← Eesti

2-21-17988/9

KOHTUOTSUS (TAGASELJAOTSUS) Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-21-17988 Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. veebruaril 2022, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Piret Raik Kohtuasi E. S. ja A. S. hagi A. S. vastu elatise nõudes Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Hagejad:
  2. E. S. (IK xxx, elukoht: xxx)
  3. A.S. (IK xxx, elukoht: xxx) Hagejate seaduslik esindaja: N. M. (IK xxx, elukoht: xxx; e-post xxx) Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Roman Golovenko, JeweLex Advokaadibüroo OÜ, (e-post: roman.golovenko@jewelex.ee, tel +3725330 8896) Kostja: A. S. (sünd. xxx, elukoht: xxx; e-post xxx) RESOLUTSIOON
  4. Rahuldada hagi.
  5. Välja mõista A. S.lt elatis E. S. ja A. S. kasuks alates 19.11.2022.a igakuise elatusrahana 292 (kakssada üheksakümmend kaks) eurot kuus iga lapse kohta, st kahele lapsele kokku 584 (viissada kaheksakümmend neli) eurot kuus, kuni laste täisealiseks saamiseni, kuid mitte vähem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa.
  6. Elatis kanda iga kuu
  7. kuupäevaks (kalendrikuu eest ette) N. M.i arvelduskontole selgitusega „E. S. ja A. S. elatis“ 1
  8. Poolte menetluskulud jätta poolte enda kanda.
  9. Tagaseljaotsus kuulub viivitamatult täitmisele. EDASIKAEBAMISE KORD Hageja võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostjal on õigus 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest arvates taotleda kajas Viru Maakohtult menetluse taastamist, lisades kajale kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, tasudes Rahandusministeeriumi kontole nr EE571010220229377229 SEB Pank; EE062200221059223099 Swedbank riigilõivu 385 eurot ja esitades kohtule selle kohta maksekorralduse. ASJAOLUD
  10. E. S. ja A. S. esitasid oma seadusliku esindaja kaudu Viru Maakohtule hagi kostja A. S. vastu elatise nõudes. A. S. on hagejate isa. Hagiavalduse kohaselt on lapsed hageja seadusliku esindaja ülalpidamisel ning kostja materiaalselt perekonda ei toeta. Hagejad paluvad kostjalt välja mõista enda ülalpidamiseks elatise perekonnaseaduse § 101 lg 1 sätestatud määras alates hagi esitamisest, s.o alates16.11.2021.a.
  11. Kohus saatis kostjale hagiavalduse ärakirja koos lisadega ja kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama 14 päeva jooksul alates dokumentide kättesaamisest. Hagimaterjalid on A. S.le isiklikult kätte toimetatud 18.01.2022.a. (Omniva kinnitus tl 36). Kostja kohtu määratud tähtajaks kohtule vastanud ja vastuväiteid hagile esitanud ei ole. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
  12. Kohus, tutvunud hagiavaldusega, leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuulub kooskõlas TsMS § 407 lg 1 rahuldamisele tagaseljaotsusega.
  13. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 ja lg 3 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
  14. TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Põhjendavas osas võib piirduda üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Samas peab kohus vajalikuks märkida, et hagi on õiguslikult põhjendatud perekonnaseaduse (PKS) § 96, § 97 lg 1, § 100, § 101 lg
  15. 2 Tulenevalt PKS § 97 p 1 on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. PKS § 96 järgi on vanem (sh kostja) kohustatud oma lapsele ülalpidamist andma. Vastavalt PkS § 99 lg 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist õigustatud isiku (lapse) vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. 5.1 Kuni 31.12.2021.a. kehtinud PKS § 101 lg 1 kohaselt ei võinud igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. 2021.a oli Vabariigi Valitsuse poolt kehtetstatud kuupalga alammäär 584 eurot, seega elatise miinimummäära ühe lapse kohta 292 eurot kuus. 5.2 Alates 01.01.2022.a. kehtiva PKS § 101 lg 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Vastavalt PKS § 101 lg 1 ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui § 101 lg 3-5 alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 3-4 kohaselt on igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta
  16. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta
  17. aprillil. Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel (lg 5). Justiitsministeeriumi veebilehel (https://www.just.ee/elatiskalkulaator/) on kättesaadav elatiskalkulaator, mis on abiks vanematel saavutada kokkulepet lapsele makstava miinimumelatise osas. 5.3 Eeltoodut arvesse võttes mõistab kohus kostjalt välja elatise hagejate kasuks alates hagi esitamisest 16.11.2021.a. igakuiselt 292 eurot kuus iga lapse kohta. Kuni 31.12.2021.a. kehtinud PKS § 101 lg 1 järgi oli miinimumäär ühe lapse kohta 292 eurot. Alates 01.01.2022.a. kehtiva PKS § 101 lg 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindlas summana või muutuva suurusena. Kohus mõistab elatise välja kindla summana, kuid igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui PKS § 101 lg 3-5 arvestatud summa.
  18. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus
  19. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses ette näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kostjale kohtuotsuse tõlkimise kulu jääb kostja kanda. 3 /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.