KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtunik Toomas Ventsli Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 19. juuli 2021. a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn Tsiviila

) § 136 lg 4 sätestab, et tsiviilasja hinna kohta tehtud määrust võib kohus muuta kuni asja lahendamiseni selles kohtuastmes. Kohus võib hinda muuta ka asja lahendava kohtulahendiga. 8

§ 132

lg 1 sätestab, et mittevaralise nõude puhul eeldatakse, et hagihind on 3500 eurot, kui käesoleva paragrahvi lõikes 11 ei ole ette nähtud teisiti.

§ 132

lg 5 sätestab, et mittevaraliseks loetakse hagihinna tähenduses ka sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõuet. Kohus ei või määrata sellise nõudega hagi hinnaks enam kui 6000 eurot. Hageja on esitanud nõuded tunnistada sundtäitmised lubamatuks kolmes täiteasjas. See tähendab, et hageja on esitanud kolm eraldiseisvat nõuet sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, kusjuures iga nõude hagihind on 3500 eurot.

§ 134lg 1 sätestab, et hagihinda arvutades liidetakse ühes hagis sisalduvad nõuded.

Kui nõuded on alternatiivsed, määratakse hagihind suurema nõude järgi. Hagis sisaldus kolm eraldiseisvat nõuet, mis ei olnud alternatiivsed. Kohus määrab eeltoodut arvestades hagihinnaks 10 500 eurot (3500+3500+3500=10 500).

1. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 sätestab, et võlgnik võib esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Perekonnaseaduse (PKS) § 100 lg 2 sätestab, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Olukorras, kus hagejalt on kohtulahendiga välja mõistetud elatis alaealise lapse kasuks, ei ole välistatud ülalpidamiskohustuse täitmine muul viisil kui kohtulahendis märgitud igakuise elatise maksmisega. Elatise maksmise kohustus on lapsevanemal PKS § 100 lg 2 esimesest lausest tulenevalt juhul, kui ta ei täida lapse ülalpidamise kohustust vahetult, s.o lapse kasvatamises osalemisega. Kui asjaolud pärast kohtulahendi tegemist muutuvad ning elatist maksma kohustatud lapsevanem hakkab lapsega koos elama või muul viisil rohkem tema kasvatamises osalema, võib täies ulatuses elatise sissenõudmine täitemenetluses olla alusetu, sest vanem täidab ülalpidamiskohustust vabatahtlikult. Osas, milles elatise sissenõudmine on alusetu, saab kohtulahendi täitmist takistada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamisega (vt ka Riigikohtu 08.03.2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1177-16, p 11). Lapse elamine koos vanemaga ei välista lapse õigust nõuda temaga koos elavalt vanemalt elatist (vt Riigikohtu 16.01.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-160-12, p 15). Ühise elukoha olemasolu ei vabasta lapsega koos elavat vanemat elatise maksmisest, kui ta ei osale lapse kasvatamises samaväärselt teise vanemaga ning seetõttu on lapse vajaduste katmine raskendatud. Seda, kas ja millises ulatuses osaleb vanem lapse kasvatamises, saab hinnata selle järgi, kummal vanemal lasub põhiraskus lapse vahetul ülalpidamisel, lapse eest vahetul hoolitsemisel, igapäevaelu tegevuste ja toimingute korraldamisel ning lapse muude jooksvate vajaduste katmisel. Hageja on esitanud kostjate nõudele vastuväite, mille kohaselt on ülalpidamiskohustus täidetud vahetult, sh eluasemekulude kandmise, transpordikulude kandmise, toiduainete ostmisega ning muude kulude kandmisega. Kuivõrd ülalpidamiskohustus on täidetud, on elatise tasumise kohustus lõppenud. Kostjad on hageja väitele vastu vaielnud ning leidnud, et hageja ei osale laste kasvatamises võrdselt kostjate seadusliku esindajaga. Kohus leiab, et tulenevalt hageja elamisest koos kostjatega ning tema osalemisest laste kasvatamises, võib elatise maksmise kohustus olla osaliselt lõppenud. Kohus tuvastab alljärgnevalt, millises ulatuses on elatise tasumise kohustus lõppenud.
2. Hageja suhtes on algatatud kolm täitemenetlust Harju Maakohtu 13.06.2018 kohtumääruse tsiviilasjas nr 2-17-16971 sundtäitmiseks: kostja R Vi täitmisavalduse alusel algatatud täiteasi nr 022/2020/3848 (I kd, tl-d 52-53 – täitmisteade), kostja G Vi täitmisavalduse alusel algatatud täiteasi nr 022/2020/3797 (I kd, tl-d 50-51 – täitmisteade) ning kostja I Vi täitmisavalduse alusel algatatud täiteasi nr 022/2020/3798 (I kd, tl-d 48-49 – täitmisteade). Pooled nimetatud asjaolude üle ei vaidle, mistõttu ei vaja asjaolud eraldi tõendamist (

§ 231lg 2 ja 238 lg 1 p 1).

Harju Maakohtu 13.06.2018 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-17-16971 mõisteti hagejalt eraldi iga kostja kasuks välja elatis 135 eurot, see on kokku 405 eurot (I kd, tl 76). Iga kostja nõuab hagejalt täitemenetluses elatise 9

§ 231lg 2 ja 238 lg 1 p 1).

7. Pooled ei vaidle selle üle, et kostjad nõuavad hagejalt elatist aja eest, millal hageja ja kostjad elasid. Kostjate seaduslik esindaja on võtnud omaks, et hageja on vähesel määral ostnud lastele toitu. Samuti on kostjate seaduslik esindaja möönnud, et hageja on kostja G Vi transportinud kooli, sest see jäi hageja tööteele. Samas leiab kostjate seaduslik esindaja, et hageja ei ole kandnud lastega seotud kulusid samas ulatuses kostjate seadusliku esindajaga. Kohus leiab, et eeldada tuleb, et kummagi vanema ülalpidamiskohustus laste suhtes on võrdne. Kui üks lastega koos elavatest vanematest on teinud ülalpidamiseks kulutusi või osalenud laste kasvatamises vähem võrreldes teise vanemaga, võib see anda lapsele õigus nõuda temaga koos elavalt vanemalt elatist ulatuses, milles ülalpidamiskohustus on täitmata (vt ka nt Riigikohtu 16.01.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-160-12, p 15). Kohtu hinnangul tuleb seda võtta arvesse ka sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi lahendamisel, kui võlgnik tugineb elatise maksmise kohustuse lõppemisele ülalpidamiskohustuse täitmise tõttu. Kohus leiab, et sellisel juhul ei ole võimalik määrata kindlaks täpset igakuist elatise summat, mis on täidetud lastega seotud kulutuste tegemisega, kuid saab määrata kindlaks ligikaudse ulatuse, milles vanem on lapse vajaduste katmisel osalenud. Kui lapse vajaduste katmine on raskendatud vanema vähese osalemise tõttu lapse kasvatamises, saab ülalpidamiskohustuse lugeda täidetuks ulatuses, milles võlgniku poolt lapse kasvatamises osalemine katab lapse vajadusi. Harju Maakohtu 13.06.2018 kohtumääruse tsiviilasjas nr 2-17-16971 kohaselt on hagejalt eraldi iga kostja kasuks välja mõistetud 135 eurot (I kd, tl 76). Seega tuleb eeldada, et ühe lapse vajaduste katteks piisav igakuine rahasumma on 270 eurot. Kõigi kolme kostja vajaduste katteks piisav igakuine rahasumma on seega vähemalt 810 eurot. Hageja on väitnud, et kostjate lepinguline esindaja on saanud igakuiselt riiklikku suure pere toetust. Kostjate seaduslik esindaja ei ole vastu vaielnud hageja väitele riikliku suure pere toetuse saamise kohta, kuid on leidnud, et tegemist ei ole hageja kuluga. Kuivõrd pooled riikliku suure pere toetuse kostjate seadusliku esindaja poolt saamise üle ei vaidle, ei vaja asjaolu eraldi tõendamist (

§ 231lg 2 ja 238 lg 1 p 1).

Riigikohus on leidnud, et osa lapse vajadustest võib olla kaetud riiklike peretoetustega (vt ka Riigikohtu 25.05.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-37-11, p 16). TMS § 221 lg 2 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud vastuväited on kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. Riikliku suure pere toetuse saamine on asjaolu, mis esines Harju Maakohtu 13.06.2018 kohtumääruse tsiviilasjas nr 2-17-16971 tegemise ajal. Seetõttu puudub hagejal tulenevalt TMS § 221 lg-le 2 õigus tugineda väitele, et osa laste vajadustest on kaetud riiklike peretoetustega (nt riikliku suure pere toetusega). TMS § 221 lg 2 järgi tuleb eeldada, et elatise suuruse määramisel on riikliku suure pere toetuse saamisega arvestatud ning sellele vaatamata lepitud kokku elatise suuruses 135 eurot lapse kohta ühes kuus. Kohus on samal põhjusel seisukohal, et kostja G Vi poolt puudetoetuse saamine on asjaolu, mis tekkis enne Harju Maakohtu 13.06.2018 kohtumääruse tsiviilasjas nr 2-17-16971 jõustumist, mistõttu ei saa hageja sellele asjaolule TMS § 221 lg 2 järgi tugineda. Kui vanem elab koos mitme ülalpidamiseks õigustatud lapsega, ei ole üldjuhul võimalik eristada, millises ulatuses osaleb vanem eraldi iga lapse kasvatamises. Samuti ei ole üldjuhul võimalik eristada, millised kulutused esmatarbekaupadele on tehtud konkreetse lapse ülalpidamiseks. Kohus saab hinnata, kas hageja on laste ülalpidamises osalenud selliselt, et kolme lapse vajadused on kaetud kulutustega suurusjärgus 405 eurot. Seda, kas hageja on osalenud vaidlusalusel ajaperioodil laste vajaduste katmises suurusjärgus 405 eurot, saab kohus hinnata hageja tehtud kulutuste põhjal. Kohus andis hagejale 03.05.2021 määrusega tähtaja, et välja tuua ja tõendada asjaolud, millest nähtub, kuidas ja millises ulatuses on hageja ülalpidamiskohustust täitnud, st täitnud eraldi iga kostja elatisenõude 135 eurot. Seejuures pidi hageja ajavahemiku kohta alates 01.09.2018 iga kuu kohta ja iga kostja lõikes eraldi välja tooma ning tõendama, kuidas ja millises rahalises ulatuses on hageja 10

§ 238

lg 1 ja 5 tõenditena arvestamata kui asjakohatud või vaidlusaluseid asjaolusid mitte tõendavad. 9.

§ 163

lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas hagiavalduse osaliselt. Seetõttu jätab kohus poolte menetluskulud poolte endi kanda. 11