Obsah (11)

§ 371§ 423§ 3401§ 168§ 663§ 667§ 659§ 466§ 173§ 696§ 427

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Peeter Pällin Määruse tegemise aeg ja koht 06.05.2022, Tallinn Kohtuasja number 2-19-15785 Ko

) § 3401 lõikest 1 andis kohus hagejale täiendavate tõendite ja seisukoha esitamiseks tähtaja, kuid ka peale täiendavaid selgitusi on hageja väited üldsõnalised ega selgu, kuidas saab hagi punktides 3.1–3.6 toodud iga väidet seostada hagejaga ning kuidas iga väide rikub hageja õigusi. 24.03.2021 istungil andis kohus hagejale täiendava tähtaja selge nõude esitamiseks. Hageja esitas hagi tervikteksti 05.04.2021 koos korduva taotlusega kohtule selgitamiskohustuse täitmiseks. 6. T. Tampuu on Riigikohtu seisukohtadele viidates märkinud, et hagi menetlusse võtmisest keeldumine

§ 371

lõike 2 järgi ja hagi läbi vaatamata jätmine

§ 423

lõike 2 järgi tähendab hagi tagasi lükkamist kohtu antava materiaalõigusliku hinnangu alusel, lähtudes eeldusest, et hagis esitatud faktilised asjaolud vastavad tõele. Sätete peamiseks eesmärgiks on vältida pooltele kulutuste tekitamist sellise hagi menetlemisega, mille rahuldamiseks puudub õiguslik alus (T. Tampuu. Hagi ja hagita asja avalduse menetlusse võtmisest keeldumine või läbi vaatamata jätmine õigusliku perspektiivituse tõttu. – Juridica 2010/10, lk 778). Riigikohus on lahendi nr 2-17-7999 punktis 13.4 viidanud, et kui haginõue on algsel kujul tervikuna õiguslikult perspektiivitu, võib selle jätta

§ 423lõike 2 punkti 1 alusel läbi vaatamata.

Tallinna Ringkonnakohus on 18.11.2011 määruses tsiviilasjas nr 2-10-55213 rõhutanud, et

§ 423

lõike 2 punkti 1 rakendamise eelduseks on, et hageja poolt esiletoodud faktilised asjaolud on kohtule kahtlusteta selged ja arusaadavad.

1. Tsiviilasja asjaoludest ja tõenditest nähtuvalt pöördus hageja saatetegijate poole ise ja rääkis oma juhtumist vabatahtlikult. Hageja teadis ja soovis, et tema loost tehakse telesaade. Saates ei ole kordagi mainitud hageja nime ega näidatud tema nägu. Telesaate formaat eeldas mõlema poole ära kuulamist ning vastavalt sellele ka mõlema osapoole seisukohtade kajastamist. Anonüümsuse tagamine sellise sisuga telesaadetes on praktikas ebatavaline. Hageja ei ole esitanud ühtki tõendit tõendamaks, et poolte vahel eksisteeris kokkulepe, et saate tegijad tagavad hageja anonüümsuse. Hageja hinnangul ei ole tegemist ka asja lahendamise seisukohalt 2 2-19-15785 olulise asjaoluga, mis vajaks tõendamist. Kohus on mitmetel kordadel selgelt juhtinud hageja tähelepanu, et ei nõustu selle seisukohaga ning palunud hagejal vastavalt sellele täpsustada ja tõendada oma nõuet. Hageja ei ole seda teinud.
2. Hageja ei tõendanud ega soovi tõendada, et W lubas hagejale anonüümsuse tagamist. Asjaolude pinnalt nähtuvalt puuduvad tõendid ja ka seisukohad justkui erapooletu vaataja jaoks ei oleks olnud tagatud hageja anonüümsus. Asjaolu, et poolte tuttavad või vaidluse asjaoludega kasvõi vähimalgi määral kursis olevad isikud võivad hageja ära tunda, pidi olema saates osaledes hagejale ettenähtav, osaledes selles vabatahtlikult ja teades saate formaati. Isegi, kui oleks tarvitusele võetud kõik võimalikud abinõud (nime varjamine, näo udustamine ja hääle moonutamine), ei oleks saanud olla garanteeritud hageja 100%-line anonüümsus. Kohtu hinnangul sai hageja mõistlikult eeldada, et Y räägib F-le ja saatemeeskonnale loost sama versiooni, mille ta esitas kohtus. Seega oli hagejale mõistlikult ettenähtav, et saates kajastatakse ka lisaks tema seisukohale Y versiooni. Praegusel juhul mõlema osapoole arvamuste kajastamist ei saa pidada kostja poolt ebaõigete faktiväidete avaldamiseks. Tulenevalt kohtupraktikast on ebakohane põhjendamatu või ebasünnis väärtushinnang. Ebakohane on ka ilmselgelt vulgaarne, inimväärikust alandav või inimest mõnitava tähendusega või ähvardusi sisaldav hinnang. Kohtu hinnangul ei ole kahtlust, et tegemist oleks faktiväidetega, vaid ilmselgelt isikute väärtushinnangutega. Sarnaselt on enamikul inimestel enda seisukoht mõne konkreetse situatsiooni või inimese suhtes. Kohus leidis, et esitatud väärtushinnanguid ei saa pidada ebakohasteks ega väljatoodud asjaolude ja tõendite pinnalt etteheidetavaks kostjale. Saates on kajastatud ka hageja seisukohti, seega on saade tasakaalus ning kajastab eri osapoolte arvamusi. Kohtule jääb ka arusaamatuks, milles seisnes hageja kahju. Tõenditest nähtuvalt on tema tuttavad või tuttava-tuttavad uurinud vaid saates osalemise fakti kohta. Seetõttu oli kohus seisukohal, et antud juhul jääb ebaselgeks, millist õigusvastast käitumist, millisel õiguslikul alusel heidab hageja ette kostjale kui telekanali omanikule, kes saadet ei tootnud, ning millega hageja seda tõendab. Kui hageja ei suuda selgelt formuleerida nõuet ega seda tõendada, on tegemist õiguslikult perspektiivitu nõudega.
3. Eeltoodust tulenevalt jättis kohus hagi läbi vaatamata

§ 3401lõike 1 alusel koosmõjus § 423 lõike 2 punktiga 1.

10. Menetluskulud jättis kohus

§ 168lõike 2 alusel hageja kanda.

Määruskaebus

1. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja saata asja maakohtule menetluse jätkamiseks.
2. Kaebuse põhjenduste kohaselt ei esine ühtegi alust hagi läbivaatamata jätmiseks. Kohtupraktikas on seni leitud, et kui hageja nõude perspektiivikuse üle otsustamine eeldab tõendite hindamist, ei saa hagi läbi vaatamata jätta ning kohus peab tegema sisulise otsuse. Praegusel juhul ei saa olla mõistlikku vaidlust, et hageja nõuet on võimalik kostja vastu rahuldada. Kehtiv õigus võimaldab sellise nõude esitada ning kohus peab nõuet sisuliselt hindama. Kohus saab läbivaatamata jätta nõude, mille perspektiiv on äratuntavalt olematu.
3. Vaidlustatud määrusest jääb mulje, et kohus on ekslikult aru saanud sellest, millel hageja nõue põhineb. Kohus on keskendunud eelkõige poolte vahel olnud kokkuleppele, mille kohaselt pidi kostja tagama hageja anonüümsuse. Määrusest ilmneb, et kohus on ekslikult aru saanud nagu hageja oleks esitanud sellega seoses lepingulise nõude. Hageja ei ole esitanud nõuet selle eest, et kostja rikkus kokkulepet ning avaldas õigusvastaselt hageja isikuandmeid. Hageja esitas 3 2-19-15785 kostja vastu nõude seoses sellega, et kostja avaldas hageja au ja head nime teotavaid väiteid. Eelnevalt viidatud kokkuleppe tõendamine ei oma asjas otsustavat tähtsust ning kindlasti mitte ei ole tegemist asja läbi vaatamata jätmise alusega. Isegi, kui hageja oleks esitanud lepingulise nõude, peaks kohus jätma nõude tõendamatuse alusel rahuldamata, mitte läbivaatamata. Menetluse edasine käik
4. Kostja palus jätta määruskaebuse rahuldamata.
5. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja saatis

§ 663lõike 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 16. Ringkonnakohus leiab, et Harju Maakohtu 14.01.2022 määrus tuleb

§ 667

lõike 2 alusel vaidlustatud osas (s.o resolutsiooni punktid 2 ja 3) tühistada menetlusõiguse normi rikkumise tõttu ning tsiviilasi tuleb saata menetluse jätkamiseks tagasi maakohtule. Määruskaebus kuulub rahuldamisele. 17.

§ 659

ja § 651 lõike 1 alusel kontrollib ringkonnakohus esimese astme kohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Määrus ei ole vaidlustatav osas, milles kohus jättis rahuldamata hageja 05.04.2021 korduva taotluse selgitamiskohustuse täitmiseks (resolutsiooni punkt 1). Seega selles osas on maakohtu määrus

§ 466lõike 3 järgi jõustunud.

18.

§ 423lõike 2 punktide 1 ja 2 eesmärk on välistada ilmselgelt perspektiivitud hagid.

Perspektiivituse võimalikud põhjused ja hindamiskriteeriumid on samad, mis

§ 371lõike 2 kohaldamisel.

Riigikohus on korduvalt selgitanud, et jättes hagi või avalduse

§ 371

lõike 2 punktide 1 või 2 alusel menetlusse võtmata, on kohtul kõrgendatud põhjendamis- ja kaalumiskohustus ning menetlusse võtmisest võib keelduda üksnes juhul, kui hagis või avalduses esitatud asjaoludel ei oleks nõuet võimalik rahuldada ühelgi materiaalõiguslikul alusel. See tähendab, et kohus peab hagis toodud faktiliste asjaolude õigsust eeldades analüüsima, kas on olemas sellele faktikogumile vastavat õigusnormi, mis võiks anda aluse hagi rahuldamiseks. Mh ei saa kohus viidatud sätte kohaldamisel hinnata tõendeid (vt nt Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-177-16, punkt 10; 3-2-1-139-13, punktid 14, 21; 3-2-1-193-13, punkt 12). Maakohtu määrus nendele nõuetele ei vasta. 19. Hagi õiguslik perspektiivitus

§ 423

lõike 2 punkti 1 mõistes tähendab, et puudub materiaalõiguslik alus hageja nõude rahuldamiseks. Praegusel juhul on hageja esitanud hagi mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses tema isiklike õiguste rikkumisega. Selline nõue on õiguslikult võimalik võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043, § 1045 lõike 1 punkti 4, § 1046, § 1047 lõike 1 ning § 134 lõike 2 järgi. Hageja esitas ka viivisenõude, mis on samuti õiguslikult lubatav VÕS § 113 lõike 1 järgi. Seega ei ole tegemist õiguslikult perspektiivitu hagiga. 20. Kolleegium nõustub kaebajaga, et maakohus on vaidlustatud määruses asunud vaidlust sisuliselt lahendama, mh hinnates hagi tõendatust ja avaldades seisukohta, kas kostja väited on õigusvastased või mitte. Kaebuses leitakse õigesti, et hageja nõude tõendatusele ja kostja väidete õigusvastasusele tuleb kohtul anda hinnang asja sisulisel läbivaatamisel. Kolleegiumi hinnangul ei ole hageja nõue ebaselge määral, mis takistaks kohtul asjas sisulise lahendi tegemist. Seejuures ei nõustu kolleegium maakohtuga, et jääb ebaselgeks, millisel õiguslikul alusel on hagi esitatud. Hageja on selgelt formuleerinud nõude õigusliku aluse (VÕS-i 4 2-19-15785 deliktivastutuse sätted) mh 05.04.2021 hagi terviktekstis. Samuti on hageja selgitanud, et kostja õigusvastane tegevus seisnes ebaõigete väidete avaldamises. Hageja on selgitanud ka mittevaralise kahju tekkimisega seonduvaid asjaolusid. Eeltoodust tulenevalt on maakohtu etteheited hagi ebaselguse ja tõendamatuse osas alusetud ja ennatlikud. Väär on ka väide, et kui hageja ei suuda oma nõuet tõendada, on tegemist õiguslikult perspektiivitu nõudega. Kolleegium märgib, et nõude tõendamatus ei muuda seda õiguslikult perspektiivituks. Kohtupraktikast tuleneb selgelt, et

§ 423

lõike 2 (ja

§ 371

lõike 2) järgi hagi perspektiivi hinnates tuleb eeldada esitatud faktiliste väidete õigsust ehk viidatud sätte kohaldamisel kohus tõendeid hinnata ei saa. 21. Kuivõrd tegemist ei ole

§ 423

lõike 2 punkti 1 mõistes ilmselgelt perspektiivitu hagiga, puudus alus selle läbi vaatamata jätmiseks. 22. Ringkonnakohus peab vajalikuks viidata ka Riigikohtu seisukohale, mille kohaselt tuleks juhul, kui tegemist on keeruka õigusliku küsimusega, eelistada asja sisulist lahendamist ja keeruka õigusliku küsimuse täiendavat analüüsimist (vt nt Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-31-12, punkt 13, ja 3-2-1-134-07, punkt 13).

§ 423

lõike 2 punktide 1 ja 2 alusel hagi läbi vaatamata jätmine on kohtu õigus, mitte kohustus, ning olukorras, kus hageja ei suuda menetluse käigus tuua esile piisavalt asjaolusid ja oma nõuet tõendada, saab kohus jätta hagi rahuldamata. 23. Kuivõrd

§ 173

lõike 3 kohaselt otsustab menetluskulude jaotuse maakohus asja sisuliselt lahendades sõltuvalt asja lahendamise tulemusest, tuleb tühistada maakohtu määrus ka menetluskulude jaotuse osas. 24. Ringkonnakohtu määrus ei ole tsiviilasja menetlust lõpetav määrus

§ 173

lõike 1 esimese lause tähenduses, mistõttu jaotatakse määruskaebuse menetlemise kulud hagi lahendamisel osana üldisest menetluskulude jaotusest. 25.

§ 696

lõike 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud.

§ 427

esimese lause kohaselt võib määruskaebuse esitada määruse peale, millega hagi jäetakse läbi vaatamata. Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja saadab asja menetluse jätkamiseks tagasi maakohtule, ei saa käesoleva määruse peale kaevata. (allkirjastatud digitaalselt) 5