← Eesti

3-21-123/16

Obsah (6)§ 2§ 4§ 16§ 8§ 17§ 11

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristina Maimann Otsuse tegemise aeg ja koht 17.08.2021, Tallinn Haldusasja number 3-21-123 T. V.i kaebus Maa-ameti 16.08.2019 korr

) § 2 p-s 91 sätestatut, mille kohaselt piiripunkt on maaüksuse välispiiri punkt, millele on õigusaktides kehtestatud korras määratud koordinaadid. Seega määratleb seadus piiripunkti eelkõige koordinaatide kaudu, misjärel selliselt määratletud piiripunkt tähistatakse looduses piirimärgiga (

§ 2p 10). Primaarne on koordinaatidega määratud piiripunkt, selle tähistus looduses piirimärgiga on sekundaarne. Ka Maa

KS § 15 lg-s 3 on piiri asukoha kindlakstegemisel seatud esikohale maakatastris ja registrites leiduvad andmed. 9. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata (täiendavad seisukohad 09.07.2021) ja kaebaja menetluskulud tema enda kanda. 1) Kuna Maa-ameti 16.08.2019 korralduse vastuvõtmise järgselt selgusid haldusorganile asjaolud, millega korralduse vastuvõtmisel ei arvestatud, siis uuendati haldusmenetlus ja võeti vastu 16.12.2020 korraldus, millega muudeti esialgset korraldust. See tähendab, et 16.08.2019 korraldus on kehtiv 16.12.2020 korralduse sõnastuses. Maa-ameti 16.12.2020 korraldus on vastu võetud haldusmenetluse seaduse (HMS) § 64 lg 2,

§ 4lg 41, § 8 lg-te 1 ja 31, 5

(16)§ 16 lg-te 7 ja 8, § 17 lg 10 ning MaaKS § 15 lg 5 ja maakorralduse läbiviija esitatud piiri kindlakstegemise ja katastrimõõdistamise dokumentide alusel. Põhiline erinevus, mille osas 16.08.2019 korralduse sõnastust 16.12.2020 korraldusega muudeti, seisnes selles, et 16.08.2019 korraldusega otsustati Kärgu maaüksuse piiripunktide nr 2, 3, 4, ja 6 asukohad, kuid kuna maaomanikud saavutasid kokkuleppe piiripunkti nr 6 asukohas ja maaomaniku taotluse tõttu tehti piiri asukoht kindlaks ka piiripunktis nr 1, siis otsustas katastripidaja 16.12.2020 korraldusega piiripunkti nr 1 asukoha ning puudus vajadus otsustada piiripunkti nr 6 asukoht. Piiripunktide nr 2, 3 ja 4 asukohad looduses 16.08.2019 korralduse vastuvõtmise järgselt ei muutunud, kuid kuna maamõõtja mõõtis üle nende asukohad ning korrastas piiripunkti nr 3 tähise maastikul, siis täpsustusid nende piiripunktide koordinaadid ja puudutatud maaüksuste pindalad. 2) Katastripidaja pädevus otsustada piiri asukoht tuleneb MaaKS § 15 lg-st 5, mille kohaselt otsustab kinnisasja piiri asukoha katastripidaja juhul, kui kinnisasjade omanikud piiri asukohas kokkuleppele ei jõua. Käesolevas asjas piiri kindlakstegemise käigus on arvestatud MaaKS § 15 lg-s 3 tooduga ja sellest lähtuvalt saab otsustada ka piiri asukoha. Sh on katastripidajal

§ 16

lg-st 8 tulenevalt õigus otsustada uute mõõdistusandmete alusel ka kõikide puudutatud katastriüksuste piiripunktide andmete muutmine, määrata piiripunktide andmete alusel puudutatud katastriüksuste pindala ja kõlvikukaardi andmete alusel kõlvikud. Piiride kindlakstegemise menetluses tuleb kõiki piiriandmeid hinnata ühtses kogumis. Muu hulgas hindas Maa-amet maakatastris registreeritud katastriüksuste varasemaid piiriandmeid ning tuvastas, et piirnevad Kärgu, Nõmme-Tülli (kehtiv aadress Pedassaare tee 2) ja MänniTülli (pärast katastriüksuse jagamist käesolevasse haldusasja puudutatud kinnisasi – Kase) katastriüksused on moodustatud sama maamõõtja (A-Projekt OÜ) poolt umbes aastase vahega. Katastriüksuste plaanidele kantud ristkoordinaadid on identsed, mis annab katastripidajale alust arvata, et maamõõtja tegi katastriüksuste esmasel mõõdistamisel vea ning kasutas naaberkatastriüksuste moodustamise toimikutes samu andmeid ning tegelikkuses ei viinud läbi korduvat mõõdistust maastikul, mille käigus oleksid vead mõõdistusandmetes avaldunud. Seega on katastripidaja hinnangul maastikult leitud metalltorud usaldusväärsemad kui maakatastris registreeritud ristkoordinaadid. Praktikas ei ole võimalik mõõdistada selliselt, et piiripunktide koordinaadid tulevad igal mõõdistusel identsed – kas või 1 cm tuleb alati vahet. Kui kõik ühised koordinaadid on identsed, siis väga suure tõenäosusega on maamõõtja ühel korral looduses mõõdistatud koordinaate kasutanud ka kõikide teiste naabermaaüksuste mõõdistusdokumentides nõutavat mõõdistamist läbi viimata. Iga piiripunkti kindlakstegemisel hinnatakse selle asukohta individuaalselt, mh jälgides piiritähise asukoha loogikat ja kaugust maakatastris registreeritud ristkoordinaatidest. Käesoleval juhul ei saa tuua analoogiat maastikult leitud metalltorudega Metsa-Annukse katastriüksuse piiripunktis nr 12 / Pedassaare tee 24 piiripunktis nr 1 (erinevus ristkoordinaatidest 9,52 m) ja Metsa-Annukse katastriüksuse piiripunktis nr 13 / Pedassaare tee 24 katastriüksuse piiripunktis nr 15 (topelt piiritähised, erinevus ristkoordinaatidest kuni 7,65 m). Nimetatud piiripunktid ei puuduta käesolevas menetluses piiritähiste asukoha kindlakstegemist. 3) Piiripunktis nr 1 leiti maastikult mõõdistustööde käigus metalltoru, mille osas taotlesid piirneva Pedassaare tee 2 kinnisasja omanikud piiride kindlakstegemist MaaKS § 15 alusel, kuna ei nõustunud leitud piirimärgi asukohaga. Maa-ameti poolt 16.10.2019 teostatud kontrollmõõdistamise tulemusel erinesid maastikult leitud metalltoru asukohaandmed 0,63 m võrra loodusest leitud metalltoru asukohast. Kõnealune metalltoru paigaldati maastikule Kärka katastriüksuse mõõdistuse käigus, mil mõõdistatav piirkond paiknes hajaasustusalas. Piirimärgi 6

(16)nr 1 asukoha kindlakstegemisel lähtus maamõõtja Keskkonnaministri 14.08.2018 määruse nr 30 „Katastriüksuse moodustamise kord“ § 17 lg-s 14 sätestatust, mille kohaselt katastrimõõdistamisel määratud piiripunkti plaanilise asendi suurim lubatud erinevus võrreldes varasemate mõõdistamisandmetega on tiheasustusega alal 0,20 m ja muul alal 0,70 m. Samuti sobib maastikul olev piirimärk Kärka katastriüksuse alusdokumentidele vastava kujuga. Maaameti poolt 16.10.2019 tehtud kontrollmõõdistamise tulemusi analüüsides selgus, et moodustatava Kärgu katastriüksuse piiripunktis nr 1 asuv piirimärk (metalltoru) sobib väga hästi Kärka katastriüksuse piiripunktides nr 1 ja 2 olevate piirimärkidega (piirikividega). Kärka katastriüksuse piirimärkide nr 4 ja 1 vahelises diagonaalses joonepikkuses erinevust ei ole. Kärka katastriüksuse piirimärkide nr 4 ja 2 vahelises diagonaalses joonepikkuses on erinevus 5 cm. Kõigi piirnevate kinnisasjade piiriprotokollides kirjeldatakse moodustatava Kärgu katastriüksuse piiripunkti nr 1 tähisena metalltoru (Kärka piiripunkt nr 4 – tähis piiriprotokolli kohaselt metalltoru; Pedassaare tee 2 piiripunkt nr 4 – tähis piiriprotokolli kohaselt metalltoru). Lisaks võrdles maamõõtja Kärka piiripunktide nr 4-5 ja maakatastris registreeritud Kärgu piiripunktide 12-13 vahelist joonepikkust maastikult leitud piiritähistevahelise joonepikkusega, saades erinevuseks 0,10 m. Seega puudub kahtlus, et Kärgu katastriüksuse piiripunkt nr 1 paikneks ida-lääne suunaliselt vales asukohas. Samuti paikneb maastikult leitud piiritähis Kärgu ja Kärka kinnisasjade vahelise maakasutuse mõistes loogilises asukohas kiviaia kõrval ning Kärka omanike sõnul ligikaudu 15-20 aastat tagasi rajatud lattaedade ristumiskohas. Maastikult leitud metalltoru on sirge ja kohtkindlalt maapinnaga ühendatud ning maamõõtja hinnangul ei ole alust arvata, et piiritähist oleks pärast esialgseid mõõdistustöid maastikul pahatahtlikult ümber paigutatud. Kärgu ja Kärka kinnisasjade omanikud kinnitavad, et maastikult leitud metalltoru on asunud alati samas asukohas. Eespool toodust saab järeldada, et metalltoru piiripunktis nr 1 oli esmasel mõõdistamisel koordineeritud 0,63 m suuruse veaga. Piiride kindlakstegemise tulemusel piiripunktis nr 1 määras maamõõtja piiritähiseks maastikult leitud metalltoru selle asukohas. Piiripunktis nr 2 leidis maamõõtja maastikult metalltoru, mille mõõdistamisel selgus, et piiritähis on varem registreeritud andmete kohaselt koordineeritud lubatust suurema veaga. Nii Kärgu kui ka piirneva Pedassaare tee 2 kinnisasjade maakatastris registreeritud piiriandmete kohaselt paikneb moodustatava Kärgu kinnisasja piiripunktis nr 2 metalltoru. Seega on loodusest leitud piiritähis kooskõlas maakatastris registreeritud piirimärgi vormiga. Lisaks paikneb piiritähis maakasutuse mõttes loogilises asukohas, vahetult kiviaia kõrval selle murdepunktis. Kärgu kinnisasja omanik kinnitab, et maastikult leitud metalltoru on paiknenud alati samas asukohas. Piiride kindlakstegemise tulemusel määras maamõõtja piiripunktiks maastikult leitud metalltoru selle asukohas. Piiripunktis nr 3 leidis maamõõtja maastikult metalltoru, mis oli koordineeritud lubatust suurema mõõdistusveaga. Lisaks ei olnud maastikult leitud metalltoru kohtkindlalt maapinnaga ühendatud. Maamõõtja korrastas piiritähise ning paigaldas nõuetekohase metalltoru leitud toru asukohta. Maastikult leitud metalltoru paikneb loogilises asukohas kiviaia servas puitaia ja kiviaia ristumiskohas. Maamõõtja kontrollis leitud piiritähise asukohta, mõõdistades lisaks Pedassaare tee 2 piiripunkti nr 8, saades tulemuseks Pedassaare tee 2 piiripunktide nr 8-10 vaheliseks joonepikkuseks 0,17 m pikema piirijoone, kui see on maakatastris registreeritud. Seega puudub kahtlus, et piiripunkti nr 3 asukoht peaks paiknema teisel pool kiviaeda, nagu seda näitavad maakatastris registreeritud ristkoordinaadid. Piiride kindlakstegemise tulemusel määras maamõõtja piiripunktiks maastikul korrastatud metalltoru selle asukohas. Piiripunktis nr 4 leidis maamõõtja maastikult metalltoru, mis oli koordineeritud lubatust suurema mõõdistusveaga. Kase kinnisasja omaniku sõnul on tegemist metalltoruga, mille ta on sinna paigaldanud Kase ja Pedassaare tee 10 katastriüksuste vahelise kiviaia ehituse eesmärgil 7
(16)kiviaia rihtimiseks. Maakasutuse mõistes paiknes leitud metalltoru loogilises asukohas ning oli välimuse poolest sarnane kõigi teiste piiritähistega, mida katastriüksuste esmamoodustamistel kasutati. Maakatastris registreeritud piiriandmete järgne piiripunkti asukoht satub ajaloolise kiviaia sisse, kus ei ole suure tõenäosusega metalltoru kunagi paiknenud. Kaebaja selgitab oma 11.03.2019 e-kirjas maamõõtjale, et piiripunktist nr 4 leitud metalltoru jäi pärast kiviaia pikendamist maastikult eemaldamata. Piiride kindlakstegemise protokolli kantud informatsiooni kohaselt kinnitab maamõõtja, et Kase ning Pedassaare tee 10 katastriüksuste vahel puudub korrastatud kiviaed, mis kinnitaks toru kasutamist valminud kiviaia ehitustöödel. Kõigi piirnevate kinnisasjade maakatastris registreeritud dokumendid kinnitavad, et moodustatava Kärgu katastriüksuse piiripunkt nr 4 on tähistatud metalltoruga. Loodusest leitud metalltoru paikneb loogilises asukohas kiviaedade ristumiskohas ning on kohtkindlalt maapinnaga ühendatud. Lisaks on leitud toru välimuselt sarnane ülejäänud Pedassaare AÜ piirkonna piiritähistega, mida katastriüksuste esmamoodustamisel kasutati. Seega puudub kahtlus, et tegemist on piiripunkti tähistava metallist toruga oma esialgses asukohas maastikul. Piiride kindlakstegemise tulemusel määras maamõõtja piiripunkti nr 4 asukohaks maastikult leitud metalltoru selle asukohas. Kui kaebaja on piiripunktis nr 4 leitud raudtoru sinna ise paigaldanud, jääb selgusetuks, kuhu on kadunud piirimärkideks olnud raudtorud nende asukohas. Kui need oleks säilinud, siis oleks pidanud maamõõtja need looduses leidma koordinaadile vastavast või ligilähedasest asukohast. Samuti on vähetõenäoline, et metsas piirimärgile loogilises asukohas oleks maa sisse löödud raudtorud, mis ei ole piirimärgid. Samuti ei ole kiviaia fotodelt praegu võimalik tuvastada, kas kiviaeda on üldse korrastatud. Kuna katastripidajal ei ole alust arvata, et keegi on piirimärke pahatahtlikult ümber paigutanud ja kuna sarnaseid koordinaatide arvutusvigu tuleb 90-ndatel aastatel mõõdistatud maaüksuste puhul paraku sageli ette, siis sellest tulenevalt ongi järeldatud, et kõige tõenäolisemalt on arvutatud valesti koordinaat, kui et piirimärk on looduses vales kohas. Piiripunktide 5 ja 6 asukohtadega on kaebaja nõustunud, kinnitades seda allkirjaga piiriprotokollil. 4) Kaebaja on varasemalt nõustunud piiripunktide nr 3 ja 4 piiritähiste vormidega, mis on ühised Kase maaüksuse vastavate piiripunktidega nr 3 ja 4, kinnitades seda oma allkirjaga 21.02.2008 koostatud Kase maaüksuse piiriprotokollil. Samuti on kaebaja allkirjastanud Pedassaare tee 10 piiriprotokolli, mille piirimärgi 229 vormiks on samuti märgitud raudtoru ning mis on ühine Kärgu maaüksuse piiripunktiga nr 4. Seega on kaebaja ise varasemalt nõustunud, et temale kuuluvate Kase ja Pedassaare tee 10 maaüksuste piir on Kärgu maaüksuse piirpunktides nr 3 ja 4 tähistatud raudtorudega, mitte kiviaia teljega. Kaebaja ettepanek määrata piir kulgema ajaloolisele kiviaia teljele, ei ole piiride kindlakstegemise maakorralduslikus toimingus võimalik, kuna kõigi maakatastris registreeritud alusdokumentide kohaselt kulgeb kinnisasjade vaheline piir sirgjooneliselt mööda metalltorusid. Kõnealused metalltorud on maastikul olemas, kuid nende asukohtade koordineerimisel on tehtud mõõdistusvead. Käesoleva piiride kindlakstegemise eesmärk on täpsustada ja korrigeerida maastikult leitud piiritähiste asukohtade andmed maakatastris. 5) Olukorras, kus katastripidaja teeb otsuse piiri asukoha kohta MaaKS § 15 lg 5 alusel, otsustatakse kinnisasja piiri asukoht maakorralduse läbiviija esitatud piiri kindlakstegemise ja katastrimõõdistamise dokumentide alusel. Kui piir on juba kindlaks tehtud, teeb otsuse kinnisasja piiri asukoha kohta katastripidaja maamõõtja esitatud andmete alusel. Katastripidajal on küll pädevus hinnata, kas maakorralduse läbiviija ehk maamõõtja esitatud andmed on õiged ja kas maamõõtja on piiride kindlakstegemise toimingus kõiki asjaolusid kogumina arvesse 8
(16)võtnud, kuid kaalutlusõigus piiri asukoha määramiseks mujale, kui loodusest leitud piirimärgid, on piiratud. Oluline on eristada piiri kindlakstegemist ja piiride muutmist (MaaKS § 12). Olukorras, kus piirinaabrid ühiselt leiavad, et kinnisasjade vaheline piir võiks otstarbekama maakasutuse huvides olla kiviaia teljel, saaksid nad piiride muutmise maakorraldusliku toiminguga piiri muuta. See tähendab, et maaomanikel endil on võimalik kokkuleppel piire muuta. Katastripidaja saab otsustada piiri asukoha vaid selliselt, nagu see olemasolevate andmete (looduslik olukord, dokumendid jms) järgi maamõõtja poolt on määratud. Juhul, kui katastripidaja tuvastab, et maamõõtja poolt esitatud piiri kindlakstegemise andmed ei vasta õigusaktides toodud nõuetele, siis teeb katastripidaja menetlusnõude, milles palub maamõõtjal andmeid parandada ja vajadusel korduvalt. Piiri kindlakstegemisel juhindutakse mh ka sellest, kuidas piir maareformi käigus kohaliku omavalitsuse poolt kindlaks määrati. Vaidlusaluste maaüksuste maareformi toimikutes puuduvad andmed, et piir oleks kunagi määratud kiviaia teljele. 6) Koordinaadid määrati pärast piirimärkide paigaldamist maastikule selleks, et katastriüksuse kuju ja asukoht maakatastrisse kanda. Kuna koordinaatide määramisega võidi eksida, siis pole need piiri asukoha määramisel esmatähtsad. Olukorras, kus puudub teadmine, kas piirimärk võib olla maastikul ringi tõstetud, tähistab piiri asukohta piirimärk isegi siis, kui see ei sobi maakatastris registreeritud koordinaatidega. Seega on esmatähtis maastikul olev piiritähis ning katastrimõõdistamise käigus viiakse andmed registris kooskõlla olukorraga maastikul. Piiri määramisel maareformi käigus võis maamõõtja eksida maastikule paigaldatud piiritähisele ristkoordinaatide määramisega, mistõttu võib maakatastris registreeritud ristkoordinaat olla vale. Tulenevalt AÕS § 128 lg-st 1 määratakse piir külgnevate maatükkide vahel plaanide ja piirimärkidega seaduses sätestatud korras. Riigikohus on 12.06.2012 otsuses nr 3-2-1-67-12 p-s 23 öelnud, et seaduses ei ole sätestatud katastriandmete õiguslikku tähendust, mh ei ole ette nähtud nende andmete õigsuse eeldamist ega võimaldatud neile andmetele tuginedes kinnisasja heauskselt omandada. See tähendab, et olukorras, kus looduses on leitud piirimärgid, mis vastavad piiriprotokollides olevale piirikirjeldusele (raudtorud), kuid on tuvastatud, et maakatastris on nende koordinaadid ebatäpsed, ei saa lähtuda piiri asukoha otsustamisel maakatastris registreeritud koordinaatidest ega nende alusel arvutatud pindalast. Vastavalt kinnistusraamatuseaduse § 13 lg 1 p-le 5 ja lõike 2 teisele lausele ei ole kinnistu pindala kandeks AÕS ja kinnistusraamatuseaduse (KRS) tähenduses. Sellest tulenevalt ei kohaldu kinnistusraamatu I jakku kantud andmetele, sh pindalale, AÕS § 56 lõikes 1 sätestatu, mille kohaselt kinnistusraamatusse kantud andmete õigsust eeldatakse. 7) Kärgu katastriüksuse esmamoodustamise ajal kehtinud Vabariigi Valitsuse 05.01.1999 määrusega nr 7 kinnitatud „Katastrimõõdistamise korra“ p 9 nägi küll ette hajaasustusega aladel maastikule asetatud piirimärgi ümbritsemise 2-meetrise kupitsaga, kuid praktikas tehti seda juhuslikult. Samamoodi oli see ka perioodil, mil mõõdistustöid teostati vastavalt Riigi Maaameti peadirektori 01.07.1994 käskkirjaga nr 41 kinnitatud „Katastrimõõtmise ajutisele juhendile“. Üldjuhul eeldati, et kupitsa rajab kinnisasja omanik, sest nii katastrimõõdistamise kord kui ka katastrimõõdistamise ajutine juhend ei reguleerinud, kelle kohustus on kupitsa rajamine piiritähise ümber. Küll aga lasus maaomanikul piirimärgi alalhoiukohustus, st ta ei tohtinud piirimärki eemaldada ega ümber tõsta. Samuti võib kupitsate puudumine olla mõjutatud piirimärkideks olevate raudtorude asukohast, sest raudtorud on paigaldatud kiviaia äärde, kuhu kupitsa rajamine ei olnud kiviaedade säilimist arvestades mõistlik. Kupitsa puhul ei ole tegemist piiritähisega, vaid piiri tähistab kupitsale paigaldatud metalltoru. Ainuüksi asjaolu, et ükski piirmärkideks nr 1-4 olevatest metalltorudest ei ole ümbritsetud ettenähtud 9
(16)kupitsaga, ei tähenda, et maastikul olevad metalltorud pole piirimärgid ja puudub alus neid ka piirimärkideks nimetada. 8) Ekslik on kaebaja seisukoht, et piiripunktide määramisel on primaarseks piirpunktile määratud ristkoordinaadid. Piirivaidluses eeldatakse küll katastri-kannete õigsust, kuid nagu kaebaja ise on Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-67-12 viidates välja toonud, siis piiride õigsuse eelduse saab vaidluses ümber lükata, kui piirimärgid paiknevad piiripunktidest erinevalt. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-143-12 p-s 15 leidnud, et sisuliselt tuleb hinnata kõiki esitatud väiteid ja tõendeid piiri asukoha ja selle vale kaardistamise kohta, mitte aga lähtuda üksnes maakatastri andmetest (ehk piiripunktide ristkoordinaatidest). Eeltoodust tulenevalt ei saa lähtuda ainult piiripunktide ristkoordinaatidest.
  1. L. L. (kolmas isik) palub jätta kaebuse rahuldamata. 1) Kärgu kinnistu piiride kindlaksmääramine võttis ca kaks aastat. Menetluse käigus teostasid korduvalt mõõdistusi nii maamõõtja kui ka Maa-ameti kontrollosakond. Kaebaja on piiride kindlaksmääramise menetlusse kaasatud olnud. Pika protsessi tulemusel määrati looduses olemasolevatele piiripunktidele nr 1–4 uued ja täpsemad koordinaadid. Täpsustatud koordinaatidega piiripunktid järgivad senist maakasutust ja vastavad kõigi piiriprotokolli allkirjastanute arusaamale piiri asukohast (s.o piiripunktide asupaika looduses ei ole muudetud). Kaebaja seisukohti (sh, et piir kulgeb piki kiviaeda) ei toeta loodusest leitud piirimärgid ega piirinaabrite teadmised piirimärkide asupaikadest. Nii sisaldab kehtiv piiriprotokoll märget, et Kärka kinnistu esindaja hinnangul oli piiripunkti nr 1 juures varasemalt täiendav, kiviaiast ida pool asuv piirimärk, mis kinnitab, et kiviaed ei ole olnud Kärgu ja Pedassaare tee 2 kinnistute vaheliseks piiriks, vaid kuulub Kärgu kinnistu koosseisu. 2) Kaebuse taotlus jätta piiripunktid 1–4 seni kehtinud koordinaatidega määratud kohtadesse ei tähenda tegelikkuses piiri jätmist sinna, kus see kogu aeg on olnud. Vastupidi, senistest ebatäpsetest koordinaatidest lähtumine tähendaks looduses uute piirimärkide loomist, looduses piiri nihutamist ja senise maakasutuse muutmist. Piirimärkide asukohad looduses ei ole muutunud, mis tähendab, et kaebajale kuuluvate kinnistute reaalne suurus ja kuju looduses ning reaalne pindala ei ole samuti muutunud. Koordinaatide täpsustumisel toimuv arvestuslik „vähenemine“ on näiline, kuivõrd seda maad pole kaebajal tegelikkuses kunagi olnud. Tegelikult on kaebaja piiride kindlaksmääramise menetluse kestel maad juurde saanud – kolmas isik oli piiripunkti nr 6 puhul nõus kompromissiga, mille tulemusel suurenes kaebajale kuuluv Pedassaare tee 10 kinnistu looduses 44 ruutmeetri võrra. KOHTU PÕHJENDUSED
  2. Kohus leiab, et kaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata.
  3. Kaebaja vaidlustab Maa-ameti 16.09.2019 korraldust nr 1-17/19/2106, millega otsustati MaaKS § 15 lg 5 alusel Kärgu, Pedassaare tee 2, Kase, Pedassaare tee 10, Pedassaare tee 12 ja Metsa-Annukse katastriüksuste ühise piiri asukoht. Samuti vaidlustab kaebaja Maa-ameti 16.12.2020 korraldust nr 1-17/20/2994, millega muudeti pärast haldusmenetluse uuendamist ja kaebajale ärakuulamisõiguse tagamist Maa-ameti 16.09.2019 korraldust nr 1-17/19/
  4. Maa-ameti 16.09.2019 korraldusega otsustati Kärgu katastriüksuse piiripunktide nr 2, 3, 4 ja 6 asukohad ning 16.12.2020 korraldusega muudeti esialgset korraldust selliselt, et täiendavalt otsustati Kärgu katastriüksuse piiripunkti nr 1 asukoht, jäeti resolutsioonist välja otsus piiripunkti nr 6 asukoha kohta ning korrigeeriti täiendava mõõdistamise järgseid katastriüksuse andmeid tulenevalt piiripunktide nr 2, 3 ja 4 koordinaatide täpsustumisest. Vastustaja on selgitanud, et 16.09.2019 korraldus kehtib alates 16.12.2020 korralduses nr 1-17/20/2994 10
(16)toodud sõnastuses. Maa-amet ei ole 16.09.2019 korraldust oma 16.12.2020 korraldusega kehtetuks tunnistanud, vaid üksnes muutnud. Kuna kaebaja ei vaidlusta üksnes esialgse korralduse muutmist, vaid üleüldiselt Kärgu katastriüksuse piiripunktide nr 1-4 asukohtade otsustamisest tulenevalt seniste katastriandmete muutmist enda kinnistute osas, saab kaebaja vaidlustada nii Maa-ameti 16.08.2019 kui ka 16.12.2020 haldusakti. Kaebaja ei ole nõus Maa-ameti 16.08.2019 korralduse ja 16.12.2020 korralduse alusel tema kinnistute osas maakatastrisse 01.01.2019 seisuga kantud andmete muutmisega, st tema katastriüksuste piiripunktidele uute koordinaatide omistamisega ja seeläbi tema kinnistute pindala vähendamisega. Kaebaja on seisukohal, et vaidlustatud korraldused tuginevad maamõõtja omavolilisel ja pahatahtlikul tegevusel – maamõõtja on määranud piiripunktideks maastikult leitud või tekitatud juhuslikud raudtorud, mis asuvad registreeritud andmetest kaugemal kui mõõdistusandmetega lubatud ega vasta piirimärkidele kehtestatud vorminõuetele. Kaebaja leiab, et puudub igasugune põhjus seni kehtinud piiripunktide ja nende kohta katastrisse kantud koordinaatide muutmiseks.
  1. Antud juhul ei ole vaidlust järgmistes asjaoludes: 1) kaebaja omandisse kuuluvad Pedassaare tee 2 (kt 35201:002:1480), Kase (kt 35201:002:0839), Pedassaare tee 10 (kt 35201:006:0070), Pedassaare tee 12 (kt 35201:006:0020) ja Metsa-Annukse (kt 35201:002:0824) kinnistud, mis piirnevad Kärgu katastriüksusega (kt 35201:002:0077). 2) Piiride kindlakstegemise vajadus ilmnes katastrimõõdistamise tingimuste nr LY1809276476 alusel teostatud Kärgu katastriüksuse jagamisel (maakatastri menetlus nr 19032106473), mille raames teostatud välimõõdistuse tulemusel tuvastas maamõõtja lubatust suuremad erinevused moodustatava Kärgu katastriüksuse loodusest leitud piiripunktis nr 2 (raudtoru; ühine piirneva Pedassaare tee 2 katastriüksuse piiripunktiga nr 5), piiripunktis nr 3 (raudtoru; ühine piirneva Pedassaare tee 2 katastriüksuse piiripunktiga nr 10 ja Kase katastriüksuse piiripunktiga nr 4), piiripunktis nr 4 (raudtoru; ühine Kase katastriüksuse piiripunktiga nr 3 ja Pedassaare tee 10 katastriüksuse piiripunktiga nr 229) ja piiripunktis nr 6 (piirikivi; ühine Pedassaare tee 12 katastriüksusega ning Metsa-Annukse katastriüksuse piiripunktiga nr 11). 3) Piiride määramiseks viis maamõõtja 03.02.2019 looduses läbi piiride kindlakstegemise toimingu. Piiriprotokollist nr LY1809276476 nähtuvalt on loodusest mõõdistustööde käigus leitud raudtorud moodustatava Kärgu katastriüksuse piiripunktides nr 2, 3 ja 4 koordineeritud lubatust suurema mõõdistusveaga võrreldes varem maakatastris registreeritud mõõdistusandmetega ning piiripunktis nr 6 tuvastas maamõõtja looduses topelt piirimärgid (raudtoru ja piirikivi). Maa-amet otsustas 16.08.2019 korraldusega nr 1-17/19/2106 Kärgu katastriüksuse piiripunktide nr 2, 3, 4 ja 6 asukohad. 4) Maa-amet uuendas 20.09.2019 kirjaga nr 1-17/19/2106-2 katastrimenetluse ja andis kaebajale võimaluse esitada oma seisukoht piiride kindlakstegemise tulemustele. Kaebaja esitas oma seisukoha 25.09.
  2. 5) Maa-ameti katastrimõõdistamise ja -kontrolli osakond viis 16.10.2019 vaidlusalusel piirilõigul läbi kontrollmõõdistuse, mille tulemusel muu hulgas tuvastati, et maamõõtja on koordineerinud loodusest leitud metalltorud riikliku geodeetilise põhivõrgu suhtes nõutava täpsusega. Maamõõtja on piiri asukoha määranud maastikul olemasolevate, kuid osaliselt varem maakatastris registreeritud piiriandmetega mittesobivate piirimärkide järgi. Piirimärgid nr 2, 3 ja 4 paiknevad maastikul loogilises asukohas, vahetult kiviaia servas (vt 23.10.2019-04.11.2019 koostatud akt nr 16002/19 Kärgu katastriüksuse kontrollimise kohta, dtl 27-32). 11
(16)6) Maa-amet esitas 27.11.2019 maamõõtjale menetlusnõude mõõdistusdokumentides ilmnenud puuduste kõrvaldamiseks, paludes maamõõtjal muu hulgas piirimärgis nr 4 läbi viia täiendav piiride kindlakstegemine (tulenevalt kaebaja selgitusest, et tegemist ei ole piirimärgiga, vaid tema poolt paigaldatud metalltoruga) ja korrastada piirimärk nr 3 (kuna see pole kohtkindlalt ühendatud maapinnaga). Maamõõtja viis 03.02.2020 maastikul läbi teistkordse piiride kindlakstegemise maakorraldusliku toimingu piiripunktides nr 2, 3, 4 ja
  1. Vaidlust pole, et kaebaja nõustus piiripunktide nr 5 ja 6 asukohtadega, kuid ei nõustunud piiripunktide nr 1-4 asukohtadega (vt piiriprotokoll nr LY1809276476/2, dtl 101-109). 7) Maa-amet palus maamõõtjal 05.05.2020 menetlusnõudes viia läbi piiride kindlakstegemine piiripunktis nr 1 (vastavalt kaebaja taotlusele) ja korduva piiride kindlakstegemine piiripunktis nr 4, kuna piirimärk on taastatud riikliku geodeetilise põhivõrgu suhtes lubamatu veaga ja esitatud materjalidest ei selgu, et piirimärk on taastatud Kase ja Pedassaare tee 10 katastriüksuste alusandmetega kooskõlas olevas asukohas. Maamõõtja viis 29.06.2020 ja 21.09.2020 piiripunktides nr 1 ja 4 läbi korduva piiride kindlakstegemise maakorraldusliku toimingu ning esitas katastrimõõdistamise dokumendid ja -andmed 26.10.2020 katastripidajale katastriüksuste moodustamiseks (dtl 304-323). Piiriprotokolli allkirjastasid ning piiride kindlakstegemise tulemustega nõustusid Kärgu kinnisasja omanik ning Kärka kinnisasja omanikud. Kaebaja ei nõustunud piiride kindlakstegemise tulemustega. 8) Maa-amet otsustas vastavalt MaaKS § 15 lg-le 5 kinnisasja piiri asukoha maakorralduse läbiviija esitatud piiri kindlakstegemise ja katastrimõõdistamise dokumentide alusel. Maa-ameti 16.12.2020 korraldusega nr 1-17/20/2994 muudeti esialgset 16.09.2019 korraldust selliselt, et otsustati piiripunkti nr 1 asukoht, jäeti resolutsioonist välja otsus piiripunkti nr 6 asukoha kohta (kuna selles osas vaidlus puudus) ning korrigeeriti täiendava mõõdistamise järgseid katastriüksuse andmeid tulenevalt piiripunktide nr 2, 3 ja 4 koordinaatide täpsustumisest. Piiripunktide nr 2, 3 ja 4 asukohad looduses ei muutunud, kuid kuna maamõõtja mõõtis üle nende asukohad ning korrastas piiripunkti nr 3 tähise maastikul, siis täpsustusid nende piiripunktide koordinaadid ja puudutatud maaüksuste pindalad.
  2. HMS § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Kohus märgib, et ei saa asuda maamõõtja asemel kindlaks määrama piiripunktide asukohti looduses ega otsustada, kust peaks Kärgu ja kaebaja kinnistute vaheline piir kulgema. Halduskohus ei lahenda tsiviilkohtu pädevusse kuuluvaid piirivaidlusi, vaid saab kontrollida haldusorgani tegevuse (toimingute ja haldusaktide) õiguspärasust. Käesoleva vaidluse lahendamisel saab halduskohus niisiis üksnes kontrollida, kas vaidlustatud Maa-ameti korraldused vastavad haldusakti õiguspärasuse eeldustele. 15.

§ 8

lg 31 kohaselt on katastripidajal õigus moodustada maakorraldustoimingu dokumentide alusel katastriüksus ja otsustada piiride kindlakstegemise dokumentide alusel katastriüksuse piiri asukoht. Katastrikanne on aluseks kinnistusraamatu kande tegemisel. MaaKS § 15 lg 1 kohaselt teeb kinnisasjade vahelise piiri asukoha kindlaks maakorralduse läbiviija, kui selleks on vajadus või kinnisasja omanik seda taotleb. Sama sätte lõike 3 kohaselt teeb maakorralduse läbiviija piiri asukoha kindlaks kinnistusraamatus, maakatastris, arhiivis või asjakohases registris leiduvate andmete ning piirimärkide alusel. Kui eelnimetatud andmete 12

(16)alusel ei ole võimalik piiri asukohta kindlaks teha, määrab maakorralduse läbiviija selle AÕS § 129 lõigete 2 ja 3 kohaselt. Tulenevalt MaaKS § 15 lg-st 5, kui kinnisasja omanikud ei saavuta kokkulepet piiri asukohas, otsustab kinnisasja piiri asukoha maakatastri pidaja maakorralduse läbiviija esitatud piiri kindlakstegemise ja katastrimõõdistamise dokumentide alusel. MaaKS § 10 lg 63 kohaselt käesoleva seaduse §-s 15 sätestatud korras kindlakstehtud piiri andmed registreeritakse maakatastris maakorralduse läbiviija esitatud katastrimõõdistamise ja piiri kindlakstegemise dokumentide alusel.

§ 17lg 10 sätestab, et Maa

KS §-s 15 sätestatud kinnisasja piiri kindlakstegemise korral määrab katastripidaja katastriüksuse andmed käesoleva seaduse § 16 lõike 7 alusel, mis näeb ette, et katastripidaja moodustab katastriüksuse esitatud mõõdistusandmete ja olemasolevate katastriandmete alusel ning määrab selle pindala piiripunktide andmete alusel ja kõlvikud kõlvikukaardi andmete alusel.

§ 16

lg 8 kohaselt on katastripidajal õigus uute mõõdistamisandmete alusel otsustada kõikide puudutatud katastriüksuste piiripunktide andmete muutmine, määrata piiripunktide andmete alusel puudutatud katastriüksuste pindala ja kõlvikukaardi andmete alusel kõlvikud. Puudutatud katastriüksuste andmete muutmise otsustamisel tuleb arvestada katastriüksuse alusandmete kvaliteeti ja muid tähtsust omavaid asjaolusid. KAHOS eelnõu seletuskirjas (598 SE) on MaaKS § 15 lg 5 osas märgitud järgmist: „Katastri põhifunktsioon on tagada ühtsed ja selgesti arusaadavad kinnisasja piirid ja nende asukoht. Maareformi läbiviimisel on erineval ajal kasutatud erinevaid katastriüksuste moodustamise viise ja maamõõtjate mõõdistamistööde kvaliteet on olnud erinev. Samuti on olnud aluskaardid erineva täpsusega. Nende ajalooliste tegurite koosmõjul on tekkinud ja uute täpsemate mõõdistamistulemuste katastrisse kandmisel ilmnenud, et katastris esineb vastuolulisi piiriandmeid. Riigi põhiregistri andmed aga peavad olema usaldusväärsed. Selleks, et viia riiklike registrite andmed tegeliku olukorraga vastavusse, on otstarbekas kasutada haldusmenetluse võimalusi. Kui kinnisasjade omanikud piiride kindlakstegemise käigus kokkulepet ei saavuta või kui mõni puudutatud kinnisasjaomanik ei nõustu maakorralduse läbiviija poolt kindlaks tehtud piiri asukohaga, on maakatastripidajal õigus otsustada piiri asukoht. Seetõttu on seadust täiendatud selliselt, et kui piir on juba kindlaks tehtud, kuid kui mõni kinnisasjaomanik ei nõustu piiri asukohaga, teeb katastripidaja otsuse kinnisasja piiri asukoha kohta. Piiride kindlakstegemise toimingu ja läbiviidava haldusmenetluse tulemuste põhjal teeb maakatastripidaja kaalutlusõigusel põhineva otsuse, mis toimetatakse kätte puudutatud kinnisasjade omanikele. Tegemist on haldusotsusega, millele kohalduvad kõik haldusmenetluse üldised põhimõtted (selgitamiskohustus, menetlusosalise arvamuse ja vastuväidete ärakuulamine, haldusakti teatavakstegemine, vaidemenetlus)“ (vt seletuskirja lk 71). Eeltoodut arvestades oli Maa-ametil õigus MaaKS § 15 lg 5 alusel otsustada piiride kindlakstegemise dokumentide alusel piiri asukoht, sõltumata sellest, et kaebaja maamõõtja poolt kindlaks tehtud piiri asukohaga ei nõustunud. 16. Kohtu hinnangul on vastustaja vaidlustatud korralduste andmisel arvestanud kõikide asjas tähtsust omavate asjaoludega ja lähtunud asjakohastest andmetest. Puudub alus pidada vastustaja otsust vaidlusaluse piiri asukoha kindlakstegemise osas meelevaldseks. 16.1 Vastustaja on selgitanud, miks praegusel juhul on peetud maastikult leitud metalltorusid usaldusväärsemateks kui maakatastris registreeritud ristkoordinaate. Nimelt tuvastas vastustaja maakatastris registreeritud katastriüksuste varasemaid piiriandmeid hinnates, et piirnevad Kärgu, Nõmme-Tülli (hetkel Pedassaare tee 2) ja Männi-Tülli (pärast katastriüksuse jagamist Kase) katastriüksused on moodustatud sama maamõõtja (A-Projekt OÜ) poolt umbes aastase 13

(16)vahega. See, et katastriüksuste plaanidele kantud ristkoordinaadid on identsed, andis katastripidajale alust arvata, et maamõõtja tegi katastriüksuste esmasel mõõdistamisel vea ning kasutas naaberkatastriüksuste moodustamise toimikutes samu andmeid ning tegelikkuses ei viinud läbi korduvat mõõdistust maastikul, mille käigus oleksid vead mõõdistusandmetes avaldunud. Vastustaja on selgitanud, et praktikas ei ole võimalik mõõdistada selliselt, et piiripunktide koordinaadid tulevad igal mõõdistusel identsed (st esineb suuremaid või väiksemaid ebatäpsusi mõõdistamisel). Kohtul ei ole alust vastustaja eeltoodud hinnangus kahelda ning ka kaebaja ei ole eeltoodule vastu vaielnud. Asjakohane ei ole kaebaja väide, et 21. sajandi e-riigis kehtivad digitaalsed andmed ning kui torude asukoha õigsuse osas on kaebajal kahtlus, siis oleks õigem lähtuda maakatastrisse kantud koordinaatidest. Kui on selgunud, et ajalooliselt on piiripunktide asukoha määramisel tehtud mõõdistusvead, siis peab Maa-amet katastriandmed kohase menetluse tulemusel parandama, kuna katastriandmed peavad olema kooskõlas looduses kajastuva tegeliku olukorraga. Katastri pidamise eesmärk on maa väärtust, maa looduslikku seisundit ja maa kasutamist kajastava informatsiooni registreerimine katastris ning informatsiooni kvaliteedi, säilimise ja avalikkusele kättesaadavuse tagamine (

§ 11lg 1).

16.2 Vastustaja on iga vaidlusaluse Kärgu katastriüksuse piiripunkti (s.o piiripunktide nr 1-4) osas arusaadavalt välja toonud, millistest asjaoludest on nende asukohtade otsustamisel lähtutud (vt Maa-ameti 16.12.2020 korralduse lk 6-7; vastustaja 14.04.2021 menetlusdokumendi punktid 36-40). Vastustaja on õigesti selgitanud, et vastavalt MaaKS § 15 lg-le 5 tuli otsustada piiri asukoht maamõõtja esitatud piiri kindlakstegemise ja katastrimõõdistamise dokumentide alusel. Alusetu on kaebaja süüdistus, et maamõõtja on tegutsenud omavoliliselt ja pahatahtlikult. Maamõõtja omavolilisele tegevusele ei viita ainuüksi see, et maamõõtja poolt tuvastatu ei ühti kaebaja arusaamaga piiri kulgemisest. Samuti ei tõenda seda kaebaja viited

  1. a koostatud Kärgu ja Nõmme-Tülli (praegune Pedassaare tee 2) maaüksuste DP eskiisilahendusele ja
  2. a koostatud Kärgu DP eskiisilahendusele (piiripunktide nr 1 ja 2 osas). Maamõõtja ei pidanud Kärgu katastriüksuse jagamise eesmärgil piiride kindlakstegemise maakorraldusliku toimingu läbiviimisel juhinduma kaebaja viidatud DP dokumentidest, vaid pidi tegema piiri asukoha kindlaks kinnistusraamatus, maakatastris, arhiivis või asjakohases registris leiduvate andmete ning piirimärkide alusel (MaaKS § 15 lg 3). Piiripunktide nr 3 ja 4 osas on vastustaja vaidlustatud korralduses samuti piisavalt selgitanud, millistest asjaoludest tulenevalt määrati nende asukohaks maastikult leitud metalltorud nende asukohtades ja miks kaebaja vastuväiteid ei saa pidada põhjendatuks. Vastustajal ei ole kohustust määrata piir kulgema selliselt, nagu peab õigeks kaebaja, kui tema arusaamist piiri asukohast ei toeta maamõõtja poolt tuvastatud andmed. Piiripunktide 5 ja 6 asukohtadega on kaebaja nõustunud, kinnitades seda allkirjaga piiriprotokollil. 16.3 Katastripidajal on olenevalt olukorrast kohustus täiendavalt kontrollida maakorralduse läbiviija esitatud piiride kindlakstegemise ja katastrimõõdistamise dokumente. Praegusel juhul ongi Maa-amet hinnanud, kas maamõõtja esitatud andmed on õiged ja kas piiride kindlakstegemise toimingus on kõiki asjaolusid kogumina arvesse võetud. Seda kinnitab muu hulgas asjaolu, et Maa-ameti katastrimõõdistamise ja -kontrolli osakond viis 16.10.2019 vaidlusalusel piirilõigul läbi kontrollmõõdistuse; samuti viis maamõõtja Maa-ameti nõudel 03.02.2020 maastikul läbi teistkordse piiride kindlakstegemise toimingu piiripunktides nr 2, 3, 4 ja 6 ning 29.06.2020 ja 21.09.2020 omakorda korduva piiride kindlakstegemise toimingu piiripunktides nr 1 ja
  3. 14

(16)Kohtule nähtub, et Maa-amet on rakendanud nõuetekohaselt uurimispõhimõtet (HMS § 6) ning arvestanud vaidlusaluse piiri asukoha kindlakstegemisel piiriandmeid kogumis. Asjaolu, et kaebaja on avaldanud mittenõustumist maamõõtja poolt vaidlusaluste piiripunktide asukohtade määramisega, ei tähenda, et Maa-amet ei oleks tohtinud talle maamõõtja poolt esitatud andmetest lähtuda pärast nende korrektsuses veendumist. 16.4 Kaebaja ettepanekut, et piir tuleks määrata kulgema kiviaia teljele, on vastustaja korralduses käsitanud ja arusaadavalt selgitanud, miks see võimalik ei ole – kõigi maakatastris registreeritud alusdokumentide kohaselt kulgeb kinnisasjade vaheline piir sirgjooneliselt mööda metalltorusid. Vaidlust ei ole seejuures, et metalltorud piiripunktides 1-4 olid looduses olemas. Ühtlasi on vastustaja selgitanud, et kaebaja on ise varasemalt nõustunud, et Kase ja Pedassaare tee 10 maaüksuste piir on Kärgu maaüksuse piirpunktides nr 3 ja 4 tähistatud raudtorudega, olles allkirjastanud 21.02.2008 koostatud Kase maaüksuse piiriprotokollil (dtl 213) ja Pedassaare tee 10 piiriprotokolli (dtl 263). Ka on vastustaja välja toonud, et vaidlusaluste maaüksuste maareformi toimikutes, millest samuti piiri kindlakstegemisel juhindutakse, puuduvad andmed selle kohta, et piir oleks kunagi määratud kiviaia teljele.
  1. Vastustaja on põhjendatult selgitanud, et piirimärkide nr 1-4 ümber kupitsa puudumine ei tähenda veel seda, et maastikul olevad metalltorud ei ole piirimärgid. Vastustaja on märkinud, et Vabariigi Valitsuse 05.01.1999 määrusega nr 7 kinnitatud „Katastrimõõdistamise kord“ ega Riigi Maa-ameti peadirektori 01.07.1994 käskkirjaga nr 41 kinnitatud „Katastrimõõtmise ajutine juhend“ ei reguleerinud, kelle kohustus on kupitsa rajamine piiritähise ümber ning praktikas tehti seda juhuslikult. Eluliselt usutavaks saab pidada ka vastustaja hinnangut, mille kohaselt võib antud juhul kupitsate puudumine olla tingitud piirimärkideks olevate raudtorude asukohast – raudtorud on paigaldatud kiviaia äärde, kuhu kupitsa rajamine ei olnud kiviaedade säilimist arvestades mõistlik. Õige on vastustaja märkus, et piiritähiseks ei ole mitte kupits, vaid kupitsale paigaldatud metalltoru.
  2. Õige ei ole kaebaja seisukoht, et piiri kindlakstegemisel MaaKS § 15 lg 5 alusel on primaarne koordinaatidega määratud piiripunkt ja selle tähistus looduses on sekundaarne. Puudub alus väita, et Maa-amet oleks pidanud käesoleval juhul piiri asukoha kindlakstegemisel juhinduma üksnes maakatastris kajastatud ristkoordinaatidest. 18.1 Seaduses ei ole selgelt sätestatud katastriandmete õiguslikku tähendust, mh ei ole ette nähtud nende andmete õigsuse eeldamist. Maakatastrit ja katastriüksuste moodustamist reguleerivatest õigusaktidest tuleneb, et katastriüksuse moodustamisel ka maa mõõdistamise alusel kaardistatakse tegelikkusele vastavad piirisuhted looduses. See tähendab, et kaart peab kirjeldama mõõdistamisel ilmnevat tegelikku olukorda, mitte et kinnisasjade tegelikud piirid määratakse vältimatult katastriüksuse kaardistatud piiride alusel (vt Riigikohtu 05.12.2012 otsus nr 3-2-1-143-12, p 15; 12.06.2012 otsus nr 3-2-1-67-12, p-d 20–24). Katastriüksus ja selle tegelikud piirid eksisteerivad looduses (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 30.11.2020 otsus nr 3-19-1297, p 30.2). Kuigi Riigikohtu 12.06.2012 otsuse nr 3-2-1-67-12 p 25 esimese lõigu kohaselt eeldatakse katastrikannete õigsust, siis sama punkti teise lõigu kohaselt saab selle õigsuse ümber lükata muu hulgas sellega, et piirid võivad olla valesti kaardistatud. Kui piiride kaardistamise õigsuses kaheldakse, siis tuleb hinnata AÕS § 129 lg-te 2 ja 3 järgi kõiki piiriandmeid kogumis. Eeltoodust tulenevalt ei ole seadusandja omistanud maaüksuse (katastriüksuse) plaanil kajastatud koordinaatidele määravat tähtsust teiste andmete ees (vt ka eelviidatud Tallinna Ringkonnakohtu 30.11.2020 otsus, p 30.3). 15
(16)18.2 Kuna praegusel juhul vastustaja tuvastas, et looduses leitud piirimärkide (mis vastavad piiriprotokollides olevale piirikirjeldusele) koordinaadid on maakatastris ebatäpsed, ei pidanud ta piiri asukoha kindlakstegemisel lähtuma üksnes registrites leitavatest andmetest. Eeltoodut ei väära kaebaja viide, et Kärgu kõrvalkinnistul asuvatel piiripunktidel luges maamõõtja primaarseks kehtivad koordinaadid. Ka ainuüksi asjaolu, et Kärgu katastriüksuse piiripunktis nr 5 määras maamõõtja piirimärgi asukoha maakatastris registreeritud piiriandmete järgi, ei tähenda, et samamoodi tuleks talitada ka vaidlusaluste piiripunktide osas. Vastustaja on selgitanud, et erinevalt muudest piiripunktidest ei olnud looduses olemasolevat metalltoru piiripunktis nr 5 olemas, mistõttu ainsad andmed, mille alusel piiripunkti asukohta taastada sai, olid koordinaadid. Vastustaja ei tuvastanud seejuures piirkonnas üldist nihet piiriandmetes (koordinaatides), mis andnuks aluse selle piiripunkti taastamiseks mujale, kui koordinaatide järgsesse asukohta. Teistes piiripunktides tuli aga lisaks koordinaatide asukohale arvestada ka loodusest leitud metalltorudega. 18.3 Täiendavalt märgib kohus, et nii nagu on ka vastustaja selgitanud, et takista käesoleval juhul MaaKS § 15 lg 5 alusel piiri asukoha kindlakstegemine edaspidi maaomanike kokkuleppel piiride muutmist (vt MaaKS § 12). Samuti ei välista Maa-ameti poolt haldusmenetluses piiri asukoha kindlakstegemine piiri muutmist tsiviilkohtumenetluses (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 29.11.2019 määrus nr 3-19-1782, p 13).
  1. Kaebaja menetluslikke õigusi rikutud ei ole. Kaebajale on tagatud nõuetekohaselt ärakuulamisõigus (Maa-ameti 20.09.2019 kiri nr 1-17/19/2106-2) ning kaebaja esitas 25.09.2019 katastripidajale seisukoha piiride kindlakstegemise tulemustele. Vaidlustatud Maaameti 16.12.2020 korraldusest nähtuvalt on vastustaja kaebaja seisukohtadega arvestanud. Seda kinnitab kas või see, et vastustaja on muu hulgas vastavalt kaebaja seisukohtadele nõudnud maamõõtjalt korduvate maakorralduslike toimingute läbiviimist teatud piiripunktides. Samuti on vastustaja piisavalt põhjalikult käsitanud kaebaja ettepanekut määrata piir kulgema kiviaia teljele. Kaebaja on saanud esitada oma vastuväited ka korduvate piiride kindlakstegemise toimingute tulemustele. See, et vastustaja ei ole kaebaja vastuväidetega nõustunud, ei tähenda, et vastustaja on rikkunud kaebaja õigust ärakuulamisele.
  2. Kohus leiab, et vaidlustatud korraldused on õiguspärased ja puudub alus nende tühistamiseks. Kaebus jääb rahuldamata.
  3. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus tehakse kaebaja kahjuks, seega tema menetluskulud jäävad tema enda kanda. Vastustaja ei ole kohtult menetluskulude väljamõistmist taotlenud, seetõttu jäävad tema menetluskulud tema enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ 16
(16)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.