2-21-17422/15

2-21-17422 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev otsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Kristiina Kask Otsuse tegemise aeg ja koht 24.03.

1. a, Võru kohtumaja Põlva maja Tsiviilasja number 2-21-17422 Tsiviilasi K. L. - A. hagi R. A. vastu abielu lahutamise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: K. L. - A. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxx-xxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; e-post:; Kostja: R. A. (isikukood xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) Kohtuistungi aeg xxxxxxxxxxx; elukoht 16.03.
2. a RESOLUTSIOON
6. Hagi rahuldada. Lahutada K. L. - A. ja R. A. abielu, mis sõlmiti 21.03.
7. a Jõhvi Vallavalitsuses. Taastada abielu lahutamisel K. L. - A. abielu eel kantud perekonnanimi – L. . Toimetada käesolev kohtuotsus kätte pooltele ja pärast jõustumist edastada poolte perekonnaseisu- ja nimekannetes muudatuste tegemiseks rahvastikuregistripidajale. Menetluskulude jaotus Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
8. K. L. - A. esitas 08.11.
9. a Viru Maakohtule hagiavalduse R. A. vastu abielu lahutamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt registreeriti poolte abielu 21.03.
10. a Jõhvi Vallavalitsuses. Hageja väitel lõppesid poolte abielulised suhted
11. aasta juulis, pooled koos ei ela ja neil puudub ühine majapidamine. Ühiseid lapsi pooltel ei ole. Hageja suhteid kostjaga taastada ei soovib ning soovib abielu lahutamist. Hageja teatel on kostja keeldunudühise avalduse esitamisest perekonnaseisuasutusele, mistõttu oli hageja sunnitud abielu lahutamise nõudega pöörduma kohtu poole. Hageja palub kohtul poolte abielu lahutada ja abielu lahutamisel taastada tema endine perekonnanimi L. .
12. Viru Maakohus otsustas 09.11.
13. a määrusega saata hagi kohtualluvuse alusel kostja elukoha järgi lahendamiseks Tartu Maakohtu Võru kohtumajale Põlva majas.
14. Tartu Maakohtu Võru kohtumaja 14.12.
15. a määrusega võeti hagi menetlusse ja kohustati kostjat hagile kirjalikult vastama.
16. Kostja R. A. esitas 02.02.
17. a kohtule kirjaliku vastuse, milles teatas, et ei esita vastuväiteid abielu lahutamisele, aga kostja arvates oleks saanud asja lahendada ka kohtuväliselt. Kostja teatel ei ole õige hageja väide, et kostja on abielu lahutamisest kohtuväliselt keeldunud. Kostja väitel ütles ta hagejale, et kui ta saab raha riigilõivu maksmiseks, siis on võimalik lahutus teostada. Kui kostja sai vajaliku raha, et maksta riigilõivu, siis helistas ta hagejale, aga siis hageja enam tema telefonikõnedele ega sõnumitele ei vastanud. Hiljem sai kostja teada, et hageja oli abielu lahutamise nõude andnud kohtule lahendada.
18. 16.03.
19. a toimus asja arutamiseks kohtuistung. Hageja jäi hagiavalduses esitatud nõude juurde ja palus kohtul poolte abielu lahutada. Hageja leidis, et poolte abielulised suhted on pöördumatult lõppenud ning ta teatas, et ei soovi kostjaga abieluliste suhete taastamist ega aega leppimiseks. Kostja võttis hagi õigeks. Kostja nõustus hagejaga, et poolte abielulised suhted on pöördumatult lõppenud. Kostja avaldas, et on abielu lahutamisega nõus ega pea vajalikuks pooltele leppimisaja andmist. KOHTU SEISUKOHT
20. Kohus leiab, et hagi on võimalik rahuldada hagi õigeksvõtul põhineva otsusega. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 näeb ette, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Vastavalt TsMS § 440 lg-le 4 ei ole kohus abieluasjas hagi õigeksvõtuga seotud. Antud juhul on kostja tema vastu esitatud abielu lahutamise hagi õigeks võtnud. Kohtu hinnangul ei esine asjaolusid, mis annaksid alust jätta kostja õigeksvõtt vastu võtmata. Vastavalt perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 67 lg-le 1 võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. PKS § 67 lg 3 näeb ette, et kohus peab tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik. Kohus tegi kindlaks, et hageja K. L. - A. ja kostja R. A. abielu sõlmiti 21.03.
21. a Jõhvi Vallavalitsuses (tl 4). Hageja väitel lõppes poolte kooselu
22. aasta juulis ning poolte abielulised suhted on pöördumatult lõppenud. Kostja hageja vastavaid väiteid ei vaidlustanud. Kostja võttis abielu lahutamise nõude õigeks ega esitanud sellele vastuväiteid. Kumbki pooltest ei avaldanud soovi kooselu ega abielulisi suhteid taastada. Seetõttu ei pea kohus mõistlikuks ega vajalikuks võtta tarvitusele abinõusid poolte lepitamiseks. 2 Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et poolte abielu lahutamise eeldused on täidetud ja abielu tuleb lahutada. Hageja soovib, et abielu lahutamisel taastataks tema perekonnanimi L. . Kohus tegi rahvastikuregistri andmete alusel kindlaks, et L. on hageja abielu eel kantud perekonnanimi. Nimeseaduse § 11 lg 1 näeb ette, et abielu lahutamisel võib kohus või perekonnaseisuasutus taastada isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanime, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Sama paragrahvi lg 2 järgi võib taastatav perekonnanimi olla lahutatava abielu eel viimati kantud perekonnanimi või esimese abielu eel viimati kantud perekonnanimi. Hageja taotlusel taastab kohus abielu lahutamisel hageja abielu eel kantud perekonnanime L. . Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 455 lg 2 alusel saadab kohus kohtuotsuse jõustumisel selle ärakirja rahvastikuregistripidajale poolte perekonnaseisukannetes ja hageja isikuandmetes muudatuste tegemiseks. Menetluskulude jaotus
23. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 164 lg 1 näeb ette, et hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Antud juhul lahendas kohus abielu lahutamise hagi, seega TsMS § 164 lg 1 alusel tuleb poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda. Teadaolevaks menetluskuluks on hageja poolt hagilt tasutud riigilõiv, mis jääb hageja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kask Kohtunik 3