← Eesti

2-19-17640/85

Obsah (7)§ 187§ 353§ 428§ 429§ 168§ 4§ 190

KOHTUMÄÄRUS Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtunik Toomas Ventsli Kohtujurist Allar Kirikmäe Määruse tegemise aeg ja koht 22. veebruar 2022.a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn Tsiviilasja number

§ 187lg 6 ja § 442 lg 6).

I. Asjaolude kirjeldus

  1. V B (hageja) esitas 11.11.2019 Harju Maakohtule hagiavalduse Tallinna notari E P vastu, milles palus tuvastada fakt, et N K (surnud xxx) võttis vastu xxx surnud A Ci pärandi. Hageja esitas 20.11.2019 kohtule täpsustatud avalduse V C ja V M (kostjad) vastu, milles kostjana ei olnud märgitud E P. Hageja esitas kostjate vastu järgmises sõnastuses nõuded: „
  2. N Ki pärandi vastuvõtmise fakti tuvastamise kohta A C xxx a. surnud alates xxx a., see tähendab, et kolm kuud pärast pärandi avanemist;
  3. Tunnistama N Ki korteriomandit 1/6 mõttelise osa suurus, mis korter aadressil xxx.“ Harju Maakohus keeldus 06.12.2019 määrusega hagiavalduse menetlusse võtmisest pärandi vastuvõtmise fakti tuvastamise nõudes. Kohus ei lahendanud määrusega hageja teise nõude menetlusse võtmise või menetlusse võtmisest keeldumise küsimust. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 15.09.2020 määrusega maakohtu 06.12.2019 määruse osas, milles keelduti hagiavalduse menetlusse võtmisest, ning saatis tsiviilasja tagasi maakohtule nõuete menetlusse võtmise otsustamiseks. Kostja V C suri xxx.
  4. Harju Maakohus jättis hagiavalduse 27.01.2022 kohtuistungil käiguta ja andis hagejale hagiavalduse puuduste kõrvaldamiseks tähtaja kuni 28.02.
  5. Hageja esitas 14.02.2022 avalduse, milles loobus esitatud nõudest. Kostjad avaldasid 15.02.2022, et nad on nõus menetluse lõpetamisega seoses hageja loobumisega hagist ning ei soovi esitada menetluskulusid. Kohus selgitas pooltele 16.02.2022 elektronkirjaga menetluse lõpetamise tagajärgi. II. Kohtumääruse põhjendused ja õigusaktid, millest kohus juhindus
  6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 353 lg 1 sätestab, et füüsilisest isikust poole surma või juriidilisest isikust poole lõppemise korral peatub üldõigusjärgluse puhul menetlus, kuni seda jätkab poole üldõigusjärglane või menetluse jätkamiseks õigustatud muu isik. Pärija ei ole kohustatud menetlust jätkama enne pärandi vastuvõtmist või vastuvõtmisest loobumiseks ettenähtud tähtaja möödumist.

§ 353

lg 2 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul menetlus ei peatu, kui poolt esindab menetluses lepinguline esindaja. Sel juhul peatab kohus menetluse esindaja või vastaspoole taotlusel. Kostja V C suri xxx. Kostja V Ct esindab menetluses lepinguline esindaja. Kostja esindaja M S on esindusõigust tõendanud 10.01.2020 kuupäeva kandva volikirjaga, mis kehtib kuni 10.01.2023. Hageja ja kostja esindaja ei ole taotlenud menetluse peatamist. Eeltoodust tulenevalt ei ole käesolevas asjas menetlus peatunud ning kohus saab teha menetlustoiminguid, sh otsustada hagist loobumise avalduse vastuvõtmise. 4.

§ 428

lg 1 p 3 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.

§ 429

lg 1 sätestab, et hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.

§ 429lg 4 sätestab, et kohus ei võta vastu 2

(4)tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku esindaja avaldatud hagist loobumist, kui hagist loobumine on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega, samuti muul juhul, kui hagist loobumisega rikutaks olulist avalikku huvi. Hageja esitas kohtule avalduse hagist loobumiseks. Kostjad on hagist loobumise avaldusele vastanud. Kostjad ei vaielnud hagist loobumisele vastu. Menetlusosaliste esitatud menetlusdokumentidest ei ilmne asjaolusid, millest tingituna võiks hagist loobumine rikkuda olulist avalikku huvi. Arvestades hagis esitatud nõude iseloomu ja erandlike asjaolude puudumist, ei riku hagist loobumine olulist avalikku huvi. Hagist loobumist ei takista see, et hageja ei ole soovinud hagiavalduse puudusi kõrvaldada ning hagiavaldust ei ole võetud menetlusse. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohaselt on võimalik loobuda ka hagiavaldusest, mida kohus ei ole veel menetlusse võtnud. Eeltoodust tulenevalt esineb alus hagist loobumise vastuvõtmiseks. Kohus võtab hagist loobumise vastu. Hageja esitas oma nõuded täpsustatud kujul 20.11.2019 menetlusdokumendid. Kui kohus peaks otsustama hagiavalduse menetlusse võtmise või menetlusse võtmisest keeldumise praeguse hetke seisuga, peaks kohus lahendama, kas hageja 20.11.2019 esitatud nõuete menetlemine on võimalik. Eeltoodust tulenevalt saab kohus otsustada ka hagist loobumise küsimuse üksnes hageja 20.11.2019 esitatud nõuete osas. Kohus lõpetab hageja hagiavalduse menetluse kostjate vastu järgmistes nõuetes: „1. N Ki pärandi vastuvõtmise fakti tuvastamise kohta A C xxx a. surnud alates xxx a., see tähendab, et kolm kuud pärast pärandi avanemist; 2. Tunnistama N Ki korteriomandit 1/6 mõttelise osa suurus, mis korter aadressil xxx.“ Kohus selgitab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kuivõrd menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. 5. Hageja on loobunud hagiavaldusest. Seetõttu esineb

§ 168lg 4 järgi menetluskulude hageja kanda jätmise alus.

Kostjad ei ole soovinud menetluskulude väljamõistmist hagejalt.

§ 4lg 2 ja § 5 lg 1 järgi menetleb kohus asja poolte esitatud taotluste alusel.

Kuivõrd pooled ei taotle menetluskulude jätmist vastaspoole kanda, jätab kohus poolte menetluskulud poolte endi kanda. Kuivõrd kohus jättis poolte menetluskulud poolte endi kanda, jätab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata. 6.

§ 190

lg 4 sätestab, et kui hageja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik või hagita menetluse avaldaja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Kui hageja loobub hagist või võtab hagi tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud, kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatut.

§ 190

lg 7 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõigetes 3-6 nimetatud kohtulahendis võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Harju Maakohtu 06.12.2019 määrusega anti hagejale menetlusabi hagiavalduselt ja hagi tagamise avalduselt riigilõivu tasumiseks. Harju Maakohtu 15.01.2020 määrusega vabastati hageja menetlusabi korras määruskaebuselt riigilõivu tasumisest. Hageja loobus hagist ja kohus lõpetas seetõttu asjas menetluse.

§ 190

lg 4 järgi esineb seetõttu alus mõista hagejalt menetluskulud, mille tasumiseks hageja sai menetlusabi, täies ulatuses riigituludesse välja. Maakohus ei määranud 06.12.2019 ja 15.01.2020 kohtumäärustes kindlaks rahasumma suurust, mille ulatuses hagejale menetlusabi anti. Hageja ei ole hagiavalduse puudusi kõrvaldanud, mistõttu puudub kohtul menetluse lõpetamisel võimalus määrata kindlaks hagihinda, mille põhjal välja selgitada riigilõivu suurus, mille tasumiseks hagejale menetlusabi anti. Kohus ei ole asja saanud sisuliselt lahendama asuda, mistõttu on lõivustatud toiming olulises ulatuses tegemata. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et esineb mõjuv 3

(4)põhjus vabastada hageja

§ 190lg 7 järgi menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest.

Kohus vabastab hageja kohustusest tasuda riigituludesse menetluskulud, mille kandmiseks hageja sai menetlusabi. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.