselt tunnistas hageja, et tööde tähtaegset teostamist mõjutasid tegurid, mille eest vastutas hageja. Hageja on kohtueelselt tunnistanud, et lõpptähtpäeva ületamise põhjuseks olid hageja probleemid oma alltöövõtjatega ning halvad ilmastikutingimused. Probleemid alltöövõtjatega ning halb ilm on vaieldamatult asjaolud, mille eest kostja kuidagi ei vastuta, vaid mis on hageja riisiko. Hageja väitis menetluses, et ta tugines oma
4. oktoobri 2017 kirjas asjaoludele, mille eest vastutas hageja, üksnes seetõttu, et kostja oli palunud hagejal tähtaja edasilükkamise vajadust selliste asjaoludega sisustada. Hageja väide on väär. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis sellist väidet kinnitaks. Töövõtulepingu punkti 9.1.7 järgi kohustus hageja „viivitamatult teatama tellijale selliste asjaolude ilmnemisest, millised takistavad tööde teostamist või muude lepingu eesmärgi täitmisega seotud tööde ja toimingute alustamist, teostamist või lõpetamist“. Töövõtulepingu punkti 9.1.
5. järgi kohustus hageja „teatama tellija esindajale 5 tööpäeva jooksul avastamisest kõigist tööde kvaliteeti ja tähtaegset valmimist ohustavatest asjaoludest“. Töövõtulepingu punktide 9.1.7 ja 9.1.9 eesmärk oli tagada, et kostja saaks töövõtulepingu nõuetekohast, sh tähtaegset täitmist ohustavatest asjaoludest teada võimalikult vara ning et kostjal oleks seeläbi võimalik vajadusel rakendada meetmeid töövõtulepingu mittenõuetekohase täitmise, sh tähtaegade ületamise ärahoidmiseks. Töövõtulepingu punktide 9.1.7 ja 9.1.9 rikkumise tagajärjeks on, et hageja ei saa tugineda hiljem asjaoludele, mis hageja väite kohaselt põhjustasid lõpptähtpäeva ületamise, kuid millest hageja kostjat õigel ajal ei teavitanud. Kostja juhib tähelepanu, et hageja on menetluses esitanud vastuolulisi väiteid seoses kokkulepitud ajagraafikust kinnipidamisega. Vaieldes vastu kostja väitele, et hagejal oli algusest peale raskusi ajagraafikus püsimisega, rõhutas hageja menetluses korduvalt, et tööde teostamine oli algusest peale (sh kuni
6. aasta oktoobri alguseni) ajagraafikus ning et lõpptähtpäev oli saavutatav. Samas väidab hageja, et ehitusprotsessi alguses tehtud küttesüsteemi ja elektri liitumispunkti lahenduse muudatused olid põhjuseks, miks hageja ei saanud töid kokkulepitud ajagraafikus teostada. Kui hageja enda väite kohaselt oli ehitustööde teostamine kuni
7. aasta oktoobrini ajagraafikus ning lõpptähtpäev saavutatav, siis jääb arusaamatuks, kuidas saab hageja samal ajal väita, et küttesüsteemi ja elektri liitumispunkti lahenduse muudatused ehitusprotsessi alguses tingisid mahajäämuse tööde teostamises ning lõpptähtpäeva ületamise. Hageja käsitlus ei ole loogiline ega haaku tõenditega. Kostja keeldus
8. aasta jaanuari lõpus ja veebruari alguses tööde üleandmise-vastuvõtmise lõppakti allkirjastamisest ning tööde vastuvõtmisest, kuna hoonesse paigaldatud lift ei olnud töökorras. Hageja poolt esile toodud ning väidetavalt kostja mõju all olnud asjaolud oleksid seega käesolevas vaidluses asjakohased ainult juhul, kui need oleksid mõjutanud lifti paigaldustöid ning nõuetekohase lifti üleandmist kostjale. Teisisõnu, isegi kui hageja poolt esile toodud asjaolud takistasid mingil ajahetkel hagejal tööde teostamist (millega kostja ei nõustu), peaks hageja tõendama, et nende asjaolude mitteesinemise korral oleks hageja andnud kostjale üle nõuetekohase lifti enne
9. veebruari
10. Põhjus, miks töid ei saanud enne
11. veebruari 2018 lõpetatuks lugeda (kuna lift ei vastanud nõuetele), ei olnud seega igal juhul tingitud kostja tegevusest või kostja mõju all olnud asjaoludest. Lifti paigaldustööd hilinesid seetõttu, et hageja alltöövõtjad ei teostanud töid tähtaegselt. Hageja alltöövõtjate tegevuse eest vastutab hageja, mitte kostja (TsÜS § 132 lg 2). Eelnevat arvesse võttes puudub kostja hinnangul vajadus sisuliselt analüüsida, kas hageja poolt esile toodud ning väidetavalt kostja mõju all olnud asjaolud takistasid hagejal mingil perioodil tööde teostamist. Need asjaolud ei olnud põhjuseks, miks lift ei vastanud enne
12. veebruari 2018 nõuetele. Nõuetele vastava lifti puudumine oli aga põhjuseks, miks kostja ei saanud töid enne
13. veebruari 2018 vastu võtta. Kui hageja väitis, et tööde teostamise lõpptähtpäeva ületamise põhjustas kostja tegevus, pidanuks hageja seda tõendama (TsMS § 230 lg 1). Hageja pidanuks eelkõige tõendama, et kui neid väidetavalt kostja mõju all olnud asjaolusid ei oleks esinenud, oleks hageja andnud nõuetekohase ja täieliku töö 12 kostjale üle lõpptähtpäevaks, s.t
14. detsembriks
15. Hageja ei tõendanud, millist mõju omas iga konkreetne kostja väidetav tegevus (muudatus/viivitus) lõpptähtpäevale, s.t mis kuupäevaks oleks hageja nõuetekohase ja täieliku töö (sh töökorras lifti) kostjale üle andnud, kui seda konkreetset asjaolu ei oleks esinenud. Hageja tõi oma menetlusdokumentides esile ainult selle, mitu nädalat hiljem mingi otsus vastu võeti või mitu nädalat hiljem mingi toiming tehti. Samas ei toonud hageja esile ega tõendanud asjaolusid, mille pinnalt saaks hinnata, kas ja mil määral konkreetne väidetav muudatus/ viivitus takistas hagejal töid lõpptähtpäevaks teostamast. Olukorras, kus hageja ei ole tõendanud asjaolusid, mille pinnalt oleks võimalik väita, et kostja tegevus põhjustas tööde lõpptähtpäeva ületamise 2,5 kuu võrra, ei saa väita, et kostja tegevus põhjustas lõpptähtpäeva ületamise. Seda eriti käesolevas kaasuses, kus hageja on ise kohtueelselt tunnistanud, et tööde teostamist takistasid probleemid alltöövõtjatega ning halb ilm. Kostja esitab vastuväited selle kohta, et hageja väited kostja väidetava tegevuse kohta seonduvalt küttesüsteemi lahenduse muudatuse, elektri liitumispunkti lahenduse muudatuse, hoone I korrusele laevalgustite asendamise, kasutusloa sisseandmiseks nõuetekohase projektdokumentatsiooni esitamise, apteegi rendipinnale materjalide toomise, apteegi rendipinnale väljatõmbe lisamise ja liftikilbi ümbertõstmisega, ei vasta tõele. Pooled sõlmisid küttesüsteemi lahenduse muutmise tõttu 25.08.2017 lisatööde teostamise kokkuleppe, milles lepiti kokku, et küttesüsteemi lahenduse muudatus ja sellega seonduvad tööd ei mõjuta lõpptähtpäeva. Lisatööde teostamise kokkuleppe allkirjastamisega võttis hageja kohustuse teostada kõik tööd lõpptähtpäevaks, sõltumata küttesüsteemi lahenduse muutmisest. Eelnevat arvesse võttes on selge, et küttesüsteemi lahenduse muutmine ei olnud põhjuseks, miks hageja ei saanud töid lõpptähtpäevaks teostada. 25.08.2017 kokkuleppest tulenevalt vastutaks küttesüsteemi lahenduse muutmisest tingitud lõpptähtpäeva ületamise eest hageja, mitte kostja. Hageja väited, nagu oleks küttesüsteemi lahenduse muutmine olnud põhjus, miks hoones puudus algselt planeeritud ajal (
16. nädal, s.t perioodil 09.10.17- 15.10.17) küte ning nagu oleks õigel ajal kütte puudumine hoones (mille eest vastutas küll hageja) olnud põhjus, miks hageja ei saanud sisetöid (seinte ja lagede viimistlustöid) teostada, on tõendamata ning ebaõige. Hageja väide, nagu oleks elektri liitumispunkti küsimus lahendatud
17. oktoobriks 2017, ei vasta tõele.
18. juuli 2017 ehitusnõupidamise protokollist nr 10 nähtub, et liitumisleping Elektrileviga sõlmiti
19. aasta juulis. Elektrikilbi ümbertõstmine toimus
20. aasta augustis.
21. septembril 2017 andis hageja kostjale teada, et ümberlülitus (s.t liitumiskilpide paigaldamine ja ühendamine) on tehtud. Elektri liitumispunkti välja ehitamata jätmise küsimus ei saanud seega lahendatud alles
22. oktoobriks
24. oktoobril 2017 allkirjastati formaalselt vastavad dokumendid, kuid reaalsed tööd lõpetati tõenditest nähtuvalt ca 1 kuu varem. Hoones oli elektrivarustus pidevalt tagatud. Valgustite asendamise vajadus ilmnes alles
25. a novembri lõpus, kuna hageja oli tööde teostamise ajagraafikust maas. Valgustite asendamine ei takistanud seega mingil moel hagejal tööde õigeaegset teostamist ega kasutusloa taotluse esitamist. Isegi kui kostja ei oleks otsustanud valgusteid asendada, oleks hageja ikka lõpptähtpäeva ületanud, kuna hageja oli muude tööde teostamisega ajagraafikust niivõrd maas, et tööde õigeaegne lõpetamine ning kasutusloa taotluse varasem esitamine oleks olnud võimatu. Eelnev on ka põhjus, miks kostja nõustus valgustite asendamisega. Hageja väite kohaselt oleks hageja esitanud kasutusloa taotluse
26. detsembril 2017, kui hagejal oleks selleks kuupäevaks olnud olemas nõuetekohaselt vormistatud projektdokumentatsioon. Kasutusluba ning selle taotlemine eeldab, et ehitis on valmis ning ehitustööd on lõppenud.
27. aasta detsembri lõpu ehituspäevikutest nähtuvalt teostas hageja objektil veel ehitustöid.
28. detsembril 2017 ei oleks hagejal (ehitustööde seisu arvesse võttes) olnud seetõttu võimalik esitada taotlusega koos dokumente, mis tõendavad ehitise nõuetelevastavust ning mis tuleb koos kasutusloa taotlusega esitada. Pooled ei vaielnud näiteks menetluses selle üle, et kasutusloa taotlusega koos tuleb muu hulgas esitada valgusmõõdistuste protokoll. Valgusmõõdistusi teostanud ekspert allkirjastas valgusmõõdistuste protokolli alles
29. jaanuaril
30. Eelnevat arvesse võttes ei oma tähtsust, kas hagejal oli
31. detsembril 2017 nõuetekohaselt vormistatud projektdokumentatsioon kasutustaotluse esitamiseks olemas või 13 mitte. Juhime tähelepanu, et hageja laadis projektdokumentatsiooni ehitisregistrisse
32. jaanuaril 2018, s.t samal päeval, kui allkirjastati valgusmõõdistuste protokoll. See kinnitab täiendavalt, et kasutusloa taotluse esitamine ei jäänud projektdokumentatsiooni vormistuse taha, vaid ära tuli oodata muud dokumendid, sh valgusmõõdistuste protokoll. Hageja väidab, et valgusmõõdistuste protokoll allkirjastati alles
33. jaanuaril 2018, sest kostja otsustas
34. novembril 2017 asendada I korruse laevalgustid. See väide ei vasta tõele. Valgustite asendamine puudutas ainult hoone I korruse fuajee laevalgusteid. I korruse fuajee valgustite asendamine ei mõjutanud teistel korrustel (s.t korrustel 0 ja 2) valgustite paigaldamist. Ehituspäevikutest nähtub samas, et veel
35. aasta detsembri lõpus paigaldas hageja kõigil korrustel valgusteid, pistikuid ja lüliteid. Valgusmõõdistusi ei saa teostada, kui kõik valgustid ei ole paigaldatud. Isegi kui kostja ei oleks I korruse fuajee valgusteid asendanud, ei oleks seega ikka saanud valgusmõõdistusi varem teostada, kuna ka teiste korruste valgusteid asus hageja paigaldama alles
36. aasta detsembri lõpus, kuna hageja oli tööde teostamisega ajagraafikust niivõrd maas. Kostja on esitanud menetluses hulganisti tõendeid, mis kinnitavad, et hageja oli enda tegevuse tõttu muude tööde teostamisega ajagraafikust niivõrd maas, et apteegi mõningane väidetav hilinemine ei saanud kuidagi lõpptähtpäeva ületamist mõjutada. Isegi kui apteek oleks materjalid näiteks juba
37. aasta novembris tarninud, ei oleks teised tööd ikka õigeaegselt valmis saanud ning hageja oleks ikka andnud nõuetekohase töö kostjale üle alles
38. veebruaril
39. Apteegiruumi ühe väljatõmbe lisamine ei mõjutanud hageja võimalusi teostada töö õigeaegselt. Väljatõmbe lisamine ei ole ajamahukas töö, samas kui hageja hilines tööde üleandmisega enam kui kaks kuud. Lisaks, käesolevas asjas esitatud tõendid kinnitavad, et hageja oli enda tegevuse tõttu muude tööde teostamisega ajagraafikust niivõrd maas, et apteegiruumi väljatõmbe lisamine ei saanud kuidagi lõpptähtpäeva ületamist mõjutada. Isegi kui apteegi rendipinnale ei oleks väljatõmmet lisatud, ei oleks nõuetekohast tööd (sh lifti) kostjale varem üle antud. Hageja ei tõendanud asjaolu mõju lõpptähtpäevale. Hageja ei tõendanud (i) mis põhjusel liftikilp ümber tõsteti; (ii) kui kaua liftikilbi ümbertõstmine aega võttis ning (iii) et kui liftikilpi ei oleks ümber tõstetud, oleks hageja andnud täieliku ja nõuetekohase töö kostjale üle lõpptähtpäevaks (või mingiks muuks kuupäevaks enne
40. veebruari 2018). Eelnevale lisaks, isegi kui liftikilpi ei oleks ümber tõstetud, ei oleks hageja ikka saanud kostjale töid varem üle anda kui hageja seda praegu tegi. Hageja poolt paigaldatud liftil esinesid muud (liftikilbiga mitteseotud) probleemid, mistõttu ei läbinud lift veel ka
41. veebruaril 2018 vastavushindamist. Seega, hageja suutmatus teostada tööd lõpptähtpäevaks ei olnud tingitud kostja väidetavast tegevusest ega asjaoludest, mille eest vastutas kostja. Hageja vastupidised väited on tõendamata, ebaloogilised ning vastuolus hageja kohtueelsete väidetega. Analüüsides sisuliselt hageja poolt esile toodud asjaolusid, mis hageja väite kohaselt põhjustasid lõpptähtpäeva ületamise, on kostja hinnangul selge, et neil puudub igasugune seoses lõpptähtpäeva ületamisega. Tegemist on hageja poolt otsitud põhjendustega, millega hageja püüab varjata fakti, et lõpptähtpäeva ületamise põhjuseks olid hageja probleemid enda alltöövõtjatega, mistõttu jäi hageja tööde teostamisega ajagraafikust niivõrd maha, et lõpptulemuseks oligi olukord, kus hageja andis kostjale täieliku ja nõuetelevastava töö üle alles 2,5 kuud pärast lõpptähtpäeva. 9.
42. Hageja väidab, et kostja viivitas tööde vastuvõtmisega, kuna tööd olid valmis enne
43. veebruari 2018, mil kostja allkirjastas tööde üleandmise-vastuvõtmise akti. Ainus kuupäev, millele hageja seoses tööde vastuvõtmise kohustusega tugines, oli
44. jaanuar
46. jaanuaril 2018 väljastati hoonele kasutusluba ning hageja leiab, et hiljemalt
47. jaanuaril 2018 oleks kostja pidanud tööd vastu võtma. Töövõtulepingu punkti 2.4 kohaselt „Tööd loetakse lõpetatuks ja Töövõtja vastavad kohustused täidetuks Lepingu objekti üleandmisevastuvõtmise akti allkirjastamisega Tellija poolt“. Kostja allkirjastas tööde üleandmise-vastuvõtmise lõppakti
48. veebruaril 2018, mil hoonesse paigaldatud lift läbis lõpuks vastavushindamise. Hageja paneb suurt rõhku asjaolule, et kostja võttis tööd vastu alles
49. veebruaril
50. Hageja 14 kahjunõude lahendamisel ei oma tegelikult tähtsust, kas töö oli valmis ja nõuetekohane enne
51. veebruari
52. Tähtsust omab üksnes see, kas kostja oleks pidanud tööd vastu võtma enne
53. veebruari 2018, kuna puudub vaidlus, et kostja realiseeris Garantii üksnes
54. veebruar 2018 seisuga arvestatud leppetrahvi katteks. Hageja kahjunõue seondubki ainult Garantii arvel realiseeritud leppetrahviga. Hageja tugines menetluses asjaolule, et hageja esitas kostjale
55. detsembril 2017 teostatud tööde akti, milles oli töid väidetavalt akteeritud 99% ulatuses. Hageja poolt kõnealusele aktile tuginemine ei ole asja lahendamise seisukohast asjakohane. Lepingu kohaselt toimus tööde üleandmine-vastuvõtmine lepingu objekti üleandmise-vastuvõtmise akti alusel (lepingu p 2.4, 4.3 ja 7.1). 29.12.2017 kostjale esitatud akt ei olnud tööde üleandmise-vastuvõtmise akt, vaid kajastas 2017.a detsembris hageja poolt teostatud töid. Tegemist oli lepingu p 6.2 tähenduses teostatud tööde protsenteerimisaktiga. Protsenteerimisakt seondus ainult pooltevaheliste arvelduste tegemisega ega tähendanud aktis märgitud tööde vastuvõtmist

§ 637lg 4 ega § 638 tähenduses (lepingu p 6.4).

Hageja ei proovinud seega andja kostjale töid üle juba 29.12.

1. Selleks puudunuks ka igasugune alus, kuna selleks ajaks ei olnud toimunud isegi tööde esimest ülevaatust ning hoonele ei olnud väljastatud kasutusluba. Hageja ei ole selgitanud, millal täpselt tuleb tööd tema arvates vastuvõetuks lugeda (mainides ainult, et hiljemalt kasutusloa saamise ajaks
2. jaanuaril 2018). Poolte vahel puudub vaidlus, et hageja esitas esmakordselt kostjale tööd vastuvõtmiseks
3. jaanuaril 2018, mil hageja esitas kostjale esmakordselt tööde üleandmise-vastuvõtmise lõppakti. Tööde vastuvõtmise kohustusest saab seega teoreetiliselt rääkida alates
4. jaanuarist
5. See omakorda tähendab, et vaidlused selle üle, kas töödes esinesid varem vastuvõtmist takistavad puudused või mitte, ei ole asjakohased. Hageja ei esitanud töid varem kostjale vastuvõtmiseks (mis muu hulgas näitab, et ka hageja enda hinnangul ei olnud tööd varem valmis ja nõuetekohased), mistõttu ei saa töid igal juhul varem vastuvõetuks lugeda. Kostjal ei saanud tekkida tööde vastuvõtmise kohustust enne, kui tööd kostjale vastuvõtmiseks esitati. Kuna hageja ei määranud kostjale

§ 638teises lauses ettenähtud täiendavat tähtaega, ei saa töid enne 19.

veebruari 2018 vastuvõetuks lugeda. Hageja väites, et kostja pidi võtma tööd vastu kasutusloa väljastamisel, tugineb hageja hankedokumentidele (ning teeb ka nendest ebaõigeid järeldusi). Töövõtulepingu punktis 3.1 leppisid pooled kokku töövõtulepingu erinevate dokumentide pädevusjärjekorras. Viidatud sätte kohaselt oli töövõtulepingu regulatsioon hankedokumentide regulatsiooni osas ülimuslik. Tööde vastuvõtmise kohustuse tekkimise hindamisel tuleb seega lähtuda mitte hankedokumentides, vaid töövõtulepingus sätestatust. Töövõtuleping ei sidunud tööde vastuvõtmise kohustust kasutusloa väljastamisega. Töövõtulepingu punkti 2.4 kohaselt pidi kostja tööd vastu võtma, „kui Lepingus nimetatud tööd on tervikuna teostatud vastavalt Lepingus sätestatud tingimustele ja ehitusprojektis sätestatud mahus ning tööd vastavad kõikidele kvaliteedi- ja muudele nõuetele“. Töövõtulepingu alusel pidanuks tööde vastuvõtmise kohustuse tekkimiseks seega tööd olema valmis (s.t tööd lõpetatud) ning vastama lepingutingimustele ja muudele nõuetele. Töövõtuleping ei võimalda lugeda kasutusloa väljastamise kuupäeva hageja kohustuste nõuetekohase täitmise kuupäevaks. Kostja ei nõustu hageja väitega, et kasutusloa väljastamine 25. jaanuaril 2018 tõendab, et töö oli sel kuupäeval valmis ja nõuetekohane. Pelgalt kasutusloa väljastamise fakt ei määra seda, millal töid saab lugeda nõuetekohaselt teostatuks. Eelnevat arvesse võttes ei tõendanud hageja, et mingil varasemal kuupäeval enne 13. veebruari 2018 oleksid olnud täidetud eeldused, et lugeda tööd

§ 638teise lause alusel vastuvõetuks.

Hageja väidab, et kostja oleks pidanud võtma tööd vastu hiljemalt

1. jaanuaril 2018 (kasutusloa väljastamisel). Selleks ajaks ei olnud hageja kostjale töid vastuvõtmiseks esitanudki. Olukorras, kus
2. jaanuar 2018 seisuga ei olnud kostjale töid vastuvõtmiseks esitatud, ei saa kuidagi väita, et kostja oleks pidanud võtma tööd vastu
3. jaanuaril
4. Kuigi tõendamiskoormus lasus hagejal ning hageja ei tõendanud, et kostja oleks pidanud võtma tööd vastu enne
5. veebruari 2018, tõendas kostja oma vastuväite, et kostjal ei olnud kuni
6. veebruarini 2018 kohustust töid vastu võtta, kuna tööd ei olnud enne valmis ja ei vastanud nõuetele. Töövõtulepingu punktis 2.4 leppisid pooled kokku, et kostja peab tööd vastu võtma, kui kokkulepitud 15 tööd on kõik tervikuna valmis ja vastavad tervikuna nõuetele. Hageja viidatud Riigikohtu praktika ei ole praegusel juhul seega relevantne, kuna pooled olid omavahel lepingus kokku leppinud, et kostja ei pea töid vastu võtma enne kui kõik tööd on valmis ja nõuetekohaselt teostatud. Hageja ei tõendanud, et töödes esinenud puudused oleksid olnud ebaolulised. Isegi kui kohus leiab, et hageja viidatud Riigikohtu praktika on kohaldatav, oleks hageja pidanud tõendama, et pärast seda, kui hageja esitas tööd kostjale vastuvõtmiseks, esinesid töödes ainult ebaolulised puudused. Hageja seda ei tõendanud. Pärast seda, kui hageja esitas
7. jaanuaril 2018 tööd esmakordselt kostjale vastuvõtmiseks, takistas tööde vastuvõtmist nõuetekohase lifti puudumine. Nõuetekohase lifti puudumine hoones ei ole kindlasti ebaoluline puudus. Eelnevast nähtuvalt on väär hageja väide, nagu ei oleks kostja hagejat tööde lepingutingimustele mittevastavusest mõistliku aja jooksul teavitanud ja/või mittevastavust piisavalt täpselt kirjeldanud. Kostja väljendas hagejale selgesõnaliselt, et töid ei saa enne vastu võtta, kui kostja on saanud kinnituse, et lift on töökorras. Muu hulgas selgitas kostja hagejale, et ilma nõuetekohase liftita ei väljastata hoone teisel korrusel tegutsevatele tervishoiuteenuse osutajatele tegevuslubasid. Hageja esitas kostja sellekohastele väidetele ka omapoolsed selgitused ning lubas probleemid lahendada. Hageja sai seega väga hästi aru, mis osas tööd kostja hinnangul nõuetele ei vasta ning miks kostja keeldub tööde vastuvõtmisest. Asjas esitatud tõenditest nähtuvalt ei vastanud lift
8. veebruaril 2018, mil kostja esitas hageja vastu leppetrahvinõude (ning millise seisuga arvestatud leppetrahvinõue on hagi aluseks), nõuetele. Hageja ei ole esile toonud ega tõendanud asjaolusid, mille pinnalt saaks väita, et kostja oleks pidanud võtma tööd vastu enne
9. veebruari 2018 (millise kuupäeva seisuga esitas kostja hagejale kahjunõude aluseks oleva leppetrahvinõude). Lisaks sellele, et täidetud ei ole tööde vastuvõtmiseks lugemise formaalsed tingimused (tööde esitamine vastuvõtmiseks ning mõistliku täiendava tähtaja andmine), ei olnud tööd enne
10. veebruari 2018 valmis ja nõuetekohased. Töökorras ja nõuetele vastava lifti puudumine on oluline puudus, mis takistab hoone kõrgemate korruste eesmärgipärast kasutamist. Seda eriti praegusel juhul, mil hageja kohustus ehitama kostjale hoone, kus osutatakse tervishoiuteenuseid – teenused, mille osutamine eeldab vaieldamatult töökorras ja nõuetele vastava lifti olemasolu. Kostja ja omanikujärelevalve keeldusid põhjendatult üleandmise-vastuvõtmise lõppakti allkirjastamisest seni, kuni vastava pädevusega isik oli lifti üle kontrollinud ning kinnitanud, et selle kasutamine on ohutu. Kui seadus ei luba tellijal töövõtja tehtud tööd kasutusele võtta, ei saa selline töö juba põhimõtteliselt nõuetekohane ja täielik olla. 9.
11. Hageja on esitanud

§ 162lõike 1 alusel leppetrahvi vähendamise taotluse.

Kostja hinnangul ei esine alust leppetrahvi vähendada. Kostja hinnangul on hageja väited ebamõistlikult suurest leppetrahvist põhjendamatud ainuüksi põhjusel, et leppetrahvi summa sõltus hageja enda tegevusest (leppetrahv oli ajas suurenev). Kui hageja oleks valmis ja nõuetekohase töö kostjale varem üle andnud, oleks leppetrahv olnud ka väiksem. Töövõtulepingus kokkulepitud leppetrahvi määr oli 0,05% töövõtulepingu hinnast päevas (vt Töövõtulepingu p 16.4), mida ei saa samuti ebamõistlikult suureks pidada. Sama suur oli töövõtulepingus kokkulepitud viivise määr, mida hagejal oleks olnud õigus nõuda kostjalt (vt Töövõtulepingu p 16.3). Lisaks, töövõtulepingu hind oli 1 472 730,30 eurot (vt Töövõtulepingu p 5.1). Kostja poolt realiseeritud leppetrahvi kogusumma (53 754,65 eurot) moodustas seega ainult ca 3,7 % töövõtulepingu hinnast. Lisaks, kostja on põhjendanud ja tõendanud, et kostja esitas hagejale leppetrahvi nõudmise teated ja nõuded korduvalt mõistliku aja jooksul nii enne lõpptähtpäeva kui ka pärast lõpptähtpäeva möödumist; kostja on põhjendanud ja tõendanud, et hageja suutmatus teostada tööd lõpptähtpäevaks ei olnud tingitud kostja väidetavast tegevusest ega asjaoludest, mille eest vastutas kostja;

1. detsembri 2017 tööde teostamise protsenteerimisakt seondus ainult pooltevaheliste arvelduste tegemisega ning ei omanud tähtsust hindamaks, kas tööd on töövõtulepingu tähenduses valmis ja nõuetekohased (vt Töövõtulepingu p 6.4). Ka kasutusloa väljastamise kuupäev ei tähenda, et sellel kuupäeval olid tööd 16 töövõtulepingu tähenduses valmis ja nõuetekohased. Kostja nõudis leppetrahvi perioodi eest, mil hageja ei olnud kostjale täielikku ja nõuetekohast tööd üle andnud (tegelikult isegi lühema perioodi eest). Hageja väite kohaselt on töövõtulepingu sätted hageja kahjuks kaldu, kuna töövõtulepingu punkti 16.4 järgi pidi hageja lõpptähtpäeva ületamise korral tasuma leppetrahvi 0,05% töövõtulepingu hinnast päevas, kuid töövõtulepingu punkti 16.3 järgi sai hageja nõuda kostjalt maksetega hilinemise korral viivist „alles
2. hilinemise päevast“. Hageja väide on esiteks asjakohatu. Töövõtulepingu allkirjastamisega kinnitas hageja, et nõustub töövõtulepingus sätestatud tingimustega. Hageja ei saa seega nüüd väita, et töövõtulepingu osad sätted kahjustavad teda ebaproportsionaalselt. Teiseks, viivis ja leppetrahv on erinevad õiguskaitsevahendid, mis on ka suunatud erineva tulemuse saavutamisele. Erisused viivise ja leppetrahvi sissenõutavuse tähtaegades ei anna seega alust väita, et töövõtulepingu sätted olid ebaproportsionaalselt hageja kahjuks kaldu. Kolmandaks, ekslik on hageja väide, nagu näeks töövõtulepingu punkt 16.3 ette hageja õiguse nõuda viivist „alles
3. hilinemise päevast“. Töövõtulepingu punkt 16.3 sätestab, et „Juhul, kui Tellija ei täida oma lepingujärgset maksekohustust 60 päeva jooksul, arvates töövõtja poolt arve esitamisest, on töövõtjal õigus nõuda tellijalt viivist 0,05 % tasumisele kuuluva makse summast iga arve tasumisega viivitatud kalendripäeva eest“. Töövõtulepingu punkt 16.3 nägi seega ette 60 päeva pikkuse maksetähtaja alates hageja poolt kostjale arve esitamisest ning hageja õiguse nõuda kostjalt viivise tasumist 0,05% iga arve tasumisega viivitatud päeva eest. Sarnaselt leppetrahvi tasumise kohustusele pidi seega ka kostja tasuma viivist alates esimesest rikkumise päevast. Neljandaks, leppetrahvi ebamõistlikkus ei saa tuleneda sellest, et kostja nõudis (vastavalt töövõtulepingule) leppetrahvi alates esimesest päevast, mil hageja lõpptähtpäeva ületas. See, et töövõtuleping nägi ette leppetrahvi nõudeõiguse tekkimise rikkumise esimesest päevast, on tavapärane ning seda ei saa pidada hagejat ebaproportsionaalselt kahjustavaks. Hageja väidab, et leppetrahvi tuleks vähendada põhjusel, et kostjal ei tekkinud lõpptähtpäeva ületamisest kahju. Hageja väide ei ole asjakohane. Isegi kui kostjal ei oleks lõpptähtpäeva ületamise tõttu kahju tekkinud, ei saaks sel alusel leppetrahvi vähendada. Kostja on esitanud kohtule arvutused, millest nähtub, et kostjal tekkis lõpptähtpäeva ületamise tõttu leppetrahvisummast suurem kahju. Olukorras, kus kostja väitis, et ei saanud hoonet ca 2,5 kuud eesmärgipäraselt kasutada, mistõttu tekkis kostjal kahju saamata jäänud tulu kujul, pidanuks hageja järelikult tõendama, et kostjal oli võimalik asuda hoonet varem kasutama ja/või et kostjal ei saanud muul põhjusel kahju üldse tekkida. Hageja seda ei teinud. Leppetrahvi vähendamisel tuleb kaaluda hageja ja kostja huve. Kuigi hageja ei tõendanud asjaolusid, mis annaksid alust leppetrahvi vähendada, tõi kostja esile mitu asjaolu, mis kinnitavad, et leppetrahvi vähendamine oleks kostja suhtes ebaõiglane. Lisaks sellele et kostjal tekkis lõpptähtpäeva ületamise tõttu leppetrahvi summat ületav kahju (mida kostja käsitles eespool), oleks leppetrahvi vähendamine kostja suhtes ebaõiglane ka alljärgnevatel põhjustel: hilinemise pikkus, puuduste olulisus ja tegelik leppetrahvi nõue on suurem kui see, mille kostja realiseeris Garantii arvel. Kokkuvõtvalt leiab kostja, et hageja nõuded kostja vastu on alusetud ning tuleb jätta rahuldamata. Töövõtulepingus sätestatud tööde teostamise lõpptähtpäev oli
4. detsember 2017, mille ületamise korral andis töövõtuleping kostjale õiguse nõuda hagejalt leppetrahvi tasumist.
5. veebruaril 2018, mil kostja nõudis hagejalt 53 754,65 euro suuruse leppetrahvi tasumist, ei olnud tööd tervikuna ning nõuetekohaselt lõpetatud. Kuna hageja ei tasunud kostjale leppetrahvi, realiseeris kostja leppetrahvi nõude rahuldamiseks Garantii. Leppetrahvinõude rahuldamine Garantii arvel oli töövõtulepingu ja garantiikirja tingimustega kooskõlas. Leppetrahvi vähendamiseks puudub alus, kuna miski ei viita sellele, et kostja rakendatud leppetrahv oleks olnud ebamõistlikult suur. Kohtuistung 10.11.2020 17
6. Kohus selgitas, et kohus hakkab asja lahendama kahju hüvitamise kontekstis, nendest asjaoludest lähtuvalt mille on hageja oma terviktekstis kokku koondanud. Hagi asjaolud tulevad hagist, 11.05.18 täiendusest, 03.09.18 täpsustusest, 13.01.20 täpsustusest, mis on koondatud hagi tervikteksti. Muud hageja poolt esitatud seisukohad on seisukohad kostja vastuväidetele. Need on samuti koondatud hagi tervikteksti. Kõik seni esitatud tõendid on vastu võetud. Hageja terviktekstile lisatud lisa (kostja vastuvõtuviivituse asjaolusid sisaldav tabel, VI kd, tl 204) ei ole tõend vaid selgitus. See võib toimikus olla aga see ei ole tõend ja kohus seda hindama ei hakka. Graafikust ei saa tulla ka ühtegi uut asjaolu. Kohus analüüsib mh ka leppetrahvinõudest teatamist. Seejärel seda, mida on ringkonnakohus oma lahendis märkinud. Kohus selgitas, et lahendab asja lähtuvalt terviktekstidest. Kostja kinnitas, et kõik kostja seisukohad on olemas kostja terviktekstis. Kohus selgitas vastuseks hageja taotlusele, et asja varem arutanud kohtukoosseis on hageja vastuväite kohtu tegevusele lahendanud protokollilise määrusega
7. märtsil 2020 jättes hageja vastuväite TsMS § 333 lg 1 teise lause alusel rahuldamata. Pooled kinnitasid, et lahendamata taotlusi käesolevas asjas enam ei ole (VII kd, tl 2, 2pöördel, 3, 5pöördel, 7). Pooled kinnitasid ka, et Tartu Ringkonna lahendi punkti 9.
8. esitatud faktiliste asjaolude üle vaidlust ei ole (tl 3). Leppetrahvi suuruse üle samuti vaidlust ei ole (tl 6pöördel). Vaidlust ei ole ka lepingu p 16.4 üle (tl 6pöördel). Hageja kinnitas, et nõuab seadusjärgset viivist alates 11.05.2028 (tl 6pöördel). Kohtuotsuse põhjendused
9. Kohus, tutvunud menetlusosaliste poolt kirjalikult ja suuliselt esitatuga ning uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et AS Megaron-E hagi ei ole põhjendatud.
10. Kohus märgib, et hagimenetlus on põhiolemuselt võistlev menetlus, kus lähtutakse poolte esitatust. TsMS § 5 lg-te 1 ja 2 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 363 lg-s 1 on sätestatud, et hagejal tuleb hagiavalduses lisaks nõudele (hagi ese) märkida ka hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus). Hagi aluse moodustab selliste eluliste asjaolude ja suhete kogum, millega hageja oma nõuet põhjendab. Hagimenetluses on asjaolude kohtu ette toomise kohustus pandud pooltele, kes saavad selle kaudu määrata kindlaks asjaolud, mille põhjal kohus otsuse teeb ning pooled vastutavad lahendi tegemiseks vajalike asjaolude kohtule teatavaks tegemise ja tõendamise eest.
11. Kohus märgib ka vastuseks kostja seisukohale, et jääb
12. juunil 2020 e-kirjas avaldatud seisukoha juurde, millest tulenevalt on maakohtul kohustus uuesti läbi vaadata hageja nõue kostja vastu kahju hüvitamiseks (mh sellega kaasnev viivisenõue). Hageja tuvastusnõue (leppetrahvi tasumise kohustuse puudumise tuvastamiseks) on lahendatud ja selles osas on kohtuotsus jõustunud. Kohus on selgitanud veelkord, et kuivõrd Tartu Ringkonnakohtu otsusega on asi saadetud tagasi kahju nõude osas alates eelmenetluse staadiumist ja kohtuniku hinnangul on eelnev kohtukoosseis võtnud kahjunõude koos viivisenõudega menetlusse, siis see, et Ringkonnakohas ei ole otseselt öelnud viivise kohta midagi, tuleb siiski menetleda kahju hüvitamise nõuet koos viivisenõudega (kohtuistungil, VII kd, tl 1pöördel). Kohtu seisukoht tugineb ka maakohtu
13. detsembri 2019 määruses selgitatule, et ringkonnakohtu otsusest tulenevalt tuleb maakohtul lahendada hageja nõue kostja vastu 02.03.2017 sõlmitud töövõtulepingust tuleneva kahju 53 904.65 eurot ja lisanduva viivise nõudes (V kd, tl 2-3). Nõude põhjendatusele annab kohus hinnangu käesolevas lahendis. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja tuvastusnõue (leppetrahvi tasumise kohustuse puudumise tuvastamiseks) on lahendatud ja selles osas on kohtuotsus jõustunud ning seda nõuet maakohus käesolevalt enam ei menetle ega lahenda. 18
14. Hageja nõuab kahju summas 53 754, 65 eurot tasutud leppetrahvi hüvitamiseks ja 150 eurot ülekande tasu katteks, kokku 53 904, 65 euro hüvitamist ning seadusjärgses määras viivise väljamõistmist alates kahjunõude esitamisest, so 11.05.2018 (VI kd, tl 157-158, 161; kohtuistungil, VII kd, tl 6pöördel). Hageja on seisukohal, et alusetu garantiinõude esitamisega on kostja rikkunud töövõtulepingut ning pöördunud Garandiks oleva panga poole olematu kohustuse täitmise tagamiseks, millega on tekitanud hagejale varalise kahju. Hageja tugineneb asjaolule, et garantiikirja alusel nõude esitamine on vastuolus lepinguga, pahauskne ning kujutab endast lepingu rikkumist ja seda järgnevatel põhjustel: a) kostja ei esitanud hagejale leppetrahvinõuet hiljemalt
15. jaanuariks 2018 ning kaotas seetõttu leppetrahvi nõudeõiguse; b) tööde teostamise lõpptähtpäeva ületamine (ehitise valmimise edasilükkumine) oli tingitud kostja tegevusest; c) kostja keeldus alusetult valmis tööde vastuvõtmisest, so kostja oli tellijana vastuvõtuviivituses (

§ 119lg 1).

Vastuvõtuviivitust tõendavate asjaoludena on välja toodud kostja poolt küttelahenduse muutmine ja kütte puudumine hoones, kostja poolt oli ehitamata elektri liitumispunkt, projekteerimisvigadest tulenesid lisatööd (so kostja otsus asendada laevalgustid hoone I korrusel), kostja jättis kasutusloa taotluse sisseandmiseks vajaliku nõuetekohase projektdokumentatsiooni õigeaegselt esitamata, kostja jättis tagamata lifti telefoniühenduse ja materjalide puudumise tõttu ei saanud lõpetada töid apteegis. Hageja on esitanud ka taotluse leppetrahvi vähendamiseks. Hageja leiab, et tal on

§ 162

lg 1 tulenevalt kostja pahauskset käitumist arvestades õigus taotleda leppetrahvi vähendamist mõistliku suuruseni. Hageja esitab taotluse leppetrahvi vähendamiseks alternatiivselt juhuks kui kohus leiab, et kostja leppetrahvinõue on mingis osas põhjendatud. Võlaõigusseaduse (

) § 101 lg 1 p 3 ja lg 2 kohaselt võib võlausaldaja nõuda kahju hüvitamist, kui võlgnik on kohustust rikkunud.

§ 101

lg 3 kohaselt võlausaldaja ei või tugineda kohustuse rikkumisele võlgniku poolt ega kasutada sellest tulenevalt õiguskaitsevahendeid niivõrd, kuivõrd selle rikkumise põhjustas tema enda tegu või temast tulenev asjaolu või sündmus, mille toimumise riisikot ta kannab.

§ 115

lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele.

§ 127

lg 1 kohaselt kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.

1. Kohus loeb tuvastatuks ja tõendatuks alljärgnevad asjas tähtsust omavad asjaolud, mille üle vaidlus puudub: 1)
2. märtsil 2017 sõlmisid pooled töövõtulepingu („Töövõtuleping“), millega hageja kohustus ehitama Tapale esmatasandi tervisekeskuse hoone („Hoone“). Töövõtuleping sõlmiti kostja poolt läbiviidud riigihanke „Esmatasandi tervisekeskuse rajamine Tapale“ hankemenetluse tulemusena (lepingu p 1.4, I kd, tl 8-15; digiallkiri V kd, tl 219); 2) pooled leppisid kokku, et töövõtulepingu punkt 4.3 järgi pidi hageja ehitatava hoone kostjale täielikus valmiduses üle andma 9 kuud pärast lepingu allkirjastamist, st
3. detsembril 2017, p-s 2.4 märgitud üleandmise-vastuvõtmise aktiga (I kd, tl 8pöördel); 3) töövõtulepingu punkt 12.1 alusel andis hageja kostjale hageja ja SEB Pank AS vahel kehtinud garantiilimiidilepingu nr 2012009993 alusel AS-i SEB Pank („Garant“) garantiikirja nr 2018000290, mis tagas töövõtulepingust tulenevaid hageja kohustusi kostja ees ( „Garantii“, I kd, tl 12pöördel, 16, 127-134; III kd, tl 112-113); 4) pooled leppisid kokku, et töövõtulepingu punkt 16.4 järgi juhul, kui hageja poolt ületatakse lepingu 19 punktis 4.3 sätestatud tööde täitmise lõpptähtpäeva, maksab hageja kostjale leppetrahvi 0,05% lepingu hinnast (so 1 472 730, 30 eurot, millele lisandub käibemaks, lepingu p 5.1) päevas (I kd, tl 13pöördel); 5) hageja esitas
4. oktoobril 2017 kostjale taotluse pikendada töövõtulepingu lõpptähtaega leppetrahvivabalt kuni
5. jaanuarini 2018 (I kd, tl 73-75); 6) kostja hageja lepingu pikendamise taotlusega ei nõustunud ja esitas
6. novembril 2017 täitmisnõude ja teavitas, et reserveerib kõik lepingust tulenevad leppetrahvid ja neid menetletakse eraldiseisvalt, märkides lisaks et kui tellijal tekivad ehitusperioodi pikenemisest täiendavad kulutused, siis tuleb need kompenseerida töövõtjal (I kd, tl 76-77); 7) lepingu täitmise tähtajaks, s.o
7. detsember 2017 lepingu objekti üle ei antud; 8) hoonele väljastati kasutusluba
8. jaanuaril 2018 (I kd, tl 32); 9) kostja võttis tööd vastu
9. veebruaril 2018 (II kd, tl 146-148); 10) kostja esitas hagejale
10. veebruaril 2018 täitmisnõude ja nõudis leppetrahvi summas 53 754,65 euro tasumist (I kd, tl 17); 11) leppetrahvi suurus on arvestatud 73 kalendripäeva (03.12.2017-13.02.2018) eest summas 53 754, 65 eurot (päevas 736, 36 eurot) (VII kd, tl 6pöördel); 12) kostja esitas SEB Pank AS-le
11. veebruaril 2018 nõude garantiisumma 53 754,65 euro väljamaksmiseks, mille SEB Pank AS kostjale
12. veebruaril 2018 välja maksis võttes nimetatud summa maha hageja pangakontolt, millele lisandus teenustasu 150 eurot (I kd, tl 18-19, 78, 126).
13. Pooled vaidlevad endiselt selle üle, kas kostja pidi lepingu p 16.
14. kohaselt ühe kuu jooksul teavitama hagejat leppetrahvinõudest või esitama leppetrahvi maksmise nõude. Hageja seisukoht on, et kostja on kaotanud õiguse hagejalt leppetrahvi nõuda, kuna ta on selle esitanud töövõtulepingu punktis 16.6 toodud tähtaega rikkudes. Hageja on seisukohal, et kostja pidi esitama hageja vastu leppetrahvinõude hiljemalt 02.01.2018, sest talle oli väga hästi teada, et kõik tööd ei olnud 02.12.2017 (tööde lõpptähtaeg) valmis. Kuna kostja esitas leppetrahvinõude alles 13.02.2018, siis on ta minetanud õiguse seda nõuda, kuna mõistlik aeg on möödas. Hageja on seisukohal, et lepingupoolte ühiseks tegelikust tahteks töövõtulepingu sõlmimisel oli see, et leppetrahvi nõude esitamise mõistlik tähtaeg oli 1 kuu rikkumisest teadasaamisest. Kuna lepingu tekst on koostatud ning hagejale allkirjastamiseks saadetud kostja poolt, siis pole hagejal võimalik esitada mõistlikke ning põhjendatud vastuväiteid selle kohta, et tema tahe leppetrahvi esitamise mõistliku tähtaja osas oli just selline nagu see on kirjas lepingu punktis. Hageja kinnitab ka, et ka tal ei tekkinud ei enne ega ka kunagi pärast lepingu allkirjastamist lepingu p 16.6 osas küsimusi ega vastuväiteid, sest leppetrahvi esitamise tähtaeg on selgesõnaliselt ja üheselt mõistetavalt kirjas. Kuna töövõtuleping sõlmiti hankemenetluses (hange nr 181363), siis oli pakkujatel võimalik hankijale (kostja) sõlmitava töövõtulepingu kohta esitada küsimusi, millele kostja hankijana ka vastas. Töövõtulepingu lisa „Hankega 181363 seotud küsimused ja vastused“ on lisatud digitaalselt allkirjastatud töövõtulepinguga ühte digikonteinerisse. Sellest lepingu lisast ei nähtu, et küsimust leppetrahvi esitamise tähtaja kohta oleks kellelgi üldse tekkinud. Seega, pooled ei pidanud vajalikuks töövõtulepingu punkti 16.6 osas läbirääkimisi pidada ning selle punkti tõlgendamise osas ei tekkinud mingisuguseid küsimusi, st pooled said leppetrahvi esitamise tähtajast ühtemoodi aru ning see oli nende ühine tahe, et leppetrahv tuleb esitada 1 kuu jooksul rikkumisest teadasaamisest ning et leppetrahv, mis on esitatud hiljem, on esitatud ebamõistliku viivitusega. Hagejal oli hea usu põhimõttest tulenevalt alus eeldada, et lepingus sätestatud tähtajast hiljem enam leppetrahvinõuet ei esitata. Hageja positsioon on kokkuvõtvalt see, et pooled on leppetrahvinõude esitamise tähtajas kokku leppinud, selleks on 1 kuu rikkumisest tedasaamisest, mis on mõistlik tähtaeg ning kostja on

§ 159

lg 2 ja lepingu p 16.6 tulenevalt kaotanud õiguse hagejalt leppetrahvi nõuda kuna kostja ei esitanud hagejale leppetrahvinõuet hiljemalt

1. jaanuariks
2. Hageja leiab, et oluline ei ole see, kas leppetrahvinõude esitamise soovist teatati mõistliku aja jooksul, vaid see, et kostja hilines leppetrahvinõude esitamisega 1,5 kuud. 20 Kostja hageja seisukohtadega ei nõustu ja leiab, et töövõtulepingu punkt 16.6 esimene lause on identne

§ 159

lõikele 2 ning kohustab tellijat teatama leppetrahvinõudest mõistliku aja jooksul rikkumise avastamisest. Töövõtulepingu punkti 16.6 teine lause üksnes täpsustab esimest lauset ning kuigi lause sõnastus on eksitav, on selle eesmärgiks määratleda mõistlik aeg leppetrahvi nõudest teatamiseks, mitte nõude esitamiseks. Selliseks mõistlikuks teatamise ajaks loeti 1 kuu. Töövõtulepingu p 16.6 teist lauset ei saa tõlgendada selliselt, et leppetrahvinõude esitamise tähtaeg on 1 kuu. Lisaks erinevalt hageja poolt väidetust ei olnud poolte ühine tahe töövõtulepingu punkti 16.6 kokkuleppimisel, et kostja peab esitama leppetrahvinõude 1 kuu jooksul ning et kui kostja seda ei tee, kaotab kostja õiguse leppetrahvi nõuda. Menetluses ei ole ühtegi tõendit, mis tõendaks, et selline oli poolte ühine väidetav tahe. Kostja ei oleks pidanud hagejat leppetrahvi nõudmise kavatsusest üldse teavitama, kuna kostja esitas vaidlusaluse leppetrahvinõude juba enne, kui hageja täitis oma kohustuse. Seega, kostja ei kaotanud

§ 159

lõike 2 ja töövõtulepingu punkti 16.6 alusel õigust nõuda hagejalt leppetrahvi tasumist. Kostja teavitas hagejat leppetrahvi nõudmisest ning kostja nõudis hagejalt leppetrahvi tasumist korduvalt nii kirjalikult kui ka suuliselt (sh kohe pärast lõpptähtpäeva möödumist ning enne

1. jaanuari 2018). Olukorras, kus hageja on ise kinnitanud, et teadis hiljemalt
2. detsembril 2017, et kostja nõuab temalt leppetrahvi tasumist, on hageja väide leppetrahvi nõudeõiguse kaotamisest vastuolus töövõtulepingu, seaduse, Riigikohtu praktika ja hea usu põhimõttega. 16.
3. Pooled on töövõtulepingu p-s 16.4 kokku leppinud, et juhul, kui töövõtja (hageja) poolt ületatakse lepingu punktis 4.3 sätestatud tööde täitmise lõpptähtpäeva, maksab töövõtja (hageja) tellijale (kostjale) leppetrahvi 0,05% lepingu hinnast päevas. Leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma (

§ 158lg 1).

Nimetatud sätte kohaldamise eeldused on kehtiv leping, lepingus kokku lepitud leppetrahvi maksmise kohustus ning kohustuse rikkumine. Leppetrahvi nõude esimeseks eelduseks

§ 158

lg 1 järgi on, et pool oleks rikkunud oma lepingust tulenevat kohustust kokkulepitud viisil ning rikkumine ei ole vabandatav, kui lepinguga ei ole ette nähtud teisiti (

§ 160) (vt Riigikohtu 15.

oktoobri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-6908, p 14). Vastavalt

§ 159

lõikele 1 leppetrahvi kokkuleppimisel kohustuse rikkumise puhuks võib kahjustatud lepingupool lisaks leppetrahvile nõuda ka kohustuse täitmist. Lepingu p 16.7 kohaselt leppetrahvi tasumine ei vabasta poolt lepingus sätestatud kohustuste täitmisest ja/või rikkumise tagajärgede heastamise kohustusest. Poolte vahel on kehtiv töövõtuleping. Pooled on lepingu p-s 16.4 kokku leppinud leppetrahvi maksmise kohustuses, kui töövõtja (hageja) poolt ületatakse lepingu p-s 4.3 sätestatud tööde täitmise lõpptähtpäeva, milleks oli lepingu ja poolte avaldatu alusel 02.12.2017 ja milliseks ajaks pidi töövõtja ehitatava hoone tellijale täielikus valmiduses, so tervikuna ja lõplikult üleandmise-vastuvõtmise aktiga üle andma. Lepingu p 4.

1. täpsustab, et tööde lõpliku valmiduse tähtpäevaks peavad objektil olema lõpetatud kõik tööd, sh viidud läbi tellija personali koolitus ja paigaldatud kogu hankesse kuuluv inventar. Lepingu p 4.
2. sätestab, et lepingu täitmise tähtaega võib muuta vaid mõlema poole kirjalikul kokkuleppel. Seega, leppetrahv oli kokku lepitud hageja kohustuse täitmise tagamiseks, so kokkulepitud lõpptähtaja ületamise juhuks. Vaidlustamata asjaolu kohaselt lepingu täitmise tähtaega ei muudetud (poolte kinnitused kohtuistungil, VII kd, tl 33) ja lõpptähtajaks, s.o
3. detsember 2017 lepingu objekti täielikus valmiduses, so tervikuna ja lõplikult üleandmise-vastuvõtmise aktiga üle ei antud. Kui lepingut tähtaegselt ei täideta, on tegemist lepingu rikkumisega. Seega on tuvastatud, et hageja rikkus lepingut sellega, et lepingus kokkulepitud tähtajaks ei täitnud oma primaarset kohustust, st ei teinud tööd valmis. 16.
4. Pooled tõlgendavad lepingu p 16.6 erinevalt. Lepingu p 16.6 kohaselt tellija (kostja) kaotab 21 õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist töövõtjale (hagejale) ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Loetakse, et leppetrahvi nõude esitamise mõistlik tähtaeg on 1 kuu rikkumisest teadasaamisest. Lepingu tõlgendamise reeglid on sätestatud

§-s 29.

§ 29

lg 1 järgi tuleb lepingu tõlgendamisel lähtuda lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Milline oli lepingupoolte ühine tegelik tahe, seda peab tõendama TsMS § 230 lg 1 järgi pool, kes sellele tahtele tugineb. Juhul kui ei ole võimalik kindlaks teha poolte ühist tahet, siis

§ 29

lg 3 kohaselt, kui üks lepingupool mõistis lepingutingimust teatud tähenduses ja kui teine lepingupool lepingu sõlmimise ajal seda tähendust teadis või pidi teadma, siis tõlgendatakse lepingutingimust selliselt, nagu esimene pool seda mõistis. Seega peab pool, kes tugineb lepingu tõlgendamisel

§ 29

lg-le 3, tõendama, et tema poolt mõistetud lepingutingimuse tähendust teine lepingupool lepingu sõlmimisel teadis või pidi teadma. Juhul kui lepingut ei saa tõlgendada

§ 29

lg 1 ega lg 3 järgi, siis tuleb lepingut

§ 29

lg 4 kohaselt tõlgendada nii, nagu lepingupooltega sarnane isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Pooled võivad tõendada

§ 29lg-s 5 nimetatud asjaolusid, millest lepingu tõlgendamisel tuleb lähtuda.

Kohtu hinnangul puudub pooltel ühine tahe lepingu p 16.6. sisustamise osas. Seetõttu ei ole võimalik kindlaks teha poolte ühist tahet ja

§ 29

lg 3 kohaselt, kui üks lepingupool mõistis lepingutingimust teatud tähenduses ja kui teine lepingupool lepingu sõlmimise ajal seda tähendust teadis või pidi teadma, siis tõlgendatakse lepingutingimust selliselt, nagu esimene pool seda mõistis. Kohus märgib, et pooled ei ole tõendanud, et tema poolt mõistetud lepingutingimuse tähendust teine lepingupool lepingu sõlmimisel teadis või pidi teadma. Töövõtulepingu p 1.4 teine lause sätestab, et lepingu tõlgendamisel ja täitmisel juhinduvad pooled lisaks ka hanketeates, hankedokumentides, töövõtja poolt esitatud pakkumuses ja muudes riigihankega seotud dokumentides sätestatust. Lepingu p 3.1 teise lause kohaselt kui lepingu dokumendid on oma sisult vastuolulised või nendes antud informatsioon erineva tõlgendamise võimalusega, siis dokumentide pädevusjärjekord (ülimuslik dokument on nimetatud eespool) on järgmised: 3.1.

1. leping, lepingu lisad; 3.1.
2. tellija poolt hankemenetluse käigus pakkujatele antud kirjalikud lisaselgitused, täpsustused ja täiendused; 3.1.
3. hankedokumendid; 31.
4. ETÜ; 3.1.5 tööde teostamise graafik; 3.1.6 finantseerimisgraafik; 3.1.7 töövõtja pakkumus. Lepingu p 3.2 kohaselt kõik lepingu dokumendid täiendavad üksteist. Ükskõik millises dokumendis mainitud kohustus, tingimus või nõue on pooltele siduv.Vastuolude korral lepingu dokumentides käsitletakse neid ülaltoodud pädevusjärjekorras. Hageja enda positsiooni kinnitamiseks tugineb hankedokumentatsioonis olevale dokumendile „Hankega 181363 seotud küsimused ja vastused (V kd, tl 37-44) ja töövõtulepingu allkirjastamisele eelnenud kirjavahetusele (V kd, tl 11-26, 121-122172-173), millega soovib tõendada, et pooled said leppetrahvi esitamise tähtajast ühtemoodi aru ja nende ühine tahe oli, et leppetrahvi nõue tuleb esitada 1 kuu jooksul rikkumisest teadasaamisest, kuid kohtu hinnangul ei ole viidatud tõenditest hageja positsiooni võimalik tuvastada. Viidatud tõenditest ei nähtu, et pooled oleksid enne lepingu sõlmimist lepingu p 16.6 osas mingeid seisukohti avaldanud, mis ei tähenda aga seda, et pooled said leppetrahvi esitamise tähtajast ühtemoodi aru ning see oli nende ühine tahe, et leppetrahv tuleb esitada 1 kuu jooksul rikkumisest teadasaamisest. Kohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud, et tema poolt mõistetud lepingutingimuse tähendust teine lepingupool ehk kostja lepingu sõlmimisel teadis või pidi teadma. Asjaolu, et lepingu koostas kostja, sellist teadmist või teadma pidamist samuti ei anna. Muid tõendeid selleks, et hinnata hageja antud tõlgendust lepingu p-le 16.6 esitatud ei ole. Kuna lepingut ei saa tõlgendada

§ 29

lg 1 ega lg 3 järgi, siis tuleb lepingut

§ 29

lg 4 kohaselt tõlgendada nii, nagu lepingupooltega sarnane isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Lepingu p 16.6 esimene lause on identne

§ 159lg-s 2 sätestatuga.

Hageja ise seostab 22 töövõtulepingu punkti 16.6 samuti

§ 159

lõikega 2.

§ 159

lõige 2 sätestab, et kahjustatud pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Seega,

§ 159

lõige 2 ei kohusta kahjustatud poolt esitama leppetrahvinõuet mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist, vaid kohustab kahjustatud poolt mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teist lepingupoolt teavitama, et plaanib leppetrahvi nõuda. Kohtu hinnangul ei saa töövõtulepingu p 16.6 teist lauset tõlgendada selliselt, et leppetrahvinõude esitamise tähtaeg on 1 kuu, kuna kui lähtuda seaduse mõttest ja seeläbi ka sellest, kuidas lepingupooltega sarnane isik seda samadel asjaoludel mõistab, siis

§ 159

lõige 2, millega lepingu p 16.6 (ka hageja hinnangul) haakub, sätestab üksnes kohustuse teatada leppetrahvinõudest mõistliku aja jooksul ega sea muid tingimusi ega kohustusi seoses võlausaldaja leppetrahvinõudega ja leppetrahvinõude esitamiseks (kui sellest on õigeaegselt teatatud) ei sätesta seadus täiendavalt enam mõistliku aja järgimise kohustust, mistõttu „nõude esitamise mõistlikku aega“ ei ole vajadust lepingus reguleerida. Kohus nõustub kostjaga selles, et lepingu p 16.6 teisel lausel puuduks sisuline tähendus, kui see käiks nõude esitamise, mitte sellest teatamise kohta. Nõude esitamise mõistliku tähtaja rikkumise puhuks ei ole seaduses ega ka lepingus mingeid tagajärgi sätestatud (tagajärg on sätestatud üksnes juhuks, kui leppetrahvinõudest ei ole mõistliku aja jooksul teatatud). Ühestki õigusnormist ega ka töövõtulepingu sättest ei tulene järeldust, et „mõistliku tähtaja“ mittejärgimine leppetrahvinõude esitamisel tooks kaasa nõudeõiguse lõppemise.

§ 159

lg 2 puhul on nii õiguskirjanduses kui ka kohtupraktikas viidatud, et teadet leppetrahvinõude esitamise kohta tuleb eristada leppetrahvi maksmise nõudest. Seega, asub kohus seisukohale, et kostja ei pidanud lepingu p 16.

1. kohaselt ühe kuu jooksul esitama leppetrahvi maksmise nõuet, piisav oli teavitada leppetrahvinõude esitamisest. Poolte vahel sõlmitud leping ega seadus ei keela ka leppetrahvi nõude esitamisest teatada enne lepingurikkumisest teadasaamist. 16.
2. Tuvastatud on, et hageja esitas
3. oktoobril 2017 kostjale taotluse pikendada töövõtulepingu lõpptähtaega leppetrahvivabalt kuni
4. jaanuarini 2018 (I kd, tl 73-75). Tuvastatud on ka, et kostja hageja lepingu pikendamise taotlusega ei nõustunud ja esitas
5. novembril 2017 täitmisnõude, määrates tööde hilisemaks täitmise tähtajaks
6. detsember 2017 ja teavitas, et reserveerib kõik lepingust tulenevad leppetrahvid ja neid menetletakse eraldiseisvalt, kusjuures lisas, et kui tellijal tekivad ehitusperioodi pikenemisest täiendavad kulutused, siis tuleb need kompenseerida töövõtjal (I kd, tl 76-77). Kostja on selgitanud, et pärast
7. novembri 2017 kirja saatmist nõudis kostja hagejalt ka suuliselt leppetrahvi tasumist, sh esitas kostja hagejale suuliselt leppetrahvinõude kohe pärast lõpptähtpäeva (
8. detsember 2017) möödumist. Eelnevat tõendavad hageja enda e-kirjad. Nimelt
9. detsembril 2017 saatis hageja hoone ehitamise üle omanikujärelevalvet teinud K. K.le e-kirja, vastates K. K. varasemale e-kirjale. Hageja on esitanud küll üksnes kirjavahetuse väljavõtte ning jätnud esitamata hageja esialgse e-kirja K. K.le, kuid hageja on menetluses väitnud, et kõnealune kirjavahetus puudutas justnimelt leppetrahvinõuet (III kd, tl 176, 190). Hageja selgitab kõnealuses e-kirjas, et „[s]uhtlesin K.ga täna sellel teemal ja tema vastus oli, et temast ei sõltu siin midagi ja et tema on üldiselt olukorraga rahul. Otsustajad on aktsionärid ja pean nendega suhtlema. Tegelen sellega“. Ekirjast nähtub seega, et hageja soovis leppetrahvinõuet kostja projektijuhi K. S.ga arutada, kuid K. S. oli hagejale selgitanud, et tema ei saa mingeid otsuseid selles küsimuses teha ning et hageja peab pöörduma kostja tegelike otsustajate poole.
10. detsembril 2017 saatis hageja kostjale e-kirja, kus hageja muu hulgas märkis, et „sooviksin lahendada ja selgeks rääkida ka tellija poolt esitatud leppetrahvi nõude küsimuse“; „töövõtja tellija leppetrahvi nõudega ei nõustu ja vaidleb sellele vastu“ ning et „[k]okkuvõtvalt sooviksin kokku leppida kohtumise, et töövõtja poolseid seisukohti täiendavalt põhjendada ja leppetrahvi nõude osas kokkulepe saavutada“ (III kd, tl 51-53). Vahepeal toimusid tööde ülevaatused (II kd, tl 120-125; III kd, tl 197-201) ning
11. jaanuaril 2018 esitas hageja kostjale allkirjastamiseks tööde üleandmise-vastuvõtmise lõppakti. Lõppakti peatükk VII punkti 2 kohaselt 23 „kinnitavad Pooled oma allkirjaga, et ei oma üksteise suhtes mis iganes varalisi ja/või materiaalseid nõudmisi, välja arvatud käesolevast aktist tulenevad nõudmised“ (II kd, tl 126-129). Kostja on hagejale
12. jaanuari 2018 vastuses selgitanud, miks kostja ei saa lõppakti sellisel kujul allkirjastada. Samuti tõi kostja esile, et ei ole nõus loobuma enda varalistest nõuetest (sh leppetrahvi nõudest) hageja vastu (II kd, tl 130-131, sama I kd, tl 31pöördel).
13. veebruaril 2018 hageja avaldab, et kui 10.01.2018 kohtuti, siis lepiti kokku, et selleks ajaks, kui hoonele saadakse kasutusluba, vaatab tellija üle ka enda nõuded töövõtja vastu ja esitab need. Kasutusluba väljastati 25.01.2018 ja mingeid nõudeid pole tellija töövõtjale esitanud (II kd, tl 149, sama I kd, tl 31). Kostja on selgitanud, et hageja ja kostja kohtusid omavahel
14. jaanuaril 2018, et tekkinud olukorda arutada. Kohtumisel palus hageja leppetrahvi mitte rakendada. Kostja esindajad väljendasid kohtumisel suuliselt veelkord, et kostja ei loobu leppetrahvinõudest ning et hageja peab leppetrahvi maksma. Kuigi hageja leiab, et suulist leppetrahvinõuet „ei saa lugeda kättetoimetatuks“, kuna töövõtulepingu punkt 18.2 ei näinud ette leppetrahvinõude suulist esitamist, siis kohtu hinnangul on hageja oma e-kirjades ise avaldanud, et leppetrahvi nõude teemadel räägiti, mis tähendab, et see oli hagejale teada. Samas ei olegi viidatul primaarset tähtsust, kuna eelnevalt on tuvastatud, et kostja on hagejat ka kirjalikult teavitanud leppetrahvi maksmise kohustusest.
15. veebruaril 2018 allkirjastatud lõppaktis viidet kinnitustele, et pooltel üksteise suhtes nõuded puuduvad, ei ole (II kd, tl 146-148). Kostja esitas hagejale
16. veebruaril 2018 täitmisnõude ja nõudis leppetrahvi summas 53 754,65 euro tasumist, leppetrahvi suurus on arvestatud 73 kalendripäeva (03.12.2017-13.02.2018) eest (I kd, tl 17; VII kd, tl 6pöördel). Hageja lõpetas tööd
17. veebruaril 2018 (II kd, tl 146-148). Kostja on selgitanud, et leppetrahvi oleks võinud nõuda kuni 19.02.2018, kuid kostja lähtus kuupäevast 13.02.2018, so mil lift veel ei läbinud tehnilist kontrolli, kuid leppetrahvisumma suurusjärk oli teada ja võis eeldada, et lähinädalatel tööd nõuetekohaselt lõpetatakse ja otsustas mitte nõuda peale 13.02.2018 leppetrahvi (kohtuistungil, VII kd, tl 6pöördel). Kohus leiab ka, et leppetrahvi nõude esitamisest teatamine tagab selle, et võlausaldaja käitumine on võlgniku jaoks piisavalt ettenähtav, mille eesmärk on võimaldada võlgnikul valmistuda kahju vähendamiseks ja leppetrahvi maksmiseks. Hageja näol on tegemist vastaval majandusalal tegutseva ettevõtjatega, so asjatundjaga, kellel peab olema lepingu rikkumise tagajärjed ja sellest tulenevad ohud teada, sh võimaliku kahju hüvitamise kohustus. Esitatu alusel leiab kohus ka, et hagejal ei saanud enne kohustuse täitmist tekkida õigustatud ootust, et ta lepingus selgelt kokku lepitud sanktsioonile alluma ei pea. Kostja sellist ootust oma käitumisega ei põhjustanud. Riigikohus on leidnud, et

§ 159

lg 2 eesmärk on tõkestada õiguste kuritarvitamine leppetrahvi nõude esitamisele ajalise piiri seadmisega ja kaitsta sellega võlgnikku lepingulises suhtes ning leppetrahvi kohaldamise teates ei pea ära näitama leppetrahvi suurust. Kohustades kahjustatud poolt esitama teate leppetrahvi nõudmise kohta mõistliku aja jooksul võimaldab seadus võlgnikul valmistuda selle maksmiseks, võtta tarvitusele abinõusid kahju vähendamiseks ning annab võlgnikule selguse võimalike tulevaste kohustuste suhtes. Seega ei eelda leppetrahvi nõudest teatamine leppetrahvi suuruse märkimist. Leppetrahvi nõude esitamisest teatamine tagab selle, et võlausaldaja käitumine on võlgniku jaoks piisavalt ettenähtav ja et võlgnik saab leppetrahvi nõuet oma edasises käitumises arvestada (RKTKo 3-2-1-15-08, p-s 12). Ka on Riigikohus tsiviilasjas nr 2-16-18005 selgitanud, et: „[l]eppetrahvinõude esitamisest teatamine tagab selle, et võlausaldaja käitumine on võlgniku jaoks piisavalt ettenähtav ja et võlgnik saab leppetrahvinõuet oma edasises käitumises arvestada, kuid leppetrahvinõudest teatamine ei eelda leppetrahvi suuruse märkimist /.../ Kui leppetrahvi suurus sõltub täitmise ajast, st trahv on sarnaselt viivisega ajas suurenev, on trahvi nõudma õigustatud lepingupoolel kolleegiumi varasema selgituse järgi mõistlik enne nõude tegelikku esitamist teha kindlaks nõude suurus. Eriti majandustegevusega tegelevale müüjale või ehitusettevõtjale ei pea teine pool n-ö igaks juhuks meelde tuletama, et kohustused tuleb täita õigeks ajaks ja rikkumise korral saab tema vastu lepingu järgi esitada nõudeid (p 12). Riigikohus on leidnud ka, et kohustuse täitmisega 24 viivitanud hagejal ei saanud enne korteri üleandmist (s.o kohustuse täitmist) tekkida õigustatud ootust, et ta lepingus selgelt kokku lepitud sanktsioonile alluma ei pea, kui ostjad sellist ootust oma käitumisega ei põhjustanud. Selline ootus ei saanud tekkida ainuüksi põhjusel, et leppetrahvi nõuet ei ole enne kohustuse täitmist esitatud. Kui leppetrahvi suurus sõltub täitmise ajast, st trahv on sarnaselt viivisega ajas suurenev, on trahvi nõudmiseks õigustatud lepingupoolel mõistlik enne nõude tegelikku esitamist teha kindlaks nõude suurus. Ebaõiglane oleks tulemus, kus müüja või töövõtja vabaneks viivitamisega seotud leppetrahvi maksmise kohustusest, kui ta on n-ö piisavalt kaua viivitanud. Kolleegiumi arvates ei ole kostja leppetrahvi nõuet esitades oma õigusi kuritarvitanud (RKTKo 3-21-142-11, p 17). Täiendavalt on Riigikohus leidnud, et lisaks tuleb arvestada ka sellega, et teatamine on nõude maksmapanekuga seotud. On ebatõenäoline, et üks abikaasadest teavitaks teist abikaasat leppetrahvinõudest niisama, soovimata sealjuures leppetrahvinõuet maksma panna (RKTKo 2-1717756, p 28). Eeltoodust tulenevalt, leiab kohus, et kostja ei kaotanud

§ 159

lõike 2 ja töövõtulepingu punkti 16.6 alusel õigust nõuda hagejalt leppetrahvi tasumist. Kostja teavitas hagejat leppetrahvi nõudmisest. Seega ei saanud hagejal tekkida õigustatud ootust, et kostja temalt leppetrahvi ei nõua. Lisaks, käesoleval juhul oli leppetrahv ajas suurenev, kuna sõltus sellest, millal hageja tööd nõuetekohaselt lõpetab.

1. Hageja tugineb ka asjaoludele, et tööde teostamise lõpptähtpäeva ületamine (ehitise valmimise edasilükkumine) oli tingitud kostja tegevusest ja kostja keeldus alusetult valmis tööde vastuvõtmisest, so kostja oli tellijana vastuvõtuviivituses, mistõttu hageja ei ole vastutav tööde edasilükkumise eest, so hageja vabaneb vastusest. Vastuvõtuviivitust tõendavate asjaoludena on hageja välja toonud: kostja poolt küttelahenduse muutmine ja kütte puudumine hoones, kostja poolt oli ehitamata elektri liitumispunkt, projekteerimisvigadest tulenesid lisatööd (so kostja otsus asendada laevalgustid hoone I korrusel), kostja jättis kasutusloa taotluse sisseandmiseks vajaliku nõuetekohase projektdokumentatsiooni õigeaegselt esitamata, kostja jättis tagamata lifti telefoniühenduse ja materjalide puudumise tõttu ei saanud lõpetada töid apteegis. Viidatud asjaolude tõendamiskoormis lasub hagejal. Kostja hagejaga ei nõustu ja leiab, et hageja suutmatus teostada tööd lõpptähtpäevaks ei olnud tingitud kostja väidetavast tegevusest ega asjaoludest, mille eest vastutas kostja. Hageja vastupidised väited on tõendamata, ebaloogilised ning vastuolus hageja kohtueelsete väidetega. Analüüsides sisuliselt hageja poolt esile toodud asjaolusid, mis hageja väite kohaselt põhjustasid lõpptähtpäeva ületamise, on kostja hinnangul selge, et neil puudub igasugune seoses lõpptähtpäeva ületamisega. Tegemist on hageja poolt otsitud põhjendustega, millega hageja püüab varjata fakti, et lõpptähtpäeva ületamise põhjuseks olid hageja probleemid enda alltöövõtjatega, mistõttu jäi hageja tööde teostamisega ajagraafikust niivõrd maha, et lõpptulemuseks oligi olukord, kus hageja andis kostjale täieliku ja nõuetelevastava töö üle alles 2,5 kuud pärast lõpptähtpäeva. Hageja ei ole esile toonud ega tõendanud ka asjaolusid, mille pinnalt saaks väita, et kostja oleks pidanud võtma tööd vastu enne
2. veebruari 2018 (millise kuupäeva seisuga esitas kostja hagejale kahjunõude aluseks oleva leppetrahvinõude). Lisaks sellele, et täidetud ei ole tööde vastuvõtmiseks lugemise formaalsed tingimused (tööde esitamine vastuvõtmiseks ning mõistliku täiendava tähtaja andmine), ei olnud tööd enne
3. veebruari 2018 valmis ja nõuetekohased. Töökorras ja nõuetele vastava lifti puudumine on oluline puudus, mis takistab hoone kõrgemate korruste eesmärgipärast kasutamist. Seda eriti praegusel juhul, mil hageja kohustus ehitama kostjale hoone, kus osutatakse tervishoiuteenuseid – teenused, mille osutamine eeldab vaieldamatult töökorras ja nõuetele vastava lifti olemasolu. Kostja ja omanikujärelevalve keeldusid põhjendatult üleandmise-vastuvõtmise lõppakti allkirjastamisest seni, kuni vastava pädevusega isik oli lifti üle kontrollinud ning kinnitanud, et selle kasutamine on ohutu. Kui seadus ei luba tellijal töövõtja tehtud tööd kasutusele võtta, ei saa 25 selline töö juba põhimõtteliselt nõuetekohane ja täielik olla. Võlaõigusseaduse (

) § 101 lg 3 kohaselt võlausaldaja ei või tugineda kohustuse rikkumisele võlgniku poolt ega kasutada sellest tulenevalt õiguskaitsevahendeid niivõrd, kuivõrd selle rikkumise põhjustas tema enda tegu või temast tulenev asjaolu või sündmus, mille toimumise riisikot ta kannab.

§ 119

lg 1 kohaselt võlausaldaja satub vastuvõtuviivitusse, kui võlgnik ei saa täita oma kohustust võlausaldajast tuleneva asjaolu tõttu, eelkõige, kui võlausaldaja ei võta õigustamatult vastu talle tegelikult pakutud kohustuse kohast täitmist või keeldub õigustamatult kohustuse täitmisest, milleta võlgnik ei saa oma kohustust täita, või ei tee võlgniku kohustuse täitmiseks vajalikku muud tegu või koostööd võlgnikuga. Riigikohus on leidnud, et

§ 119

lg 1 kohaselt satub võlausaldaja vastuvõtuviivitusse, kui võlgnik ei saa täita oma kohustust võlausaldajast tuleneva asjaolu tõttu. Eelkõige kohaldub see säte siis, kui võlausaldaja ei võta õigustamatult vastu talle tegelikult pakutud kohustuse kohast täitmist või keeldub õigustamatult kohustuse täitmisest, milleta võlgnik ei saa oma kohustust täita, või ei tee võlgniku kohustuse täitmiseks vajalikku muud tegu või koostööd võlgnikuga. Viidatud paragrahv reguleerib olukorda, kus võlgniku kohustuse täitmine on takistatud võlausaldajast sõltuvate asjaolude tõttu, ning esitab loetelu vastuvõtuviivituse eeldustest. Selline loetelu asjaoludest, mis võivad kaasa tuua võlausaldaja sattumise vastuvõtuviivitusse, ei ole ammendav. Samuti ei ole nõutav, et võlausaldaja vastuvõtuviivituseks peaks esinema ühel ajal mitu loetelus märgitud asjaolu (RKTKo 3-2-1-67-09, p 18). 17.1. Esmalt märgib kohus, et

§ 635

lõikes 1 on sätestatud töövõtja põhikohustus saavutada töövõtulepinguga kokkulepitud tulemus. Kohtu hinnangul on töövõtulepingu olulisteks tingimusteks lepingu maksumus ja tähtaeg.

§ 641lg 1 kohaselt töö peab vastama lepingutingimustele.

Tulenevalt

§ 641

lg-st 2 ei vasta töö lepingutingimustele eelkõige siis, kui tööl ei ole kokkulepitud omadusi (osaline või ebakvaliteetne lepingu täitmine). Riigikohus on korranud lahendis nr 2-15-15662 p-s 17, et põhimõtteliselt on ringkonnakohus õigesti viidanud, et üldjuhul tuleb töövõtjal töö tegemisel arvestada töövõtulepingusse konkreetselt märgitust laiemate kohustustega. Muuhulgas peaks töövõtja tegema oma tööd, lähtudes ka kehtivatest õigusaktidest, tehnilistest normidest ja standarditest, et tagada selle vastavus keskmisele kvaliteedile (

§ 641lg 2 p 2, § 77) (vt nt Riigikohtu 8.

novembri

1. a otsus tsiviilasjas nr 2-11-58942/229, p 22). Töövõtulepingu p 2.
2. kohaselt lepingu objektiks on Tapale esmatasandi tervisekeskuse rajamise ehitustööde töövõtt lepingu punktis 3.1 loetletud lepingu dokumentides toodud mahus ja tingimustel „Tööd“). Lepingu p 2.
3. kohaselt töö kavandamisel ja teostamisel tuleb lähtuda hankedokumentide Lisas 1 toodu tehnilisest kirjeldusest ja Lepingu dokumentides esitatud nõuetest ja normatiivsetest materjalidest. Töövõtja on ilma täiendava kompenseerimiseta tellija poolt kohustatud teostama ka sellised tööd ja abitööd, millistele ei ole otseselt viidatud Lepingus ja selle dokumentides, kuid millised on tulenevalt töövõtja ametialasest professionaalsusest ja heast ehitustavast, vajalikud töö nõuetekohaseks teostamiseks (sama põhimõte on sätestatud viidatud tehnilise kirjelduse p-s 3.4.2, V kd, tl 30-36, sama III kd, tl 114-120). Hageja on menetluses avaldanud, et hageja lepingujärgsed tööd nähtuvad lepingu lisast 3.1, so töömahtude loetelu/pakkuja AS Megaron-E poolt riigihankele „Esmatasandi tervisekeskuse rajamine Tapale“ pakutav maksumus (kohtuistungil, VII kd, tl 41p-42, tõend V kd, tl 46-57). Etteruttavalt märgib kohus seda, et pooled ei ole vaidlustanud asjaolu, et lepingujärgsetes töödes tehti poolte kokkuleppel üksnes üks muudatus, so seonduvalt küttesüsteemi lahenduse muutmisega, mille osas sõlmiti eraldi lepingu lisa, kuid mis lepingu lõpptähtajale mõju ei avaldanud. Muus osas hageja 26 lepingujärgseid töid ei muudetud (lepingu lisa, I kd, tl 20, sama III kd, tl 156-159; kohtuistungil, VII kd, tl 6). Lepingu punktis 17.
4. toodu kohaselt lepingut võib muuta või täiendada ainult poolte nõusolekul kirjalikus vormis. Muudatused ja täiendused on kehtivad, kui need on sõlmitud kirjalikult lepingu lisana ja on alla kirjutatud poolte volitatud esindajate poolt. Teisi muudatusi, peale 25.08.2017 sõlmitud muudatust, asjas ei ole esitatud. Seega määrati poolte õigused ja kohustused üksnes töövõtulepinguga ja lisaks 25.08.2017 sõlmitud lisatööde muudatusega. Töövõtulepingu p 4.3 kohaselt tööde teostamise käigus peab töövõtja järgima tööde teostamise ajagraafikut. Nimetatud graafik koostatakse arvestades, et tööd saaksid tähtaegselt teostatud töökoosolekutel või eraldi ülevaatusel. Töövõtja on kohustatud jälgima tööde teostamise graafikute täitmist ning vastutab selle mittetäitmise eest. Seega pidi hageja tööde teostamisel järgima tööde teostamise ajagraafikut. Kohtu hinnangul on tuvastatud, et hagejal oli ehitusperioodi algusest peale raskusi ajagraafikus püsimisega (ehitusnõupidamiste protokollid nr 7, 8, 9, 10, 12, 13, 14, II kd, tl 99112; I kd, tl 21-22, 135-137) ja lisaks nähtub hageja enda kirjadest, et hagejal olid probleemid alltöövõtjatega ja ajagraafikus mittepüsimine oli tingitud kostjast mittesõltuvatest muudest asjaoludest, nagu näiteks ilmastik, ehitusturu muutunud olukord (I kd, tl 73-75, 31; II kd tl 149). Kohtule ei ole esitatud ajagraafikuid peale esialgse, so 30.03.2017 ajagraafiku (I kd, tl 33), kuid pooled on kohtuistungil kinnitanud, et 08.06.2017 graafikus ei muudetud tööde teostamise lõpptähtaega (VII kd, tl 33). Ka viidatud ehitusnõupidamise protokollidest nähtub asjaolu, et töödes mahajäämus ei mõjuta lepingu lõpptähtaega. Hageja on avaldanud, et muutus oli tööde sisus, 08.06 täpsustatud graafik selle kohta, kuidas töid tehakse ja võrdlus peab käima täpsustatud graafiku järgi (VII kd, tl 33). Kohus selgitab, et kuna kohtule ei ole esitatud täpsustatud graafikut, siis ei ole võimalik ka kontrollida seda, kas täpsustatud graafiku alusel olid tööd graafikus või mitte. Kohus on seda selgitanud ka kohtuistungil (VII kd, tl 33). Seega, saab lähtuda asjas olemasolevatest tõenditest, so viidatud ehitusnõupidamise protokollidest ja esialgsest graafikust, mille alusel on tuvastatud, et hageja ei olnud ajagraafikus. Omanikujärelevalve 27.09.2017 kiri kinnitab samuti seda, et hageja ei püsinud lepingujärgses graafikus, so selles on antud hinnang tööde teostamise ajagraafikule (II kd, tl 113). Hageja leiab nimetatud tõendi osas, et omanikujärelevalve seisukohad ei ole usaldusväärsed. Kohus leiab, et omanikujärelevalve seisukohad ei ole eksitavad ega ebausaldusväärsed. Omanikujärelevalve ülesannete täitmiseks peab isik vastama teatud kvalifikatsiooninõuetele ning puudub alus kahelda omanikujärelevalve pädevuses. Omanikujärelevalve hinnangut tuleb käsitleda koos ehitusnõupidamise protokolliga (II kd, tl 110-112, p 1), kus hageja kinnitas, et plaanib septembri lõpuks välisseinad sulged ja seejärel teostada kaks kuud sisetöid, misjärel kostja palus omanikujärelevalvel seda plaani hinnata. Omanikujärelevalve pidas enda hinnangus seega eelduslikult silmas, et 21.09.2017 hageja poolt esitatud plaan sulgeda välisseinad oktoobri alguseks ei ole realistlik (ning et realistlik võiks olla välisseinte sulgemine novembri alguseks). Ka ei tuginenud omanikujärelevalve enda hinnangus ainult objekti olukorrale ühel päeval (s.t 27.09.2017), vaid võttis põhjendatult arvesse pikemat ajaperioodi (sellele viitab ka omanikujärelevalve viide päikselistele ilmadele) ning pikema ajaperioodi pinnalt tehtud omanikujärelevalve üldine seisukoht oli, et objektil ei teostata töid piisavas mahus. Viidatut ei tõenda ega lükka ümber ka hageja poolt esitatud ehitustööde päevik (III kd, tl 34-35). Ehitusnõupidamise protokollist nr 15 nähtub, et 05.10.2017 seisuga on töödes oluline mahajäämus ja hageja on esmakordselt teatanud, et ei suuda järgida lõpptähtaega (II kd, tl 114-117). 17.
5. Hageja tugineb asjaolule, et tööde teostamise lõpptähtpäeva ületamine (ehitise valmimise edasilükkumine) oli tingitud kostja tegevusest, so kostja oli tellijana vastuvõtuviivituses, mistõttu hageja ei ole vastutav tööde edasilükkumise eest. Vastuvõtuviivitust tõendavate asjaoludena on hageja välja toonud: kostja poolt küttelahenduse muutmine ja kütte puudumine hoones, kostja poolt oli ehitamata elektri liitumispunkt, projekteerimisvigadest tulenesid lisatööd (so kostja otsus asendada laevalgustid hoone I korrusel), kostja jättis kasutusloa taotluse sisseandmiseks vajaliku nõuetekohase projektdokumentatsiooni õigeaegselt esitamata, kostja jättis tagamata lifti telefoniühenduse ja 27 materjalide puudumise tõttu ei saanud lõpetada töid apteegis. Hageja üldine vastuväide kõigi nimetatud asjaolude puhul on see, et kostja väidetava tegevuse tõttu ületati lepingu lõpptähtaega. Kohus siinkohal märgib etteruttavalt, et vaidlustamata asjaolu kohaselt lepingu täitmise tähtaega ei muudetud (poolte kinnitused kohtuistungil, VII kd, tl 33) ja lõpptähtajaks, s.o
6. detsember 2017 lepingu objekti täielikus valmiduses, so tervikuna ja lõplikult üleandmise-vastuvõtmise aktiga üle ei antud. Seega on tuvastatud, et hageja rikkus lepingut sellega, et lepingus kokkulepitud tähtajaks ei täitnud oma primaarset kohustust, st ei teinud tööd valmis. 17.2.
7. Hageja on seisukohal, et kostjapoolsed soovid küttelahenduse muutmiseks ja kütte puudumine hoones tingisid lepingutähtaja edasi lükkumise. Küttesüsteemi lahenduse muutmisega seonduvalt toimusid ehitusnõupidamised, mille osas on esitatud protokollid nr 2, 12, 13 ja 19 ning kirjavahetus (I kd, tl 21-25, 40, 135-137; III kd, tl 65). Viidatud ehitusnõupidamise protokollides arutatu realiseerus 25.08.2017, mil hageja ja kostja sõlmisid töövõtulepingu muudatuse tellija reservi arvelt lisatööde teostamiseks (I kd, tl 20, sama III kd, tl 156159). Muudatuse sisu kohaselt hankijal oli sõlmitud eelkokkulepped kolmanda osapoole Jetgas’iga raudtee äärde gaasimahuti paigaldamiseks ja kinnistu piirile gaasitrassi väljaehitamiseks. Jetgas loobus pakkumisest ja erinevate alternatiivide analüüsimise tulemusel osutus otstarbekaks oma LPG gaasimahuti paigaldamine. Antud tööd toovad kaasa osade tööde ära jäämise ning lisanduvad tööd, mis osaliselt kaetakse tellija reservi arvelt. Teemat on käsitletud töökoosoleku protokollides alates protokollist nr 2 kuni nr
8. Töövõtja kalkulatsioon on esitatud 04.08.
9. Täitmisajale muudatusel mõju ei ole. Tuvastatud on, et lepingupooled lähtudes töövõtja 04.08.2018 koostatud kalkulatsioonist leppisid kokku maa-aluse gaasimahuti paigalduses koos torustiku ja gaasitööde projekteerimisega (s.h kõik vajalikud tööd), gaasikatlamaja ehituses olemasolevasse haigla ruumi, küttetorustike pikendamises olemasoleva ruumi ja uue hoone vahel 38 m ning tuuletõkke ukse E160 paigaldamises. Seega sõlmiti lepingu muudatus, et hageja teostab tööd kokkulepitud kuupäevaks sõltumata sellest, et küttesüsteemi lahendust muudeti. Hageja kinnitas, et muudatus ei oma lõpptähtpäevale mõju. Seega on hageja argumendid ja etteheited kostjale seonduvalt küttesüsteemi lahenduse muutmisega põhjendamatud. Kuna töövõtulepingu muudatusest tulenevalt küttesüsteemi väljaehitamise kohustus oli hagejal, siis ei ole võimalik järeldada, et küttesüsteemi lahenduse muutmise tõttu kostja lepingu täi