lg 1 p-le 3 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.
lg 1 järgi võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus asub seisukohale, et hagiavaldusest loobumine tuleb vastu võtta ja lõpetada tsiviilasjas menetlus. 7.
lg 3 sätestab, et kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale vastamise tähtaja. Kostja avaldas, et tema arvates tuleks asi lõpuni menetleda. 8. Kohus ei võta
lg 4 kohaselt hagist loobumist vastu, kui see on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega või kahjustab avalikku huvi. Käesolevas tsiviilasjas ei kahjusta avaldusest loobumine kohtu hinnangul avalikku huvi ega puuduta tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvisid. 9.
lg 1 kohaselt on kostjal õigus esitada vastuhagi kuni eelmenetluse lõppemiseni või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja möödumiseni. Vastav tähtaeg on möödunud ning kohus on teatanud lõpplahendi tegemise aja. Kostja soov esitada vastuhagi pärast hagejapoolset hagist loobumist ei ole kooskõlas kohtumenetluse eesmärgiga lahendada asi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega ega anna alust asja arutamise uuendamiseks
10. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et tulenevalt
lg-st 1 ja § 428 lg 1 p-st 3 tuleb hagiavaldusest loobumine vastu võtta ja asja menetlus lõpetada.
kohaselt, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. 11. Hageja palub tagastada pool tasutud riigilõivu seoses hagist loobumisega kooskõlas
Kohus leiab, et taotlus poole riigilõivu tagastamiseks on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Kohtuinfosüsteemist nähtub, et hageja on tasunud hagiavalduselt riigilõivu kokku 75 eurot (s.o maksekäsu kiirmenetluse avalduselt 45 eurot ning 27.01.2022 täiendavalt 30 eurot). Seega kohus arvestas käesolevalt hagilt riigilõivu 75 eurot, millest hagejale tagastamisele kuulub
12.
lg 4 järgi tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Riigilõivuseaduse (RLS) § 12 lg 1 kohaselt on riigilõivu tasunud isikul õigus taotleda riigilõivu võtjalt riigilõivu tagastamist RLS § 15 alusel. Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti. RLS § 15 lg 1 p 4 ja 5 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv, kui toimingu tegemise taotlus jäetakse läbi vaatamata või kui isik võtab toimingu tegemise taotluse tagasi enne taotluse läbivaatamist. 13. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et riigilõiv summas 37,50 eurot tuleb tagastada ja kanda see hageja arvelduskontole nr xxx. 14.
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt
lg-le 4 näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.
lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Hageja on kohtule teavitanud, et ta loobub hagist menetlusökonoomia kaalutlustel, mistõttu jäävad menetluskulud hageja kanda. 15.
lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
lg 1 esimesest lausest tuleneb, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja üksnes põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Käesoleval juhul on kostja menetluses osalenud isiklikult. Lepingulist esindajat
Kostja ei ole ka väitnud, et tal oleks jäänud menetluse tõttu saamata töötasu või muu sissetulek (
p 3), vaid on esitanud hinnangulise käsitluse oma mõistlik kulu kalkuleerimiseks. Sellist menetluskulu hüvitamist seadus ette ei näe. Kostja ei ole esitanud ka tõendeid kontoritarvetega seonduvate kulude kohta ning selliste kulude kandmist menetlusest ei nähtu. Järelikult puudub kostjal kulu, mida kohus saaks teiselt poolelt välja mõista. 18. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kostja taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks rahuldamata. Lisaks, kuivõrd kohtutoimikust nähtuvalt kostjal muid menetluskulusid tekkinud pole, puudub menetluskulude rahaline suurus, mida kindlaks määrata. 19.
lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus.
lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (
20.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anna Liiv kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.