← Eesti

2-21-9457/30

Obsah (6)§ 459§ 497§ 371§ 238§ 173§ 164

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Külli Puusep Otsuse tegemise aeg ja koht 28. märts 2022, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-9457 Tsiviilasi A. K. hagi A. K. ja A. K

§ 459

lg 1 alusel on poolel pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Otsust võib muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt.

§ 497

sätestab, et kui elatisnõude aluseks olevad asjaolud muutuvad, võib kumbki pool nõuda elatise suuruse muutmist hagimenetluses. Praeguses asjas on pooled erimeelt selles, kas hagejal on õigust

§ 459lg 1 alusel nõuda elatise vähendamist.

Kostjate hinnangul ei ole hageja tõendanud, et tema varaline seis on muutunud oluliselt.

  1. PKS §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. Tartu Maakohus on
  2. mai
  3. a kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-20-1118 kinnitanud kompromissi, millega hageja kohustus maksma alates
  4. aasta juunist elatist kummagi kostja ülalpidamiseks 220 eurot ja alates
  5. aasta juunist 230 eurot kummagi kostja ülalpidamiseks ja alates
  6. aasta juunist 240 eurot kummagi kostja ülalpidamiseks (tl 39). Hageja palub kohtul vähendada kompromissiga kindlaksmääratud elatist kummagi kostja kasuks 150 euroni kuus. Kostja A. K. on saanud
  7. jaanuaril 2022 täisealiseks.
  8. Kohus selgitab, et jõustunud kohtumäärusega kinnitatud kompromiss on õigusjõult võrdne kohtuotsusega, mis seob pooli ega võimalda sama vaidlust samade asjaolude üle uuesti alustada (

§ 371lg 1 p d 4 ja 5, § 432, § 457 lg 1) (vt ka Riigikohtu 9.

juuni 2017. a otsus tsiviilasjas 3-2-1-35-17, p 32 jj). Üksnes

§-s 459 sätestatud eeldustel võib nõuda kohtus perioodiliselt tulevikus makstava elatise maksete suuruse muutmist, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise lahend, ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Elatise suuruse muutmisel

§ 459lg 1 alusel peab kumbki pool üldjuhul tõendama nende asjaolude 7

(9)2-21-9457 muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad (Riigikohtu
  1. oktoobri
  2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15, p 11).
  3. Riigikohus on
  4. juuni
  5. a otsuse nr 3-2-1-35-17 p-des 36 ja 37.1 selgitanud, et elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta. Kui elatise väljamõistmise kompromissi kinnitamise määruses ei ole märgitud elatise väljamõistmise aluseks olnud asjaolusid või ei ole asjaolusid märgitud piisavalt, tuleb toimiku põhjal kindlaks teha hagi aluseks olnud asjaolud ja vastuväidetes välja toodud asjaolud ning lugeda need eelduslikult kompromissi kinnitamisel aluseks võetuks. Samuti tuleb eeldada, et kompromissis ette nähtud elatisega on lapse vajadused kaetud. Kompromissi muutmiseks tuleb aga tuvastada, kas mõni väidetud ja eelduslikult aluseks võetud asjaolu on muutunud (Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-67-17, p 11). Kuivõrd Tartu Maakohus on
  6. mai
  7. a kohtumäärusega kinnitanud poolte kompromissi, ei tuvastanud kohus elatise väljamõistmise aluseks olevaid asjaolusid, so asja sisulist menetlust ei ole toimunud. Seetõttu peab kohus

§ 459

alusel, uurimaks hagi põhjendatust, kohus analüüsima ka, millised on kostjate põhjendatud ja vältimatud vajadused ning millises ulatuses on hageja võimeline oma alaealistele lastele elatist tasuma. Selleks peab kohus analüüsima vanemate varalist seisundit.

  1. Hageja on selgitanud, et ta ei keeldu katmast laste kulutusi, vaid soovib seda teha vastavalt oma võimalustele. PKS § 99 lg 1 alusel määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isikute (laste) vajadustest ja nende tavalisest elulaadist lähtudes. Elatise eesmärgiks on laste igapäevaste vajaduste rahuldamine ja nende arenguks piisavate vahendite tagamine. Kui lapsevanemad elavad koos, tehakse seda igapäevase pereelu majandamisel. Elatise tasumise kohustus lasub aga vanemal, kes elab lastest eraldi ja ei osale igapäevaste vajalike kulutuste kandmisel. Mõlemas olukorras tuleb arvestada seda, et lastel endil ei ole üldjuhul sissetulekut, mistõttu saavad lapsed osa oma perekonna tavalisest elulaadist, mis sõltub eelkõige vanemate varalisest seisundist. Riigikohtu varasemas praktikas (vt nt Riigikohtu
  2. jaanuari
  3. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-160-12;
  4. oktoobri
  5. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12) on rõhutatud, et lapse elatisenõude suuruse määramisel tuleb arvestada lapse tavalist elulaadi, mida talle tema vanemad saavad võimaldada. Seega kujundavad lapse tavalise elulaadi vanemate käsutuses olevad varalised vahendid ning igasugune vanemate varalise seisundi muutus (sh sissetuleku suurenemine või vähenemine) mõjutab otseselt ka lapse tavalist elulaadi ning sellest tulenevalt ka lapse ülalpidamise ulatust.
  6. Hageja tugineb esitatud hagis sellele, et tema varanduslik seis on oluliselt muutunud, tema ainsaks püsivaks sissetulekuks on töötukassa toetus (tl 9-10) ning töövõimetustoetus. Kohus kohustas hagejat esitama
  7. märtsiks 2022 enda pangakontode väljavõtted, kuid hageja seda ei ole teinud. Kohus ei pidanud ise vajalikuks pangakontosid välja nõuda, kuivõrd kohtu hinnangul näitab hageja kohtu korralduse täitmata jätmine seda, et hagejal on pangakontol raha liikumisi, mida ta ei soovi kohtuga jagada. Seetõttu on hageja ise loobunud oma halva varalise seisu tõendamisest.
  8. Kostjate hinnangul võimaldab hageja varaline seis neid ülal pidada. Hagejale kuulub hüpoteegivaba kinnistu XXX (tl 55). Ehitusregistrist nähtub, et hoone on kasutusele võetud
  9. aastal ja hoone ehitusalune pind on 195 m2 (tl 62). Kinnistuportaalist kv.ee nähtuvalt oli kinnistu müügis 245 000 euroga (tl 63). Kostjate arvates on hagejal võimalik kinnistu võõrandada ning müügihinna eest osta endale odavam korter või elada üüripinnal ning müügihinnast ülejääva raha eest on hagejal võimalik kostjaid üleval pidada. Kohus nõustub kostjatega selles, et Kaare 61 kinnistu on ülemääraselt luksuslik ja seda üksi elamiseks. Sellise kinnistu ülalpidamise kulud võivad olla suured ning aru ei ole saada, millest hageja neid tasub. Hageja selgitas kohtule, et teda toetab rahaliselt tema õde. Hageja elab üksinda 195 m2 suuruses 8

(9)2-21-9457 majas ning püüab kohtule selgitada, et ta on varatu isik. Kohus ei mõista hageja suhtumist. Selline arusaam ei vasta kuidagi üldisele arusaamale ei Eesti Vabariigis ega maailmas varatuse kohta. Kui hageja elab üksi väga suures majas ja tema sissetulekuks on vaid töötuabiraha ja töövõimetuspension ning ta soovib tugineda sellele, et ta ei suuda
  1. aastal lastele kokku lepitud ülal pidamist tasuda, tuleb tal enda arusaamist varatuse tähendusest korrigeerida. Kostja on märkinud, et tema isa on investeerinud hoonesse, mistõttu on isal rahalise nõude õigus hageja vastu. Kohus juhib siinkohal tähelepanu, et oma laste ülalpidamiskohustus on seadusest tulenev kohustus ning teada ei ole, kas hageja isa üldse esitab (ja kui suures summas) võlanõude hageja vastu. Odavamale eluasemele kolides on hagejal võimalik ka osaliselt tagasi maksta enda isa investeeringud.
  2. Kohus leiab, et täidetud ei ole

§ 459lg-s 1 nimetatud eeldused.

Hageja ei ole tõendanud, et tema varanduslik olukord oleks võrreldes varasema kohtulahendi tegemise ajaga muutunud, et esineksid alused elatise vähendamiseks. Õige on kostjate osundus, et osaline töövõime ei välista tööle asumist. See, et hageja eesti keele oskus on ebapiisav muu töö tegemiseks, on kohtu hinnangul hageja enda valik. Kohus selgitab, et hagejal on võimalik teenida ka lisatulu, nt on võimalik leida keskkonnas https://goworkabit.com/ajutisedtoopakkumised sobiv lühiajaline tööots, et enda sissetulekut parandada. 17. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Kohus märgib tulenevalt

§ 238

lg-st 5, et käesolevas lahendis on kohus viidanud tõenditele, mis on tsiviilasja lahendamisel olnud asjakohased ning ülejäänud poolte lisatud tõendid ei sisalda kohtu hinnangul asja lahendamise seisukohalt vajalikke andmeid, mistõttu jätab kohus need otsuse tegemisel arvestamata. 18. Kohus selgitab, et

§ 459

alusel on asjaolude muutumisel pooltel õigus esitada hagi elatise suuruse muutmiseks eelkõige, kui on oluliselt muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Menetluskulude jaotus 19.

§ 173

lg-te 1 ja 3 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Alates 1. jaanuarist 2022 kehtiva

§ 164

lg 1 kohaselt kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega jäävad menetluskulud poolte endi kanda, kohus menetluskulude suurust kindlaks ei määra. 20. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Külli Puusep kohtunik 9

(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.