Obsah (7)

§ 230§ 231§ 173§ 162§ 174§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Pärnu Maakohus Ingrid Niinemägi Otsuse tegemise aeg ja koht 25.märts 2022 Paide kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-120845 Tsiviilasi OÜ EUROPARK EESTI ha

) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

§ 231

lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

1. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et - kostja oli sõiduki omanik/kasutaja; - hageja on parkimisteenust osutav ettevõte; - hageja esitas kostjale leppetrahvinõude seoses parkimisnõuete rikkumisega.
2. Kostja ei ole eitanud, et sõitis Tartu tn 46, Tallinn parkimisalale, samuti seda, et kõnealusele parkimisalale on ainult üks sissepääs ja parklasse ei ole võimalik mujalt siseneda. Seega pidi kostja nägema ka infotahvlit koos teavitus- ja liiklusmärkidega (dtl 41-43, 46). Kuigi kostja on väitnud, et tal ei tekkinud hagejaga lepingulist suhet, kohus sellega ei nõustu. Riigikohus on seisukohal, et parkimislepingu võib sõlmida tahteavalduse vahetamise teel selliselt, et parkimiskorraldaja avaldab lepingu sõlmimise tahet tasulist parkimist väljendavate infotahvlitega ja teine pool annab nõustumuse teoga ehk parklasse parkimisega (RKTKo 3-2-1-75-10 p 14). Hageja on hagiavaldusele lisatud fotodega tõendanud, et hageja opereeritavas parklas olid nähtavad parkimistahvlid, millelt nähtus, et tegemist on tasulise parkimisalaga ja viide parkimistingimustele, mille kohaselt on leping sõlmitud sellega, kui sõidukijuht pargib sõiduki parklasse. Hageja on fotodega tõendanud, et hagiavalduse aluseks olevate leppetrahvinõude esitamise ajal olid parkimisalal tüüptingimused, milles oli kehtestatud muu hulgas tingimused parkimislepingu sõlmimise kohta ning parkimistingimuste rikkumisel õigus esitada leppetrahvinõue. 3 2-21-120845 Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 37 lg-le 1 on tüüptingimused lepingu osaks, kui tingimuse kasutaja enne lepingu sõlmimist või sõlmimise ajal neile kui lepinguosale selgelt viitas ja teisel lepingupoolel oli võimalus nende sisust teada saada. Tüüptingimused on lepingu osaks ka siis, kui lepingu sõlmimise viisist tulenevalt võis nende olemasolu eeldada ja teisel lepingupoolel oli võimalus nende sisust teada saada. Tuginedes eeltoodule ning võttes arvesse, et parkimisala sissesõidul on parkimisala kasutamise soovijale antud läbi tasulise parkimisalal tähistava märgi ning infotahvliga tüüptingimuse paiknemisest teavitamisega teada, et tegemist on tasulise parkimisalaga ning seal kehtivad tingimused parkimiseks, on hagiavalduse lisana esitatud fotodega hageja tõendanud, et hageja opereeritaval parkimisalal leppetrahvinõude esitamise ajal kehtinud tüüptingimused said parkimislepingu osaks.
3. Hageja on tõendanud, et kostja sõiduk x asus hageja hallataval parkimisalal ning leppetrahvi esitamise hetkel ei olnud kedagi auto juures (dtl 35-41). Nimetatud fakti ei ole kostja ka ümber lükanud. Kostja pidi olema teadlik ning ta seda ka ei eita, et antud territooriumil on klientidel võimalik tasuta parkimine (dtl 44-45). Õige on see, et kostjal ei ole kohustust parkida 2 tundi vaid ka lühemalt. Territooriumil on õigus tasuta parkida vastavalt lepingutingimustele üksnes siis, kui sõiduk registreeritakse parkimiskioskis. Kostja ei ole sõiduki parkimist registreerinud, kuigi selline kohustus on märgitud nii liiklusmärgi esiküljel, kui ka parkimistingimustes. Juhul, kui kostja väidab, et sõiduk oli viidatud parkimiskohal alla 5 minuti, ei ole ta väidetud asjaolu tõendanud ning teadmata on, millal kostja parklasse sisenes ja sealt väljus. Hageja on põhjendatult osutanud Riigikohus lahendile nr 3-1-1-30-14 (p 7), kus hinnati peatumise ja parkimise erinevusi, ja toonud välja, et sõiduki seismajätmisest sõitja pealeminekuks saab kõneleda eeskätt juhtudel, mil autosse tulla soovija on juhi jaoks nähtav ja pealeminek ise toimub vahetult pärast sõiduki seiskumist. Kohus nõustub hageja tõlgendusega, et analoogia korras peatumine eesmärgiga kaupa laadida on võimalik vaid siis, kui kauba laadimine toimub vahetult pärast sõiduki seiskumist ning kauba laadijad on ka sõiduki kõrval nähtavad ja toimub reaalne kauba laadimine. Viimatinimetatud tõlgendus on kooskõlas liiklusseaduse § 2 p-ga 49, mille järgi on parkimine sõiduki ettekavatsetud seisma jätmine kauemaks, kui seda on vaja sõitjate peale ja mahaminekuks või veose laadimiseks. Kostja pole ka tõendanud, et auto juures oleks toimunud mingi tegevus ning see ei nähtu ka hageja poolt esitatud fotodelt.
4. VÕS § 158 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus ettenähtud rahasumma. VÕS § 159 lg 2 kohaselt kaotab kahjustatud pool õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele poolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Hageja on esitanud leppetrahvi nõude koos piltidega sõidukist 27.06.2018, seega on leppetrahvinõue esitatud mõistliku aja jooksul. Kostja ei ole vaielnud vastu asjaolule, et ta pole leppetrahvi maksmise kohustust täitnud. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt seadusele või lepingule. VÕS § 108 lg 1 sätestab, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
5. Hageja on tõendanud, et saatis kohtueelselt kostjale nõudekirja kostja elektronpostiaadressile (dtl 53). Kostja sellele ei reageerinud ning VÕS § 113 1 lg 1 kohaselt kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulud hüvitamist summas 40 eurot. Eeltoodust lähtudes kuulub hagi rahuldamisele. 4 2-21-120845 Menetluskulud 8.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt

§ 162lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.

§ 174

lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

1. Hageja menetluskulude nimekirja järgi koosnes tema menetluskulu maakohtus õigusabikulust kokku 3 tunni ulatuses (hagiavalduse koostamine, komplekteerimine, esitamine – 2 tundi; kostja 06.10.2021 seisukohaga tutvumine, vastuse koostamine – 0,5 tundi; kostja 21.12.2021 seisukohaga tutvumine, vastuse koostamine – 0,5 tundi) tunnihinnaga 80 eurot, lisaks menetluskulu maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot, mis kokku koos käbemaksuga on 312 eurot. Hageja kinnitab, et kõik kohtule esitatud menetluskulud on kantud seoses antud kohtumenetlusega.
2. Kostja on hageja menetluskulude nimekirja kätte saanud. Kuigi kostja leiab, et menetluskulud peaks kandma hageja, ei ole ta esitanud vastuväiteid hageja esindaja ajakulu ega õigusabitasu suuruse kohta. Kohus peab hageja toimingute ajakulu põhjendatuks ja vajalikuks märgitud ulatuses so 3 tundi, lisaks menetluskulu maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot. Käesolevas tsiviilasjas on esitatud kohtule hagi hinnaga 70 eurot, millelt RLS § 59 lg 1, lisa 1 järgi tuleb tasuda riigilõivu 75 eurot. Vajadus riigilõivu kandmiseks tuleneb seadusest, st on põhjendatud ja vajalik riigilõivuseaduse lisas 1 sätestatud määras (75 eurot). Hageja esindaja õigusabi tunnihind (80 eurot) vastab asja keerukusele ega ole vastuolus Riigikohtu poolt aktsepteeritud põhjendatud ja mõistlike tunnihindadega. Seetõttu on kohtu hinnangul põhjendatud hageja õigusabi ajakulu 3 töötunni ulatuses summas 260 eurot (240 + 20), millele lisandub käibemaks. Kostjalt väljamõistmisele kuulub ka riigilõiv 75 eurot. Seega on hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud kohtus kokku koos käibemaksuga 387 eurot ning kohus mõistab selle kostjalt välja hageja kasuks. Kohus märgib

§ 177

lg 4 alusel hageja taotlusel, et alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb tasuda menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. 11.

§ 178

lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Ingrid Niinemägi Kohtunik 5