Obsah (6)

§ 80§ 96§ 100§ 101§ 102§ 108

Tsiviilasi nr 2-21-20305 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Margit Jõgeva Otsuse tegemise aeg ja koht 5. aprill 2022. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-

) § 96 ja § 97 punkti 1 kohaselt on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist, mida on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. 10. Kohtule esitatud sünnitõenditest (tlk 2-3) nähtuvalt on K. P. ja R. P. ülenejaks sugulaseks

§ 80lg 1 järgi nende vanemad K.

K. ja R. P. , olles ülalpidamiskohustuslaseks

§ 96mõttes.

11.

§ 100

lõike 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis). Sama sätte lõike 2 kohaselt täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises.

1. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hagejad elavad emaga. Hagejad nõuavad elatise väljamõistmist kostjalt tagasiulatuvalt alates 01.12.
2. a 370 eurot kuus ehk siis perekonnaseaduse muudatuste kohaselt (alates 01.01.2022) ühele lapsele 200 eurot kuus ning teisele lapsele vähendatuna 15% esimese lapse elatise summaga võrreldes, seega 170 eurot, mis kokku on 370 eurot kahele lapsele kuus.
3. Kuni 31.12.
4. a kehtinud

§ 101

lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei võinud olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, mis 2021. aastal oli 292 eurot. Alates 01.01.2022. a

elatise suuruse määramise regulatsioon muutus.

1. 01.01.
2. a kehtima hakanud

§ 101

lg-te 1–7 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui

§ 101alusel arvutatud summa.

Igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 2

1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta
2. aprillil. Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat. 15.

§ 102

lg-tes 1 ja 2 sätestatud alused elatise vähendamiseks alla seaduses sätestatud miinimummäära jäid sisuliselt muutmata (muudeti vaid lõike 2 sõnastust), s.o et erandina saab alla seaduses sätestatud alammäära alaealisele lapsele elatise välja mõista mõjuval põhjusel. Kohtupraktika kohaselt saab mõjuvaks põhjuseks olla lisaks seaduses otse nimetatutele (vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel miinimummääras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps) ka igasugune muu asjaolu, mida arvestatakse elatise suuruse määramisel, mh lapse miinimumist väiksemad vajadused (nt mastaabisäästu tõttu) või nende katmine muul viisil (nt vahetu ülalpidamisega lapsega suhtlemisel, kulude jooksva katmisega, lapsetoetusega) (RKTKo 09.06.2017, 3-2-1-35-17, p 28). Selleks, et elatist saaks alla miinimummäära vähendada, tuleb kostjal esile tuua ja tõendada, et kostja ei ole muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma oma alaealistele lastele ülalpidamist, kahjustamata seejuures enda tavalist ülalpidamist. Mõjuva põhjuse hindamine on kohtu diskretsiooniotsus (RKTKo 07.02.2018, 215-15909, p 14).

1. Elatise maksmise eesmärgiks on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine, mistõttu tuleb ülalpidamise ulatuse kindlaksmääramisel lähtuda iga konkreetse lapse vajadustest.
2. Asja materjalidest nähtuvalt on kostja tasunud hagejatele elatist mais
3. a 100 eurot, perioodil juuni
4. a kuni august
5. a 120 eurot, perioodil september kuni oktoober
6. a 200 eurot, novembris
7. a 220 eurot ja jaanuaris
8. a 220 eurot (tlk 8). Detsembris
9. a kostja hagejatele elatist maksnud ei ole.
10. Kostja on kohtuistungil avaldanud, et tema sissetulek igakuuliselt on töövõimetuspension XXX eurot ning hooldajatasu. Praegu maksab ta lastele kokku 220 eurot kuus, millises suuruses on nõus ta elatist ka edaspidi maksma. Elatist aitavad tal lastele maksta elukaaslane ja ema.
11. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on kostjal osaline töövõime (tlk 23), kostja saab töövõimetoetust ühe kalendripäeva eest 8,4873 eurot perioodil 15.12.2020 - 14.12.
12. a. Samuti saab kostja oma ema hooldamise eest hooldajatoetust 39 eurot kuus kuni 31.07.
13. a (tlk 26-27). Kostja kontode väljavõtetest nähtub, et kostja teeb perioodiliselt oma kontole XXX euro suuruseid sissemakseid. Näiteks perioodil 10.05.2021 – 10.01.2022 (tlk 11-14) on kostja kontole laekunud raha e kreeditkäive kokku XXX eurot, mis teeb igakuiseks sissetulekuks XXX eurot. Konto väljavõtte perioodi 01.12.2021 – 14.03.2022 järgi on kolme ja poole kuu kreeditkäive XXX eurot, mis teeb kostja sissetulekuks üle XXX euro kuus. Järelikult on kostjal sissetulekud, mida ta pole kohtule avaldanud.
14. Vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike (vt Riigikohtu
15. oktoobri
16. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 15). Kohus leiab, et kuigi kostjal on osaline töövõimetus ja see võib seada piirangud töötamisele, siis samas ei tähenda see seda, et kostja ei oleks võimeline mingis ulatuses talle sobivat tööd tegema. 3
17. Kummagi hageja kulud kokku on 752 eurot ehk 376 eurot hageja kohta, seega on kummagi vanema panus ühele lapsele 188 eurot. Kohus leiab, et laste kulud on põhjendatud. Kostja poolt pakutud 110 eurot lapsele, ei kata laste vajadusi. Ka hagejate emal on tema sõnul osaline töövõimetus ja ta ei saa rohkem panustada laste isast. Vanemad on oma varalise seisundi ja sissetulekutega võrdsel positsioonil. Kuna hagejad nõuavad elatise väljamõistmist alla seaduses sätestatud miinimummäära nii eelmise kui ka uue elatise suuruse määramise regulatsiooni järgi, siis ongi hagejad oma nõuet juba sisuliselt vähendanud.
18. Arvestades kohtule esitatud tõendeid ja eelpooltoodud põhjendusi, leiab kohus, et põhjendatud on kostjalt välja mõista elatis R. P. kasuks 200 eurot kuus ja elatis K. P. kasuks 170 eurot kuus. Kuivõrd vanem peab oma kasutuses olevaid rahalisi vahendeid kasutama ühetaoliselt, leiab kohus, et sellises summas elatise tasumine ei kahjusta eelduslikult kostja enese igapäevast toimetulekut. Samas peab kohus vajalikuks rõhutada, et kostjal tuleb teha mõistlikke pingutusi oma sissetulekute suurendamiseks, et tagada oma lastele igakuine ülalpidamine.
19. Kohus, arvestades elatise eesmärki, milleks on eelkõige jooksvate kulude katmine ning seda, et hagejad nõuavad elatist alla miinimummäära, leiab, et põhjendatud on hagejate tagasiulatuv elatisenõue

§ 108alusel alates 01.12.2021.

a ja tagasiulatuv elatisenõue tuleb rahuldada. 24.

§ 101

lõike 2 kohaselt kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused.

§ 100lg 4 järgi makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette.

1. Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus hagi ja mõistab R. P. lt R. P. kasuks välja elatise 200 eurot kuus alates 01.12.
2. a kuni tema täisealiseks saamiseni ja K. P. kasuks välja elatise 170 eurot kuus alates 01.12.
3. a kuni tema täisealiseks saamiseni. Elatis tuleb tasuda iga kuu
4. kuupäevaks hagejate seadusliku esindaja K. K. i arveldusarvele nr XXX SEB Pangas selgitusega „elatis“. Menetluskulud
5. Alates 01.01.
6. a kehtiva tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 164 lg 1 kohaselt kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.
7. Seega kõik menetluskulud jäävad asjas poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Margit Jõgeva kohtunik 4